Looduskalender.ee
VIDEO: rähnikevadest
Keda siis kalendri järgi veel hilistalvistel päevadel kohata võime või trummeldamas kuuleme? Rähnide sulestikku ja mõõte siin kirjeldama ei hakka, vaid keskendume pigem kohtadele, kus videole salvestatud rähnid tegutseda võivad.
Valgeselg-kirjurähn ( loodusemees.ee )
VIDEO: aasta puu hilistalvel
Hommik Soomaa pesal
Emaslind Helju pesal
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Soomaa rabasid katab lumevaip ja öö oli miinuskraadidega.
Kus kevadised ilmad on saabunud?
Lepad ja ka sarapuud tolmavad. Laupäevase vihma jäljed rõdu klaaslaual.
LK kommentaar:
Kui Põhja-Eestis sadas lobjakat ja tuiskas, siis Lõuna-Eestis oli päev päikseline, kaheksa kraadi sooja ning peaaegu tuulevaikne. Mõni mesinik sai isegi mesilasperesid kontrollida.
Miks hundid on suured toidukugistajad
Huntidel on üks hämmastav peotrikk! Nimelt suudavad nad ühe korraga röögatu palju süüa.
Kuna saaklooma edukas (ehk murdmisega lõppev) jaht on siiski võrdlemisi haruldane ja ebaregulaarne, näeb huntide evolutsiooni käigus väljakujunenud ellujäämise strateegia ette, et 1) tuleb kinni haarata igast võimalusest saaklooma jahtida ning 2) kui toit on olemas, siis ennem rebenegu vats kui hüva rooga üle jääb!
VIDEO: merikotkad, kaljukotkad ja paljud teised
Merikotkas
Kõigil nendel suurtel lindudel on algamas pesitsusaeg. Mõnedel varastel merikotkastel peaks esimene muna pesas olema nagu ka ronkadel.
Soomaa kaljukotkaste pesasse munes emaslind esimese muna eile 16. märtsil.
Esimene muna kaljukotkaste pesas
Ikka sündmus
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Niisiis täna 16. märtsil kella 12.32 oli emaslind Helju munenud Soomaa pesasse oma tänavuse esimese muna.
Märtsis saabunud rändlinnud ja keda ootame lähinädalatel
Märts
Sooräts - 1.03 Lääne-Virumaal Haljalas, kokku kaks vaatlust.
Tikutaja - 3.03 laulev lind Keilas. Üks vaatlus.
Nõmmelõoke - 3.03 üks lind rändel Viljandimaal Sürgavere külas. Kokku 9 vaatlust.
Metsvint - 4.03 Kuressaares esimene laulev lind. Üksikuid metsvinte talv läbi üle Eesti, märtsist on 5 vaatlust.
Veebruaris saabunud rändlinnud
Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus.
VIDEO: kas kakupesas teine muna?
Kassikakk Bubo bubo
Kogu öö sadas vihma. Kassikaku emaslind munes oma esimese muna 12. märtsi kesköö paiku 00.37.
Alutagusel on karud ärganud talveunest
Aluagusel on metsas veel olud talvised
Karu ehk pruunkaru Ursus arctos
Kui mujal Eestis lund enam ei ole ja ärganud karusid on liikumas nähtud, siis Aluagusel juhtus see eile.
VIDEO: sabatihased hulguvad ringi
Sabatihane Aegithalos caudatus
Sabatihased ei ole eriti inimpelglikud, aga väikesed seltsingud on pidevas liikumises ja seetõttu natuke raskelt jälgitavad. Ringi liikuv seltsing hoiab omavahel häälsidet ja äratab sellega tähelepanu.
Samblikud pehkinud remmelgal...
Harilik kopsusamblik ja kilpsamblik pehkinud remmelgal
Tegelikult ei ole samblikud taimed, vaid seened, kes elutsevad seltsis vetikate ja tsüanobakteritega ehk kooselu seene ning mikrovetika vahel ehk nii saab tekkida sambliku tallus.
Meie nn suursamblikud on looduses kenasti märgatavad, kas lehtja või lopsaka kasvuvormiga.
Harilik kopsusamblik
Lumi kannab veel põtra
Põdra jäljed Aluatagusel veel säilinud lumel
Ööd on Kirde-Eestis veel miinuskraadidega ja tekitanud lumele kõva kooriku, mis kannab üle sajakilost looma.
Jääväljad katavad veel osa siseveekogudest, aga eks lähipäevadeks lubatud soojad ilmad ja vihmasadu muudavad olukorra kevadisemaks.
Kindel, et kassikaku emaslind on munenud
Nüüd siis kinnitus, et muna pesas
Kassikakk Bubo bubo
Seega on nüüdseks kinnitus olemas, et esimene muna on pesas.
Millal siis järgmist muna oodata võiks?
VIDEO: Kas esimene muna pesas?
Kassikakk Bubo bubo
Tundub tõenäoline linnu käitumist jälgides, et kassikaku emaslind on kesköö järel munenud ehk siis esimene muna munetud 12. märtsil.
Vaatleme kassikakupaari käitumist pesaalusel ja püüame seda vastavalt arusaamisele ka tõlgendada.
Ornitoloogiaühing ootab teateid saabunud rändlindudest
Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta.
Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Tähtis on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.
10. NÄDAL 4.3.2024 – 10.3.2024. Jõgeval ja selle ümbruses
Pajude urvad valendasid
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel -3,2….1,2 °C, mis erines normist (keskmine 1991…2020) -1,9…+5,2 kraadi võrra.
Kõige soojem päev oli esmaspäev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,4 °C. See oli ainuke päev, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle viie kraadi. Reedel termomeetrinäit päeval plusspoolele ei tõusnud ja nullile lähedaseks plusspoolel jäi päevane õhutemperatuur ka nelja- ja laupäeval.
Eesti uudised
19. märtsi ekstreemumid 2014-2024
Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
---|---|---|---|
2024 | 1,0°C | -0,39°C | -1,7°C |
2023 | 8,2°C | 3,90°C | -0,4°C |
2022 | 8,6°C | 1,40°C | -3,7°C |
2021 | -0,6°C | -4,92°C | -13,1°C |
2020 | 9,3°C | 4,42°C | 0,1°C |
2019 | 5,6°C | 1,94°C | 0,0°C |
2018 | 3,9°C | 0,35°C | -2,2°C |
2017 | 7,4°C | 1,14°C | -4,7°C |
2016 | 1,5°C | -3,21°C | -11,9°C |
2015 | 13,3°C | 3,61°C | -5,8°C |
2014 | 2,5°C | -1,01°C | -9,6°C |
Ilmateenistuse ennustus
-3...1°C | ||
0...6°C | ||
-1...2°C | ||
2...7°C | ||
-2...2°C | ||
2...8°C | ||
1...5°C | ||
3...7°C |
UV-indeks Tallinn-Harku
Päevarekordid
Ilmateenistuse hoiatused
Hoiatused puuduvad.