Looduskalender.ee

Hallhüljes       Halichoerus grypus    

Iga päevaga kasvab äsja sündinud hülgelaste hulk. Poegimiskoloonias muutub olukord suisa tundidega.

Peatselt on meil põhjust kirjeldada edasisi sündmuseid, mis kaamera ees võivad toimuda.

Tormiste ilmadega tekkinud elektrikatkestused on nüüdseks suures osas likvideeritud ja talilinnukaamera töötab.

Kurgja talu jahu- ja saeveski, mille rajas Carl Robert Jakobson 1879. aastal

Kurgjal on kaardistatud haruldaselt suur ja terviklik riigimetsa ala, kus leidub mitmeid kaitsealuseid liike, vääriselupaiku ning mis hõlmab olulist rohekoridori. Suure kaitseväärtuse tõttu planeeriti alale 400 hektari suurust maastikukaitseala, kuid plaan ei saanud teoks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas eile Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ja vajalikud dokumendid Kurgja riigimetsaala looduskaitse alla võtmiseks.

Kuuse-käbilind        Loxia curvirostra

Kui kuuskedel kuuskedel rohkesti käbisid nagu meie tänavusel aasta puul, võime kuuse-käbilinde suuremat arvukust loodusmaastikel märgata.

Tänavuse olematu talve järel oleme veel kevadekuulutajate ootel, kuid kuuse-käbilindude pesades võivad juba munad olla!

Kiivitaja         Vanellus vanellus

Nn kevadekuulutajaid märgati juba nädala eest sest rändeks sobivaid  lõunakaare tuuli koos soojade ilmadega on tänavu pidevalt esinenud. Mõnes mõttes isegi kummaline, et nad sellise talvega varem ei saabunud?

Rändurite liikumisteed kulgevad kevadel mööda rannaniite või jõeluhti. Põldudelt otsitakse toitu veelompide ümbrusest, kus maapind sulanud ja tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.

Sel aastal tuleb kevad hoopis teisiti. Õigemini ongi juba kohati kohal. Öeldakse, et aastad ei ole vennad, aga öeldakse ka, et "ega tali taeva jää". Huvitav aasta ja põnev kevad on tulemas, erakordne. Loodetavasti järgmisel talvel näeme jälle lundki ja varajased õitsejad-(t)ärkajad saavad ennast praeguse kevade eksitustest taastada, uuesti õige rütmi tagasi.

Paju urvad valendavad

Nädal algas ja lõppes sajuse tormise ilmaga. Esmaspäeval ulatusid tuuleiilid 17 m/s, pühapäeval 14 m/s. Tuul murdis puid ja oksi, põhjustas elektrikatkestusi.

Temperatuurirežiim püsis veebruarikuu kohta kõrgena. Keskmine õhutemperatuur püsis - 1...3 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea keskmist 5...10 kraadi võrra. Neljal päeval (esmas-, teisi-, nelja- ja pühapäeval) tõusid maksimaalsed termomeetrinäidud nelja kuni viie kraadini.

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi.

Hallhüljes     Halichoerus grypus    

Haruldane vaatepilt, mida liigutatav kaamera vaatajatele võimaldab.

AS Levira tegi oma kodulehel kõigile kättesaadavaks kaks esimest SkyView kaamera ülekannet. Esimene, juba aastavahetusest tuttav 278 meetri kõrgusel olev panoraamkaamera, asub Tallinna teletornis ja teine paikneb Levira Kohtla-Nõmme saatejaama mastis 226 meetri kõrgusel ning on suunatud Kesk-Eesti poole.

Stardiootel on mängufilmi-projekt „Metsavahtide Õhtu“, mis võtab kokku Eesti metsavahtide kogu lugulaulu. Seda ameti keskaegsest tulekust meie maale ja kuni nende viimase tööpäevani 31. detsembril, aastal 1997.

Filmi tarvis otsitakse neid mehi, kes on seda väärt ametit kunagi pidanud ja kes on nõus kaamera ette astuma.

Huvilistel palume teada anda lisaks oma nimele ka telefoninumbri ja mailiaadressi.

Kirjutage palun maili-aadressil:

marek.vahula@online.ee

Hallhüljes          Halichoerus grypus    

Milline võib imetamise perioodil olla emasloomade kaalulaotus?

Mingid rehkendused väidavad et imetava emaslooma kaalukadu küündib kuni nelja kiloni ööpäevas, kui hülgepoeg võtab kaalus vähemalt kaks kilo ööpäevas juurde.

Nurmkana ka põldpüüks kutsutu        Perdix perdix

Möödunud aasta oktoobrikuu lõpupoole moodustusid nurmkanade salgad, kes  jäävad kokku kevadeni - olgu talv nagu on, aga kambaga saab ikka kergemini hakkama ja ka valvsaid silmapaare ohtude tunnistamiseks rohkem.

Tänaseks on teada, et paljud loomad kogevad väga sügavaid ja keerukaid emotsioone. Üheks selliseks emotsiooniks on lein.

Tuletame meelde, et iga-aastane maismaa talilinnuloendus lõpeb kevadloendusega 15.-28. veebruaril.

Linde on vaja loendada samas piirkonnas ja rajal, kus sügis- ja jõululoenduse aegu. Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal.

Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud ning andmed sisestada vaatlusankeeti. Kõigi kolme loendusperioodi andmed tuleb esitada hiljemalt märtsi lõpuks projekti koordinaatorile Jaanus Eltsile:

jaanus.elts@eoy.ee

Rekord nr. 91 Suurim meteoriidikraater

Kaali meteoriidikraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 22 meetrit.

Euraasia efektseim kraatriväli: LINK

Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi lähistel suures osas roostunud, kuid ka vaba veega Neeva lahe põhjakaldal enamasti üksikute paaridena, kuid roostikes koloniaalselt. Ka lagedal alal võivad tuttpütid kolooniates pesitseda, kuid seda vaid naerukajakate (Larus ridibundus) ja mustviireste (Chlidonias niger) lähistel. Kuna naerukajakad ja mustviired ründavad pesi ohustavaid röövloomi, saavad sellest kasu ka pütid.

Hallhüljes        Halichoerus grypus 

Videos näeme, kuidas vanaloom proovib hülgepoega kaldale suunata, aga laine tassib rumala vastu hakkaja madalikult merele.

otsestriim |