Looduskalender.ee

Telli voog Uudisvoog Looduskalender.ee
Uuendatud: 1 tund 15 minutit tagasi

Mägrakaamera loomaaia territooriumil

24. Oktoober 2019 - 21:59
*/ /*-->*/ /*-->*/

 

PaleoBlog: Vetikad

24. Oktoober 2019 - 12:12

Paleoblogi 7. Osa: Ürgmerede floora

Ei, ma ei mõtle floora all pesupulbrit. Ega ka FC Flora jalkatiimi.

Täna räägime ürgmerede taimestikust (ehk siis tiba teaduslikumas terminoloogias - floorast). 

Ma otsustasin taimestiku teema jagada kaheks - esmalt räägin Ordoviitsiumi ajastu floorast, ja kunagi kaugemas tulevikus keskendun keerulisematele hilisemate ajastute taimedele. Sorry, silurifännid!

VIDEO: Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasevad kalad

24. Oktoober 2019 - 10:10

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

„Aasta tagasi kogunes poollammutatud paisu juurde paarsada inimest, kellele lubasime, et aasta pärast on vaatepilt sootuks teine!“ meenutas Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. „Nüüd on pilt selline, nagu arvatavasti võis olla ca 200 aastat tagasi – sügiseses suurvees mäslev kärestik, mille voolus liiguvad kalad täpselt nii, nagu nad soovivad.“

Ohakalindude rännusalgad

23. Oktoober 2019 - 14:14

 

Ohakalind       Carduelis carduelis

 

Läbirändavate ohakalindude suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga. Rännet mõjutavad muidugi ka ilmad ja tuuled. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari ja nemad lahkusid juba varem.

Rändest loobunud valgepõsk-lagle kasvab aeglasemalt

22. Oktoober 2019 - 12:12

Linnud rändavad eelkõige vajadusest endale soodne nokaesine tagada. Kuna selleks tuleb ringi liikuda, on mõistlik külmade saabudes põhjapoolsetelt aladelt suunduda lõunasse ja vastupidi.

42. NÄDAL 14.10.2019.- 20.10.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

22. Oktoober 2019 - 9:09

Puud on valdavalt raagus

Nädal oli soojade ja sompus ilmadega. Korduvalt esines hommikuti udu ja uduvinet.

Päikest oli pikemat aega näha teisipäeval ja kolmapäeval. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 5,5...11,5 °C piires, mis on 0...7 kraadi tavapärasest kõrgem.

Külma õhus ei esinenud. Kõige madalam õhutemperatuur (0,7 °C) mõõdeti teisipäeva hommikul kella üheksa paiku. Maapinna lähedal esinesid siis miinuskraadid ja kohati võis rohul märgata nõrka halla.

Algamas on Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. tegevusaasta

21. Oktoober 2019 - 12:10

Täna kell 18: Rahvusraamatukogu loodusõhtute 21. aasta algab õhtuga "Võrratu Eesti – Vilsandi 100 lugu ja Eesti 101 looduspaika"

Pilte näitavad ja lugusid räägivad bioloog ja teadusajakirjanik Indrek Rohtmets ja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Laulab Bonzo. 

Loodusõhtud Rahvusraamatukogus algasid 1999. aastal. Tänaseks on toimunud juba üle 600 õhtu. Õhtute esinejateks on loodusuurijad ja -kaitsjad koos heade muusikutega. 

Sissepääs 3 eurot. Õpilastele ja lastele koolivaheajal tasuta. 

Oktoobri kolmas nädal. Täiskuu ja sääsed

21. Oktoober 2019 - 9:09

Eelmine nädal oli kõige kummalisem nädal - oma soojuse ja ärevusega. Täiskuu tõi meile ilusa ilma, millist juba tükk aega ootasime. Vanarahvas kõneles ikka, et selline, milliseks täiskuu ilma muudab, püsib ta vähemalt järgmise noorkuuni. Siiski võib sügisesel ülemineku ajal ilmal ülemeelikust ette tulla, nii et milleski ei saa kindel olla.

 

Tammeke

20. Oktoober 2019 - 12:12

Hiitest ei peeta heaks midagi murda või kaasa viia.

Aga on ka teatud erandid. Läbi aegade on hiiepuudelt abi saadud ja seda mitte ainult loodusvaimudega kõneldes ning paludes, vaid ka hiiest rohtu saades.

Nii näiteks on mõnes hiies kombeks hiiepuudelt ravimiseks lehti tuua või ka puudelt vilju või oksakesi.

Hundid ja koerad

20. Oktoober 2019 - 10:00

 

Sel nädalal on huntide ja koerte vahelised konfliktid ja kokkupuuted ajakirjanduses rohkelt kõneainet leidnud. Kuigi klikke püüavad risti vastupidised väited, on oluline meeles pidada, et huntide ja koerte vahelised konfliktid ei ole midagi ennekuulmatut ega mõistusevastast. Tegemist on iga-aastase nähtusega ja riskiga kõikjal, kus koerad ja nende metsikud eellased võivad kokku puutuda (nii Eestis kui mujal maailmas). Ka konfliktide põhjused on igati teada ja mõistetavad, iseasi, kas ja kes neid tunnistada soovivad.

 

Lageraie puukoolis ja parkides

19. Oktoober 2019 - 12:40

Eelmise nädala alguses panin uue raamatu “Eesti ravimtaimed II”, mida koos Ain Raaliga kirjutame, käsikirjale punkti ja otsustasin maale sõita.

Tavalisel sõidan Võru poole läbi Tartu kesklinna, aga seekord otsustasin kasutada lõunapoolset ringteed, et kiiresti linnakärast välja saada. Aga linna servas Rõõmu tee ringil, tabas mind šokk.

Automaatselt isegi pidurdasin, mille peale üks suure musta dzhiibiga mees mu kõrvale sõitis ja läbi autoakna näidates meelekohale koputas. Tõepoolest meeletusega oli tegemist, kas just minupoolse või sellega, mis läbi autoakna paistis.

Lagaraie puukoolis ja parkides

19. Oktoober 2019 - 12:40

Eelmise nädala alguses panin uue raamatu “Eesti ravimtaimed II”, mida koos Ain Raaliga kirjutame, käsikirjale punkti ja otsustasin maale sõita.

Tavalisel sõidan Võru poole läbi Tartu kesklinna, aga seekord otsustasin kasutada lõunapoolset ringteed, et kiiresti linnakärast välja saada. Aga linna servas Rõõmu tee ringil, tabas mind šokk.

Automaatselt isegi pidurdasin, mille peale üks suure musta dzhiibiga mees mu kõrvale sõitis ja läbi autoakna näidates meelekohale koputas. Tõepoolest meeletusega oli tegemist, kas just minupoolse või sellega, mis läbi autoakna paistis.

Siidisaba

19. Oktoober 2019 - 11:22

Mäletan, et kui 1992. aastal ajakirja Eesti Loodus zooloogiatoimetajaks läksin, sain peatoimetaja Ain Raitviirult esimese ülesande - kirjutada siidisabadest. Ma isegi ei mäleta, kas see lugu ilmus, sest proovisin seda lugu kirjutada raamatute ja artiklite järgi. Midagi ei tulnud välja. Mäletan, kuidas vaevlesin, et kas peaks kirjutama, et siidisabad viristavad, siristavad või tiristavad. Neil on tõesti eriline hääl, küllap olete teda tänavu juba kuulnud?

Muidugi olin ma seda lindu juba tollal Kabli linnujaamas peos hoidnud, aga sellest pole ju midagi rääkida.

Lugu käbilindudest

18. Oktoober 2019 - 9:09

Oktoobrikuu selgetel hommikutel on huvitav kuulata helipilti taevas.

Praegu kikitan eelkõige kõrvu siidisabade peale, aga kummalisel kombel on ikka veel mõni lõoke teel, kuigi põhihääle moodustavad põhjasaadikud – lisaks siidisabale veel leevikeste hale flööt ja käbilindude kloksumine. Jah, käbilinnud just kloksuvad, nii on neid ka lihtne meelde jätta, sest nende ladinakeelne nimi on Loxia.

Nad on tegelikult suvelgi siin ja just ülelennul võib teiste lindude suures laululärmis neid kuulda.

Aga talvel, kui teisi vähem, siis äratavad nad huvi.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - IX osa

18. Oktoober 2019 - 8:08

Rekord nr. 25. Kõige mitmekesisem – Lahemaa Rahvuspark.

Looduslikult ja ka kultuuriliselt on Eesti kõige mitmekesisem piirkond Lahemaa. Seal kohtuvad neli erinevat maastikku: Lahemaa, Kõrvemaa, Kirde-Eesti paelava ja Loode-Eesti paelava.

Vana-Jüri rahnud. Käsmu

Merelindude paradiisi on vallutanud hiired

17. Oktoober 2019 - 20:20

Goughi saar Atlandi ookeani lõunaosas on üks tähtsamaid merelindude pesitsusalasid. Saar pakub kodu enam kui kümnele miljonile linnule 24 liigist, kellest mitmed on ohustatud.

Kuigi Goughi saar on raskesti ligipääsetav, jõudsid 19. sajandil sinna koos hülgeküttidega hiired. Looduslike vaenlasteta paljunesid nad jõudsalt ning õppisid toituma saarel pesitsevate lindude poegadest. Hiljutine uuring näitas, et igal aastal hukkub hiirte tõttu kaks miljonit muna ja tibu.

PaleoBlog: “Ürgmerede põrnikad”

17. Oktoober 2019 - 10:10

Kui aastal 1968 Operaator Kõps ühel seiklusrikkal päeval Kivikuninga koopasse astus, siis esimese kivistisena kohtas ta seal just maailmakuulsat trilobiiti.

Ilmub aasta linnu postmark

16. Oktoober 2019 - 10:10

Neljapäeval, 17. oktoobril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.

Lisaks margile ilmub esimese päeva ümbrik ja postkaart. Komplekti on kujundanud Vladimir Taiger, kes on ka varem aasta linnu marke kujundanud.

Rändlindude vaatluspäevadel vaadeldi kümneid tuhandeid linde

16. Oktoober 2019 - 9:09

Rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 5.-6. oktoobril vaadeldi Eestis kokku 99 100 lindu.

Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (42 300 isendit), kuldnokki (5700 isendit) ja kiivitajaid (3200 isendit). Põnevamad liigid, keda märgati, olid tundrakiur, jõgivästrik, lääne-pöialpoiss ja laisaba-änn. Kõiki tehtud vaatlusi saab vaadata portaalist: eElurikkus.


08. detsembri ekstreemumid 2009-2019

AastaMaks.KeskmineMin.
20195,4°C3,21°C0,6°C
20186,0°C1,16°C-2,4°C
20176,4°C3,28°C-2,0°C
20166,9°C2,95°C-0,4°C
20157,1°C3,18°C-1,1°C
20145,8°C1,73°C-0,3°C
20131,3°C-1,88°C-8,8°C
20122,0°C-3,05°C-10,6°C
20114,1°C0,95°C-3,3°C
20102,2°C-1,85°C-6,9°C
20094,5°C1,21°C-1,2°C

Ilmateenistuse ennustus

0...4°C
1...6°C
1...7°C
3...7°C
0...5°C
-3...1°C
-5...2°C
-1...4°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
08.12.Quentin
07.12.Quentin
06.12.Quentin
05.12.Pedro
04.12.Nicolas

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no296,67%
Forecast.io196,33%
Yr.no195,00%
Forecast.io294,00%
Forecast.io393,33%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 7,9°C (1949) ja külmem -20,4°C (1864).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 8,5°C (1949) ja külmem -26,0°C (1973).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

läänetuul puhanguti 14-17 m/s
läänetuul puhanguti 14-17 m/s
läänetuul puhanguti 14-17 m/s
lääne- ja loodetuul 14, puhanguti 17 kuni 20 m/s.
lääne- ja loodetuul 14, puhanguti 17 kuni 20 m/s.
Läänetuul 8-11, puhanguti kuni 14 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

86,2% on kuu nähtav.
19 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk