Looduskalender.ee

Kotkapere

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Emaslind Helju munes esimese muna tänavu 15. märtsi pealelõunasel ajal ja teise muna umbes samal ajal 19. märtsil.

Põllud on lumega kaetud

Nädal kujunes päikesepaisteliseks ja soojaks. Ööpäevased temperatuurikõikumised olid suured. Esmaspäeva öösel kella kahe paiku võis Jõgeval virmalisi imetleda.

Enamikel päevadel paistis päike ligikaudu 11 tundi. Kõige päikesepaistelisem oli pühapäev 11,5 tunniga ja kõige päikesevaesem laupäev nelja tunniga.

Neljal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi kümne kraadini või üle selle. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (10,5 °C) registreeriti pühapäeval.

Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.

otsestriim | ">

Teder       Tetrao tetrix

Talvisel ajal liikusid tedred avamaastikuga külgnevates kase- ja segapuistutes sest põhitoiduse moodustasid nii kaskede pungad, kui urvad. Päris suurtesse kaasikutesse pole tetredel asja, aga toimetatakse ka sookaasikutest ja puisniitudelt.

Ülevaade meile saabunud linnuliikidest (andmed PlutoFist, seisuga 19.03) enam-vähem saabumise järjekorras.

Hallhani. Esimest nähti 13.02 ja pärast seda vaatluseid pigem igapäevaselt. Suuremate salkadena alates veebruari lõpust. Suurimad nähtud parv 46 isendit Hausma külas Hiiumaal 17. märtsil (Õie Korell). Kokku 103 vaatlust.

Koos kalendrikevade algusega on kätte jõudnud võrdpäevsus: nii päeva, kui öö pikkuseks on kaheteist tundi. Saabunud on valguse aeg.

Kevadisi märke näeme ja kuuleme juba kõikjal. Kohale on jõudnud esimesed kevadekuulutajad, suureneb läbirändajate hulk. Igal järgneval päeval märkame muutusi looduse arengus on mille üle rõõmu tunda.

Kaunist, aga rahutut kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!

Karjavalvekoer Lembo. Foto: Mats Meriste
Tekst: Laura Kiiroja

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

KÄBILINNUD

Käbilinnud meenutavad veidi papagoisid: isaslinnud on punased, emaslinnud rohekad või kollakad ning nokk on mõlemal justkui papagoil. Tegelikult ühelgi papagoil ristnokka muidugi ei ole, ka väline sarnasus on vaid esmapilguline.

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Esimese muna munes emaslind Helju nelja päeva eest. Kaljukotkastel ongi munemise vahe umbes neli päeva ja suure muna munemine ei ole emaslinnule sugugi kerge toiming.

Esimesed paiselehed Tartus, ERM-i läheduses

Paiseleht       Tussilago farfara

Möödunud aastal saatis esimeste õitsevate paiselehtede pildi ERM-i juurest 1. aprillil.

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Pikk video merikotkaste emaslindude võitlusest, et pesa „omaks“  tunnistada. Vastasseis sai aluse päeva esimesel poolel, kuid muutus pealelõunal päris tuliseks. Paistis, et pesa ümbruses tiirutasid ka väiksemad isaslinnud.

Sihtasutuse Läänemaa eesvedamisel valmis veebileht linnuriik, kus saab tundma õppida Matsalus pesitsevaid ja peatuvaid linde.

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk        Aegolius funereus

Näide korrastatud puursüdamikukastist  (puursüdamik nr F259; sügavuselt 136,8...141,0 m)

Rekord nr. 409        Arbavere puursüdamike kogu

Arbavere puursüdamike kogu on Eesti suurim.

31.10.2017. aasta seisuga oli seal riigi omanduses 25660 puursüdamiku kasti kogu, südamike kogupikkusega 120 000 meetrit. Teist sellist puursüdamike kogu Eestis rohkem ei leia, kui Arbavere geoloogide välibaasis.

Lugupeetud Riigikogu liikmed!

- Nõudke keskkonnaministrilt pesitsusrahu väljakuulutamist kõigis Eestimaa metsades.

- Ärge lubage metsa- ja puidutööstusel end survestada ega mõjutada tõestatud valeväidete ja faktide moonutamisega. Tegu on praeguse julgeolekuolukorra ärakasutamisega.

- Muutke puiduturg läbipaistvaks, nõudes RMK kestvuslepingute avalikustamist ja uute sõlmimisest loobumist. Puidu müümine turu keskmisest hinnast odavamalt ja läbipaistmatult on tänases olukorras riigile eriti kahjulik.

Leida Lepik

13. XII 1968 – 14. III 2022

Lahkunud on geograaf ja kartograaf Leida Lepik.

Muinsuskaitseseaduse uue mälestise liigina registreeritakse ajaloolisi looduslikke pühapaiku. Seni kaitsti looduslikke pühapaiku arheoloogiamälestistena ja üksikutel juhtudel ajaloomälestistena.  

Eesti 105 kihelkonnast on looduslike pühapaikade inventuur toimunud 55 kihelkonnas. Kaardistamise lõppjärgus on tööd viies kihelkonnas.