Looduskalender.ee

Metsmaasikas

Metsmaasikas      Fragaria vesca 

Hõrgu aroomiga metsmaasikatega saab tänavusel „leedoajal“ maiustada pea kõikjal Eestis, aga Lõuna-Eestis saab juba „kõrde ajada“.

Miks just käoraamatud kõikidest käpalistest? 

Selleks, et kooruda täiskasvanud kiilideks, väljuvad kiilide vastsed sooja ilmaga veest. Korraga võib veest väljuda tuhandeid vastseid.

Kuna pärast koorumist esimese tunni jooksul on kiil lennuvõimetu ja püsib liikumatult veetaimel, on ta kerge saak ka sellisele linnuliigile, kes tavaliselt kiile ei püüa. Kui õgijate ja mitmete pistrike menüüs on kiilid üsna tavalised, siis väikeste värvuliste nokka satuvad nad harva.

Tiivaharjutused juba sujuvad kahekuusel Kellyl

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Kimalas-lottsuru      Hemaris fuciformis

Sirelite õitsemise aegu märgatakse sagedasti ka kimalas-lottsurude tegutsemist.

Pööripäev on käes, täna öösel on öö kõige lühem ja päev kõige pikem. Homme hommikul luuakse ka uus kuu, nii et üks väga väekas aeg on käes.

Eesti rahva jaoks on väe saamise koht sellistel aegadel saun ja päikese pööruspäeval saunas vihtlemine.

Ornitoloogiaühing palub igal looduses liikujal ja tegutsejal tutvuda linnuhuvilise meelespeaga ning antud soovitusi ka järgida.

Juhises on kirjas, kuidas linde vaadelda, pildistada ja rõngastada nii, et mitte seada ohtu nende heaolu. Samuti on juhises kirjeldatud põhitõdesid lindude toitmise, pesakastide ja linnujahi kohta ning muid olukordi, kus igaüks meist võib lindudega kokku puutuda.

Linnuhuviliste ja loodusfotograafide abiga kokku pandud meelespea eesmärk on vähendada võimalikku kahju lindudele ja loodusele, mis võib tulla eeskätt teadmatusest.

Metssiga     Sus scrofa

Rekord nr. 154

2016/2017 jahihooajal kütiti Muhu saarelt 1035 metssiga. Tegu on omalaadse seajahirekordiga pindalaühiku kohta (andmed pärinevad EJS-lt).

Valge-toonekurg       Ciconia ciconia   

Ornitoloogiaühing kutsub märkama ja teada andma valge-toonekure pesadest. Pesitsusandmed saab igaüks kirja panna veebirakendusse:

Kuna teadmised Eestis pesitsevate püttide leviku ja arvukuse kohta on lünklikud, ootab Eesti Ornitoloogiaühing selles osas kõikide inimeste abi.

Kui juhtute vaatlema tuttpütti, hallpõsk-pütti, sarvikpütti või väikepütti, teate nende pesitsuskohta või olete märganud pesakonda, palun andke sellest teada e-posti teel: 

eoy@eoy.ee

Eile kell 10 ilmus emaslind Kaia pesale

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Hahk       Somateria mollissima

Miks haha emaslinnud kambakesti ringi uitavad, kui peaksid hoopis poegade eest hoolitsema?

Kalakotkas        Pandion haliaetus  

Eile said kaksikud koorujad kolme nädalaseks, aga tänaseks on seda juba kõik noored kotkad. Tragid kotkapojad, kelle kasvatamise ja toitmisega vanalinnud Miina ja Marko, kes peab perekonda toiduga varustama on igati kenasti hakkama saanud

Nädala vanune väike-konnakotkaste võsu „üksinda kodus“

Väike-konnakotkas       Clanga pomarina

Raheteradest mulgustatud rabarberi lehed

Nädal algas uduse hommikuga, millele järgnes vahelduva pilvisusega kuum päev koos rohke äikesevihma ja rahehooga.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis esmaspäeval Jõgeval 26,9 kraadini. Õhtul esines korduvalt tugevaid äikesevihmahooge ja kella 19:20 algas lühiajaline rahesadu. Suuremate raheterade läbimõõt ulatus 15 millimeetrini. Raheterad olid läbipaistvad, sees valge südamikuga. Õnneks ei olnud rahesadu väga intensiivne, mistõttu taimedele väga suuri kahjustusi ei tekkinud. Samas vihmahoog kujunes väga tugevaks.

Inimene on õppinud kasutama erinevaid kemikaale, mistõttu satub keskkonda aineid, mis teatud koguses on ohuks nii inimesele kui ka loomadele. Need ained võivad jõuada toiduahela tipus olevate loomadeni, sealhulgas inimese ning röövlindudeni, kuhjuvad seal, säilivad lühemat või pikemat aega kudedes ning halvemal juhul kahjustavad tervist või põhjustavad surma.

Punane pusurohi       Silene dioica

Valge pusurohi           Silene alba