Looduskalender.ee

Emaslind on munenud kolmanda muna

Kuldnokk          Sturnus vulgaris

Kolm päeva kolm muna. Hämmastama paneb kuldnoka emaslinnu (kaalu umbes 80 gr) organismi võimekus toota päevas üks muna ja see pesakasti muneda.

Kas tead, et kevadel võib Eestis näha korraga 100 000 peatuvat hane? Või et sügisel näeb parimates vaatluskohtades ühe hommikuga koguni pool miljonit rändavat metsvinti? Kus asuvad Eesti parimad linnutornid, millest saab heita pilgu ümbritsevale loodusele? Ühes linnas saab lausa tänavalt vaadata tuttpüttide pulmamängu. Mis on finnstikk ja kes on bongar? Vastused leiad Eesti parimaid linnuvaatlusalasid tutvustavast raamatust “Eesti linnuvaatleja teejuht”

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja kevadnumbri kaanelugu on aasta linnust – põnevate kommetega metskurvitsast.

Tänavuse aasta linnu meeskonna liikmed Jaanus Elts, Jaanus Aua ja Riho Marja tutvustavad metskurvitsa kevadisi elukombeid, heidavad valgust rõngastatud lindude saatustele ja neppi varitsevatele ohtudele.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" meenutab seiklusi välitöödel ning jagab mõtteid loodus- ja linnuharidusest pikaaegne õpetaja Linda Metsaorg.

Lõpuks ometi Kaial muna

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Tekst: Laura Kiiroja

Iiris näitas muna

Kalakotkas     Pandion haliaetus

Emaslind Janika on munenud kõik munad öösel

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Must-toonekurg 2 kaamerapesa on Jõgevamaal ja selles pesas on emaslind Janika kõik munad munenud uue päeva esimestel tundidel st öisel ajal.

Raivo Endrekson räägib karvasjalg-kakust ehk laanekakust:

Pesitsusrahu koduleht: www.pesitsusrahu.org

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogide uuringust selgus, et küpse segametsa lageraiumine muudab sealse linnustiku oluliselt vaesemaks. Kui raiele järgneb kuuse monokultuuri rajamine, muudab see aga pikaajaliselt linnustiku koosseisu – näiteks ei naase sellistesse puistutesse vanade lehtmetsade linnud. Ka taastub lageraiejärgses noores metsas pesitsevate lindude arvukus aeglaselt – ligikaudu ühe paari võrra hektari kohta 20 aasta jooksul.

Tekst: Helen Arusoo
Video: Tarmo Mikussaar

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

Alustama peame eile õhtust sest öö veetis emaslind üks pesakastis. Hommikul kell 10.35 oli muna pesakastis.

Vaade Tärivere mäel asuvast tornist Iisakule

Rekord nr. 420         Eesti kõrgeim oos

Eesti kõrgeim (47 m jalamilt) on Tärivere (Iisaku) oos ligi 40 km pikkuses Kose – Illuka - Iisaku oosiahelikus.

Tärivere oosi lael oleva Majakamäe kõrgus on 94 meetrit üle merepinna, kui oosi jalam on samal ajal tasemel 47 meetrit. Jääajast sündinud oose on meil nii suuremaid, kui väiksemaid ja nad ei hiilga just suure kõrgusega. Kõrgeimaks nende hulgast ongi Tärivere oos. 

Hiirte käigurajad on lume alt välja sulanud

Pesaava

Kevad toob välja talvised tegevusjäljed. Pole hiireliiki keda otseselt süüdistada sest nii tegutsevad mitmed pisinärilised.

Noored looduskaitsjad Toris

Soomaa noored looduskaitsjad võõrustasid aprillikuu teisel nädalavahetusel sõpru Alutaguse rahvuspargist. Kaugelt saabunutele oli esmamulje Soomaast kui vesisest, auklike kruusateedega üksildasevõitu paigast. Kahe päeva jooksul avanesid nii noored, kui kohalik elu-olu.

Soomaa ja Alutaguse noorte esimene ülesanne oli tutvumine Koprarajaga. Koprarajale olid üles seatud soid puudutavad ülesanded. Soo kui elukooslus ühendab Soomaad ja Alutagust. Seejärel prooviti ära Soomaa piirkonnale omane sillatüüp Jõesuu rippsillal üle Pärnu jõe.

Sookure pesas ongi tavaliselt kaks muna

Sookurg         Grus grus

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Alates märtsikuust võime ilveste elualal kuulda alates õhtuhämarast alates rämedat näugumist. Aprillikuus veel emasilvesed indlevad ja on tavalisest häälekamad jättes võimalikule partnerile ka lõhnajälgi ning selliselt kuuldub emasilvese kutsehüüd  vastassugupoolele.

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel 16. ja 17. aprillil tegi vaatlusi 157 inimest, kes nägid kokku 134 000 lindu 174 liigist.

Viis kõige arvukamad liigid olid metsvint (32 387 isendit), suur-laukhani (11 369 isendit), valgepõsk-lagle (9959 isendit), aul (7626 isendit) ja mustvaeras (3039 isendit).

Haruldasemad liigid, keda vaatlejad nägid, olid puna-harksaba, sooräts, must-harksaba, must-toonekurg, stepi-loorkull.

Aasta lindu metskurvitsat nähti kokku 21 lindu.

Emaslind Janika munes pesasse neljanda muna nagu eelmisedki esimestel öötundidel

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Jõgevamaa pesa Must-toonekurg 2 on emaslind Janika kõik munad munenud uue päeva esimestel tundidel st öisel ajal.

Metsaelupaik kaitsealal

Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.

Pealelõunal mune esimese muna ka emaslind Miina Võrumaa pesas ( Kalakotkakaamera 1)

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Emaslind Miina lasi juba õhtul peale kella seitset isaslind Markol „munal istumist“ lühikest aega harjutada.