Keskkonna- ja loodusuudised

Räägime jälle akendest Viimase kahe nädala jooksul on Eesti Metsloomaühingule tulnud pea igapäevaselt teateid lindudest, kes on kokku põrganud aknaga. 

 

Metsvint         Fringilla coelebs

 

Tänavu võis meil pesitseda kuni paar miljonit paari metsvinte

Metsvintide rändesalk või -parv hakkab kindlasti silma sest ränne toimub päevasel ajal ja põhiränne kestab oktoobrikuus. Omakeskis toimetab rändesalk toitumispeatusel sõbralikult seemneid või näiteks pihlaka- või teisi väiksemaid vilju otsides.

Linnuvaatleja 2022. aasta määramisvõistluse 8. vooru tulemused on selgunud: LINK

Osalejaid oli selle aasta kaheksandas voorus kokku 156, kellest algajate küsimustele vastasid 131 ja edasijõudnute omadele 25. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 69 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Edasijõudnutest juhib kaheksa vooru järel Merike Hiibus 38 punktiga, teisel kohal on Jüri Kõiv 37 punktiga ja kolmandal kohal Silvi Muru 35 punktiga.

Linnauuringute professor Tauri Tuvikene: Ühistransport on nii oluline viis, kuidas liikuda punktist A, punkti B, kui ka avalik ruum, kus võib kohtuda ühiskonna mitmekesisusega. See on teenus, mis peab arvestama nii töö ja kodu vahel pendeldajate kui ka nendega, kes liiguvad poodi, arstile, sõbrale külla või lapsele lasteaeda järgi. 

Maaomanikud, kelle maad on üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 aladel ja väljaspool seda asuvate looduskaitsealade sihtkaitsevööndis, kus metsaraie on keelatud, hakkavad järgmisel aastal senise 110 euro asemel saama toetust 134 eurot hektari kohta. 

Rukkilill õitseb tatrapõllu veerel

 

Rukkilill         Centaurea cyanus

 

Eelmise aasta fotovõistlusel eriauhinna saanud Remo Savisaare foto rabapistrikust

Ajakirja Eesti Loodus 23. fotovõistlusele mis on üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse saate oma töid saata oktoobri lõpuni.

Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias.

Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, aasta orhidee, looduse maastike ja mustrite jt kategooriates.

Eesti on elurikkuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest üpris esinduslik riik. Näiteks asub Pärnumaal Laelatu puisniit, mille taimestik on üks elurikkamaid maailmas ⎼ aastal 2001 loendati seal ruutmeetris 76 taimeliiki. Eestis on 22,3% põllumaast mahe; Euroopa Liidus jääme maha vaid Austriast, kus see number on 25,3%. Kuid samas oleme nende Euroopa riikide hulgas, kus põllulindude indeks näitab märke vaid kahanemisest. Kuid samas oleme nende Euroopa riikide hulgas, kus põllulindude indeks näitab märke vaid kahanemisest. Kuidas läheb meie põllulindudel ja miks neid tuleb kaitsta, sellest räägib Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna peaspetsialist Rufus Trepp.

Rebasetants rabas tundus mulle alguses kummaline. Laukasoo retk koos Paolo ja Perla Volponiga oli ise pisut kummaline, sest need kaks Itaalia ajakirjanikku nägid sellist raba esimest korda oma elus.

Collective Fashion Justice'i ja World Animal Protectioni avaldatud värskes raportis "Cruelty is Out of Fashion" on välja toodud probleemid, mis on seotud metsloomade kasutamisega rõivaste ja aksessuaaride valmistamiseks.

Täna, 30. septembril toimub Tallinnas, Erinevate Tubade Klubis noorteüritus Inspired!, mille peamiseks eesmärgiks on kliimaaktivismi mõjusaimate näidete jagamine noortelt noortele. Üritus toob kokku üle 100 huvilise enam kui kümnest riigist, Eestist Portugalini.

Täna, 30. septembril möödub 25 aastat päevast, mil AS Harju Elekter Tallinna börsile läks. Börsijuubeli puhul õnnitleti ettevõtet New Yorgi Time Square’i ekraanil. Kui algusaastatel oli Harju Elekter suuresti Eesti-keskne tootmisettevõte, siis tänaseks on kontsernist saanud Põhjamaade üks suurimatest elektrijaotuslahendusi pakkuvatest ettevõtetest, kes panustab aktiivselt kestlikumasse ühiskonda.

29. septembrist kuni 9. oktoobrini toimub Eesti ETNO 2022 ringreis. Tänavu kaheksandat korda teoks saav ettevõtmine on Eesti ETNO laagris osalenutele kauaoodatud lisa.

Nagu näeme, kostavad Euroopas vaatama seatööstuse tugevale vastuseisule hääled nii sealiha tootmise kui sealiha tarbimise vähendamiseks. Seda mitmetel põhjustel, sh keskkond, tervis ja muidugi loomad ise. Leian, et peaksime selgroogu näitama ja viima Eesti 21. sajandisse. Selle asemel, et lõputult visata maksumaksja raha stagneerunud, keskkonnakahjuliku ja julma seatööstuse taskusse, peaks riik faktidele otsa vaatama ja toetama taimseid valikuid.

Põder

Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.

Kuigi aasta-aastalt sorteerib üha rohkem eestlasi kodus jäätmeid, oleme hiljutise jätkusuutlikkuse uuringu kohaselt kõige laisemad prügi sortijad nii Põhjamaades kui Baltikumis. Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg teeb Põltsamaa toodete näitel mõned tähelepanekud, mida ka kõige tublimad 47% hulka kuuluvad sortijad hapukurgipurkide ja mahlapakkide kogumisel paremini teha võiks.

Varjupaikade MTÜ seitsmes varjupaigas üle Eesti on traditsiooniks saanud, et oktoobris tähistatakse musta kassi kuud. Sel aastal juba üheksandat korda. Musta kassi kuu vältel saab varjupaigast viia musta või mustvalge kassi koju tavapärase 35-eurose loovutustasu asemel vaid 1 euroga.

Rekord nr. 486      Meie haruldaseim konn

 

Kährikseen

 

Kährikseen ehk kährik         Sparassis crispa

 

Alustuseks peame selgitama haruldase seene nime sest see on palju vanem enne, kui kährikkoer ehk samuti kährik Eesti loodusesse saabus.