Looduskalender.ee

Pesa 29. mail

Hall-kärbsenäpp         Muscicapa striiata

Emaslind Kaia toitis täna hommikul poegi konnadega

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Suuremad kurepojad said täna kolme nädala vanusteks, aga kolmikust märgatavalt pisem koorus kolm päeva teistest hiljem.

Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“

Tänane hommik

Must-toonekurg           Ciconia nigra

22. mail koorunud kurepojad saavad pühapäeval 19. juunil nelja nädala vanusteks.

Ööbik        Luscinia luscinia

Ööbikud pesitsevad, emaslind on pesasse munenud sagedamini viis pruunikat või oliivirohelist muna juunikuu algupoolel. Viimaste munade munedes alustatakse haudumist, mis kestab sarnaselt teistele värvulistele paar nädalat.

Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

Rekord nr. 444       Meie suurim tehiskärestik  

Kirjutas Külli Tammur

Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.

Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.

Isaneppide Boeing ja Cessna seiklustest saab lugeda aasta linnu blogist

Metskurvitsad ehk nepid on tuntud just oma mängulennu poolest, ent teadmised selle kohta on üsna üldised ja põhinevad pigem juhuvaatlustel. Aasta linnu projekti raames püüavad ornitoloogid kolm isast metskurvitsat ja varustavad nad GPS-seadmega, et jälgida ja paremini tundma õppida nepilendu.

Juba mai lõpus sai GPS-seadme kaks isast neppi, kellel anti Ameerika lennukitootjate järgi nimeks Boeing ja Cessna.

Iga-aastane Loodusfestival on selleks korraks lõppenud – 10.–15. juunini toimunud festivalil võeti luubi alla meie kõigi märkamatud naabrid toas ja õues.

Järjekorras kaheksandal Loodusfestivalil avanes külalistel kuue päeva jooksul võimalus osa võtta üle 40 erinevast sündmusest ja töötoast, mis toimusid üle Eesti. Peamiselt keskenduti elurikkuse tundmaõppimisele meid ümbritsevas keskkonnas ja uuriti, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Lisaks põnevatele sündmustele sai külastada näitusi, osa võtta orienteerumisest, viktoriinist ning populaarsest rohevahetusest.

Mets-harakputk

Mets-harakputk                 Anthriscus sylvestris

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Vihma sadas terve eilse päeva, öösel müristas. Isaslind Karl kattis kurepoegi, aga kõik olid üpris märja olemisega. Sellises vihmasajus võib olla kurgedel raske kalastada, kui veepiisad veepinna virvendama panevad.

Harilik vereurmarohi          Chelidonium majus

Harilik lodjapuu         Viburnum opulus

Lodjapuud on praegusel ajal tähelepanuväärsed omapäraste õite poolest.

Kännase suured äärisõied ja keskel paiknevad tillemad õied moodustavad sageli üpris sümmeetrilise pärja. Äärisõied lodjapuul ei vilju, nemad toimivad lihtsalt putukate ligimeelitajatena ja on steriilsed.

Ehkki lodjapuu kannab puu nime, on pigem tegu kolme-nelja meetri kõrguseks kasvava põõsaga.

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Andra Hamburg

Nüüd on ka hilised kaugrändurid linnud jõudnud aedadesse, putukad toimetavad ning aiad on õites. Kevade lähenemist kuulutanud musträsta ja punarinna laulu on pärast lühikest pausi taas rohkem kuulda, sest nemad alustavad juba teise pesa punumist. Hiljem jõudnud peoleod, öösorrid ja paljud teised on territooriumid paika pannud ning ehitavad aset. On äärmiselt oluline anda pesitsejatele rahu lisaks metsadele ka koduaias.

Metsateed ületab vaskuss siledal maal ja seal paistab tema liikumine abituna, kuid muutub vilkamaks taimestiku vahele jõudes – kehal on millele toetuda.

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Kevad-kaelusöölase röövik üheksavägise lehti söömas

Nädala kestel saime tunda südasuvist soojust.

Esmaspäeval oli ööpäeva keskmine õhutemperatuuriks 14,0 °C, aga teisipäevast kuni nädala lõpuni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur 15 kraadist kõrgemana.

Viiel päeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid üle 22 kraadi, kusjuures kõige kõrgem termomeetrinäit (24,8 °C) pandi Jõgeval ilmajaama järgi kirja laupäeval.

 Emakarule oli lahkuv talv toonud kaissu neli põngerjat. Pisikesed hullajad olid tormakad ja vajasid palju energiat. Viimast läks vaja ka kasvamiseks. Iga emakaru soov on, et tema silmateradest kasvaksid uhked ja võimsad KARUD. Emakarul oli juba üksjagu aastaid seljataga ning ta teadis väga hästi oma eelmistest pesakondadest, kui palju hoolt, armastust ja ennekõike energiat toidu näol põnnid vajavad. Sedapuhku oli neid 4 ning selle võrra oli ka vajadus toidu järele suurem.

Ma olen seitse nädalat vana

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Ka noorlind Margitil on õnnestunud veebikaamera pihta täpsust tulistada…

Eilne perepilt

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Hall-kärbsenäpp         Muscicapa striata

Kes on see tagasihoidlik hall värvuline. Seda küsimust kuuleb päris sageli, kuigi on tegu sarnase inimkaaslejaga nagu on ka linavästrik ja suitsupääsuke.