Keskkonna- ja loodusuudised

Eesti Keskkonnahariduse Ühing jätkab sel õppeaastal keskkonnahariduse koolituspäevade sarjaga. Uue hooaja esimesel koolituspäeval 25. novembril tutvume Energia avastuskeskuse haridustegevustega.

Kaljo Põllu. Eesti maastik II

“Maale!” hõiskab iga üle kolmekümnese hing kevadeti. Me tahame pista näpud mulda, kõpitseda üles vanaisa ehitatud taluhäärberi, rookida puhtaks põõsastevahed, lõigata õunapuud, süvendada saunataguse tiigi, tuua sinna sibelevad kalad ja võtta murutraktori asemel kanad ja lambad...

Ja nii see algabki!

Kas lisaks hõikele “Maale!” lisandub sellele ka rõõmus “Elama!” “Maale elama!” Kas loovutame mugavuselu looduserütmis võnkumisega.

Senikaua, kui me ei pea maal loomi, võime võnkuda hoopis linna ja maa vahet.

Haavapuu on üks puu, mida kõige parem kallistada. Tal on hea sile, otsekui siidine, koor ja võimas okstekroon peakohal. Ja kuigi metsamehed tahavad kõik vanemad haavad maha raiuda, eriti sellised, millel mustad kabjad küljes ehk siis haavataeliku viljakehadega, sest need söövat haavapuudel südame seest, siis just sellised haavad on haavarohuks haigetele südametele, kes tahavad puudega kõnelda.

Haneliste heidutusjahi uuringust selgus, et hanede heidutamine aitab vähendada nende arvukust põldudel ja kahjusid põllupidajatele. Seejuures pole suurt erinevust, millisel viisil hanesid heidutatakse.

Eesti Loodusmuuseumi, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee korraldatud aasta looma luulekonkursil „Kopral kodu kaldavees“ osales tänavu kokku ligi 400 võistlustööd koolidest üle Eesti. Tihedast konkurentsist valis žürii välja 26 kirjatööd, mille autoreid ootab preemiaretk Eesti pikima kopratammi juurde.

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile nn jäätmepaketi direktiivide ülevõtmise eelnõu, mis toob muudatusi mitmesse meile olulisse jäätmevaldkonda. Samuti tõhustatakse Eestis jäätmerikkumiste järelevalvet ning karmistatakse trahve.

Viljandis on juba mõnda aega kodust kodusse korraldatud Viie naise täikat. Nüüdseks on kodune sündmus saanud uuenduskuuri ning igakuine seltskonnaõhtu saab järje 24. novembril  kell 14 moedisaineri Kristina Libe koduateljees. Toimub  töötuba „Rõivaremontika“. Täikahõngu pakub Kriisha vintage ja moelooja Libe tuliuued pühadekleidid. Endale on ka võimalik soetada unikaalset moodi Kristina Libe loodud rõivakollektsioonist „Valge vorm“ ning Monika Hindi mammutiluust ehtekollektsioonist. Aset leiab palju muudki oodatut ja mõnusat.

Reedel, 15. novembril meelelahutus- ja kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn toimuva elektriautode teemalise konverentsi TargetZero peaküsimus on – kas meie riik, omavalitsused, energiaettevõtted, kinnisvaraarendajad ja autoomanikud on elektriautode lähiaastatel toimuvaks buumiks valmis.

Ameerika Ühendriikide haiguste tõrje ja ennetamise keskuse (CDC) värskest uuringust selgus, et USAs aset leidnud veipimisega seotud haigestumiste ja surmade põhjustajaks oli salaturult pärit e-vitamiini õli sisaldavate THC (kanepi) vedelike kasutamine. Uuring hoiatab salaturult soetatud vedelike kasutamise eest.

Konverentsil „Põllumajandus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme“ toodi välja, et koostatud arengukava seab valdkonnale ühise sihi ning järjest enam tuleb tegeleda keskkonna teemadega ja olla avatud uuendustele.

Prantsusmaal robootika ja arvutiteadustes karjääri tegevat Eesti naisteadlast Anastasia Bolotnikovat tunnustati mainekas L’Oréal ja UNESCO programmis 15 000 euro suuruse auhinnaga. Selle abil on noorteadlasel võimalik edasi arendada maailmas tuntust kogunud Pepperi-nimelisest robotist abilist piiratud liikumisvõimega inimestele.

XXVIII Viljandi pärimusmuusika festival keskendub koostööle, hulgakesi muusika tegemise traditsioonile ja kooskõlale, aga ka inimlikule üksteisega arvestamisele ja vastastikusele austusele. Sestap valiti 2020. aasta festivali programmi ideeks ja sõnumiks vahvalt mitmekõlaline  “Kokkumäng”. Järgmise suve suur folgisündmus toimub 23.-26. juulini Viljandis. 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile kaks tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelnõud. Toetuste kogumahuks on kavandatud 6,3 miljonit eurot ning selle raames on võimalik 2020. aastal taotleda piimalehma ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, samuti jätkub väikepõllumeeste toetamine.

Vabariigi Valitsus kiitis heaks määrused, millega muudetakse Andsu järvede ja Ainja maastikukaitsealade, Kesknõmme looduskaitseala ning Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskirju ja laiendatakse Järveküla looduskaitseala senise Võrtsjärve hoiuala arvelt. Lisaks muudetakse Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärke ja piire. Keskkonnaminister Rene Koka kinnitusel täidavad täna valitsuses heaks kiidetud otsused looduskaitseseaduse kohustust vaadata üle ja uuendada kõik looduskaitse-eeskirjad aastaks 2023.

Keskkonnaministri üleskutsele saata ettepanekuid bürokraatia ja vähendamiseks vastas 18 erialaliitu, kellelt laekus ligi 70 ettepanekut.

Keskkonnaministeerium tuletab kalastajaile meelde, et püügi kohta tuleb esitada aruanne. Kuni see on tegemata, uut kalastuskaarti ei saa.

Eilsel kabinetinõupidamisel kiitis valitsus istungi otsusena heaks, et Eesti esitab taotluse saada vaatlejastaatus Arktika Nõukogus. Välisministeerium moodustab vaatlejastaatuse taotlemise ettevalmistamiseks töörühma, kuhu on kaasatud ka teised ametkonnad.

Rohurohelise aeg hakkab selleks aastaks otsa saama. Kord on rohelisel lumekuhi peal, küll vihm halastamatult peksmas.

Selliste ilmaga ei suuda enamus taimi iseendaks jääda ja ammugi oma soo jätkamise peale mõelda. Ometi on üks taimeke, kes praegugi oma kollast südant ja valgeid udusulgi külma novembripäikese poole sirutada püüab.

Rekord nr. 52. Laiuse voor.

Eesti kõrgeim ja suurim voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas kuue kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Merepinnast 145,4 meetrit kõrgemal. Voor ise on järsu lääne ja lauge idanõlvaga, umbes kümme kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai.