Looduskalender.ee
Kui märkad talvel lehist tamme
Väike tamm
Harilik tamm Quercus robur
Talvisel ajal pole haruldane märgata looduses lehes tammepuud. Meie vanavanemad kutsusid selliseid puid lesk- või talitammedeks, sest kuivanud lehed jäid tammepuudele püsima kevadeni.
VIDEO: aulid Saaremaal
2023 aasta lind on aul.
Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, mida saadab kõlav laul – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!
Kas Sa lugesid aasta linnu sissejuhatavat lugu: LINK
Auli aasta
Aulipaar ( pildid.loodusemees.ee )
Linnusõprade jaoks algas äsja aulide aasta – Eesti Ornitoloogiaühing on kuulutanud auli 2023. aasta linnuks. Küllap saab nüüd meie tegemistes olema rohkem sukeldumist, koorilaulu ja lustlike merelindude vaatlemist.
Kodumaa lindude seas on aulid kõige võimekamad sukeldujad. Neile on jõukohane otsida toitu paarikümne meetri sügavusest ja üksikjuhtudel kolm korda sügavamaltki: kalurid on leidnud hukkunud aule 50–60 meetri sügavusele lastud vähipüünistest.
Lahkus Kalle Eller (7. mai 1940 - 10. jaanuar 2023)
Kalle Eller
Filoloogi haridusega, aga aastaid NSVLiidu ajal Karulas metsatehnikuna töötanud Kalle Eller alustas 1980ndate lõpus koos aatekaaslastega kaitseliidu taastamist olles ka kaitseliidu esimeseks ülemaks.
Puhka rahus.
Vaimuergas inimene, kelle mureks oli olukord meie metsades. Looduskalendris on ilmunud aastate eest Kalle Elleri raamat „Minu mets“: LINK
Meeldetuletus: ELF otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate
Tuletame meelde, et Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2022. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.
Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri.
1. NÄDAL 2.1.2023.- 8.1.2023. Jõgeval ja selle ümbruses
Pihlakas lepiku servas
Nädala esimene pool oli sulailmadega ja öised külmakraadid muutsid teed libedaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis -0,2…-2,3 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 2,2…4,5 kraadi võrra.
Esmaspäeva hommikul esines Jõgeva ümbruses lumikatet avamaastikul ainult laiguti ja rohi oli hallast valge. Sama päeva õhtul hakkas aga sadama ja teisipäeva hommikuks kattis maad juba korralik lumikate, mille paksuseks mõõdeti siinses ilmajaamas 10 cm. Päevaste plusskraadidega hakkas see sulama.
2022. aasta keskkonnategu ja -kirves
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.
Uuring: suurem osa elanikkonnast toetab riigimetsa raiemahu vähendamist
Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et 68% Eesti elanikest pooldab riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26% vähemalt poole ja 25% vähemalt kolmandiku võrra. Samuti näitab uuring, et 77% eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana.
2023. aasta seeneks valiti harilik kivipuravik
Harilik kivipuravik Boletus edulis
Eesti mükoloogiaühing valis aasta seene. See on kergesti äratuntav ja laialt levinud harilik kivipuravik.
Maailma Looduse Fondi sõnumiga ühineb rahvuslooma ümarlaud: konfliktliigi kaitse algab laiapõhjalisest koostööst
2018. aasta kevadel sai välja kuulutatud hunt kui Eesti rahvusloom. Üheks eesmärgiks oli kindlasti luua rahvusloomast meie riiki ja rahvast ühendav sümbol. Teiseks eesmärgiks oli aga seista hundi kui ökosüsteemi tugiliigi hea käekäigu eest, mis ei ole sugugi kerge, arvestades, et hunt on üks peamisi konfliktliike.
Kaljukotkas Alutagusel
Aasta mullaks valiti liivane ja viljakas leetunud muld
Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel Mullapäeval kuulutati välja aasta muld 2023, milleks on leetunud muld.
2023. aasta puu on harilik mänd
Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.
Auga metsa loodusväärtustest
Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.
Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole.
„Loodusrekordite Veerg“ hakkab ilmuma ajalehes Postimees
Alates neljapäevast, 5. näärikuust hakkab ajalehe Postimees „Maa Elu“ küljel ilmuma uus, arvukaid Eesti Loodusrekordeid tutvustav rubriik „Loodusrekordite Veerg“. Seda iganeljapäevaselt ja kahe uue rekordi kaupa ning seda nii paberlehes kui ka veebis, kusjuures veebis on võimalik igal lugejal konkreetset rekordit ka kommenteerida.
Head lugemist kõigile !
Marek Vahula, Eesti Loodusrekordite koguja.
Keskkonna- ja loodusuudised
29. jaanuari ekstreemumid 2013-2023
Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
---|---|---|---|
2023 | 3,4°C | 0,83°C | -3,2°C |
2022 | 4,2°C | -1,34°C | -9,3°C |
2021 | 0,2°C | -1,88°C | -3,7°C |
2020 | 4,0°C | 1,53°C | -0,7°C |
2019 | 0,3°C | -5,37°C | -10,1°C |
2018 | 3,3°C | 0,37°C | -2,6°C |
2017 | 2,2°C | -0,11°C | -1,6°C |
2016 | 4,6°C | 2,24°C | -0,4°C |
2015 | 2,4°C | 0,08°C | -2,1°C |
2014 | -6,1°C | -13,53°C | -22,5°C |
2013 | 1,8°C | -2,03°C | -7,2°C |
Ilmateenistuse ennustus
-6...2°C | ||
-1...3°C | ||
0...3°C | ||
0...4°C | ||
-2...2°C | ||
0...3°C | ||
-6...1°C | ||
-2...2°C |
Külastatavus
Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad
Tänane kuufaas
22 päeva on noorkuuni.