Looduskalender.ee

Klubi Estbirding korraldab uuel aastal linnuvaatlusvõistluse "Iga kuu uus list!", kus igal kuul tuleb näha-kuulda võimalikult palju erinevaid linnuliike. Tuletame meelde, et:

Kliimakõnelused on saanud eurooplaste jaoks kõige olulisemaks asjaks. Ja ajal, kui otsuseid peavad juba tegema poliitikud, mitte pelgalt keskkonnakaitse ametnikud, tekib selle ümber palju viha ja vaidlusi. Aga, et midagi meie maakeraga teoksil on, sellest saab aru ka pisike laps. Mõistmine algab pisiasjadest, oskusest vaadata enda ümber, kuidas elavad planeedi teised asukad, või kasvõi need, keda iga päev meie looduses kohtame. Vaatasin oma märkmetest järgi, mis pani looduses minu südame sel aastal valjemalt põksuma:

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks salu- ja põhjatihast eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

Must-toonekured saabusid pesale

Vahetult enne jõulupühi muutis keskkonnaminister muutis jmäärust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika. Kaitstavate alade kogupindala suureneb 1239 ha. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud.  Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.

Kärp       Mustela erminea

Mänsak      Nucifraga caryocatactes      

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et iga-aastane maismaa talilindude loenduse hooaeg jätkub jõululoendusega, mis kestab 25. detsembrist 2019 kuni 7. jaanuarini 2020.

Loenduse eesmärk on lindude populatsioonide seisundi jälgimine. Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Teine loendusperiood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini. Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Sarnaselt teiste elusolenditega, sõltub ka lindude asurkonna suurus kisklusest, parasiitide ja haiguste levikust. Siiski on kõige olulisem toidu kättesaadavus, mistõttu on just talvel, mil olud karmimad ja toitu vähe, oluline roll ellujäämusele.

Maastik talvisel pööripäeval

Ilm püsis soojana. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul 1...5 kraadini, ületades viimase 97 aasta keskmisi 5...10 kraadi võrra.

Lund oli kohati maas ainult esmaspäeval. Nädala keskpaik kujunes väga soojaks ja tormiseks.

Kolmapäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 8,4 kraadini ning õhtupoolikul registreeriti Jõgeva ilmajaamas suurimaks tuule kiiruseks 22 m/s. Torm murdis ümbruskonnas puid ja oksi, põhjustas mitmel pool maakonnas elektrikatkestusi.

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

otsestriim | foorum 

Põder    Alces alces

Vanad põdrapullid kõnnivad ringi juba sarvitutena, nemad on oma sarved maha nühkinud. Noore isasloomi võime sarvedega kohata veel jaanuarikuuski. Jaht põtradele lõppes 15. detsembril.

Siidisaba ehk viristaja         Bombycilla garrulus

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid. Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Tänavune kalendrisügis lõppes „musta maaga“ ja pikka ning pimedat ööd võib selge taeva korral valgustada vaid kuusirp.

22. detsembri ööl algas kalendritalv, aga kas on meil veel lootus valgetele jõuludele?

Talvine astronoomiline pööripäev ja päikeseiseisaku aeg on jõudnud oma teekonna lõunapoolseimasse punkti. Päeva pikkuseks mõõdame vaid mõni minut üle kuue tunni. Õues liikujaile veel tunnike hommikust või õhtust hämarikku. Öö pikkuseks jääb seega pea kuusteist tundi.