Looduskalender.ee

Urvalind      Carduelis flammea

Metsatundras ja tundras pesitsenud urvalindude läbiränne algas oktoobrikuus ning tuulevaiksemate ilmadega märkame puudel tegutsevaid salkades urvalinde.

Rännatakse suurtes parvedes, kus vahel kuni tuhandeid linde. Meile talvituma jäävate urvalindude arvukus võib aastati äärmiselt kõikuv olla.

Kännukatik (vääris-elupaiga sammal) kahe kuuseokkaga

Jätkusid sombused ja soojad ilmad.

Hommikud olid valdavalt uduvinesed või udused. Aegajalt sadas udu- või nõrka vihma. Kogu nädala sajusummaks kogunes kolm millimeetrit.

Valgust oli päeval vähe, mis muutis toad hämaraks ja sundis siseruumides elektrivalgust kasutama.

Päike tuli pilvede tagant nähtavale ainult teisipäeval ja reedel.

Keskmine relatiivne õhuniiskus ületas enamikel päevadel 90%, minimaalne langes ilmajaama andmeil 75...92%.

Öösel saaki jahtiv lind võiks jääda saagile märkamatuks, mistõttu peaks linnu sulestik olema tume. Tume sulestik on tõhusaks kaitsevärvuseks ka päevasel ajal, mil näiteks puhkavad kakud võivad ise kiskja saagiks langeda.

Loorkakkude (Tyto alba) seas, kes jahivad saaki valdavalt samuti öösel, on kahe erineva sulestikuga isendeid – heleda ja tumeda; heleda isendi alapool on peaaegu üleni valge, tumedad isendid on aga üleni punakaspruunid. Eesti kakkudest esineb värvusvariatsioon kodukakul (Strix aluco) – on nii tumeda kui ka ruske sulestikuga isendeid.

Kõigi viktoriinis osalejate vahel loosime välja 12 „Tarbi vähem!“ stardikomplekti

Keskkonnaamet kutsub kõiki 7.-9. klasside õpilasi osalema jäätmetekke vähendamise nädala veebiviktoriinis 18.-29. novembrini Keskkonnaameti kodulehel.

Eelmisel nädalal tegid mulle kõige rohkem nalja meie loodusesse ilmunud rohemütsikesed. Ei, need pole põhjamaalt saabunud päkapikud, mütski pole neil teravatipuline, vaid lai oksakübar. Kas olete vaadanud, mis sügisel meie toonekurepesadega juhtub?

Kanadas, Briti Columbia provintsis, kaugel teiste huntide territooriumist elab väikesel saarestikul üksildane hunt. Kriimsilm elab seal juba aastast 2012 – täpselt nii kaua on tema elu dokumenteerinud kohalik loodusfotograaf Cheryl Alexander, kes andis hundile nimeks Takaya.

Kui linnast välja sõidate, siis olete ehk märganud, kuidas kusagil posti otsas, heinapallil või suurema puu oksaharul konutab üks suuremat sorti kotka moodi tegelane. Kui ta veel õhku tõuseb, siis näeme laia sabalehvikut ja muidu pruunivõitu sulestikuga kullikontuuril tiibade all heledamaid laike.

See ei ole kotkas ega ka kanakull, vaid hiireviu. See lind on meil üks kõige tavalisem kulliline. Nii sage, et kui näete kusagil kulli või kotka moodi lindu, siis võite julgelt pakkuda, et hiirekas või hiireviu.

Kaljo Põllu. Eesti maastik II

“Maale!” hõiskab iga üle kolmekümnese hing kevadeti. Me tahame pista näpud mulda, kõpitseda üles vanaisa ehitatud taluhäärberi, rookida puhtaks põõsastevahed, lõigata õunapuud, süvendada saunataguse tiigi, tuua sinna sibelevad kalad ja võtta murutraktori asemel kanad ja lambad...

Ja nii see algabki!

Kas lisaks hõikele “Maale!” lisandub sellele ka rõõmus “Elama!” “Maale elama!” Kas loovutame mugavuselu looduserütmis võnkumisega.

Senikaua, kui me ei pea maal loomi, võime võnkuda hoopis linna ja maa vahet.

Haavapuu on üks puu, mida kõige parem kallistada. Tal on hea sile, otsekui siidine, koor ja võimas okstekroon peakohal. Ja kuigi metsamehed tahavad kõik vanemad haavad maha raiuda, eriti sellised, millel mustad kabjad küljes ehk siis haavataeliku viljakehadega, sest need söövat haavapuudel südame seest, siis just sellised haavad on haavarohuks haigetele südametele, kes tahavad puudega kõnelda.

Rohurohelise aeg hakkab selleks aastaks otsa saama. Kord on rohelisel lumekuhi peal, küll vihm halastamatult peksmas.

Selliste ilmaga ei suuda enamus taimi iseendaks jääda ja ammugi oma soo jätkamise peale mõelda. Ometi on üks taimeke, kes praegugi oma kollast südant ja valgeid udusulgi külma novembripäikese poole sirutada püüab.

Rekord nr. 52. Laiuse voor.

Eesti kõrgeim ja suurim voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas kuue kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Merepinnast 145,4 meetrit kõrgemal. Voor ise on järsu lääne ja lauge idanõlvaga, umbes kümme kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai.

Reedel, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilindude loenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud linnutundjaid kui ka uusi huvilisi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

On selle aasta 10. juuni. Läbisin mõni minut tagasi Tallinna lennujaama turvakontrolli ja ootan nüüd reisi esimest lendu. Kokku saab neid olema neli: Tallinnast, Varssavist, Amsterdamist, Dallasest Cancuni. 18 kg kaalunud matkakott reisib ilma minuta esmalt Amsterdami ja sealt edasi Cancuni. Käsipagasisse mahutasin kõik fotovarustuse, arvuti, akupangad jms, mistõttu kaalub käsipagas tõenäoliselt rohkem, kui lubatud. Õnneks seda ei kontrollita. Kui lennates või lendude vahel tekib aega, saan teha veidi eeltööd nii lindude kui ka hispaania keele vallas.

Kõigepealt vabandame vaatajate ees, sest lootsime kaamerastriimide katkestusele kiiremat lahendust.

Hetkeseis on selline, et peame rakendama uue edastusplatvormi. Kui kiirelt nimetatu meil õnnestub, näitab aeg, kuid hilissügis on nende tööde teostamiseks igati sobiv, kuna loodusest ülekantavat hetkel napib.

Laanepüü        Tetrastes bonasia

Meie looduse suuremate metsaalade põlisasukad on üldjuhul kõige võõra suhtes arglikud. Metsiste väiksemad sugulased, aga seejuures meie arvukaimad kanalised.

Päike muutis loodusvärvid erksaks

Nädal kujunes sombuseks ja sajuseks. Päike tuli pilvede tagant lühikeseks ajaks nähtavale ainult pühapäeva õhtupoolikul.

Kõige soojem oli ilm pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 10,4 kraadini ja öösel langes 5,8 kraadini. Ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati kaheksa kraadi, mis ületas tavapärast seitsme kraadi võrra. (Vaatlusrea keskmisena on esinenud Jõgeval selline ööpäeva keskmine õhutemperatuur septembri lõpus-oktoobri alguses.)

Mitmete linnuliikide ränne jääb kergesti silma. Näiteks suuri hane- või sookureparvi märkame sügisel sageli, teravam silm suudab kerge vaevaga ka värvuliste parvi näha. Rännet on hea jälgida rannikul, sest sedamööda suunduvad paljud linnud lõunasse. Kuigi röövlinnud reeglina parvi ei moodusta, on siiski piirkondi, kus nad rände ajal koonduvad.

Mul on kombeks nädala jooksul teha ikka üks veidi pikem retk loodusesse, otsekui käik rohelisse kirikusse. Aga eelmisel nädalal puikles kogu keha õuemineku vastu ja kuigi Looduskalendri-mees Gennadi Skromnov tuletas taas meelde igikestvat tõde, et pole halba ilma, on vilets varustus, siis kavaldasin ilma üle.