Blogid

Uuendatud : 28.05.2023

Uus nädal paraku ei too lõppu öökülmadele ja külma on oodata vahelduva eduga nii nädala esimeses pooles kui ka lõpupoole.

Päevad on aga mitmel pool päikeselised ja mõõduka soojaga. Mõni koht saab ka veidi kastetud, kuid tuleoht rihib vähemalt hetkel usinalt kõrgemale.

Taolist,  vähese ja vahelduva pilvisusega ilma saab näha pea terve nädala. Ahto foto, 28.05.2023 Virtsu lähistel.
Esmaspäeval (29.05.) jääme kõrg- ja madalrõhualade servaalale. Ilm on öösel sajuta, päeva teises pooles suureneb hoovihmade võimalus Kesk- ja Ida-Eestis, on ka õhkõrn üksikute äikeste võimalus.
Läänekaare tuul on öösel nõrgem, päeval õige pisut tugevneb, kuid kindlasti jääb nõrgemaks, kui möödunud nädalavahetusel.
Öösel on sooja 5...10°C, päeval 14...19°C.

Teisipäeval (30.05.) sarnane situatsioon sisuliselt jätkub - jääme kaugel kirdes oleva madalrõhuala ja läänest läheneva kõrgrõhkkonna piirialale. Öö ning päeva esimene pool on sajuta, päeva teises pooles suureneb vihma võimalus taas Kesk- ja Ida-Eestis.
Öösel on tuul nõrk, päeval pöördub loodesse ja tugevneb rannikul puhanguti 13...16m/s.
Öösel on sooja 2...8, rannikul kuni 10°C, sisealadel maapinnalähedases kihis pole välistatud langus 0...-3°C-ni. Lääne-Eesti rannikul ja saartel ning looderannikul on tuul veidi tuntavam ja öökülmaoht nii suur ei ole. Päev toob 12...18°C sooja.

Kolmapäeval (31.05.) rõhkkondade asetus veidi muutub. Madalrõhkkond liigub veidi lääne suunas, kõrgrõhkkond aga ida suunas. Jääme endiselt nende kahe vahele "halli alasse". Öö on selgem ja sajuta, päeva esimene pool samuti. Pealelõunal areneb pilverünki ja saju võimalus nendest on suurem taaskord Kesk- ja Ida-Eestis.
Tuul pöördub läänekaarde ja on nõrgem öösel, päeval on puhanguid rannikualadel 11...15m/s.
Öösel on sooja 3...8°C, pikema selginemise ja vaiksema tuule korral võib langeda 1...2°C-ni, maapinnalähedases kihis langeb seljuhul 0...-3°C-ni.

Neljapäeval (01.06.) liigub uus madalrõhkkond Rootsist Läti kohale ja edasi ida suunas. Selle vahetus läheduses jõuavad juba honmikul saartele vihmapilved ning levivad siis ida suunas mandrile.
Tuul pöördub koos keerise liikumisega põhjakaarde, kuid oluliselt tugevnemist näha ei ole, kuna madalrõhkkond ei ole kuigi aktiivne ja võimas.
Pilvisema taevaga jääb õhusoe öösel 5...10°C vahele, päeval saju all tõuseb vaid mõne kraadi kõrgemale, jäädes 10...14°C vahele. Kui Lõuna-Eestisse soojema õhumassi serv jõuab, tõuseb seal 20°C ümbrusse.

Reedel (02.06.) on meist ida pool madalrõhkkond ja lääne pool aeglaselt lähenev kõrgrõhkkond. Öösel on saju võimalus väiksem, päeval areneb laialdaselt rünki ning nii suureneb hoovihmade võimalus üle maa.
Tuul puhub põhjakaarest ning puhanguid on rannikul 11...15m/s.
Õhusooja on öösel 3...8°C, selgemas ja tuulevaiksemas kohas võib maapinnalähedases õhukihis 1...-2°C-ni.
Päeval on sooja 10...15°C.

Laupäeval ja pühapäeval (03. ja 04.06.) jääme enamasti lõunapoolse kõrgrõhkkonna mõjualasse. Õhus on aga piisavalt niiskust, et põhjustada päevasel ajal rünkade arengut ja kohatisi hoovihmasid.
Tuul puhub läänekaarest ja ei ole kuigi tugev.
Ööd on jahedad (alla 10°C, maapinnal sisemaal võib esineda öökülma, eriti ööl vastu laupäeva). Päevad toovad 10...16°C.

Suurt suve ei paista ka edaspidiselt. Jääme pidevalt jahedate õhumasside servaalale ning ööd püsivad küllaltki jahedad.
Kosutavat ja kogu Eestit katvat intensiivset kosutavat vihma ei ole hetkel näha.
 

Panen suure huvi tõttu siia Maalehe ilmatarkade artikli täispikkuses : 

AARNE OTS : „Kes tahab päikeselist ja sooja suve, siis see aasta on tema aasta,“ sõnab Maalehe ilmatark Aarne Ots Viljandi lähedalt Sürgaverest. Juba juuni tuleb soe, kuu keskmine on +15–16º, edasi juuli +17º ja august +18º kanti. Kõik üle normi.

Ent Ots rahustab kuumakartlikke: põrgukuuma suve pole vaja peljata. „On lihtsalt kuum suvi. Igale kuumalainele järgneb jahedam aeg,“ selgitab ta.

Nende kuumade päevadeni läheb aga veel aega, hakkavad pihta pärast jaanipäeva. Sinnani on ilm sageli selline, nagu maikuu ilusamatel päevadel on seni olnud.

Juuli lõpp ja augusti algus tulevad Otsa prognoosi järgi ilmselt väga kuumad ja välistatud pole isegi Eesti uue kuumarekordi sünd. Praegune on +35,6º ja Ots pakub, et tulla võib vähemalt 34–35º.

„Võimalik kuumarekord või siis suve maksimum võib jääda augusti esimestesse päevadesse. Muidugi, kui ta ei tee seda ära juba kuskil 20. juuli paiku. Aga sellele järgneb kas siis hirmus paduvihm koos rahega või midagi sihukest,“ arutleb ta.

Kui mingi torm suvel tuleb, siis just tolle 20. juuli kandis vähemalt Edela-Eestis või siis seal mere pool. Äikesetorm lõpetaks suure kuumalaine.

Sel aastal tuleb Otsa sõnul ikka päris põuda, aga on siiski lootust, et põllumees suurest osast saagist ilma ei jää – vahepeal siiski kastab. „Saame paduvihmasid, suure koguse korraga ja siis on jälle pikk paus. Mõni paik saab vett, aga teine ägab kuivuses,“ prognoosib ta.

Viljalõikus algab kuiva suve tõttu tavalisest varem: „Juuli teine pool ei ole sajune. Augustis võib paiguti häda teha, et sajab liiga palju korraga.“

Ots näeb tänavust suve kulgevat ühest äärmusest teise: on kuumalaine ja siis jälle jahe. „Aga augusti lõpp vajub ära, läheb järsku jahedaks ja suvi kipub otsa saama,“ lisab ta.

Maalehe ilmatark Jüri Ojasoo Hiiumaalt prognoosib samuti ilusat suve: kuna kevad on olnud keskmisest soojem, peaks samamoodi suvegagi minema. „Varasemate aastate põhjal on vaid 15% ulatuses läinud vastupidi,“ on ta kogenud.

Ojasoo tõdeb, et suviselt soojaks läheb küll alles veidi enne jaanipäeva. Keskmisest niiskema juuni tõttu tuleb jaaniõhtul sääsenuhtlusega arvestada, aga ülejäänu peaks igati meelepärane olema: ei saja ja päeval on üle +20º. Kuu lõpus on oodata ka üle +25º.

Heinakuu on Ojasoo prognoosis kõige soojem kuu. Väheste sademete tõttu puhkajatele ideaalne, samuti heinateoks.

Keskmine temperatuur võib tulla kaks-kolm kraadi tavapärasest kõrgem. Kõige soojem on kuu esimeses pooles, saartel kuni +30, mandril mõni kraad ülegi,“ pakub ta.

Lõikuskuugi tuleb normist soojem. Päeviti valdavalt üle +20º ja kuu keskelgi võib küündida veel üle +25º. Viljalõikuseks igati sobilik.

Kased urbi täis, kuidas vihtu teha?

Maalehe ilmatark Arvo Saidla Rapla lähedalt Koikse külast peab suve ennustades tähtsaks ristepäeva tuuli. Tänavu oli ristepäev nädal tagasi, 18. mail.

„Ristepäeva tuul puhus loodest, mis tähendab, et tuuled on suvel sageli külmadest suundadest ja hüpersuperkuuma suve on palju tahta,“ selgitab ta.

Ilmatark peab suve siiski ilusaks: kuigi mullusest jahedam, siis keskmisest jahedam ta õnneks ometi pole ja eelolevale suvele on iseloomulik palju päikest.

Nii jaanilaupäev kui ka jaanipäev on kuivad ja kenad, sooja 23–25º. Edasi läheb ilm veelgi etemaks. „Sooja poolest peaks juuli kõige kobedam tulema, parim puhkusekuu seegi kord, kuid kahtlen, kas +30º tänavu tuleb,“ arutleb ta.

Päikeseline on augusti esimene poolgi. Pigem suvise näoga ilmad kestavad poole septembrini. Rohke päikesepaiste kõrval on suvele iseloomulik talvega sarnane ilma pendeldamine: kord on soojem, kord jahedam periood. Juuni alguses võivad öökülmad nõrgemaid taimi näpistada.

Vihma tuleb Saidla sõnul tema piirkonnas Kesk- ja Lääne-Eestis terve suve jooksul üsna vähe. Selle üks märk oli lepaurbade vähesus. „Kevade esimene äike tuli minu kodu kanti ida poolt, mis tähendab, et ka äikseid vähemalt siia kanti eriti tulemas pole,“ märgib ta.

Vastupidi lepaurbadele on kaseurbi rohkelt, mis peaks tähendama head saagiaastat. Seega nii palju peaks sademeid siiski tulema, et põud saagile suurt põntsu ei paneks.

„Ma pole varem näinud kaskedel nii palju urbi. Ei kujuta ette, kuidas tänavu saunavihtasid teha, kas peab võtma peenikesed küünekäärid ja hakkama urbi välja nokitsema...“ sõnab Saidla.

Maalehe ilmatark Jaan Kalda Pärnumaalt Kurgja lähedalt Suurejõe külast on täheldanud, et mai on vägagi tuuline olnud. Sellel on oma tähendus ka suveilmale.

Mida rohkem on maikuus tuult, seda ilusam ja vaiksem tuleb suvel,“ on ta varasematel aastatel tähele pannud ja usub tänavugi nii minevat.

Lühikesed püksid said liiga vara jalga...

Ent ilmal on tänavu Kalda sõnul jukerdamise maik kangesti juures. Soe ja jahe aeg on sel kevadel mitu korda vahetunud ja sedasi jääb veel mõneks ajaks. Ka juunis on jahedamaid sutsusid sees. Seetõttu ei tihka ta väga kuuma suve lubada.

Läinud nädalal üle vaadatud sipelgapesad andsid oma lamedusega talle märku, et sipelgatel vihmakartust pole – laiutavad. Vihmase suve korral ajaksid nad pesa kõrgemaks. „Kuivem on suve esimene pool, teisel poolel vihmavõlg veidi väheneb, õnneks jõutakse vili enamasti enne ära võtta,“ prognoosib Kalda.

„Suvi pakub igaühele midagi, et ei oleks kellelgi ütlemist,“ lausub ta kokkuvõtteks.

Maalehe ilmatark Ants Põldoja Paldiskist oli optimistlik ja pani juba soojal 11. mail lühikesed püksid jalga, uskudes, et ega päeviti enam alla +15º ei jää. Tegelikult ikka jäi. Aga lühikeste asemel uuesti pikki panna ta ka enam ei tahtnud.

Viimased suved on meid tema sõnul ära hellitanud. Kaks suve järjest on soojad olnud: eelmine oli soe, aga üle-eelmine lausa rekordiline. Ent Põldoja mäletamist mööda ei ole Eestis kolme päris sooja suve järjepanu olnud. Küll aga on olnud kaks palavat ja siis üks natuke keskmisest soojem ning ta usub, et tänavugi tuleb selline. „Aga selliseid pikki kuumaperioode nagu kahel viimasel aastal ei tule, on lühemad,“ pakub ta.

Juuni sarnaneb jaanipäevani suuresti maiga. Palju on +20º ümber päevi, kuid üle +25º eriti mitte. Aga ka jahedaid päevi palju ei ole.

„Juuli peaks kõige soojem tulema – selle tõenäosus on tavaliselt 70% vähemalt, ja kui ma nüüd niimoodi ennustan, on see kõige lollikindlam asi,“ naerab ta.

Sademeid on vähe olnud ja selline ilm jätkub jaanipäevani. Siis hakkab ilm vihmasemaks muutuma. August on tavapäraselt kõige sajusem suvekuu, nii ka tänavu ja võib isegi normist veidi rohkem sadada.

Suveks peetakse aega, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur küünib vähemalt 13 plusskraadini, ja see kestab tihti veel septembri esimeses dekaadiski. Aga suvesid on lõppenud ka augusti keskel.

„Minu uurimise järgi läheb august järsult külmaks kuskil kuu keskel, kui enne on olnud väga kuum periood. Aga kui seda ei ole, siis tavaliselt läheb august külmaks aeglaselt ja sujuvalt ning nii on küllap tänavugi,“ annab Põldoja lootust, et tänavu suvi varakult ei lõpe.

Kuigi suvi ei tule väga kuum, on ülekaalus siiski ilusapoolsed ja lihtsalt soojad ilmad. Sobivad puhkusekuud on nii juuni, juuli kui ka august.

„Ega juunigi hull ole, aga siis me ei saa veel sooja suplusvett, see juunis soojaks ei lähe,“ märgib Põldoja.

Sünoptiku pilk: vihma kasinalt, sooja heldemalt

Taimi Paljak, ilmateenistuse juhtivsünoptik

Mais on kõrgrõhkkondadel ülekaal olnud ja meil sageli silma rõõmustanud kevadiselt kirgas päike, mis on õhku jõudsalt soojendanud. Pärast lühikesi külmalaineid on temperatuurifoon üsna kiiresti taas tavapärasest kõrgemale kerkinud.

Suve alguses tõenäoliselt jätkub sama ilmamuster ja antitsüklonaalne protsess atmosfääris annab enamasti eelise kuivema ilmaga kõrgrõhkkonnale. Lühemaks ajaks meie maile laienevad madalrõhkkonnad tõmbuvad kiiresti kaugemale ega suuda piisavat niisutust anda.

Lisaks kujuneb Euroopa väravasse, Briti saarte lähistele blokeeriv kõrgrõhuala, mis on Atlandi madalrõhkkondadele tõkkeks ees. Need ei pääse ühes ookeanilt kaasatoodud niiskusega kiiresti Euroopasse, vaid jäävad kas Islandi lähistele tiirlema või trügivad üle põhjalaiuste ida poole ja kaotavad pikal teel suure osa niiskusest, nii et meie maile jõudes on sajuhulgad üsna väikesed.

Seega on pärast sajuga kitsit kevadet oht, et ka suve esimeses pooles tuleb vihma üsna kasinalt. Aga sooja saame heldemalt, mis kergitab temperatuurikõvera paljuaastasest keskmisest kõrgemale. Kindlasti tuleb sekka lühiajalisi vihmaseid ja jahedamaid perioode, aga need ilmselt pikalt kesta ei saa.

Pärast suve harja või siis augustis saavad madalrõhkkonnad meie ilmas enam sõna sekka öelda, sagedamini vihmahooge tuua ja äikesele voli anda. Viie- kuni seitsmepäevased kuumemad kuivad perioodid vahelduvad sissetrügivate jahedamate ja vesisematega, mille tulemusel lõikuskuu tervikuna annab paljuaastase keskmise mõõdu välja.

Suvekuud kokku jagavad meile aga sooja keskmisest rohkem – kõige suurema panuse võib anda juulikuu. Sademeid on tavapärasest kasinamalt ja eelkõige suve esimese poole arvel.

Allikas : Delfi, Rein Raudvere  (klikka nime peal, avaneb artikkel)

Uuendatud : 22.05.2023

Ilmad on taas soojemad, öökülmad möödas ja käes on tõeline hiliskevad!

Soe ja ilus ilm kestab veel mitmeid päevi.Lääne-Eestis avanesid esimesed sireliõied 21.05.2023. Ahto foto.


Esmaspäeval (22.05.) liigub Venemaalt Ida-Eesti suunas madalrõhkkond. Selle mõjul lisandub niiskust ja päeval jõuavad idamaakondadesse rünksajupilved ja liiguvad tasapisi Lääne-Eesti suunas. Kohati on ka äikest ja tugevaid vihmavalinguid.
Lääne-Eestisse sajupilved tõenäoliselt ei jõua, on vaid üksikute vihmahoogude võimalus pealelõunal.
Tuul puhub enamasti kirdest, puhangud jäävad alla 10 m/s.
Õhusooja on 19...24°C, kitsal rannikuribal mõni kraad vähem.

Teisipäeval (23.05.) madalrõhkkond kaugeneb, kuid selle äärmises servas on veel piisavalt niiskust, et ei saa välistada pealelõunaseid üksikuid vihmasabinaid, eelkõige mandril.
Tuul on nõrk ja muutliku suunaga.
Öösel on sooja 6...13°C, päeval 18...24°C, kitsal rannikuribal mõni kraad vähem.

Kolmapäeval (24.05.) tugevneb kõrgrõhuväli ning ilm on laialdaselt selge ja sajuta.
Tuul on muutliku suunaga ja nõrk.
Öösel on sooja 7...12°C, päeval 20...26°C, kitsal rannikuribal mõni kraad vähem.

Neljapäeval (25.05.) jääme servaga samasse kõrgrõhuvälja. Veidi lisandub ka niiskust, mis pärastlõunasel ajal rünki taevasse upitab, aga sadu oodata ei ole.
Tuul pöördub läänekaarde, kuid tugevnemist oodata ei ole.
Öösel on sooja 7...13°C, päeval 18..25°C, kitsal rannikuribal mõni kraad vähem.

Reedel (26.05.) näib tulevat ilmamuutus. Venemaa lääneosas süveneb madalrõhkkond, mille servapidi liiguvad vihmapilved hommikul Põhja-Eestist lõuna suunas.
Tuul pöördub põhjakaarde ja kuna lääne pool on võimas kõrgrõhkkond, siis rõhuväli muutub pingeliseks ja põhjakaare tuule puhangud ulatuvad rannikul päeval 16...20m/s.
Õhusooja on öösel 7...13°C, päevaks jõuab jahedam õhumass ja temperatuurinäidud jäävad tuntavalt alla 20°C.

Laupäeval (27.05.) jääme ida-kirde poolse madalrõhkkonna ja läänepoolse kõrgrõhkkonna piirimaile. Veidi mõjusamaks saab tänastel andmetel siiski kõrgrõhkkond ja nii sadu oodata ei ole, vaid Eesti idaserva võib mõni vihmapilv ära eksida.
Öösel ulatuvad põhjakaare tuule puhangud veel 20m/s ligidale, päeval tasapisi nõrgeneb.
Öösel on sooja 6.. 12°C, päeval 12...17°C.

Pühapäeval (28.05.) madalrõhkkond eemaldub ja mõjusamaks saab kõrgrõhkkond. Ilm on selge või väheste pilvedega ja sajuta.
Põhjakaare tuul rahuneb ja päeval puhanguid enam üle 12...13m/s ei tohiks olla.
Jõuab ka soojem õhk ning öösel on 6...13°C, päeval 15...21°C.

Uuendatud : 9.05.2023

Nädala algus (8. ja 9.mai) möödusid kõrgrõhkkonna servas sajuta, nõrgapoolse tuulega ja päikeseliselt.

Nädalavahetusel näpistas taimi -5...-7°C, maapinnal kohati -10...12°C külm, mis nii mõnelegi liiga tegi.

Südatalvel oleks sarnase õhumassiga õhk jahtunud öösiti -23...-27°C-ni. Seega tõeliselt krõbe külm maikuu kohta!

Edasi jätkub ilm kõrgrõhkkonna taktikepi all. Ilm soojeneb päev-päevalt ja on sajuta ja enamasti selge

Kolmapäeval (10.05.) on kõrgrõhkkonna kese meist veidi kagu pool, kuid selle serv tagab meil enamasti selge, nõrga muutliku suunaga tuulega mõnusa kevadilma.
Öösel on temperatuur 0...5°C, maapinnal võib veel mõni kraad öökülma olla (-1...-3°C). Päeval sooja juurdevool tasapisi jätkub ja õhusooja on 14...20°C, meretuulega kitsal rannikuribal 10°C ja veidi allagi.

Neljapäeval (11.05.) kõrgrõhkkonna kese liigub Eesti kohale ja rõhkkond ise tugevneb. Ilm on laialdaselt selge või vähese pilvisusega, kuiv, nõrga muutliku suunaga tuulega ja soe.
Öösel on 1...7°C, maapinnal võib veel 0...-2°C olla. Päeval tõuseb 15...20°C-ni, kitsal meretuulega rannikuribal 10°C ümbruses.

Reedel (12.05.) kõrgrõhkkond tugevneb veelgi. Selle kese püsib Eesti kohal ankrus.

Ilm on selge, nõrga tuulega ja soe.

Öösel on sooja 2..8°C, päeval 13...21°C, kitsal meretuulega rannikuribal 10°C ümber.

Nädalavahetusel (13. ja 14.05.) püsib kõrgrõhkond Eesti kohal või vahetus läheduses. See tagab seöge, tuulevaikse ja sooja kevadilma.

Öösiti on sooja 3...9°C, päeviti tõuseb 14...21°C-ni.

Esmaspäev (15.05.) võib tuua muutuse. Kõrgrõhkkond hakkab lagunema, lõunast-edelast immitseb läheneva madalrõhkkonna servapidi niiskust ja pealelõunal on tõenäoline laialdane rünksajupilvede areng ja hoovihmad - äike. Suurem näib võimalus olevat mandril.

Uuendatud : 01.05.2023

Vikerkaart võib see nädal kohata palju. Näide 30.04.2023 õhtupoolikust, Ahto foto

Kogu Eesti loodus sai möödunud nädalavahetusel tõhusalt kastetud, ülikõrge tuleoht leevenes ja uus nädal toob sellele lisa.

Ilm aga ise püsib jahedavõitu - päeval üle 10°C naljalt näha ei saa.

Kevadpühal (01.05.) oleme kuni pärastlõunani lõunas pesitseva kõrgrõhkkonna meelevallas ning sellel ajal on ilm selge ja sajuta. Pealelõunal läheneb lääne suunast aga madalrõhkkond ja päikeseidüll saab läbi - kohati areneb hoogsajupilvi. Õhtupoolikul jõuab vihmasaju vöönd saartele ning liigub edasi üle maa ida-kirdesse. Lõunapoolsed maakonnad võivad laussajust pääseda.
Nii öösel kui päeval puhub läänekaare tuul, maksimaalsed puhangud jäävad 12...14m/s.
Öösel on õhutemperatuur -1...5°C, päeval tõuseb taas 10°C külje alla.

Teisipäeva (2.05.) ööks esimene vöönd eemaldub ning öö ja ka ennelõuna on suurema sajuta. Pealelõunal aga jõuab uus sajuvöönd vihmana saartele. Näib, et ka seekord saavad kastetud ka lõunapoolsed maakonnad.
Madalrõhkkonna vahetus läheduses tõuseb ka läänekaare tuul, põhjarannikul on päeval puhanguid 16...19m/s.
Öösel on sooja 4...8°C, päeval jöuab Lõuna- ja Kagu-Eestisse üürikeseks soojem õhumass ja seal tõuseb kuni 15°C-ni, Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis jääb paraku ikka alla 10°C.

Kolmapäeval (3.05.) jääme madalrõhkkonna kaugemasse lääneserva ja niiskust on õhus parasjagu. Seetõttu areneb päevasel ajal mõnel pool hoovihmapilvi, mis poetavad nii vihma, lörtsi kui ka lumekruupe.
Läänekaare tuul rahuneb, puhangud üle 12m/s enam ei ole.
Õhutemperatuur on öösel -1...4°C, päeval 5...10°C.

Neljapäeval (4.05.) jääme kõrg- ja madalrõhkkonna piirimaile. Öö on suurema sajuta, päeval areneb taas mõningaid rünksajupilvi, mis siis nii vihma, lörtsi kui ka lumekruupe poetavad.
Põhjakaare tuul on väheaktiivses rõhuväljas küllalt tasane.
Õhutemperatuur on öösel -1...4°C, päeval 5...11°C.

Reedel (5.05.) püsib meist idas Venemaal madalrõhkkond, Skandinaavia kohalt aga tugevneb kõrgrõhkkond. Sajuhoogude tõenäosus (nii vihma, lörtsi kui lumekruupidena) on suurem päeva teises pooles, kui arenevad lokaalsed rünksajupilved. Õhtuks hajutab meieni sirutuv kõrgrõhkkond taevast päeval tekkinuf pilved ja ilm selgineb.
Tuul pöördub põhjakaarde, kuid ei tugevne.
Õhutemperatuur on öösel 0..4°C, päevaks lisandub põhjakaarest jahedust ja õhusoe piirdub vaid 4...7°C-ga.

Nädalavahetusel (6. ja 7.05.) oleme kõrgrõhkkonna kindlas haardes. Ilm on öösiti selge, päevadel areneb mõnel pool pilverünki, millest kohati sajuhoog tulla võib, kuid sajukogus jääb sel juhul väikseks.
Tuul puhub mõlemal päeval põhjakaarest ja on nõrk.
Laupäeva öösel on õhutemperatuur +1...4°C, päeval 4...9°C.
Pühapäeva öösel on -3...3°C, päeval 4...10°C.

Uuel nädalal kõrgrõhkkond püsib ja ilm tasapisi soojeneb ning nädala keskpaiku võib juba kohata ka 15°C ja enamgi kevadsooja.
  

Uuendatud : 23.04.2023

Tõeliselt mõnus ja soe nädalavahetus on möödas ning ees ootab jahedam nädal. Loodus saab ka kauaoodatud kastmist, mõnel pool väiksemas koguses juba homme.

Toomingas lehtimas Virtsu lähistel 23.04.2023

Tuleohukaart 23.04.2023. Mandri-Eestile on ka väljastatud II astme tuleohu hoiatus.

Esmaspäeval (24.04.) liigub madalrõhkkond Skandinaaviast üle Soome.
Varahommikul jõuab vihmasaju vöönd Lääne-Eesti saartele ja levib sealt edasi kirde suunas. Sajukogus saab aga olema üsna väike ja kosutavat ja tuleohtu vähendavat vihma ei tule - sajukogus jääb 1...4mm vahele.
Päeval sadu hõreneb ja eemaldub, õhtul võib Eesti lõunapiirile jõuda mõni rünksajupilv Lätist ühes vihmavalingutega, on ka pisike äikesevõimalus.
Tuul puhub lõunakaarest üsna nõrgalt.
Öösel on lisanduva pilvkatte all sooja 4...10°C, kagunurgas võib langeda 0°C lähedale.
Päeval jääb pilvisemas Lääne- ja Kesk-Eestis 10...14°C vahele, päikeselisemas Ida- ja Kagu-Eestis tõuseb 15...20°C-ni.

Teisipäeval (25.04.) läheneb läänest uus madalrõhkkond. Ida suunas seisab aga vastas kõrgrõhkkond, mis suudab meie taeva selgemaks teha.
Küll aga võib päeva peale areneda hoovihmapilvi eelkõige saartel ja Lääne-Eesti mandriosas. Kesk- ja Ida-Eestis on selgem ja kuivem.
Tuul puhub jätkuvalt lõunakaarest ja puhangud jäävad alla 10m/s.
Öösel on sooja 4...10°C, päeval tõuseb 15...21°C-ni, vaid meretuulega rannikuribal jääb veidi alla 10°C.

Kolmapäeva (26.04.) öö möödub veel selgema ja soojana. Õhusooja on 4...10°C.
Päeval läheneb lõunast madalrõhkkonnaga seotud küllaltki tugev vihmasajuvöönd, mis jõuab Lõuna-Eestisse pärale lõuna paiku ja levib edasi põhja suunas üle maa.
Tuul puhub nõrgalt lõunast ja kagust, ühes sajuvööndi üleminekuga pöördub edelasse - läände ning veidi tugevneb.
Õhutemperatuur tõuseb enne saju saabumist 14...20°C-ni, sajuga koos saabub külmem õhumass ning õhusoe langeb järsult ja alla 10°C.

Neljapäeval (27.04.) üks madalrõhkkond ühes tugevama sajuga eemaldub, kuid päeval areneb niiskes õhumassis ja madalrõhkkonna läheduses laialdaselt hoogsajupilvi ning nendest tuleb peale vihma ka kohati lumekruupe ja lörtsi.
Edelatuul tugevneb rannikualadel puhanguti 13...16m/s.
Õhusooja on öösel 2...5°C, päeval 5...10°C.

Reede (28.04.) öö on taas selgem ja kuivem, mõõduka edelatuulega ja -1...5°C vahemikku jääva õhutemperatuuriga.
Päeval jõuab Läänemerelt madalrõhkkond ühes vihma-, kohati ka lörtsisajuga. Tuul puhub läänekaarest ja mõõdukalt, puhanguid on rannikul 12...15m/s.
Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 5...7°C, ida pool tõuseb kraad - paar üle 10°C.

Nädalavahetus (29. ja 30.04.) näib mööduvat niiskes õhumassis ja vahelduvate vihma- ja lörtsihoogude ning päikesepaistega.
Tuul puhub läänekaarest ja on mõõdukas, puhanguid 10...12m/s.
Õhutemperatuur jääb öösiti 0...5°C vahele, päeviti tõuseb 5...11°C-ni, kus päikest enam ja pikemalt, seal ka paari kraadi võrra kõrgemale.

Uuendatud : 17.04.2023

Ilmataat hoiab meie ilma jätkuvalt kuivana ja enamasti ka päikeselisena. Kuna aga ümberringi liiguvad ka madalrõhkkonnad, mis üritavad meie maale pääseda, siis on oodata ka mõningast tuule tugevnemist.

Merevee temperatuurid on 4...7°C vahel ning see hoiab kevadele omadelt rannikualad tuntavalt jahedamana. Jahedam on vahetult kitsas rannikuriba - juba mõni km rannikust eemal on ilm tunduvalt soojem.

Esmaspäeval (17.04.) algab Skandinaavia kohal kõrgrõhkkonna tugevnemine ning Põhja-Eestist alates ilm selgineb ja võimu saab soe kevadpäike.
Tuul puhub põhjakaarest ja on üsna tasane, rannikul maksimaalsed puhangud 10m/s.
Õhusooja on päeval kevadised 8...14°C, välja arvatud meretuulele avatud rannikualadel.

Teiaipäeval (18.04.) jääme Skandinaavia kohal tugevneva ja laiutava kõrgrõhkkonna haardesse. Ilm on selge ja kuiv. Vaid ida poole ulatub madalrõhkkonna servast pilvelaamu, kuid kosutavat ja vajalikku vihma need siiski ei anna.
Tuul puhub põhjakaarest ja on üsna nõrk.
Öösel on temperatuur -1...5°C, päeval tõuseb 10°C ümber, sisemaal mõni kraad enamgi. Meretuulele avatud rannikuribal on jahedam.

Kolmapäeval (19.04.) kõrgrõhkkonna ülemvõim jätkub ning ilm püsib lääne pool päikeseline, lõunapoolse madalrõhkkonna servast jõuab aga Kagu- ja Ida-Eestisse mõni pilvelaam, kuid ilm püsib kuiv.
Lõunast survestav madalrõhkkond tõstab ka  põhjakaare tuule puhangud rannikualadel 13...16m/s ning hoiab ka õhutemperatuuri suhteliselt ühtlasena kogu ööpäeva vältel.
Öösel on soojakraade 1...5°C, päeval Põhja-Eestis ja saartel 6...9°C, sisemaal tõuseb 15°C lähedale.

Neljapäeval (20.04.) lükkab kõrgrõhkkond lõunast läheneva madalrõhkkonna tagasi veidi lõuna poole ning hoiab meie ilma päikeselisena, vaid idaserva võib mõni pilvelaam jõuda.
Põhjakaare tuul nõrgeneb.
Öösel on sooja 0...6°C, päeval tõuseb vaiksema tuule ja päikese mõjul 8...13°C-ni, sisemaal kuni 16°C-ni, tuulepealsel rannikul tuleb paraku leppida alla 10°C näitudega.

Reedel (21.04.) kõrgrõhkkonna haare tugevneb veelgi ning ilm püsib enamasti päikeseline. Mõni pilvelaam võib sõuda ikka Ida-Eesti kohal, kuid ilm jääb kuivaks.
Tuul pöördub kõrgrõhkkonna servas läänekaarde ja püsib üsna nõrk.
Öösel on sooja 1...6°C, päeval ei lase merelt puhuv jahe tuuleke tõusta saartel üle 10°C, Kesk- ja Ida-Eestis rannikust eemal tõuseb aga 15°C ümbrusse.

Tuleoht on üle eesti juba üsna suur ning nädala esimeses pooles sellele leevendust ei paista. Küll aga on mudelitesse ilmunud madalrõhkkonnad nädalavahetuse teise poole peale ning seljuhul saab loodus ka kosutavat kastet vihma näol, kuigi sajukogused ei paista kuigi suured olevat.
Seniks nautigem ilusat kevadilma.

Möödunud nädalavahetus ja pühad oli esimene tõeliselt kevadine nädalavahetus. Laialdaselt oli selge ning soojakraadid ulatusid rannikust eemal 10...15°C-ni, vaid rannikualad pidid leppima külma tuule mõjuga ning piirduma vaid 5°C ümbrusega.

Uus nädal tuleb aga niiskem, kuid samas soe ja siiski kevadine. Mõnel pool võib kihata ka hooaja esimest äikest.
Ilus kevadilm haloga Pärnumaal 9.04. pealelõunal.


Esmaspäeval (10.04.) jätkub kõrgrõhkkonna ääremail põhimõtteliselt selgem ja kuiv ilm, kuigi mõni pilvelaam siiski rohkem tekib. Saju võimalus lokaalsete vihmasahmakate näol on pealelõunasel ajal ja sisemaal.
Tuul on nõrk ja muutliku suunaga.
Öösel on temperatuur 0°C ümber, päev toob 10...15°C, rannikuribal 5°C ümbruses.

Teisipäeval (11.04.) suureneb lääne poolt madalrõhkkonna mõju. Laussadu oodata ei ole, pealelõunal arenevad eelkõige mandril hoovihmapilved.
Tuul pöördub lõunakaarde ja püsib üsna nõrk.
Öösel on õhutemperatuur 0°C ümber, päev toob taas kevadised 10...15°C.

Kolmapäeval (12.04.) suureneb ka lõuna poolt madalrõhkkonna mõju, niiskust lisandub veelgi enam.Pealelõunal areneb mandril laialdaselt rünksajupilvi, mõni kõrgemaks arenev pilv võib ka välke põhjustada!Tuul puhub lõunakaarest ja toob sooja juurde, öösel on 0...5°C, päeval 10...16°C.CAPE-LI kaart näitab ka mingeid õrnu tingimusi pikse tekkeks!


Neljapäeval (13.04.) jätkub sarnane olukord - läänest survestab madalrõhkkond, lõunapoolne aga eemaldub.Öö on suurema sajuta, päev, eelkõige pealelõuna toob taas laialdaselt hoovihma.Tuul puhub enam idakaarest, kuid on nõrk.Öösel on 0...4°C, päeval 9...15°C.
Reedel (14.04.) 
Laupäeval (15.04.) 
Pühapäeval (16.04.) 

Uuendatud : 01.04.2023.

Nädalavahetus tuleb mitmel pool päikeseline ja kevadine, kuigi selle päris õige kevade tunnet rikub veidi üsna tugev põhjakaare tuul.

Uus nädal näib tulevat samuti üsna kuiv ja päikeseline.

Ilm oli laupäeva hommikul Virtsu lähistel ilus ja selge.

Laupäeval (1.04.) sadu eemaldub aegamisi kagu suunas, saartel, Loode-Eestis on hommikul juba selge ja päikeseline, selge ala liigub edasu kagu suunas.
Puhub kirde- ja põhjatuul rannikul puhanguti 13...17m/s.
Õhutemperatuur jääb 0...4°C vahele.

Pühapäeval (2.04.) oleme kõrgrõhkkonna kindlas haardes. Ilm on laialdaselt selge ja sajuta.
Puhub aga ikka küllaltki tugev põhjakaare tuul, rannikul on puhanguid 13...17m/s.
Öö on külmem ja termomeetrinäidud langevad -3...-8°C-ni, päeval aitab kevadpäike tõusta 4...5° üle nulli 

Esmaspäeval (3.04.) läheneb kagust madalrõhkkond, kuid selle suuremad sajud meile ei jõua. Vaid ida- ja kaguservas võib mõni lumehoog tulla.Lääne- ja Põhja-Eestis on ilm selgem ja sirab päike.Kirdetuul jätkab tugevalt, rannikul 12...16m/s.Õhutemperatuur on öösel -1...-8°C, päeval tõuseb -2...3°C vahenikku. 
Ka teisipäev (4.04.) näib jätkavat lääne pool selgemana, ida pool pilvisemana ja kohatiste lumehoogudega.Küll aga annab järgi kõle põhjakaaretuul, vaid kagu pool puhub veel puhanguti 11...13m/s.Õhutemperatuur on öösel -1...-6°C, päeval tõuseb -1...4°C-ni.
Kolmapäeval (5.05.) kagupoolne madalrõhkkond visalt püsib, küll aga on Soome kohal ka visa kõrgrõhkkond. Viimase mõjul on meie taevas enamasti selge või mõne ringiuitava pilvelaamaga, kuid suuremat sadu ei ole. Kagu-Eestisse võib ulatuda madalrõhkkonna pilveserv, kuid sadu sellest siiski ei tule.Puhub nõrk põhjakaare tuul.Õhutemperatuur on öösel -2...-9, mõnes tuulevaiksemas kohas võib ka mõni kraad alla -10°C langeda, päeval tõuseb 0...4°C-ni.
Neljapäeval (6.05.) jätkub sarnane olukord. Ilm on laialdaselt selge või vähese pilvisusega, kagu pool on pilvi veidi enam.Põhjakaare tuul rahuneb veelgi.Öösel on külma -3...-9°C, päev toob kevadpäikese toel 0...5°C.
Reedel (7.05.) 
Laupäeval (8.05.) 
Pühapäeval (9.05.) 

Uuendatud : 27.03.2023.

Ilm võtab jahedama suuna ja talv tuleb vähemasti Lääne- ja Põhja-Eestis mitmel pool mõneks ajaks tagasi.

Põhja-Eestis on sadu juba täna mitu tundi lume - lörtsina alla tulnud, maa on saanud valgeks ning eelolev öö toob ka lisa.

Kevadlilled on mitmel pool juba tärganud. Foto tehtud 26.03.2023 Virtsu lähistel.
Esmaspäeva (27.03.) ööl ja ka päeval on väheaktiivne madalrõhuala Eesti kohal. Merelt lisandub niiskust, mis Lääne- ja Põhja-Eestis tuleb alla lume - lörtsina, Kesk-, Lõuna- ja Ida-Eestis enam vihmana.
Päeval madalrõhkkond hakkab hääbuma ning ka sadu harveneb.
Tuul on öösel tugevam põhjarannikul, seal puhub 14...17m/s, mujal on vaiksem. Päeval pöördub kõikjal läände - loodesse ning puhanguid on 10...13m/s, põhjarannikul ennelõunal veidi rohkem.
Õhutemperatuur on öösel põhja ja lääne pool 0°C ümbruses, mujal veidi soojem.
Päeval tungib jahedam õhk ka sügavamale sisemaale ning õhtuks langeb kõikjal alla 0°C!

Märjad pinnad jäätuvad ja teed muutuvad libedaks!

Teisipäeva (28.03.) öö on suurema sajuta, rahuliku tuulega ja kõikjal miinuskraadides.
Päeval läheneb lõunast uus ning suure niiskusevaruga madalrõhkkond. Selle sadu jõuab hommikupoolikul lõunapiirile ja liigub sealt tasapisi edasi põhja suunas.
Esialgu sajab lund, pealelõunal jõuab soojem õhk ja Kitsas Kagu- ja Ida-Eesti osas võib sadu üle lörtsiks -vihmaks minna. Mujal jätkub igal juhul lumesadu.
Viimased arvutused näitavad, et tugevaim on sadu Ida-Eestis ning Lääne- ja Kesk - Eesti võivad suisa sajuta jääda.
Tuul pöördub kirdesse ja põhja ning õige pisut tugevneb.
Õhutemperatuur on 0°C ja pisut alla selle, vaid idaservas tõuseb mõni 0°C ümbrusse või veidi üle.

Kolmapäeval (29.03.) sadu jätkub. Ida- ja Kirde-Eestis võib tulla ka lörtsi, mujal ikka lund. Pealelõunal sajud harvenevad.
Tuul pöördub enam loodesse ja öösel tugevneb läänerannikul ja saartel 16...18m/s, päeval püsib samast suunast ja alles õhtul veidi nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt alla 0°C.

Neljapäeval (30.03.) läheneb edelast - läänest uus madalrõhkkond uue portsu niiskuse ja soojema õhumassiga. Sadu jõuab õhtupoolikul Lääne-Eestisse ning liigub edasi idakirdesse. Sajab esialgu lund, lörtsi, hiljem ka vihma.
Tuul pöördub lõunakaarde, puhanguid on 10m/s või alla selle.
Külmakraade on öösel -2...-7°C, Eesti idaservas võib langeda ka -10°C ümbrusse, päeval tõuseb 0...5°C-ni.

Reede (31.03.) öösel liigub madalrõhkkond keskmega ja sajualaga üle Eesti.
Esialgu sajab vihma, seejärel jõuab jahedam õhk ja sadu läheb loodest alates üle lörtsiks - lumeks.
Tuul pöördub lõunakaarde, kuid ei tugevne ja puhangud jäävad alla 10m/s.
Öösel ja ennelõunal on sooja 0...5°, pealelõunal algab loode poolt langus alla 0°C.

Uuendatud : 19.03.2023

Kevad tahab vägisi võimule trügida ja mõningate tagasilöökidega see üldjoontes lähiajal paistab ka õnnestuvat. 

Tuleb muutlik nädal, oodata on igas faasis sademeid, tuult, päikest.

Talv on laias laastus võttes läbi saamas, kuid selliseid lühiajalisi üllatusi ja kauneid härmatisehetki siiski veel tuleb.

Esmaspäeval (20.03.) jõuab läänest madalrõhulohk. Öö on sajuta ja laialdaselt udune ja tuulevaikne, pealelõunal jõuab saartele laussajuala vihmana. Tuul pöördub lõunakaarde, kuid on nõrk.

Öösel on temperatuur -2...3°, päeval 3...10°C, kagunurgas võib kraad - kolm kõrgemale tõusta.

Teisipäeval (21.03.) see keeris eemaldub Venemaa avarustesse ja meie ilm muutub peale öist vihmasadu päeval kuivemaks ja selgemaks.

Tuuleväljas suuri muutusi pole - tuul puhub lõunakaarest ja üsna nõrgalt.

Öösel on 0° ja veidi üle, päeval soojeneb kuni 8...9°C-ni.

Kolmapäeval (22.03.) jõuab Atlandilt juba uus madalrõhkkond ning muudab meie ilma sajuseks. Öösel saartel algav lume- ja lörtsisadu levib üle maa ning läheb siis üle vihmaks. Päeval sajab juba kõikjal vihma.

Edelatuul saab päevaks veidi hoogu juude ja rannikul puhanguid 13...16m/s.

Õhutemperatuur on öösel kergelt miinuspoolel, päeval tõuseb 3...8°C-ni.

Neljapäeval (23.03.) kordub üsna sarnane muster, kuid öösel saartelt algav sadu on juba siis vihmana. Sadu jätkub ka päeval.

Edelatuule puhangud ulatuvad rannikul 14...17m/s.

Öösel on sooja kuni 5°, päeval tõuseb 5...10°C-ni.

Reedel (24.03.) madalrõhkkond eemaldub, kuid jääme selle kaugesse serva ning kohatised vihmasabinad välistatud ei ole.

Läänekaare tuul nõrgeneb.

Öösel on -2...3°, päeval 3...8°C.

Nädalavahetusel (25. ja 26.03.) näib jätkuvat madalrõhkkondade teekond meie läheduses. Sel juhul saame nädalavahetusel vihma lisaks, tuul puhub läänekaarest ja küllaltki rahulikult ning ka õhutemperatuur näib püsivat enamasti plusspoolel.

Uuendatud : 12.03.2023

Eelolev nädal tuleb vaheldusrikas, nagu ikka viimased nädalad on kippunud olema.

Saame lund, lörtsi, vihma, tuult ja ka sooja. Algab talve ja kevade vaheline "mõõduvõtmine".

NB! Esmaspäeva õhtul ja teisipäeva öösel saavad ilma- ja teeolud olema küllaltki rasked!

Talveidull lõpeb ja ees ootavad taas heitlikud ilmaolud.

Esmaspäeva öö tuleb enamikes kohtades selge, kuid lääne- ja loode poolt libisevad üle mõned hooglumepilved.

Päeva esimene pool on sajuta, pärastlõunal annab endast märku uus ja aktiivne madalrõhkkond, mille lumepilved jõuavad siis saartele. Sajuala on laiamõõtmeline ja sadu on esialgu nõrk - mõõdukas, hilisõhtuks juba mõõdukas - tugev.

Keerisega käib kaasas ka edelavoolus tulev soojem õhk, mistõttu läheb sadu saartest alates õhtul üle lörtsiks, järgneval ööl ka vihmaks.

Tuul puhub öösel läänekaarest rannikul puhanguti 15...18m/s, päeval korra rahuneb veidi, pealelõunal pöördub lõunasse ja tugevneb rannikul 17...20m/s.

Õhutemperatuur on öösel -2...-8°, sisemaal võib ka -10° ümbrusse või kraad-kolm madalamale langeda.

Päevaks õhk soojeneb ja tõuseb 0° ümbrusse, lääne pool ka 1...3°C-ni.

Oodatav sajukogus lume - lörtsina esmaspäeva jooksul 4...10cm.

Teisipäeva öösel liigub mõõdukas - tugev sajuala üle maa. Ida pool sajab veel lörtsi - lund, kuid ka seal läheb peale keskööd sadu tasapisi üle vihmaks.

Hommikuks laussadu eemaldub. Pealelõunal - õhtul jõuab edelast rünksajupilvedega sajuvöönd, sajab vihma ning sadu levib edelast kirdesse.

Pisike äikesevõimalus on ka, kuid pigem siiski mitte.

Tuul puhub lõunast - edelast, öösel on puhanguid 20...24m/s, päeval üle 20m/s enam ei tõuse.

Õhutemperatuur on öösel -2...4°, päevaks jõuab soe õhk ja tõuseb 3...8°C-ni.

Kolmapäeval liigub üle Soome uus madalrõhkkond, kuid selle laussadu meieni tõenäoliselt ei ulatu.

Kohatisi vihmasahmakaid siiski läänest itta liigub.

Uus keeris on aktiivne ning nii tõuseb meil edela- ja läänetuul puhanguti sisemaal 13...15, rannikul 18...22m/s.

Õhusooja on ööpäevaringselt 1...5°C.

Neljapäeval keeris eemaldub, kuid hoogsadusi siiski välistada ei saa. Enam paistab pilvi olevat päevasel ajal.

Tuul pöördub päeva jooksul loodesse ning on mõõdukas, õhtul veidi nõrgeneb.

Öösel on -4...2°, päeval -2...2°C.

Reede öö on kõrgrõhuharja toel sajuta ja rahulikum.

Päeval liigub üle Skandinaavia uus aktiivne madalrõhkkond ning laias laastus kordub esmaspäeva õhtu - teisipäeva öö.

Sajuala jõuab õhtupoolikul. Esiti sajab lörtsi, siis jõuab aga soojem õhk ja sadu läheb kõikjal vihmaks.

Tuul pöördub lõunasse ja tugevneb rannikul puhanguti 15...18m/s.

Õhutemperatur on öösel -4...1°, päeval tõuseb 0...3°C-ni.

Nädalavahetuse osas veel kindlat seisukohta ei võtaks, kuid hetkeseisuga näib mööduvat vihmahoogude ja madalrõhkkondade ning plusskraadide seltsis.

Uuendatud : 05.03.2023

Suur torm on möödas ja ilm jätkub sel nädalal rahulikumal lainel ja talviselt.

Möödunud tormi maksimaalsed tuulepuhangud ulatusid Osmussaarel 30,0m/s ning üle maa sadas maha 5-15cm lund.
Elektrikatkestusi oli õnneks vähe ning ka suursaarte laevaliiklus toimis katkestusteta.

Ilus talveilm 5.03. Virtsu lähistel.

Esmaspäeval (6.03.) mõjutab meie ilma nii öösel kui päeval meie kohal olev väheaktiivne madalrõhuala.
Lumehooge on üle maa ning seda nii öösel kui päeval.
Tuul on nõrk ja põhjakaarest või muutliku suunaga, see laseb loodusel mattuda ilusasse talverüüsse!
Öö on külm - kuna lauspilvisust ei ole, on vaid kohatised pilvelaamad, siis langeb temperatuur -7...-14°C-ni, päev toob kohatise märtsipäikese toimel 0...-4°C.

Teisipäeval (7.03.) seesama madalrõhkkond liigub tasapisi kirde suunas ning samal ajal hääbub. Jääme siiski selle mõjualasse ning lumehooge esineb ikka, laialdasemalt öisel ajal.
Tuul on öösel ja päeva esimeses pooles nõrk, pealelõunal annab edast märku edelast lähenev aktiivne madalrõhkkond ning keerab tuule idasse - kagusse ja paisutab tugevaks, rannikul on puhanguid 16...21m/s.
Õhutemperatuur on öösel -7...-15°C, päeval soojeneb ning jääb taas 0...-4°C vahele.

Kolmapäev (8.03.) näib toovat taas tugevama saju ja tuisu, kuna merelt läheneb ja jõuab Eesti kohale küllaltki aktiivne madalrõhkkond. Tuulepuhangud tõenäoliselt küll 30m/s ei ulatu, aga 25 m/s paistab rannikul hetkel küllaltki reaalne.
Lumelisa tuleb praeguste prognooside järgi 5-15cm. Elame - näeme !Õhutemperatuur püsib kindlalt miinuspoolel.

Neljapäeval (9.03.) ületab seesama keeris Eesti. Sellega seotud suurem sadu lumena ja tuisk jääb öö peale. Päev möödub hooglume seltsis. Pealelõunal tekib Läänemerel uus pisike osatüklon, mis võtab suuna Liivi lahele ja edasi üle Läti - Eesti piiri ida suunas. Selle sadu ulatub tõenäoliselt Hiiumaa - Paide - Jõgeva mõttelisest piirini. Põhja-Eesti jääb sellest puutumata.Öösel puhub tugev põhjakaare tuul, rannikul on puhanguid 13...15m/s, päeval tuul nõrgeneb. Uus osatsüklon tuule tugevnemist meil ei põhjusta.Nii öösel kui päeval on õhutemperatuur -5...-10°C vahel, õhtul taevas enam selgineb ja ka temperatuurinäidud kukuvad.
Reedel (10.03.) on taevas selgem ja ilm sajuta. Ilm on talviseöt karge.Tuul on pigem nõrk ja puhub läänekaarest.Öösel on külma -5...-14°C, kohati sisemaal veel paar kraadi enam, päeval tõuseb -4...-8°C-ni.
Nädalavahetus (11. ja 12.03.) näib tulevat suurema sajuta, mõõduka tuulega ja kindlates miinuskraadides.

Eeloleva ööpäeva ilma- ja liiklusolud tulevad keerulised ja kiirest muutuvad, eelkõige Lääne-Eestis.

Ka Ilmateenistus on väljastanud I-II astme hoiatuse. 

Täna päeval (03.03.) tekib Kesk-Rootsi ja Botnia lahe kohal uus, väike, kuid kiiresti arenev ja tige osatsüklon. See võtab kursi kagu suunas ja jõuab kesköö paiku põhjarannikule ning liigub edasi üle Eesti kagu suunas.

Meie ilm on täna päeval veel suurema sajuta. Esimene sajuvöönd jõuab saartele õhtupoolikul, veidi peale päikesleoojangut. Saartel on see sadu vihma ja lörtsina, mandril enam lörtsi ja lumeba. Sajuhulk selle sajuvööndiga ei ole veel väga suur, kuivõrd see liigub üsna kiiresti ja on küllaltki kitsamõõduline.

Meil pöördub tuul korraks läände, seejärel õhtul uuesti loodesse ja algab kiire tugevnemine.

Mõõdukas - tugev sajuala liikumas üle maa laupäeva hommikupoolikul.

Laupäeva (04.02.) öösel liigub see ägenev madalrõhkkond üle Eesti kagusse ja hommikuks jõuab juba Kagu-Eestisse ja Läti - Venemaa  - Eesti piirile.

Keerise lääneservas ja vahetus läheduses laieneb loodest uus ja sedapuhku tugevam sadu alates saartest ja Loode-Eestist üle maa. Algab külmema õhu sissetung ja sestap tuleb see sadu juba kõikjal lörtsi - lumena.

Oodatav sajuhulk öö jooksul olenevalr asukohast 3...10cm (lääne pool rohlem, ida pool vähen).

Loodetuul tugevneb kiirest Lääne-Eestii sisealadel puhanguti 13...18, saartel ja rannikul puhanguti 21...26, Saaremaa ja Hiiumaa lääne-, loode- ja põhjaosas ka 30m/s või lühiajaliselt isegi veidi enam. Tuul näib tugevaim olevat öösel kella 02-05 vahel. Peale seda hakkab aegamisi nõrgenema, kuid vaibumisest on asi siiski kaugel.

Tormikeerise prognoostrajektoor 03.03. õhtu - 04.03. õhtu.

Laupäeva (04.02.) päeval liigub keeris edasi Venemaa avarustesse. Küll aga areneb ta oma teekonnal edasi ning seetõttu püsib meil tugev tuul ka hommikul ja päeval.

Enamikes kohtades sajab lund ja tuiskab, suurem sadu saab lääne poolt alates läbi alles õhtul. Oodatav sajuhulk päeva jooksul olenevalt asukohast 4...10cm, taaskord lääne pool enam, ida pool vähem.

Tuul puhub ikka loodest ja ulatub sisemaal puhanguti 14...18, Lääne-Eesti rannikualadel 15...21, saartel / saarte rannikul puhanguti 22...26m/s. Pealelõunal tuul vaikselt hakkab nõrgenema.

Kokkuvõtlikult - oodata on 7...20cm lund, lörtsi ja koos sellega tugevat tuisku ja tormituuli. Märg lumi - lörts ladestub puudele ja võib neid koos tormituultega murda ja põhjustada ka elektrikatkestusi.

Laupäeva hommikupoolikul võib olla häiritud ka väikesaarte ja Hiiumaa praamiliiklus.

UUENDATUD : 26.02.2023

Nädala ilm tuleb enamasti sajuta. Kus lumi maas, seal nädala teises pooles veidi sulab.

Tuleb kuiv, rahulik ning enamasti miinuskraadidega nädal.

Esmaspäeval (27.02.) idapoolne madalrõhkkond kaugeneb ja laguneb. Mõjule saab läänepoolsem kõrgrõhkkond ning öösel hajutab see pilvi enam Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eesti kohalt. Päeval on pilvelaamu kui ka pilvede vahelt piiluvat päikest.

Põhjakaare tuul öösel nõrgeneb, päeval on nõrk ja pöördub enam läänekaarde.

Öö on krõbe - külma on -10...18°C, päeval tuleb merelt sooja ja õhutemperatuur tõuseb 0°C ümbrusse, ida pool jääb -3...-7°C-ni.

Teisipäeval ja kolmapäeval (28.02. ja 01.03.) oleme endiselt kaitstud läänepoolse kõrgrõhkkonna tiiva all.

Teisipäeval puhub nõrk läänekaare tuul, kolmapäeval avaldab veidi survet madalrõhkkond ja loodetuul tugevneb rannikul 13...16m/s.

Öösiti on temperatuur miinuspoolel, päeviti -1...3°C.

Ka neljapäeval ja reedel (02. ja 03.03.) jääme n.ö halli alasse. Ida-kirde pool on madalrõhkkond, lääne pool aga kõrgrõhkkond. Sajuhoogude tõenäosus on suurem reedel ja eeskätt Ida-Eestis.

Mõlemal päeval puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul, rannikul puhanguid 13...17m/s.

Nädalavahetuse (04., 05.03) osas suurt muutust hetkel ei paista. Ilm peaks olema suurema sajuta. Täpsustan lähipäevil, kui prognoos kindlam ja täpsem.

Ilusat ja talvist vastlapäeva kõigile !

Suuremad sajud on selleks korraks möödas ja ees terendavad kuivad, pooleldi päikeselised kuid karged talveilmad.Lumekaart 21.02.2023 hommiku seisuga.


Täna, 21.02., areneb Põhjamaade kohal kõrgrõhkkond. Ilm Eestis on suurema sajuta, vaid rannikualadel võib veidi lund tulla.
Tuul puhub kirdest ja on nõrgapoolne.
Külma on päeval -3...-9°C.

Homme, 22.02., liigub tekkinud kõrgrõhkkond Eesti kohale ning sellel on kaasas väga külm õhumass. Ilm on sajuta. Päeva jooksul mitmel pool taevas selgineb.
Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, rannikul põhjakaarest.
Öösel on külma -9...-20°C, päeval tõuseb -4...-13°C-ni.

Neljapäeval, 23.02., liigub kõrgrõhkkond tasapisi lõuna poole, kuid selle laiamõõtmelisuse tõttu jääme selle mõjusfääri. Ilm on sajuta.
Tuul pöördub lõunakaarde, kuid ei tugevne.
Öösel on külma -12...-22°C, päeval mandril -5...-10°C, lääne pool tõuseb üle -5°C.

Uus sadu lumena jõuab meie maile ööl vastu reedet ning toob mitmed cm lumelisa. Sellest täpsemalt lähiajal.

Kuna madalrõhkkond toob kaasa märkimisväärse saju ja tuule, otsustasin ikkagi eraldi postituse teha.

Nädalavahetuse ilm saab tulema äärmiselt muutlik, keeruline, väga tuuline ja sajune. Sademeid tuleb ohtralt ja mitmes eri faasis. Ettevaatust liikluses!

Meieni jõuab Atlandilt aktiivne madalrõhkkond, mis meie lähistel veidi süveneb, seejärel liigub Eesti kohale ja oluliselt aeglustub.Keerise prognoostrajektoor üle Eesti vahemikus 17.- 20.02.2023.


Sünoptiline olukord :
Reede (17.02.) läheneb Atlandilt kiiresti aktiivne madalrõhkkond. See jõuab päeval Norra rannikule ja õhtuks ületab juba Skandinaavia ja jõuab Läänemerele.

Laupäeva (18.02.) öösel jõuab kese Lääne-Eesti ja looderanniku kohale ning jätkab aeglast liikumist ida suunas. Samal ajal hakkab õhurõhk keskmes tõusma, kuid väga aeglaselt. See tähendab, et tsüklon on veel vägagi elus ja jõuline.
Päeval liigub kese üle Põhja - Eesti ja keetab kergelt kagu suunas. Liikumine on aeglane.
Õhtuks jõuab kese Peipsi järvele ja jätkab aeglast liikumist kagu suunas ja samal ajal hääbub - nõrgeneb edasi.
Pühapäeval (19.02.) keeris tasapisi eemaldub ja hääbub, kuid jääme veel siiski selle mõjusfääri.

Meie ilm :
Reedel (17.02.) jõuab mõõdukas - tugev sadu lörtsina jõuab saartele õhtupoolikul. Hilisõhtul läheb sadu saartelt ja Lääne-Eestist alates üle vihmaks.
Oodatav sajukogus lörtsina 3...8cm, ida poolr jõuab sadu hiljem õhtul ja seal keskööks tuleb tunduvalt vähem.
Tuul pöördub päeval lõunasse ning õhtul tugevneb sisemaal puhanguti 15, rannikul 17...20m/s.
Õhutemperatuur on päeval 1...4°C, õhtul lühiajaliselt veidi langeb.

Sajuala ja -faaside prognoos laupäeva keskööks. Lilla - lumi ja lörts, sinine ja roheline - vihm. WXCharts


Laupäeva (18.02.) päeval sadu jätkub ja on kõikjal läinud vihmaks. Pealelõunal lääne poolt alates tungib sisse jahedus ja sadu läheb taas üle lörtsiks.
Õhtul sadu lörtsi ja lumena jätkub, lääne pool võib veel ka lühiajaliselt vihma tulla.
Tuul pöördub koos keskme üleminekuga tasapisi üle läänekaare loodesse ning tugevneb õhtuks rannikul 18...22m/s, sisemaal on rahulikum.
Öösel ja päeva esimeses pooles on sooja 0...4°C, pealelõunal tasapisi hakkab langema ja õhtuks jõuab 0°C ümbrusse.
Oodatav sajukogus öösel ida pool lörtsina enne vihmaks üleminekut 3...6cm, päeva jooksul vihmana 5...10mm, peale seda lume-lörtsina 2...10cm.
Öösel ja päeva esimeses pooles on sooja 2...4°C, pealelõunal tasapisi hakkab langema ja õhtuks jõuab 0°C ümbrusse.

Pühapäeval (19.02.) madalrõhkkond aeglaselt nõrgeneb ja eemaldub. Selle servas sajab aeg-ajalt veel kõikjal lörtsi ja lund. Oodatav lumelisa 3...8cm.
Tuul puhub loodest ja on ikka tugev - rannikul ja saartel puhanguti 18...22m/s, sisemaal on tunduvalt rahulikum.
Õhutemperatuur on 0...2°C, õhtul langeb tasapisi miinuspoolele.kkSajuala ja -faaside prognoos pühapäeva keskööks. Sadu on juba läinud kõikjal Eestis üle lörtsiks - lumeks. WXCharts


Esmaspäeva (20.02.) öösel sajab veel hooti lund, oodatav lumelisa 1-5cm. Päev on suurema sajuta, kuid võib jääda pilviseks. Sajuhoogude võimalus on suurim mandri kesk- ja idaosas.
Loodetuul nõrgeneb, pöördub päeval läände ja õhtul uue läheneva madalrõhkkonna survel juba lõunasse - kagusse.
Õhutemperatuur on ööpäevarintselt 0...-3°C, õhtul langeb veelgi.

Võimalikud mõjutused - tagajärjed :
- Puudele kogunev raske lumi - lörts koostöös tuulega langetab oksi - puid, mis võib põhjustada elektrikatkestusi kõikjal. Ka tuulevaiksemates kohtadrs, kuna lisanduv lörtsihulk on märkimisväärne.
- Praamiliikluse häired väikesaartega;
- Väga rasked ja keerulised teeolud. Seda just muutliku sajufaasi ja saju rohkuse tõttu, lääne pool ka tugeva (külg)tuule. Teed on libedad.


Edaspidisest ilmast - Stratosfääris toimunud muutused hakkavad tasapisi meieni jõudma ning edasi näib ilm veelgi külmenevat. Nädala keskpaik võib tuua mandrile lausa pakase -20°C ümbruses.
Veel täna hommikulgi toimus stratosfääris järsk temperatuuritõus, mis võib tuua külma veebruari lõppu.

Suurt lumelisa oodata edaspidi ei ole, kuid aeg-ajalt miskit ikka pudiseb.

Seniks aga tuleb rinda pista eelseisva nädalavahetusega. Teeolud saavad olema rasked ja raske, märg lumi puudele ladestatuna ja tuulega koostoimes põhjustab ka puude murdumist ning ilmselt ka mõningaid elektrikatkestusi.

Uuendatud : 12 02.2023

Nädala algus ja lõpp tulevad tuulised, kuid kohati lausa kevadiselt soe.

Päikest sel nädalal näeb, aga mitte üleliia palju. Pigem on ilmad ikkagi pilvisemad.

Homme, esmaspäeval (13.02.) asub meist kaugel kirde suunal aktiivne madalrõhkkond ja kaugel Kesk-Eurooüa kohal kõrgrõhkkond. Nende vahel asume justkui "eikellegimaal". Suuremat sadu oodata ei ole, kuid lahe kange vastasseisu tõttu tugevneb lääne- ja loodetuul.
Päeval on rannikul puhanguid 16...19m/s.
Õhusooja on öösel 0...3°C, päeval lisandub tugeva tuule toel Atlandilt mahedust ja õhusoe kerkib 3...6°C-ni!

Teisipäeval (14.02.) enamvähem sarnane olukord püsib. Madalrõhkkond liigub enam Venemaa sisealadele, kõrgrõhkkond jääb püsima Kesk-Euroopa kohal. Sadu oodata ei ole.
Õhuvool pöördub koos tuulega põhjakaarde ning tuul tasapisi päeva peale nõrgeneb.
Õhutemperatuur on öösel -3...3°C, päeval tõuseb korraks 5°C ümbrusse ning seejärel õhtul langeb kõikjal alla 0°C.

Kolmapäeval (15.02.) tuleb kõrgrõhuala meile lähemale, kuid pilvi see täielikult hajutada ei suuda ja läänekaarest lisanduva niiskuse tõttu võib mõnel pool päevasel ka nõrk sajuhoog vihma - lörtsina tulla.
Tuul pöördub läänekaarde, puhangud rannikul 9...12m/s.
Öö on külm : -3...-9°C, kus pikemalt selge, siis langeb veel mõni kraad allapoole. Päev toob tõusu ja kraadinäidud jäävad -3...3°C vahele.

Neljapäeval (16.02.) jõuab kaugele Põhjamerele uus, aktiivne madalrõhkkond. Selle suurem sadu meile ei ulatu, küll aga õhtul libiseb üle selle lohk, mille sajupilvedest tuleb meil enamasti vihma, järgneval ööl ida pool ka lörtsi - lund.
Õhuvool ja tuul pöörduvad taas edelasse, tuul pisut tugevneb.
Öösel on õhutemperatuur -4...2°C, päeval tõuseb -2...4°C-ni.

Reede (17.02.) öösel liigub nõrk - mõõdukas vihma-, ida pool ka lörtsi- ja lumesadu üle maa idakagusse. Sajuhulk ei ole aga väga suur, vaid 1-4mm.
Tuul puhub läänekaarest ja ei ole kuigi tugev, hilisõhtul pöördub enam edelasse - lõunasse.
Õhutemperatuur on öösel lääne pool 0...2°C, ida pool 0...-3°C. Päev toob kõikjale 0...4°C.

Nädalavahetus (18. ja 19.02.) on veel piisavalt kaugel, et praeguses muutlikus olukorras jõuab prognoos veel kordi muutuda. Täpsem seis peaks olema teada kolmapäeval - neljapäeval. Küll aga panen siia variandi, mida hetkel näitab tulevat ECMWF-prognoosmudel.
Selle kohaselt tuleb nädalavahetus väga tuuline - laupäeval on lääne- ja edelatuule puhangud 18...22m/s, pühapäevaks aga pöördub loodesse ja tugevneb tormiseks ja puhangud võivad ulatuda 30m/s ümbrusse.
Sel juhul saame laupäeval rohkelt vihma, pühapäeval aga suuremat sadu hetkel ei paista. Selline "kuiv torm" näib olevat.
Laupäeval on sooja 2...6°C, pühapäeval langeb päeva jooksul 0°C ümbrusse.

Aga nagu öeldud, siis see jõuab veel muutuda. Hoian kätt pulsil ja korrigeerin vastavalt prognoodi igapäevaselt ka siin.

Vahepeal on selgunud, et jaanuar oli pikaajalisest keskmisest kogu Euroopas 2,2°C soojem. Vt lähemalt SIIT