Looduskalender.ee

Linnulaul on juba ammu vaikinud, kuid pesitsushooaeg pole veel lõppenud. Osad suitsu- ja räästapääsukesed on asunud teist pesakonda üles kasvatama. Hiliseid kurnasid võib olla ka mõnel rohevindil, kanepilinnul ja musträstal, mis pikendab nende pesitsust poole augustini. Üle poole piiritajatest lahkusid meilt kuumalaine sabas, kuid paljudel on veel pojad pesas. 

See lugu juhtus ühel suvisel täiskuuööl, kui ühe maarjamaa metsatalu perenaise äratasid õuest kostvad kummalised mütsatused ja muidu julge koduvalvurist koera kiunumine. Ust avades nägi ta lävel seisvat vanakuradit ennast, kes sõnagi lausumata abitule naisterahvale kallale kargas. Nimelt oli kuradil tekkinud rasked ajad, sest põrgus oli hingedest suur puudus ning oht põrgu igaveseks sulgemiseks saanud suuremaks kui kunagi varem. Inimesed olid muutunud aina paremaks ja paremaks ning hakanud aina enam ja enam tahtma maise elu lõppedes oma hinge põrgu asemel taevasse saata.

Nädala alguses küsisin uue ravimtaimeraamatu kirjutamise abi botaanik Tiina Elvistolt ja muuhulgas läks jutt ka sellele, et milline on praegune hitt-taim. Ja Tiina vastus oli veidi ootamatu: “Moes on suure lillemustriga kangad!” Et noored inimesed on valmis nõukogude aja kaunist õiekangast rõivaid ümber õmblema.

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 147 osalejat, kellest algajaid 115 ja edasijõudnuid 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 39 ja edasijõudnutest 11 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Kalastuskaarte on vähipüügiks võimalik huvilistel osta internetikeskkonnast:  www.pilet.ee 

ja Keskkonnaameti kontoritest. Lube on saada kõigisse maakondadesse ja veekogudele peale Saaremaa ja Pangodi järve.

Juba kolmandat aastat on enamus maakondades vähipüügilube saada piirarvuvabalt, mistõttu jagub neid kõigile soovijatele. Erandiks on siin vaid Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal. Kuna lubade müük algas juba 1. juulil, siis on mõlema püügipiirkonna limiit tänaseks läbi müüdud.

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Milliseks siis hinnati meie karude populatsiooni suurust talvituma läinud isendite põhjal?

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Milliseks siis hinnati meie karude populatsiooni suurust talvituma läinud isendite põhjal?

Jalanumber 716A on saanud nimeks Aru ja 716O kannab nime Oru

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Vana- ja noorlind õhtuvalguses

Valge-toonekurg      Ciconia ciconia

Lugesin Loodukalendrist et  võib saata oma lugu kodulähedal olevast loodusest.

Nädal kujunes väga kuumaks. Õhutemperatuurid tõusid pärastlõunati kõigil nädalapäevadel üle 25 kraadi. Kõige kuumemad olid ilmad laupäeval ja pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur küündis 31...33 kraadini.

Öösiti oli sooja minimaalselt 10...17 kraadi. Päevast kuumust leevendas mõnevõrra inimeste jaoks tuul ja õhtupoolikuks taevasse kogunenud pilved. Vihmapilved ja sajud sel nädalal Jõgevani ikka veel ei ulatunud, kuigi lähikonnas siin-seal sadas.

Kliima soojenedes on mitmed liigid levinud põhjapoolsetele aladele. Mesilasenäpi (Merops apiaster) levimist põhjasuunas piiras seni juulikuine 21 °C samatemperatuurijoon (mis on mõjutanud nende põhiliste saakobjektide putukate rohkust), kuid kuna viimatinimetatu on samuti nihkunud, on viimastel kümnenditel liik Kesk-Euroopas levinud (või taaslevinud) aladele 47-st laiuskaraadist põhjas – seda tõenäoliselt just soojenenud kliima ja muutunud põllumajanduse tõttu.

Lendorav        Pteromys volan

Meil elutsevate lendorava arvukus oli pikaaegses langustrendis ja seega võeti esimesed lendorava püsielupaigad kaitse alla 2006. aastal.

Noorte huntide kohtamiseks on kõige tõenäolisem aeg juulis–augustis, kui väiksed võsavillemid suudavad juba mõned kilomeetrid saagijahile suunduvate vanaloomade sabas sörkida, aga kogu suurt jahiringi kaasa teha ei jaksa.

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK  

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Täna hommikul, mõni minut peale kella ühtteist läks lendama pesa viimane noorlind. Velje juurde „istumispuule“ maanduma ei mahtunud. Seega oli „mõistlik“ otsus peale lennuringe pesale naasta kuna maandumine pesal polnud ju eriti kindel.

Kuivadel heinamaadel on praegu huvitav jalutada, neis on valla pääsenud selline elurikkus ja õitemeri, et lausa lust on seal lastega kõndida ja mängida.

Ja kui ritsikasirin hetkeks vaikib, siis kuuleme oma jalaastude saateks imepisikeste kuljuste kõlinat.

Rohu sees on varre otsas kollakad näpuotsa suurused aisakellad reas. Ja nende vastu puutumisel nad otsekui helisevad. Või siis meenutab see hääl krobisemist või robinat.

Lapsepõlvest on mul silme ees üks pilt – viimane hobusekoorem heina veeremas heinaküüni poole ja meie vennaga seismas kraavipervel. Korraga võttis isa taskust terava noa ja lõikas maha ühe meile ülepea ulatuva minu käevarre jämeduse taime. “See on heinputk, sellest saab vahva pritsi,” ütles ta. Ja kiiresti lõikas ta mõlemale 30 sentimeetri pikkuse toru, mille üks ots oli umbne sõlmevahe tõttu, selle sisse tegi noa naaskliga kümmekond auku. Seejärel lõikas ta sama pika ja hästi putketorusse istuva pajukepi, vend tõi jooksujalu vanaisa kolikambrist tuustaku takku, mis sai pulga otsa mähitud.

Emaslind Kati

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Kurepojad teevad varahommikusi lennuharjutusi, orienteerumisega näikse noorlindudel kõik korras olevat. Siis tuleb oodata isaslind Karli hommikusöögiga ja päev läheb edasi.

Selle nädala alguses olin taimedega sõbraks saamise õpitoas oma hea sõbra Ave Eero ja tema kaasa Roberti juures. Kui esimest õppekäiku tegin, siis tahtsin näidata, milline näeb välja sanglepp, sest Reiu jõe äär selles paigas oli tihedalt täis sanglepale sarnanevaid tumedalehelisi puid. Aga suur oli minu üllatus, kui iga väiksemgi puulaps osutus seal – jalakaks.