Looduskalender.ee
Auga metsa loodusväärtustest
Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.
Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole.
„Loodusrekordite Veerg“ hakkab ilmuma ajalehes Postimees
Alates neljapäevast, 5. näärikuust hakkab ajalehe Postimees „Maa Elu“ küljel ilmuma uus, arvukaid Eesti Loodusrekordeid tutvustav rubriik „Loodusrekordite Veerg“. Seda iganeljapäevaselt ja kahe uue rekordi kaupa ning seda nii paberlehes kui ka veebis, kusjuures veebis on võimalik igal lugejal konkreetset rekordit ka kommenteerida.
Head lugemist kõigile !
Marek Vahula, Eesti Loodusrekordite koguja.
VIDEO: Kirde- ja Põhja-Eestis on lumine
Lumekate tekkis ööga Kirde- ja Põhja-Eestis, aga ilm läheb oluliselt külmaks ja loota on, et maapind külmub enne järgmist lumesadu.
52. NÄDAL 26.12.2022.- 1.1.2023. Jõgeval ja selle ümbruses
Aed-kuukress talvel
Aasta viimane nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeva hommikul olid puud härmas ja varahommikul mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -10,9 °C.
Eelnenud nädalal lumikattesse sulanud tumedad laigud olid hommikuks kattunud õhukese lumekirmega ja ümbrus oli muutunud kõikjal taas valgeks. Päeval tõusis termomeetrinäit -5,4 kraadini, kuid tugev tuul suurendas külmatunnet ja sundis varju otsima.
VIDEO: Jägala juga ja kus on veel lund?
Selline on seis Jägala joal
VIDEO: Valgeselg-kirjurähn on meie kirjurähnidest suurim
Valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos
Rähnide tegutsemist saame kuulda üha sagedamini, aga vahel ei olda kindlad kas metsas tegutseb valgeselg-kirjurähn või meie arvukaim rähnide esindaja suur-kirjurähn.
Aasta linnu auli kõlavat pulmalaulu kuuleb juba jaanuaris
Alanud aasta lind on aul, keda võib näha kõikjal Eesti rannikuvetes. Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, millest osavõtust annavad linnud märku kõlava lauluga – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!
Aule iseloomustab kõlav ja meloodiline, just rannarahvale tuttav laul. Nii nagu nimi aul, on ka tema rahvapärased nimed alguse saanud linnu omapärase häälitsuse järgi.
Video: uue aasta soovid - karjavalvekoerte kasutamise tava kasvagu
2023!
Vaade Vidrike järvele. Otepää kõrgustik. (www.loodusemees.ee)
Väga pikka aega pole meil olnud tarvidust ümbritsevale maailmale uueks aastaks siiralt hääd soovida - nüüd on.
Rahumeelset taevast meie kõigi peade kohale, kaasatundmist ja mõistmist südameisse!
12 hetke aastast 2022
Iga aasta on ilus ja põnev ning miskit pole teisiti ka peatselt lõppeva aastaga.
Jagan siinkohal pisut ilusat ja põnevat Loodusemehe tegemistest nii nagu need kalendriaasta viimase päeva hommikul mulle meenusid. Igast kuust jätsin sõelale ühe pildi.
Harakas (Pica pica). Otepääl, 22.01.2022
01 SüdakuuUhke sabaga harakas puhastab naabermaja katust lumest.
VIDEO: Metskurvitsast valmis lühifilm
Lõppeva aasta linnust metskurvitsast valmis lühifilm
Kohe lõppeva aasta linnust metskurvitsast ehk nepist valmis lühifilm, mis annab ülevaate sellest varjatud eluviisiga ja ometi oma mängulennu poolest tuntud liigist.
Eesti Ornitoloogiaühingu 2022. aasta linnuks valitud metskurvitsat tutvustasid ornitoloogid möödunud kuudel nii üle Eesti toimunud loodusõhtutel, raadio- ja telesaadetes kui ka kirjutavas meedias.
Talilinnukaamera - harakas
Harakas Pica pica
Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CLXXXI osa
Rekord nr. 525 Suurimad püütud kuldkogred
Koger ehk harilik koger, kuldkoger Carassius carassius
Koger ehk kuldkoger võib kasvada päris suureks kalaks mida püütud kogred ka kinnitavad.
Rekordkalu:
Kaitsekorralduskavad Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele Valgamaal
Sulgjas õhik
Keskkonnaamet kinnitas 28. detsembri korraldusega kaitsekorralduskavad Valga maakonnas paiknevatele Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele. Mõlema looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta vana metsa. Kaitsekorralduskavadega nähakse lähiajal ette metsaelupaikade kordusinventuuride tegemist ja alade tähistamist.
Esimestel emaskarudel pojad pesas
Karu talvepesa ei ole looduses lihtne märgata. Suur loom ei käi pesast väljas ja seega puuduvad ka ümbruses jäljed
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Arvata on, et esimesed emaskarud poegisid juba enne jõuluaega, aga poegimine jätkub kuni veebruarikuuni.
29. jaanuari ekstreemumid 2013-2023
Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
---|---|---|---|
2023 | 3,4°C | 0,94°C | -3,2°C |
2022 | 4,2°C | -1,34°C | -9,3°C |
2021 | 0,2°C | -1,88°C | -3,7°C |
2020 | 4,0°C | 1,53°C | -0,7°C |
2019 | 0,3°C | -5,37°C | -10,1°C |
2018 | 3,3°C | 0,37°C | -2,6°C |
2017 | 2,2°C | -0,11°C | -1,6°C |
2016 | 4,6°C | 2,24°C | -0,4°C |
2015 | 2,4°C | 0,08°C | -2,1°C |
2014 | -6,1°C | -13,53°C | -22,5°C |
2013 | 1,8°C | -2,03°C | -7,2°C |
Ilmateenistuse ennustus
-1...3°C | ||
-1...3°C | ||
-2...2°C | ||
0...3°C | ||
-6...1°C | ||
-2...2°C | ||
-3...1°C | ||
-2...1°C |
Külastatavus
Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad
Tänane kuufaas
22 päeva on noorkuuni.