Ilmajaam.ee

Täna on küünlapäev – viimane neist tähtpäevadest, milles vanarahva kalendris „talve selgroogu murtakse”. Eri paigus ja üleskirjutustes on loetud selleks päevaks ka ­taliharjapäeva (14. jaanuar), tõnisepäeva (17. jaanuar) ja paavlipäeva (25. jaanuar). Arvestades, et enamikus Eesti paigus jäi 20. sajandi teise poole andmetel lumi maha jaanuari keskel või teisel poolel ja sulas märtsi lõpupoole, tundub küünlapäev neist õieti kõige paslikum, sest umbes pool talve ehk püsiva lumikattega aega on läbi ja pool ees.

Ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak prognoosis, et veebruar tuleb üldjoontes pehme talvise ilmaga, mille sekka satub ka lühiajalisi külmalaineid. Metsavana Arvo Saidla lisas, et kevadet enne aprilli keskpaika näha ei ole.

Hommikul katab muru õrn lumekiht, kuid õhtuks on paljas maa – selliselt on paistnud viimasel nädalal mitu päeva. Vahepeal oli vihma ja sooja järel sulavett jälle nii palju, et rohu- ja põllumaad suisa lirtsusid. Näib, et muttidelgi on mõni käik üle ujutatud. Ühel õhtul suisa purskas mutikäigust vett, kui jalaga murumättale astusin. Ise ootan ma veel korralikke talvepäevi, aga midagi on juba teistmoodi, mistõttu enam niisugusst tunnet pole kui veel kuu–kahe eest.

Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb teisipäeval kuni kolm kraadi sooja.

Keskkonnaagentuur andis esmaspäeva ööks tervele Mandri-Eestile esimese taseme tuule-, lume- ja kiilasjäähoiatuse, ent suursaari kimbutab sedapuhku vaid tugev tuul.

Eeloleval ööl saabuv külmem õhumass viib termomeetri näidud taas miinuspoolele ning teedele tekib kiilasjää, prognoosib keskkonnaagentuur.

​Ilmateenistuse prognoosi kohaselt võib lähipäevil sadada lund ja lörtsi.

Täna pakkus Tallinnas imekaunist vaatepilti härmatis, mis kõike valge loorina kattis. Ent miinuskraadide ja udu koosmõjul tekkinud silmailu pole siiski kauaks.

Ilmateenistuse prognoosi järgi pakuvad lähipäevad valdavalt miinuskraade.

Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb laupäeval kuni 11 kraadi külma ja ilm püsib enamasti sajuta.

Ööl vastu neljapäeva alla sadanud lumi on taaskord murdnud mitmeid oksi ja puid, mis omakorda on põhjustanud elektrikatkestusi üle kogu Eesti. Kella 10 paiku oli elektrita üle 20 000 majapidamise, enim neist Raplamaal ja Pärnumaal.

Teedele sadanud lumekuhja tõttu kehtestati kella üheksast hommikul tavapäratu hoolderežiim, teatas transpordiamet. 

Täna õhtul ja öösel levib Kagu-Eestist põhja poole tihe lörtsi- ja vihmasadu, mis läheb üle lumesajuks. Maha võib sadada kuni 15 cm lund, prognoosib keskkonnaagentuur. Ühtlasi hoiatatakse, et märja lume tõttu võivad puude oksad murduda ja elektriliinid katkeda, samuti halvenevad liiklustingimused.

Ilmateenistuse prognoosi järgi on nädala lõpus öösiti taas korralikku, kuni kaheksakraadist pakast oodata.

Tänavune talv on juba väga palju pakkunud. Nii mitmepalgelisi ilmu ei pruugi isegi mõne talvehooaja jooksul silmata, sootuks veel kõigest kahe kuu jooksul.Inimese plaanide kohta on loodus näidanud, mis ta neist arvab.

Jekabpilsi tohutute üleujutuste sarnast stsenaariumit Eestis oodata ei maksa. Kas jõed on lühikesed või siis näiteks Narva jõe näitel on olemas Peipsi ja Pihkva järve näol vajalik puhver.

Üle Läänemere Soome poole liikuv madalrõhkkond toob esmaspäevaks tugevat tuult ja sadu ning kuni viie soojakraadini kerkivaid termomeetrinäite.

Suursaared, Läänemere põhjaosa ja Peipsi said keskkonnaagentuurilt teise taseme tormihoiatuse, mis tähendab, et ilm on ohtlik.

Homme kagu- ja lõunatuul tugevneb ning rannikul puhub tormituul kuni 25 m/s, hoiatab keskkonnaagentuur.

Taani väinade kohalt laieneb pühapäeval uus aktiivne madalrõhkkond Läänemerele ja tõstab kagutuule väga tugevaks, kohale jõuab ka tihe lörtsi- ja vihmasadu, õhutemperatuurid aga kerkivad kuni viie soojakraadini.