Keskkonna- ja loodusuudised

Kõigil TÜ botaanikaaias kasvavatel taimedel ei ole eestikeelseid nimesid. Septembris kahe nädala jooksul, 13. – 27. septembrini, saavad kõik huvilised neile ise nimesid pakkuda. Nimede kogumine on TÜ botaanikaaia eksperiment, mis lõpeb Teadlaste Ööl 27. septembri õhtul.

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) saabus soojamajanduse taotlusvoorude tähtajaks kokku 52 taotlust kogusummas 12 934 720 eurot. Rahastuse saanud projektid selguvad detsembris 2019.

18. septembril toimub Tallinna Botaanikaaias konverents „Võõrpuuliikide kasutamisest ja uurimisest Eestis“. Konverentsil käsitletakse teemasid sissetoodavate puittaimede kohanemisest ning võõrliikide kasutamisest metsas, parkides ja arboreetumites. Ühtlasi räägitakse võõrpuuliikidega seonduvatest probleemidest, sealhulgas taimekahjustajatest ja nende levikust.

Ripptigu

Ootame Teie fotosid konkursile!

VV FOTOKONKURSS „MÄRKA MIND“-2019.

Tähtaeg 1. oktoober

Sel aastal on ettevõtmine  esmakordselt rahvusvaheline ja konkurentsi pakuvad Läti fotograafid!

Rohekütuste tarbimise edendamiseks võimaldab Alexela täna tund aega tasuta tankida eestimaist kliimaneutraalset biometaani ehk CNG rohekütust. Ettevõte juhib sellega üldsuse tähelepanu kliimaneutraalsuse saavutamiseks, mille nimel tuleb otsustavaid samme astuda.

Krägisedes kraaksatab vares tagaaias, andes selgelt mõista, et nüüd on saabunud vareste valitsemisaeg. Teised linnud tõttavad... tõttavad lõuna poole nii, et sulejutt taga. Kas märkasite, kuidas eelmisel nädalal kadusid äkki enne suuri tuuli aiast linavästrikud. Enam ei silpsu need söesilmadega tegelased mu akna all. Kaja Kübar ütleb, et ka pääsukesetraadid jäid Pärnumaal äkki tühjaks. Kas suur tuul puhus nende toiduputukad ära?

14. septembril vaadeldi ja pildistati Läänemaal Põõsaspea neemel siberi tõmmuvaerast (Melanitta stejnegeri). Kuigi ühte siberi tõmmuvaerast vaadeldi Põõsaspea neemel juba ka 6. septembril, ei õnnestunud siis detailseid fotosid saada: siberi tõmmuvaerast eristab Eestis elavast tõmmuvaerast (Melanitta fusca) noka kuju ja värvus ning silmataguse laigu suurus.

 

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal elupuudel käbisid. Mõni puu on suisa kollane, teisel, noorukesel kollaste käbirüüsidega seelik seljas. Ausalt, mina ei mäleta varasemast sellist pilti.

Küllap on aasta selle kultuurtaime jaoks soodne olnud, armastab ta ju püsivat sooja ja niisket kliimat.

Eestis kasvab elupuid kahte liiki, harilik elupuu ja hiigelelupuu. Viimane on suutnud siin ka mõnedes vanades mõisaparkides seemnest üles kasvada ja muidu nii külmaõrna puu seemikud on vastupidavamad.

Küllap olete märganud, et tänavu punavad pihlapuud ja loidavad lodjapuud. Marju on nii palju, et neid jätkub kõigile. Ja pihlamarja peamised nõutajad, meil talvituvad hallrästad hakkavad tasapisi põhjapoolt ka pärale jõudma, kuigi tundras tundub neil veel toidulaud täis olema.

Hallrästas on põnev lind. Enne kuuleme kindlasti tema „kätsatust“, kui teda märkame. Ja vanarahvas on arvanud, et võiksime hallrästast pigem kirjurästaks nimetada, sest hall värvi on tal tegelikult vähe, vaid sulisbarett peas ja laiguke aluspükstel.

Käesoleva aasta 1. oktoobrist on Tallinna linnas toimuvatel avalikel üritustel keelatud toidu ja joogi serveerimine plasti sisaldavates ühekorranõudes ja plastist söögiriistade kasutamine.

Eestimaa Looduse Fond tervitab metsandussektori tänast toetusavaldust algatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” ning tuletab meelde sellest eesmärgist tulenevat vajadust vähendada märgatavalt Eesti raiemahte

Ranniku matkarada saab alguse Läti-Leedu piirist ja kulgeb mööda Läänemere rannikut Tallinnani. Rajal on kogupikkust 1200 kilomeetrit, sellest 580 jääb Läti vabariigi territooriumile ja 620 kilomeetrit Eestis. Marsruudile jääb üle 500 tähistatud kultuuri-, loodus- ja ajaloopärandi vaatamisväärsuse.

17. septembril külastab Eestit jäätmeteta elustiili eestkõneleja Bea Johnson, et tutvustada siin oma raamatut “Jäätmeteta kodu. Kuidas elada prügivabalt?”, mis on nüüd saadaval ka eesti keeles. Esitluse õhtul on raamat 10% soodsam.

Samal ajal, kui Tallinnas räägiti kliimakonverentsil CO2sõltuvusest, arutasid Eesti ja Läti teadlased Riias, kuidas vabaneda lämmastikusõltuvusest.

Märts on märtsimehele kevade alguse kuu, mis märtsilapsest märtsimehe sünnitab. Nii juhtus ka selle aasta märtsis, kui üksinda jala Laukasoo lääneserva pidi ööbimispaika jõuda soovisin.

Metsandussektor avaldas täna toetust Eestimaa Looduse Fondi algatusele muuta Eesti aastaks 2035 teadmistepõhiselt kliimaneutraalseks. Metsa- ja puidusektor on üks väheseid majandusharusid, kellel on tänastele keskkonnaprobleemidele leevendavaid lahendusi pakkuda. Paraku oli ELFi reaktsioon toetusavaldusele ootamatult ühekülgne ning pigem hüüdlausete-, mitte algatuses rõhutatud teadmiste põhine.