Keskkonna- ja loodusuudised
Piima kokkuostuhind oli eelmisel aastal kõrgem kui kunagi varem
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
1,2 miljoni toetusallkirjaga lähemale loomkatsetevabale Euroopale
Euroopa kodanikualgatus “Julmust vältiv kosmeetika - loomkatsetevaba Euroopa” ehk „Save Cruelty Free Cosmetics" kogus enam kui 1,4 miljonit toetusallkirja. Pärast allkirjade ülekontrollimist kinnitati neist 1,2 miljonit. See tähendab, et Euroopa komisjon peab andma ametliku vastuse, kuidas loomkatsetevaba Euroopa ellu viiakse.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Mondo Ukraina Akadeemia tõi kokku üle 200 Ukraina õpetaja Eestis
2022. aasta juulis tegevust alustanud Mondo Ukraina Akadeemia on Eestis ainulaadne kogukond, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. See on ainus võrgustik, mille kaudu Ukraina õpetajad üle Eesti üksteisega professionaalsel tasandil suhtlevad ja kogemusi vahetavad. Esimesel poolaastal toimunud kogukonna loomine, koolitused ja suvekoolid on kokku toonud üle 200 haridustöötaja.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
VIDEO: hundid möllavad lumes - kui loomadel on hea olla
Videos hullab Voyageurs rahvuspargi kolmeliikmeline Nashata hundikari.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Filmiõhtu "Euroopa metsik süda - iidse metsa tagasitulek"
Näitame filmi ingliskeelset versiooni eestikeelsete subtiirtega.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Alutaguse kaljukotkas
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Kodanikualgatus haiuimepüügi lõpetamiseks jõudis Euroopa komisjoni
Kodanikualgatus haiuimepüügi lõpetamiseks jõudis Euroopa komisjoni.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Eesti taimekasvatajad said eelmisel aastal hea saagi
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta lõplik teraviljasaak 1 529 000 ja kartuli kogusaak 78 000 tonni, mis on vastavalt 19% ja ligi 10% 2021. aastast suurem. Kaunvili lõi mullu saagirekordi.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Eesti turule jõudsid neliktestid, mis lisaks COVID-19, A- ja B-gripile tuvastavad ka RS-viiruse
Alates tänasest on apteekides saadaval neliktestid, mis tuvastavad lisaks SARS-CoV-2 kui ka A- ja B-gripi antigeenidele ka RS-viiruse antigeenid. Kodustes tingimustes haiguste testimine aitab alustada kiiremini raviga ning ennetada haiguste kiiret levikut.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Tallinna Botaanikaaias tähistati eduka Taimeriigi Suursaatkonna projekti lõppemist
Eile tervitasid Eesti välisminister Urmas Reinsalu, Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ja Tallinna Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv botaanikaaias rahvusvahelise diplomaatilise korpuse liikmeid ja saatkondade esindajaid, kellega koostöös sai Tallinna Botaanikaaiast viimase pooleteise aasta jooksul Taimeriigi Suursaatkond Eestis.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
VIDEO: kakupaar toimetab pesaalusel
Kassikakk Bubo bubo
Videos näeme, kuidas isaslind saabub emaslinnule mõeldud pisinärilisega pesaalusele ehk püüab näidata paarilisele sobivat ja turvalist pesitsuskohta.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Kuldi jälg ja jäljerida
Jälg
Metssiga Sus scrofa
Alutagusel näeb metsa all veel lund. Metsigadel on innaaeg läbi ja kuldid „puhkavad“ aastavahetuse paiku lõppenud pulmadest ehk nende elukorraldus muutus üksikeluviisiliseks.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Jäädvusta aialinnuvaatlus fotodele!
Eesti Ornitoloogiaühing innustab jäädvustama fotodele talviste aialindude vaatlemist ning annetama fotod ühingule.
Ootame eelkõige olustikupilte vaatluspaikadest, vaatlejatest, abivahenditest ja meeleoludest.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Puhkemetsad
Kaheksa aastane männikultuur Auga metsas. Kvartal NA059 eraldis 14, pindala 1,63 ha, mustika kasvukohatüüp. Mustikas ei talu otsest päikest, st lageraiet; nii tiheda taimestiku all ei talu mustikas ka liiga pimedasse jäämist.
Puhkemetsa kasutatakse eelkõige puhkamiseks, mitte puidu tootmiseks. Puhkemetsa võib määratleda planeeringuga, kuid loomulikult võib ka iga metsaomanik oma kodulähedasest metsatukast puhkemetsa või kodupargi kujundada.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Kõik tunnevad kodutuvi
Kodutuvi Columba livia f. domestica
Kodutuvid on paigalinnud, inimkaaslejad ja enamalt jaolt asulates pesitsejad. Nende arvukuseks talvisel ajal võiks hinnata kuni saja tuhande isendi ringis.
Välimuse järgi kodutuvisid eristada ei anna ja nende sulestiku värvus võib varieeruda tugevalt.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
VIDEO: Homme algab talvine aialinnuvaatlus
Talvine aialinnuvaatlus algab juba reedel 27. jaanuaril ja kestab pühapäevani 29.jaanuarinil. Tegu on Eesti populaarseima linnuvaatlusüritusega ja suurima harrastusteaduse algatusega. Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuvatel vaatluspäevadel saab kaasa lüüa iga huviline oma kodus ja olenemata linnutundmise oskusest.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Väätsa Põhikooli noored tõid rahvusvaheliselt võistluselt koju kolmanda koha
Väätsa Põhikooli noored pälvisid õppeprogrammi Solve for Tomorrow Baltikumi finaalis kõrge kolmanda koha oma ideega taaskasutada oma kooli kosmosekooli programmist üle jäävaid seadmeid, et ehitada termokaameratega droone. Eesmärgiks pildistada hooneid, et aru saada, milliseid vajavad täiendavalt soojustamist.
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Talvine sepikoda
Sepikoda
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Nii toimetab meie suurima arvukusega suur-kirjurähn kellele on talvise ajal oluliseks toiduks okaspuude seemned (kuusiku läheduses kuusekäbid, männikus männikäbid).
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Sissejuhatus lendorava aastale
Lendorav (www.loodusemees.ee).
Kategooriad: Keskkonna- ja loodusuudised
Keskkonna- ja loodusuudised
29.01. 21:15Piima kokkuostuhind oli eelmisel aastal kõrgem kui kunagi varem29.01. 21:151,2 miljoni toetusallkirjaga lähemale loomkatsetevabale Euroopale29.01. 21:15Mondo Ukraina Akadeemia tõi kokku üle 200 Ukraina õpetaja Eestis29.01. 16:09VIDEO: hundid möllavad lumes - kui loomadel on hea olla29.01. 12:12Filmiõhtu "Euroopa metsik süda - iidse metsa tagasitulek"29.01. 10:10Alutaguse kaljukotkas29.01. 00:15Kodanikualgatus haiuimepüügi lõpetamiseks jõudis Euroopa komisjoni Veel
30. jaanuari ekstreemumid 2013-2023
| Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
|---|---|---|---|
| 2023 | 4,2°C | 1,62°C | 0,2°C |
| 2022 | 4,3°C | 0,13°C | -3,3°C |
| 2021 | -0,1°C | -3,13°C | -5,7°C |
| 2020 | 4,9°C | 1,81°C | -0,3°C |
| 2019 | 1,5°C | -0,60°C | -7,9°C |
| 2018 | 0,9°C | -1,54°C | -5,4°C |
| 2017 | 3,0°C | 0,09°C | -1,6°C |
| 2016 | 6,6°C | 4,02°C | 1,4°C |
| 2015 | 1,9°C | 0,21°C | -2,7°C |
| 2014 | -7,6°C | -15,37°C | -23,0°C |
| 2013 | 2,1°C | -0,81°C | -4,6°C |
Ilmateenistuse ennustus
| -1...3°C | ||
| -1...3°C | ||
| -2...2°C | ||
| 0...3°C | ||
| -6...1°C | ||
| -2...2°C | ||
| -3...1°C | ||
| -2...1°C |
Great Sitkin (United States)Külastatavus
Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad
| Allikas | Päevi | % |
|---|---|---|
 | 1 | 94,24% |
| 3 | 93,73% |
| 2 | 93,31% |
| 4 | 92,37% |
 | 1 | 90,65% |
Tänane kuufaas
59,3% on kuu nähtav.
22 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu22 päeva on noorkuuni.
UV-indeks
Päevarekordid
Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 6,7°C (1989) ja külmem -29,0°C (1967).
Täna Tartus kõige soojem on olnud 6,2°C (2016) ja külmem -27,5°C (1970).
Ilmateenistuse hoiatused
30.01 öösel tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti kuni 17, rannikul puhanguti kuni 20 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsisadu. Lisanduva lörtsi ja vihma hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti kuni 17, rannikul puhanguti kuni 20 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsisadu. Lisanduva lörtsi ja vihma hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti kuni 17, rannikul puhanguti kuni 20 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsisadu. Lisanduva lörtsi ja vihma hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul 15, puhanguti kuni 23 m/s.
30.01 öösel tugevneb edelatuul 15, puhanguti kuni 23 m/s.
30.01 öösel tugevneb edelatuul puhanguti kuni 17 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsi- ja lumesadu. Lisanduva lörtsi ja lume hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur ning ajutine tuisk muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul puhanguti kuni 17 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsi- ja lumesadu. Lisanduva lörtsi ja lume hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur ning ajutine tuisk muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul puhanguti kuni 17 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsi- ja lumesadu. Lisanduva lörtsi ja lume hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur ning ajutine tuisk muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul puhanguti kuni 17 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsi- ja lumesadu. Lisanduva lörtsi ja lume hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur ning ajutine tuisk muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul puhanguti kuni 17 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsi- ja lumesadu. Lisanduva lörtsi ja lume hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur ning ajutine tuisk muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti kuni 17, rannikul kuni 20 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsi- ja lumesadu. Lisanduva lörtsi ja lume hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur ning ajutine tuisk muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öösel tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti kuni 17, rannikul kuni 20 m/s.
30.01 öösel ja ennelõunal mandril tugev lörtsi- ja lumesadu. Lisanduva lörtsi ja lume hulk 7-15 mm. Märja lume ladestus põhjustab okste ja puude murdumist.
Halb nähtavus ja 0°C lähedane temperatuur ning ajutine tuisk muudavad liiklustingimused halvaks. Jäiteoht!
30.01 öö hakul tugevneb edelatuul kuni 17, puhanguti kuni 23 m/s.
30.01 öö hakul tugevneb edelatuul kuni 17, puhanguti kuni 23 m/s.
30.01 öö hakul tugevneb edelatuul kuni 17, puhanguti kuni 23 m/s.
30.01 öösel tugevneb edela- ja lõunatuul 15, puhanguti 20 m/s.
30.01 edelatuul 17, puhanguti 23 m/s.
Edelatuul10, puhanguti kuni 15 m/s.
Äikesepildid Flickris
©28.08.22 20220828-2302
©26.01.23 Stacked @ Nobbys
©28.08.22 20220828-2344
©17.01.23 WINTERLY WAYSIDE SHRINE
©28.08.22 20220828-2323
©13.01.23 Two romantic jackals :)
©28.08.22 20220828-2342
©13.01.23 Neon lights
©28.08.22 20220828-2324b
Veebimajutus
Süsteemimootor
HTML raamistik
Kujundus
Reklaam
Sisuedastusvõrk
2007-2023 ilm.pri.ee. Egon Tinno See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0.