Looduskalender.ee

Kajakapesa katusel

Kui majaomanikul on eelnevatel aastatel olnud probleeme pesitsevate lindudega, siis juba praegu, enne suurema pesitsushooaja algust, tasub ehitis üle kontrollida. Majaomanik peaks üle vaatama ja vajadusel takistama lindude ligipääsu katusele, pööningule, rõdudele, räästaalustele, samuti võiks kriitilise pilguga üle vaadata kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats.

Eesmärgid ja töövõtted puiskarjamaa ja puhkemetsa kujundamisel

Nüüdsest on keelatud pliihaavlite kaasas kandmine ja kasutamine märgaladel ja veekogude lähistel

15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Uued piirangualad on nähtavad Maa-Ameti kaardikihil.

Plii on mürgine nii metsloomadele kui ka inimesele. Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba 10 aastat. Uus piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähistel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.

Nurmkana, vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

Suusatajad lumeilvese matkal Haanja maastikul 2023. aastal

Veebruari alguses said Tartu üliõpilaste looduskaitseringi tudengid ja vilistlased kokku 25. juubelimatkal Lumeilves. Ligi poolsada matkajat suusatasid kahekümnel Eesti kõrgeimal tipul Haanja looduspargis.

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et tänasest kuni veebruari lõpuni käib maismaa talilinnuloenduse viimane periood.

Talilinnuloenduse viimane periood ehk kevadloendus kestab 15.–28. veebruarini. Loendust tuleb teha enda valitud umbes 10 km pikkusel rajal. Loendust tehes tuleb üles märkida kõik rajal nähtud ja kuuldud linnud, sisestada andmed vaatlusankeeti ja edastada need hiljemalt märtsi lõpuks maismaa talilinnuloenduse koordinaator Jaanus Eltsile.

Vestlusõhtu koos uue raamatu esitlusega  toimub Tartus 15. veebruaril algusega kell 18 Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus, aadressil Kompanii 3/5

Raamatuesitlus ja vestlusõhtu: Kristel Vilbaste „Meie joogivesi. Allikad, kaevud, kraavid ja pudelid“

Autoriga vestleb ajakirjanik Liis Seljamaa.

Kristel Vilbaste on looduskirjanik, kelle sulest ilmus kümme aastat tagasi menuteos „Eesti allikad”. Praegu on joogivee kättesaadavus muutunud oluliseks teemaks:

Kust saada joogivett siis, kui elektrit pole?

Kas meie looduslik vesi on joodav?

Neljapäeval oli suur siisikeste parv elupuude seemneid söömas

Nädal oli muutliku ilmastikuga ja libedate teedega.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -5,8…0,1 °C piires, mis ületas normi 0,9…5,8 kraadi võrra. Kahel päeval nädala alguses ja lõpus olid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid miinuspoolel, kolmapäevast reedeni null kraadile lähedased.

Kõige külmemad ilmad esinesid teisipäeval ja pühapäeval, kui minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti vastavalt -11,4 °C ja -13 °C.

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega. 

Nurmkana vanasti põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

Möödunud aasta novembris olid moodustunud nurmkanade salgad, kes jäävad kokku kevadeni. Talvisel ajal saadakse koondunult kergemini hakkama ja valvsaid silmapaare on rohkem ohtude tunnistamiseks, sest neid käivad kimbutamas nii rebased kui kullilised.

Sloveenlased on koostanud kaks suurepärast postrit selgitamaks inimestele, milline väärtus on suurkiskjatel nii ökosüsteemi kui ühiskonna tasandil. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar

Tuuleluud männil

Tuuleluud, tuulepesa, nõialuud…

Tuuleluuad moodustuvad tihedaid oksapõimikud puude võras. Põhjustajateks on peamiselt seened, harvemini viirused või putukkahjurid, aga ka mingid muud kahjustajad.

Tuntumad ja silmahakkavamad on tuuleluuad kaskedel ja aiapidajad on neid täheldanud ka viljapuudel. Vähem märgatavad on nad okaspuudel ehk kuusel ja männil.  

Rohu külas Virumaal oli koondunud suurem kari metskitsi. Hoolimata tuisusest ilmast tundsid loomad endid rapsipõllul küllaltki turvaliselt. Ega nad endid inimesest suuremat häirida lasknud sest lähemad loomad jäid jäädvustajast vast 50 meetri kaugusele

Raudkull         Accipiter nisus

Taastatud puisniit Keila rohealal, Niitvälja/Tammiku tee looduslikul alal, Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus kasvavad eesti soojumikas, sile tondipea, püst-linalehik, mitmed orhideede erinevad liigid (viide, viide)

Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Täiskasvanud metskitse sokud olid enne aastavahetust nudid ja eemalt märgates oli sel ajal kitsi ja sokke omavahel keeruline eristada.

Kase-maltsaürask toimetab suvisel ajal

Kase-maltsaürask      Scolytus ratzeburgi  

Eestimaa puudel peaks elutsema umbes 70 üraskiliiki ja mõned nende hulgast on tuntud puidukahjurid.