Kõik uudised

Eelmise nädala keskpaigas jäi mulle silma Indrek Vainu sotsiaalmeediapostitus grupis Eesti Metsa Abiks. Ta oli refereerinud Keskkonnaministeeriumi klantsväljaannet “Eesti mets arvudes 2018”. Mäletan, et mingil ajal tõin selliseid statistilisi väljaandeid isegi kaasa konverentsidelt ja seminaridelt. Ei enam. Sest nendega pole midagi teha. Arvud on olemas ka internetis ja nii mõnigi puu saaks paberimassiks ajamisest säästetud. Tänapäeval peaksime ikka selgelt mõtlema, mida paberile trükkida ja mis teadmistena elektronvoogudesse jätta.

Mu suitsusauna taga on praegu suured sinised silmad. Justnagu ämblikusilmad on pikkade varte otsas - sendisuurused peetrilehe õienupud.

Vanemal ajal oli peetrilehe nimeks aga hoopis peetri piibeleht, küllap sellepärast, et tema alumised lehed ja varrel vastakuti asuvad lehed on veidi piibelehe lehe moodi. Rohelised ja süstakujulised.

Õienupsakas on tal puhkemata kujul roheline ja veidi hirmunult longus, aga kui õitsemisejõud tast välja pulbitseb, siis avab lill ilusa sinaka õisiku, mis sarnane äiatarile, aga hoopis sinisem.

Europe is in for another heat wave after this weekend as strong upper level ridge / Omega blocking pattern establishes. Temperatures will be back into low/mid 30s across many parts of our continent. Very warm weather is also expected across Scandinavia. 500 mbar geopotential height maps reveal a strengthening upper ridge across north-central Europe already this weekend while a significant omega-blocking pattern develops next week with the highest geopotential across northern Europe. This will allow rather stable weather with very warm / hot airmass to result under the ridge, combined with warm advection under the jet stream (Spanish plume pattern) across WSW Europe. Towards the end of the month, a powerful trough could develop over the N Atlantic and bring […]

Väike leidmine jäi teeraja lähedale. Kuidagi juhuslikult ma talle peale sattusin ja edaspidigi käisin teda pilguga katsumas.

Kolme aastasel põdrapullil on sarved veel osaliselt kaetud veresoonterikka nahaga, aga pulmlemise ajaks, mis varsti algamas hõõrutakse sügelev nahk maha

 

Põder        Alces alces

 

Hakkasime siis suure õhinaga sööma. Suppi sai parajalt palju. Võis isegi lisa võtta ja emale jäi ka veel hulga üle. Mis võib ühele lapsele paremini maitseda, kui enda valmistatud toit. Sõin ühe portsu ära ja võtsin juurde ka. Küll ta oli hea. Olin juba teist taldrikutäit lõpetamas, kui järsku oli mul suus koos marjadega mingi sitikas. Sellest piisas ja oligi mul kogu supi isu läinud. Lusikas käis suure kolksuga lauale. Teised said veel ka kõhutäie naerda minu kulul.

Kevadest sügiseni näeb Eesti teedel tavapärasest rohkem rattureid – ometigi ei pea eelkõige täiskasvanud rattasõitjad linnaliikluses kinni vajalikest nõuetest, et tagada enda turvalisust. Millised on põhilised puudujäägid ratturite liikluskultuuris?

24.08-25.08 toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Põlva- ja Võrumaal.

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased uurivad kolme aasta jooksul võimalusi, mis aitaks tõkestada antibiootikumiravile allumatute mikroobide levikut ning teket. Tegemist on Eesti Teadusagentuuri RITA programmist rahastatud uuringuga „Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused“, mille tulemusi plaanivad probleemi lahendamiseks kasutada Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ning Sotsiaalministeerium.

Tallinna Ülikooli keskkonnaajaloo keskus võõrustab sel nädalal, 21. – 25. augustini Euroopa suurimat keskkonnaajaloo konverentsi „Boundaries in/of Environmental History“ („Piirid keskkonnaajaloos”), kus esinevad paljud tunnustatud teadlased üle terve maailma. Teiste teemade hulgas tuleb juttu nii Tšornobõli tuumakatastroofist kui ka üldiselt keskkonna hoidmisest ning kaitsmisest.

SA Kiusamisvaba Kool andis eile, 22. augustil KiVa-koolide suvekoolis juba teist korda välja aasta kiusuennetaja kooli tiitli, mille pälvis sel aastal Kalmetu Põhikool Viljandimaalt. Kalmetu Põhikool on KiVa programmi rakendanud juba kuus aastat ehk alates 2013. aasta sügisest.

Möödunud nädalavahetusel toimusid MTÜ Oma Pere eestvedamisel kasuperedele mõeldud suvepäevad, kus peredel oli võimalik omavahel tuttavaks saada ning vanematel osaleda harivates töötubades, et paremini mõista ja aidata hooletusse jäetud last ning saavutada iseendaga rahulolu. Lastefond toetas suvepäevade korraldamist 2790 euroga.

Astelpajude korjamine on suur kunst. Ja suur nutt.

Aga sel aastal vabastasid mind Tartu linnast linnupeletitega äärelinna hirmutatud hakid ja varesed nutupäevadest. Enne kui jaole sain, olid pooled marjad sulissõprade poolt nokavahel katki pigistatud ja kestvate vihmahoogude poolt valgeks pestud.

Tõsi siiski kolm karbitäit sain päästa, kuid rumala peaga jätsin veel mõned oksatäied valmima sünnipäevakoogi kaunistuseks. Aga nüüd on needki läinud.