Blogid

4. nädala ilm (25.–31.01.2021)

Ilm ja inimesed - 26. Jaanuar 2021 - 14:45
Kommentaariumi viide
Nädalavahetus möödus üsna tugevate lumehoogude saatel. Enamasti oli tegu lõunalohkudega, mis arenesid põhja-lõunasuunalises frontaalvööndis.
Nädal on esialgu sulailmadega, hiljem läheb tasapisi külmemaks, lisandub lund.
26.01.2021 jõudis Eestini lõunatsüklon, mis liigub põhja poole ja suundub seejärel Venemaale. Ilm on selles rahulik ja valdavalt nõrga lumesajuga, mere ääres ja Virumaal on sadu vesisem (Narvas tõusis õhutemperatuur sooja õhumassi mõjul 2 kraadini).
Edaspidi see madalrõhkkond täitub, kuid hoiab ilma pilvise ja lisandub pisut lund. 
Eestit mõjutav lõunatsüklon toob lumelisa ja pehme talveilma (DWD).
Kategooriad: Blogid

3. nädala ilm (18.–24.01.2021)

Ilm ja inimesed - 18. Jaanuar 2021 - 19:52

Kommentaariumi viide

Südatalvest kevadtalvesse – nädal toob järsu ilmamuutuse. Eelmise nädala postituse lõpus on kokkuvõte!

17.01.2021 hakkas ilm kiiresti soojenema. Isegi Narvas tõusis õhtuks õhutemperatuur kõigest paari miinuskraadini. Muutlik tuul ja tuulevaikus asendus edela- ja läänetuulega. Sähh meile kõigile!
Esialgu talveilm püsib ja lund tuleb natuke ka juurde. Aga: eriti võimas ilmamuutus toimub 21. jaanuaril, sest Põhjamerele jõuab sügav tsüklon (õhurõhk keskmes vastab 3. kat orkaanile). See toob nädala teises pooles kuni 4 või 5 plusskraadi. See soojus kestab peaaegu nädala lõpuni. Ilmamuutusega kaasneb ilmselt ka tugev lumesadu ja tuisk. 
[Vastuseks Sakala pärimisele] 25. jaanuaril läheb ilm aeglaselt külmemaks. See toob talvise ilma tagasi, aga väga külmaks ei lähe. Pikaajaline prognoos enam rekordsooje kuid ei näita, vaid nüüd näitab pigem keskmisele lähedast ilma, kus ei ole temperatuuriekstreemume. Selle põhjal võib arvata, et veebruar ja märts tulevad üsna keskmised, ilmselt soojapoolsed, aga jagub ka talveilma. Selle nädala suur sula võib vähemalt kohati lume täielikult sulatada, aga hiljem tuleb lumi jälle tagasi. Arvatavasti on siiski kevad varajane ja suhteliselt soe.
Läinud nädala külm võib siiski jääda talve kõige karmimaks [seda muidugi suure kindlusega öelda ei saa, nt 2011. a oli talve külmim –33,4 °C (18. veebruar, Jõhvi)]. Soojadel talvedel on enamasti jaanuar kõige külmem talvekuu, aga keskmistel pigem veebruar. Hetkeseisuga võib jaanuari keskmine tulla üsna normilähedane, et mitte öelda pikaajalisest keskmisest madalam, ent siiski paistab, et talv on kokkuvõttes soojapoolne. 

2 nädala ilm. Hüperpildile klikkides saab Lasva, Võrumaa juurde, kuid erinevus Tallinnaga pole eriti suur, v.a sajuhulgas (MeteoBlue).
Kategooriad: Blogid

2. nädala ilm (11.–17.01.2021)

Ilm ja inimesed - 11. Jaanuar 2021 - 19:52

Kommentaariumi viide

Mõõdukalt talvine nädal.

Palju on päritud tormi kohta. Osa on pahased ja soovinud tormi tühistamist. Paraku looduse vastu ei saa. Kuna see on kagutorm, siis tuul enamikes kohtades ilmselt kuigi märkimisväärne ei ole, ka lumesadu ei ole rekordiline, seega nt 23. ja 24.11.2008 võrreldavat lumetormi karta pole. Aga seniste soojade rahulike ilmade taustal võib see mõjuda harjumatuna.
Nii 10. kui 11.01.2021 tõi lumesadu ja kohati tuisku. 11.01. läks ilm õhtuks lääne pool soojaks ja kohati tekkis udu. Saarte rannikutel oli õhtuks sooja paar kraadi. Siiski on lund lääne pool üldiselt vähe erinevalt kagupiirist, kus maas poolemeetrine lumekiht (ei kajastu lumekaardil). 
12.01. toob tuisu. Lumetormi osas on seisukohad hetkel erinevad, kuid Ilmateenistus andis siiski 2. astme hoiatuse:


Ilmateenistuse hoiatused 12.01. kohta. Need võivad mõjuda sooja ja rahuliku ilmaga harjunutel üsna kainestavalt, ent elame-näeme!
Kategooriad: Blogid

1. nädala ilm (4.–10.01.2021)

Ilm ja inimesed - 4. Jaanuar 2021 - 23:22

Kommentaariumi viide

Ohsaraks! Suur tänu lugejatele nende sisekaemuste eest (4.01. oli üle 50 telefonikõne sel teemal)! Kummaline muidu mõelda, et 2.01.2021 käis TV3 lausa kodus intervjuud tegemas, kuid palusin siiski võtted õues maja ees teha. Nende mure oli see, kas tõesti on oodata miinus kakssada kraadi (–200 °C)! Pidin selgitama, et see on vaid kuulujutt ja väljamõeldis, umbes nagu aastaid tagasi see jutt, et tuleb 1000 a külmim talv. Sadadest miinuskraadidest siiski pääseme, kuid külmemaks läheb. Nende teine mure oli rekordtihe udu aastavahetusel, millest on siin juttu olnud. Ja nagu vana klassika:
31.12.1978 meenutus: siis oli Eestis kuni –42,6 °C! Seega 31.12.2020 oli meil soe nagu paradiisis: 0...2 °C. Aga jah, 42,x a tagasi külmus vana-aasta õhtul isegi viin ...
Valve Põlvamaalt ütles: "Noo see on vanarahva tarkus, et peale jaanipäevane udu tähendab sooja ning peale talvist pööripäevane udu järgmisse kuusse külma. Senini on see ainukene vanarahva tähelepanek toiminud." Tõepoolest, külmemaks läheb, aga isegi –20 °C on väga ebatõenäoline, vt edaspidi.
Vaat siis, nüüd on lumi maas, kohati pidavat olema üle 30 cm ja miinuskraade vaid 2. Kel huvi, vaatab ja kuulab https://vikerraadio.err.ee/1215649/okoskoop-ilmaprognoos-olmejaatmed

Osa lugejaid on mures ka selle kaagutaja pärast. IT-mees tegeleb asjaga ja üritab korda hoida.

Nädal on talvine ja peaaegu "harju keskmine". Mida see tähendab? Skandinaavia ja Soome kohal tugevneb kõrgrõhuala. Uuralite kohal on üliintensiivne antitsüklon, milles õhurõhk maapinna lähedal läheneb 1070 hPa-ni, vt allolevat ilmakaarti. Seega on pikemaks ajaks kindlustatud kaguvool. Kuid õhumass selles sünoptilises olukorras on südatalve kohta väga soe. Niisiis suurt külma ei tule ja ilm püsib pilvine: isegi –11 °C on üksnes 45% tõenäoline. Siiski praegune lumi jääb pikemaks ajaks püsima ega sula ilmselt enne kuu lõppu.
Kui madalat õhutemperatuuri võib sisemaal loota / karta? Juhul kui peaks ilm selginema ja tuult pole, on –10 °C võimalus 50%, –15 °C võimalus ~35% ja –20 °C võimalus ~5%. Suurim tõenäosus külmaks on 10. jaanuari paiku. Kuigi idakaartest läheneb viimaks ka suhteliselt külm õhumass, satub see nädala lõpuks teravasse vastasseisu Atlandi ookeani soojuse ja niiskusega, mistõttu võib tekkida torm. See toob küll lumelisa, aga mitte pakast. 


Ilmakaardi äärmises servas on näha uskumatult intensiivne antitsüklon, mille keskmes Uuralitest idas lähenes õhurõhk 1070 hPa-ni (DWD).
Kategooriad: Blogid

53. nädala ilm (28.–34.12.2020)

Ilm ja inimesed - 29. Detsember 2020 - 21:01

Kommentaariumi viide

Sulailmaga ja tormine nädal.

Nädala alguses oli mitmeosaline madalrõhuala vallutanud suurema osa Euroopast ja selle megakeerise surve Venemaa kõrgrõhkkonnale jätkus. Kahe rõhuala piirimail kandus Eestisse soojem õhumass, kuid väga aeglaselt: õhutemperatuur tõusis õhtuks Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...3, ida pool 0...–1 °C-ni, kuid jäi siis püsima.
Tugeva vastasseisu tõttu oli väga tugev kagu- ja lõunatuul: sisemaal puhanguid üle 15, rannikul 20, merealadel kuni 22 m/s.
Sajupilved jõudsid päeva jooksul, kuid oli väga ebaühtlane ja vähene (alla 5 mm/d), leidus mitmefaasilisust: Liivi lahe ümbruses ja saartel peamiselt vihm, mujal jäävihma ja lumi. Seetõttu oli mitmel pool libedust. 


Ivo Aksli.  /---/ lubati jäävihma. Ja nüüd on see käes. Auto on nagu soomusauto. Trepid, teed, puud ja põõsad on nagu klaasiga kaetud. Libe! [28.12. õhtul Tartus]
Järgmisel päeval (29.12.) olulisi muutusi polnud. Madalrõhulohk liikus üle Läänemere põhja. Seetõttu oli pilves, kuid olulise sajuta ilm. Õhtul jõudis Lõuna-Eestisse nõrk vihma- või lumesadu, mis liikus põhja suunas.
Puhus kagu- ja idatuul 5–11, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 9–14, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli – 1...4 °C. Püsis libedus!
Ülikeerised 29.12. satelliitpildil(DWD).
Kategooriad: Blogid

52. nädala ilm (21.–27.12.2020)

Ilm ja inimesed - 22. Detsember 2020 - 13:30

Kommentaariumi viide

Hilissügiseselt soe ilm jätkub. 

Nädala algus tõi suurema saju vihmana eeskätt läänerannikule. Kui lääneservas on päris soe, kuni 7-kraadine õhutemperatuur, siis ida pool sisemaal püsib jahedam ilm, aeg-ajalt sajab vähest vihma või märga lund, mitmel pool on udune. 
Nädala vältel ilm siiski muutub külmemaks ja lumiseks. Seda võib pidada jõuluimeks, sest paistab et muu aeg on soe ja ülekaalukalt sulailmadega. Ilm hakkab muutuma juba täna, 22.12., kui aktiivne madalrõhulohk liigub üle Läänemere kirdesse. See toob enamasti märga lund, vaid päris mere ääres on sadu vesisem ja võib üksnes vihmana tulla. Sajuhulk jääb ilmselt <5 mm/d.
Seejärel soojust enam juurde ei tule ja õhumass hakkab jahtuma. Kuni 26.12. on siiski pigem sulailm, vaid kõrgustikel ja ehk ka sisemaal võib õhutemperatuur jääda 0...–2 °C, aga kui sajab, siis ilmselt lund. Suure tõenäosusega ei ole see külmenemine püsiv, vaid mõni päev hiljem läheb jälle soojemaks ja praeguse seisuga ka tormiseks. Seega, nagu ikka – elame-näeme!


Pilvine vaade pilvepiirilt (kaamera kõrgus 180 m merepinnast, https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).
Kategooriad: Blogid

51. nädala ilm (14.–20.12.2020)

Ilm ja inimesed - 13. Detsember 2020 - 15:53

Kommentaariumi viide

Palume täita kliimateemaline küsimustik https://tinyurl.com/yxdmrf47.

Eelmises postituses on satelliitpiltide all juttu detsembri päikeselisusest. Tõepoolest, lõppev nädal üllatas ohtra päikesepaistega. Võib arvata, et detsembri päikesenorm tuli täis ja uue aastani päikest eriti ei näe. Kui aga peaks tulema kasvõi veel üks päikeseline päev, siis see ilmselt ületab 2015. a uskumatult päikeselise detsembri, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/.
Sellist päikeseküllust ja karget, kuid lumeta talveilma võimaldas Venemaal püsinud ülivõimas antitsüklon, mis nihkub üha kaugemale itta Kashastani kohale. Selle mõju on praeguseks peaaegu kadunud, üksnes kagu- ja idatuul annab veel rõhkkonna mõjust märku.

Intensiivne antitsüklon eemaldumas itta. Suvisel ajal ei ole vist küll mitte kunagi nii kõrget õhurõhku maalähedases õhukihis (kuni 1046 hPa ilmakaardi paremas servas), sest kuiv ja külm õhk on tihedam, kui soe ja niiske, avaldades seega pinnaühikule suuremat rõhku (DWD).

Uus nädal algab veel talviselt kargelt, aga ülejäänud päevad tulevad vesised ja väga soojad: detsembrikuumus võib kerkida 7 kraadini (sisemaal on enamik ajast 0...3 °C, kuid nädala lõpus läheb sealgi soojemaks). Silmapiiril paistab tekkivat uus antitsüklon, kuid see ei hoia ilma kargena, vaid lõunakaartest tuleb niisket soojust. 
Kas see on hea või halb? Ilmselt oleneb, kellelt küsida. Tänane vestlus tuttavaga näitas, et hea oleks –5 kraadi ja käputäis lund mõneks nädalaks. Seega talle porine soojus talvekuudel ei meeldi. Samas paljudele on soojus jällegi väga meeldiv. Siiski, isegi kui on vahemereline soojus, siis loodusliku valguse vähesus mõjub mõnedele inimestele negatiivselt – jah, see teema kerkis valgusreostusega seoses esile, täpsemalt küsimusega, kas ja milliseid positiivseid aspekte võiks valgusreostusel olla. Rootsi suitsidoloogid (enesetaputeadlased) on seda uurinud. Tõepoolest, osa inimestest on mõjutatud sesoonsest (hooajalisest) meeleoluhäirest, millel on kohane ingliskeelne lühend – SAD, mis eesti keeles tähendab kurb, vt https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/seasonal-affective-disorder/symptoms-causes/syc-20364651. Paraku ei ole valgusreostusel leevendavat ega ravivat efekti, sest sel pole loodusliku päevavalgusega võrreldavat kvaliteeti. 

Kategooriad: Blogid

50. nädala ilm (7.–13.12.2020)

Ilm ja inimesed - 9. Detsember 2020 - 17:22

Kommentaariumi viide

Kuna blogi lugejad on muutunud rahutuks ja huvi ilmastiku vastu on ülisuur, ei saa vältimatut edasi lükata. Paraku on nädala esimene pool tüüpiliselt kõige kiirem ja hullumeelsem aeg, lisaks on alanud eksamiperiood, nii et ...

Kanal 2 on teinud intervjuu jaanipäeva ilmast. See läheb eetrisse 1. jaanuaril 2021 kell 19:00. Samuti tundis Retro FM huvi jõulude ilma vastu ja üldisemalt sellest, mis saab talvest edasi. Ja siis Maaleht ... Kel huvi, saavad kätte kogu lugemismaterjali.
Eriti vapustav oli tähelepanutorm seoses valgusreostuse ja pesu kuivatamisega talvel vabas õhus, mille lihtsustatud versioon on saadaval vastavalt https://drive.google.com/file/d/1Cip2Fg33MHTE_YpNnnsfMoj9qA_RjgeX/view ja https://drive.google.com/file/d/1xx4jYeLCIQ0KZxiOO-JpUn0mFyhMXBiT/view

 
Maismaa kohal punakas ja veekogude kohal rohekas toon on paduselge (absoluutselt) pilvitu taevas. On näha, et kõrgrõhkkonna lääneservas on niiskusraja, mis määrab pilvisuse. 9.12. satpildid Läänemere regioonis (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/).

Detsembri esimeses pooles valitsevat üliintensiivset ja ulatuslikku kõrgrõhkkonda ei osanud veel kuu aega tagasi keegi ette näha. Nt kirjutas M .Kaasik 4. nov nii: "Kesk-Euroopas püsib kõrgrõhuala. Madalrõhkkonnad liiguvad Põhja-Atlandilt üle Skandinaavia Venemaale. Baltimaadel vahelduvad madalrõhulohud ja kõrgrõhuharjad toovad meile pehmet, kuid mitte pidevalt sula ilma ja mõõdukalt sademeid. Ida-Eestis kujuneb tasapisi lumikate, lääne pool veel mitte." Kuid läks teisiti ja nüüd on tal uues prognoosis Siberi kõrgrõhhkonna ulatumist Läänemereni mainitud, kuid see tähendab lõunavoolu ja seega mitte kuigi külma ilma. Selle kõrgrõhkkonna mõju on näha ka NOAA kuuprognoosis: kõrvalekalle klimaatilisest normist https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif.
See kõrgrõhkkond on nõrgenemas ja liikumas kaugemale itta Venemaa keskoblastite ja Kashastani kohale, kuid lääneserv jääb siiski Venemaa lääneosa kohale. Seetõttu püsib lõunavool, kuid niiskust tuleb lisaks: ilm on pilves, sombune ehk niiskus ja nullilähedane õhutemperatuur soosib libedust, jäite-kiilasjää teket. Pärast kuu keskpaika paistab, et Siberi kõrgrõhkkonnal ei ole Läänemere äärde enam asja, nii et mõjule pääseb niiskem ja soojem ilm. Arvatavasti saab sisemaal ja kõrgustikel maa valgeks, sest rekordsooja ilma ka detsembri teises pooles ette näha pole (erinevalt novembrist) ja seal on maa vast kauem kui päevaks valge. Saartel ja läänerannikul on lumikatte teke ja püsimajäämine siiski ebatõenäoline.
Valgete jõulude tõenäosust võib hinnata saarte läänerannikul 10–15%, Eesti lääneosas ~25%, sisemaal ligi 40% ja sisemaa kõrgustikel 55%. Kuid need on siiski üsna suure määramatusega arvud (hinnangud) - näiteks muidu üldise sulailma taustal võib sattuda mõni suur lumesadu või ajutine ilma külmenemine just jõuludele, millega peab arvestama.
Kokkuvõtlikult on detsembri teine pool sagedaste sulailmadega ja püsiva lumikatte lootus on eeskätt sisemaa kõrgustel ja sedagi pärast 20.12. Jõulude paiku pakuks, et õhutemperatuur on –3...2 °C, kui ilm selgem, võib ka –7 °C olla, seega pehme talveilm või kerge sula. Sademete tõenäosus (loodetavasti lumi, saartel tõenäoliselt vihm) on üle 50%.
Jaanuaris paistab, et ülekaalus on tugev läänevool, sagedased on tormid ja vihmasajud, kuid mitte nii äärmuslikult kui läinud talvel. Siberi kõrgrõhkkonna taastumist uued andmed ette ei näe, vt nt NOAA https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd2.gif, samas kõrgrõhkkondade käitumist on raskem prognoosida – nad võivad ootamatult kuhugi suunas laieneda, või laguneda või jääda nädalateks ühe koha peale püsima, suunates madalrõhkkondi mööda äärealu liikuma. Näide: 2011. a hilissügis oli aastavahetuseni soe, ajuti kuni 10 °C, ja tormine. Kuid pärast aastavahetust laienes Siberi kõrgrõhkkond ootamatult Atlandi ookeanini, muutes sulailma pakaseliseks ja esialgne sooja talve prognoos lendas vastu taevast. Seda ei osanud keegi isegi veel detsembris ette näha. Seega kuigi prognoos on sarnaselt mulluse talvega väga soe ja niiske, juhtub eeskätt kõrgrõhkkonna käitumisega seoses ootamatusi.

Kategooriad: Blogid

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2020)

Ilm ja inimesed - 2. Detsember 2020 - 13:35

Kommentaariumi viide

Esialgu rahuliku ilmaga, hiljem tugevneva tuulega nädal.

Eelmine nädal lõppes ja uus algas E-tüübiga, mida iseloomustas Venemaalt lähtunud kõrgrõhuhari Skandinaavias ja Eestist lõuna poole jäänud madalrõhkkond. Seetõttu valitses idavool ja nii pilved kui sajualad liikusid idast läände (tavaliselt on vastupidi). See tõi ka õhukese lumekihi. Teisipäevaks asendus idavool lõunavooluga, tuues soojema ilma ja lume sulamise. Venemaal tugevneva kõrgrõhkkonna ja seda lääne poolt survestavate madalrõhkkondade mõjul lõunavool üha tugevneb, tuues vahemerelise õhumassi kaasa. Seetõttu lõõtsub päevade kaupa tugev kagutuul, kuid suuremat sadu ei tule. Kahjuks on praegusel hilissügisesel ajal õhk ikkagi kõle (mandril õhk jahtub), olgugi et valitsevad plusskraadid ja õhk on pärit Vahe- ja Mustalt merelt.
Täiendatakse ...
Kategooriad: Blogid

48. nädala ilm (23.–29.11.2020)

Ilm ja inimesed - 28. November 2020 - 21:49

Kommentaariumi viide

Muutlik nädal. Hilissügis kipub võitlusse eeltalvega. Lund on sügise vältel mõnel pool kuni 3 päeval juba sadanud, aga see on hiljemalt päevaga siiski ära sulanud. Seega on tegu ikkagi hilissügisega.
Hilissügis pressis viimase paari päevaga (kolmapäev ja neljapäev) veel kuni 10-kraadise sooja välja, kuid reedega ilm muutus ja on nüüd märksa kargem. Mõnes kohas sadas ka lund, kuid sajukogus polnud kuigi suur ja lumi maha ei jäänud. Juba reede õhtul asendus paigutine kuiv lumi vihmaga. 

NOAA: jaanuar jälle rekordiliselt soe? (https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html). 
Taliteraviljapõllud rohetavad ja metsad on raagus 22. novembril (Vello Kepparti foto, https://www.looduskalender.ee/n/node/5032). 
Kategooriad: Blogid

47. nädala ilm (16.–22.11.2020)

Ilm ja inimesed - 16. November 2020 - 14:20

Kommentaariumi viide

Soe ja vesine nädal. Õhutemperatuur läheneb rekordile: prognoositakse kuni 12 kraadi, aga päevarekordid jäävad madalamaks https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Elame-näeme!
Kariibi merel tekkis orkaan Iota, mis võib saada jooksva hooaja tugevaimaks tormiks: praegu on see peaaegu 5. kat orkaan, aga tugevenemine jätkub, vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Iota

Atlandi ookean 16.11., täpsemalt https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2
Kategooriad: Blogid

46. nädala ilm (9.–15.11.2020)

Ilm ja inimesed - 12. November 2020 - 14:34

Kommentaariumi viide

Nädala esimene pool oli tõsine hullumaja. Keskpaiku hakkas olukord rahunema ja on võimalik jälle kirjutada.

Mõõdukalt soe ja rahulik nädal.

Kuigi soojad ilmad püsisid (5...10 kraadi), saabusid üle pika aja ka öökülmad, sest kõrgrõhkkonna mõjul läks ilm selgemaks ja kuivemaks. Ranniku ääres ja kui taevas jäi pilve, õhus öökülma ei registreeritud. 11.11. õhtupoolikul läks üle Tartu ränk hoovihm, äikest sellega ei kaasnenud.
Rahulik ja olulise sajuta ilm saab peatselt läbi. Kuigi kõrgrõhkkond esialgu veel ei eemaldu, läheb tuul tugevamaks. Öökülmaoht kaob. Nädala lõpp on sajune ja tuuline, ühtlasi soe.

Üllatavalt ränk hoovihm 11.11. õhtupoolikul Tartus. Külalistega oli arutelu, ega see pole Uwe Laubiga seotud https://www.rahvaraamat.ee/p/torm/1290452/et?isbn=9789949631810

Atlandi ookean podiseb jätkuvalt nagu põrgukatel, purustades aegade rekordeid: tekkis troopiline torm Theta ja arvatavasti tekib ka Iota (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2). 

Lund ja talvist ilma ei paista niipea, ilmselt mitte enne detsembrit. Ilm pole küll rekordsoe, sest isegi kui lõunavool jääb püsima, on see mandri kohalt saabuv õhk ja praeguseks ajaks jahtunud. Aga paljude plusskraadidega on lume asemel ikkagi vihm.
Ilma külmenemiseks on võimalus detsembri alguses. Kahjuks on selle ilmamuutuse usaldusväärsus väga madal, vaid ca 10%. Pikaajalised arvutused näitavad viimase kahe nädala trendina seda, et talv ei tule rekordiliselt soe. Seega lund näeme eelmisest talvest märksa enam. Võib nõustuda Metsataadi ja Marko Kaasiku prognoosiga: "Uus prognoos lubab soojapoolset hilissügist ja pehmepoolset talve, mis on siiski mõnevõrra külmem, kui kahe viimase kuu prognoos näitas."
Lume ja valgete jõulude võimalus on ikka suurim kõrgustikel ja sisemaal. Arvutused ja ilmamudelid näitavad, et saartel ja läänerannikul on valgete jõulude tõenäosus ~15 kuni 20%, sisemaal 45% ja sisemaa kõrgustel (Otepää, Haanja ja Jõhvi kõrgustik) jääb see 50:50. Kahjuks ei võimalda see üksiksündmuste ettenägemist: kui juhtub lumetorm just jõulude ajaks, on ilmselt maa igal pool valge, isegi kui ümbritsev aeg on vesine ja soe. Seega elame-näeme!

Kategooriad: Blogid

45. nädala ilm (2.–8.11.2020)

Ilm ja inimesed - 2. November 2020 - 7:19

Kommentaariumi viide

Rekordsoe nädal. Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei, kes on 1970. a katkematult ilma kirja pannud (seega täitub 50. vaatlusaasta), ütles nii: "Oktoober 2020 kujunes mul minu vaatluste ajaloo kõige soojemaks oktoobriks ! 2015 aasta 3.novembril on Alatskivil olnud +12,5". Sven mainis, et Saksamaal tuleb 19...24 kraadi sooja, kuid ei usu, et Eestis küünib soojus 15 kraadini. Seega, elame-näeme!


Kas 3. november tuleb rekordiliselt soe? (https://tinyurl.com/ybqq7p9b).
Kariibi merel tekkis orkaan Eta. See on nn kõigi aegade rekord (võib olla 5000 aastat tagasi oli troopilisi tsükloneid veel enam kalendriaasta kohta, aga keegi ei jälginud ega kirjutanud neid üles). 2005. aastal oli küll torme rohkem (31), aga praegu on aasta poole peal ja juba 29 tormi on tekkinud. Küllap tekib neid veel.
Eta 1.11. hilisõhtul kiiresti tugevnemas (NHC).
Kategooriad: Blogid

44. nädala ilm (26.–32.10.2020)

Ilm ja inimesed - 1. November 2020 - 9:38

Kommentaariumi viide

Ebatavaliselt soe nädal: tekkis isegi tunne, et Eesti on sattunud Vahemere kanti, kuid vähene valgus näitas, et siiski on geograafiline asukoht jäänud endiseks.
Tuttavatega seda tavatu soojuse teemat arutades on selgunud, et arvamused jagunevad umbes pooleks: ühed neist soovivad kuudepikkust pori ja pimedust, sest siis on soe ja küttearved väikesed, teised eelistavad lund ja miinuskraade, sest siis on valgem ja haiguste-kahjurite levik vähesem. Kui vähemalt 10-kraadine soe jääks püsima, võiks sellega isegi leppida, sest 0-lähedane õhutemperatuur on sellest nirum, olgugi et see vahemereline soojus tähendab enam sombuseid ilmu (niiskuse vastu ei ole midagi, pigem on väga kuiv õhk ebasoodne, aga virisemist on kindlasti rohkem kuulda). Praegu paistab, et esialgu jääb vähemalt 10-kraadine õhusoe püsima, aga seda kindlasti mitte väga kauaks, sest see tähendaks, et kolm kuud järjest tuleks üha uusi soojarekordeid. Elame-näeme!

Nädal algas soojeneva õhutemperatuuriga. Läänes püsinud aktiivse tsükloni ja Venemaale kinnistunud intensiivse antitsükloni vastasseisus tõi tugev lõunavool vahemerelise soojuse Läänemereni. Eestisse prognoositi kuni 14-kraadist õhusooja, ent jäi sellest siiski kraadi võrra madalamaks. Ilm muutus vihmaseks. 


Vaateid Tallinna Teletornist (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

Atlandi põhjaossa jõudis parasvöötmeliseks muutunud orkaan Epsilon, millega seostati lisasoojust. Kuigi tsüklon oli ebatavaliselt sügav (minimaalne õhurõhk ~940 hPa lähedal), jäi see siiski liiga kaugele ega mõjutanud Eestit. Tähtsamaks jäi ikka Venemaa intensiivne antitsüklon ja ka Läänemerel paariks päevaks püsinud meridionaalne frontaalvöönd.
Front liikus 28.10. jooksul üle Eesti, tuues rohke saju. Prognoositi ka õhu jahtumist, kuigi see kulges aeglaselt ja ikka ulatus õhusoe veel 29.10. 10 kraadi lähedale, saartel ja kohati rannikul enamgi.
Nädala lõpu poole jäi Eesti väheaktiivsesse rõhuvälja. Seetõttu tuul vaibus. Üle Eesti liikunud täituv osatsüklon tõi niiskust. Koos jahtumisega tekitas see laialdaselt udu, mis kohati küündis rekordiliseni. Udu intensiivsus oli suurim öötundidel ja andis järele alles päris nädala lõpuks (Virumaal oli udu ja 0-lähedane õhutemperatuur siiski veel ka 1.11. hommikul).
31.10., mida peetakse Halloweeniks, tekitas küsimusi õhtul idataevas rippunud arusaamatult suur ja lopergune kuu. Oli tuttavaid, kes läksid seda haruldast nähtust pildistama, sest Kuu pidavat olema sinine, vt nimetuse järgi: https://earthsky.org/astronomy-essentials/when-is-the-next-blue-moon. Ometigi pöörduti pettunult tagasi, sest Kuu oli hoopiski kollakas. Pidin selgitama, et õhus olev niiskus jms aerosool muudab esialgse sinaka või valge valguse kollakaks ja punakaks, eriti kui taevakeha on horisondi lähedal. Sinikuu tähendab seda, et kui ühes kalendrikuus on kaks täiskuud, nimetatakse teist siniseks. Kui Kuu juhtub olema Maale ebatavaliselt lähedalt, siis on see ülikuu.


31.10. varahommik Tallinna kesklinna kaamerast vaadates (http://www.tallinn.info/webcam/)
Küsimusi tekitanud sinikuu jäi Laagris pilvede taha. 31.10. hilisõhtu, mobiilifoto.
Kategooriad: Blogid

43. nädala ilm (19.–25.10.2020)

Ilm ja inimesed - 28. Oktoober 2020 - 14:21

Kommentaariumi viide

Turvaanalüütikud kuulutasid blogi lõplikult turvaliseks alles nüüd, nii et saab jälle edasi minna.

Nädal algas külmalt: 19.10. tõi mitmele poole esimese lumesaju. Mõnel pool oli ainult nõrk märja lume sadu, aga oli kohti, kus tekkis mitme cm paksune lumekiht, mis võimaldas ehitada lumememmi jms. Kuid see lumi sulas õhtuks. Üksikutes kohtades oli äikest, vt kaarti.
Õhutemperatuur püsis 19.10. lõunani 0 °C lähedal, aga päeva teises pooles pilvisus hõrenes ja päikese mõjul tõusis õhutemperatuur siiski enamikes kohtades 5 °C lähedale või kõrgemale, mistõttu lumi sulas. 
Külma õhumassi mõjul ja selgineva taeva all langes 20.10. öösel mõnel pool õhutemperatuur õhus alla 0 °C, nt Jõhvis ja Jõgeval vähemalt –2 °C-ni. 20.10. päeval tõi ilmamuutus soojema õhumassi, nii et õhutemperatuur lähenes lääneservas 10 °C-le, oli vihmahooge. Esialgu jagus ka päikesepaistet; õhtul tekkis halo. 
21.10. päev oli juba valdavalt soe ja vihmane. Õhutemperatuur tõusis kohati lääneservas juba üle 10 kraadi piiri, üksnes Virumaal jäi 5 °C lähedale või isegi madalamaks (Narvas). Siiski oli Jõgeva- ja Virumaal veel tugevat öökülma. Jõgeva ilmakokkuvõttest: Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl (juba enne keskööd) langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval 2,1 kraadini, mis oli selle sügise esimene tugev (<2 °C) öökülm siinkandis. Kell kaks öösel hakkas juba vihma sadama ja kolmapäeva hommikuks tõusis termomeetrinäit kolme soojakraadini.
Aga neid öökülmi kummalgi ööl ei juhtunud kaugeltki kõikjal, nii et ikka veel ei olnud üsnagi mitmel pool õiget öökülma.
22.10. oli kõikjal väga soe (üle 10 kraadi) ja tugevalt vihmane (enamikes kohtades üle 10 mm/d). Tekkis tunne, et kevad või suvi on uuesti tagasi. Hommikul oli veel õhk kõledavõitu arvatavasti suurest õhuniiskusest, aga õhtupimeduses võis juba tunda vahemerelist soojust. Soojuse ja ilmamuutuse tõi kaasa edelast Soome lõunaossa liikunud aktiivne tsüklon.
23.10. oli soojuselt sarnane, kuid mitte enam nii vihmane; päeva teises pooles pilvisus hõrenes ja oli ka päikest näha. 
24.10. päeva esimene pool oli peamiselt sajuta ja kohati päikeseline. Päeva jooksul pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama (õhtul). Õhk enam nii soe, kui kahel eelneval päeval, enam polnud, aga siiski  kraad üle või alla 10 °C piiri.
25.10. oli osatsükloni mõjul pilves, kuid sadu ei olnud kuigi suur, valdavalt alla 2 mm/d, v.a Valgas. 


19.10. Raasikul kell 10:47. Autor Merle K. Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.

Sügisene Männikjärve raba 24. oktoobril. Vello Kepparti foto

Soe ja sombune vaade 25. oktoobril pilvepiirilt (Teletorn, https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).
Kategooriad: Blogid

42. nädala ilm (12.–18.10.2020)

Ilm ja inimesed - 17. Oktoober 2020 - 19:20

Kommentaariumi viide

Esimene tõeliselt sügisene nädal, kuid kardetud või oodatud (kuidas kellelegi) öökülm ja märg lumi / lumekruubid jäid reedeni ära.
17.10. varahommik oli küll külm ja õhus kohati miinuskraade, nt Kuressaares –3,3 °C, ei teinud see märgatavat kahju taimedele.

Loojang 14.10.'20 Pärnus. Werner Daffe foto

Kontrastina pühapäevale (11.10) oli nädala alguse (12. ja 13.10.) ilm oluliselt jahedam, ehkki päikese kaasabil oli õhusooja veel üle 10 kraadi. Mõlemil päevil ületas ööpäevane sajuhulk paiguti 5 mm piiri, ent sajuhulk olid olenevalt kohast äärmiselt ebaühtlane. 

/jätkub .../

Kategooriad: Blogid

40. nädala ilm (28.09.–4.10.2020)

Ilm ja inimesed - 14. Oktoober 2020 - 11:49

Kommentaariumi viide

Soe suvehõnguline ilm jätkus, kuigi pikad ööd ja värviline loodus olid märgiks, et enam polnud juulikuu. Paar päeva olid siiski ka sügisilmelised. Ööpäeva keskmine püsis suvele vastav ja öökülmi polnud.


Päike reedel (2.10.) kell 16:56. Vello Kepparti foto
Nädal algas pilvisuse tihenemisega. Seetõttu jäi õhutemperatuur eelnevatest päevadest madalamaks, kuid põhjarannikule jõudsid pilved kõige hiljem ja seetõttu registreeriti päikeselises Tallinn-Harkus 19,9 °C. Sünoptiline olukord jäi püsima: Venemaa intensiivse kõrgrõhkkonna lääneservas saabus kaguvoolus niisket sooja õhku, ehkki õhumass jahtus eelnevate päevadega võrreldes.
Teisipäev oli pilves ja sadas vihma, kuid sajukogus ei olnud suur, pigem oli see uduvihm; põhjapoolsed maakonnad jäid valdavalt sajuta. Pilves ilma tõttu oli nii päev kui öö üsna sarnase soojusega: 10...17 °C.
30.09. hakkas ilm lõuna poolt selginema ja päikese mõjul oli ilm seal soojem. Kuhu jäi pilvisem ilm, seal püsis õhutemperatuur sama nagu eelmisel päeval. Päikeseloojangu ajal siiski selgines taevas kõikjal ja õhutemperatuur ühtlustus, jäädes üle 10 °C.
1.10. oli pilvisus vastupidine: lõuna pool pilvisem ja ilm seega jahedam, põhja pool aga selgem ja soojem. Kus päikest oli enam ja briis mõjule ei pääsenud, oli ligi 20 kraadi sooja (Virtsus 19,2 °C).
2.10. püsis sarnane olukord, kuid taevas oli tugevasti hägustatud: üle Eesti liikus Ida-Ukraina ja Lõuna-Venemaa põlengute suits. Mõnel pool, nt Tartumaal, meenutas see suitsumass pilvkatet, mis takistas õhul soojenemast ja seetõttu jäi seal õhusoe alla 15 kraadi piiri. Põhjarannikule jõudis tihedam suits alles päikeseloojangu eel, nii et päevane teravam päikesepaiste soojendas õhu ligi 20 kraadini.3.10. ei toonud olulist muutust, ehkki pilvi oli enam ja õhk pisut jahedam. Arvatavasti oli põhjus tugevnevas tuules, sest seni oli ilm oli peaaegu tuulevaikne, kuid nüüdne tugevam tuul segas õhu paremini läbi ja õhutemperatuur jäi 2 m kõrgusel madalamaks. See oli märgiks lähenevast ilmamuutusest.
4.10. tõi madalrõhulohk vihma, kohati kuni 6 mm, mistõttu oli see nädala sajuseim päev. Ka tuule tugevus ulatus iiliti kuni 17 m/s. Seega üks väheseid tõelisi sügisilmu nende paari nädala jooksul!
Kategooriad: Blogid

41. nädala ilm (5.–11.10.2020)

Ilm ja inimesed - 13. Oktoober 2020 - 20:20

Kommentaariumi viide

Kuna blogisse häkiti sisse (ilmselt eesmärgiga pääseda ülikooli võrkudesse), siis tegevus peatati; sisu vastu huvi ei tuntud. IT-mehed on nüüd turvalisuse taastanud!

Sündmus / tähtpäev: 5. oktoober on ühe ebatavalise sündmuse tähtpäev: 2002. a tuli lumi maha ja algas eeltalv. See on teadaolevalt varaseim eeltalve algus. Kahjuks on teatmikes ekslikult märgitud alati 6.10.2002 Kunda, aga see ei saa olla õige, kui päev varem sadas tõenäoliselt mitmel pool Harjumaal (ja võib olla ka mujal paks lumi maha, sest muude paikade kohta ei tea), sh Laagris vähemalt 5 cm lumi  (lauslumi) maha ja väga külm ilm jäigi püsima.
Kahjuks on selle tähelepanuväärse olukorra kohta minimaalselt andmeid ja infot. See vajaks arhiivides tuhnimist. Niipalju, kui teabenõudeid oleme üliõpilastega seoses sademete, õhutemperatuuri ja lumikatte teemadel teinud, siis andmetes ei kajastu 5.10.2002 lumesadu. Kuna see oli laussadu, mis kestis tunde, pidi see haarama suurt maa-ala.
Hüpotees on selline: kuna andmetes on märgitud: "Lumikatte paksus kell 6:00 UTC cm, mõõdetud manuaalselt", siis pidi 5.10. sadanud lumi järgmiseks hommikuks olema sulanud ja see suur lumesadu koos lumikatte tekkimisega ei kajastu neis andmetes. Kui on analüüsitud klimaatiliste aastaaegade saabumisi näiteks nende lumikatteandmete põhjal, siis on loomulikult andmelünga tõttu nt eeltalve algus hilisemaks määratud. Juurde tuleks otsida ka vaatlejate kirjapandud andmed (sajufaas, algus- ja lõpukellaaeg, intensiivsus), sest need on tihedamad kui kord ööpäevas mõõdetud lumikate.
Varem võis saada vastavaid andmeid siit https://www.wunderground.com/history/daily/ee/tallinn/EETN/date/2002-10-5 (see on Tallinna Lennuväli), aga need on eemaldatud teadmata põhjusel (veel mõne a eest oli seal kirjas ka sajufaas, äikese olemasolu jms), võimalik, et ligipääs puudub või andmed on kustunud. Natuke on päeva kirjeldatud http://ilmjainimesed.blogspot.com/2010/10/5-oktoober-2002-lumi-maas.html
NB! Ilmajaamade automatiseerimisega alustati 2003. a ja esimeseks oli Paldiski ilmajaam. Seega anduritest mingisuguseid andmeid ei saa. 

Punetav ginnala vaher 10. oktoobril Jõgeval. Vello Kepparti foto

Oli väga soe nädal: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadi lähedal ja öökülmi polnud. Nädala vältel muutus ilm siiski külmemaks: nädala alguse päikeselisest ja rekordilisest 20-kraadisest soojast kuni pühapäeva 15-kraadise soojuseni, seega langustrend oli aeglane.
Õhutemperatuuri poolest üllatas ehk enim nädala lõpp, sest suve lõppu prognoositi juba reedeks, aga isegi veel pühapäev (11.10.) oli veel enamasti suviselt soe ja päikeseline, mitmel pool võis näha võimsaid pilverünki. 
Mõned päevad tõid vihma ja äikest (viimast enamasti saartele, üksikuid välke oli ka Soome lahel). Aga üldiselt oli nii sademete kui tuule poolest väga rahulik.
Atlandi ookean püsis rahulik ja ühtegi nimelist tormi ei tekkinud.

Kategooriad: Blogid

27. jaanuari ekstreemumid 2011-2021

AastaMaks.KeskmineMin.
20212,4°C0,67°C-0,1°C
20205,5°C3,30°C-3,3°C
2019-2,9°C-10,84°C-24,2°C
20183,5°C1,65°C0,0°C
20174,8°C1,12°C-1,5°C
20165,1°C2,58°C0,7°C
20152,0°C-1,23°C-4,5°C
2014-3,5°C-11,78°C-19,0°C
2013-3,0°C-8,92°C-17,1°C
2012-3,4°C-11,72°C-20,3°C
2011-0,9°C-9,74°C-21,8°C

Ilmateenistuse ennustus

-1...2°C
-1...2°C
0...-5°C
0...-3°C
-3...-14°C
-1...-4°C
-2...-6°C
-1...-5°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
27.01.Lars
26.01.Lars
25.01.Irek
24.01.Irek
23.01.Hakim

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no194,61%
Forecast.io192,41%
Yr.no291,94%
Forecast.io291,94%
Forecast.io390,00%

Tänane kuufaas

99,3% on kuu nähtav.
16 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

UV-indeks

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 4,9°C (1898) ja külmem -26,9°C (1862).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 4,6°C (2020) ja külmem -29,1°C (1985).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk