Bioneer

Tartu Linnavalitsus kiitis äsja heaks 2019. aasta Tartu huvihariduse ja huvitegevuse täiendava toetuse kasutamise kava.

Muusikud Mick Pedaja ning Andres Kõpper ehk NOËP proovivad nädal aega elada nii, et nad kasutaksid võimalikult vähe plastikut, loobudes kilekottidest, ühekordsetest plastiknõudest ning valides poelettidelt võimalusel neid kaupu, mis ei ole pakendatud kilesse.

Reedel, 22. märtsil kell 16-18 tähistab Tallinna loomaaed rahvusvahelist hülgepäeva. Hülgepäeva eesmärgiks on tutvustada hülgeid ja nende eluviise ning tõsta teadlikkust hüljeste kaitse vajalikkusest. Loomaaias saab sel päeval proovida hülgenahas olemist ja jälgida avalikku toitmist.

Sügiseks valmiva uuringu eesmärgiks on huntide arvukuse hindamine enne ja pärast küttimishooaega. Keskkonnaagentuuri tellimusel analüüsivad tehnikaülikooli geeniteadlased kütitud huntide koeproove, väljaheiteid ning huntide murtud lammastelt saadud süljeproove.

Täna, 22. märtsil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist veepäeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas. Tänavune veepäev keskendub sellele, et kõigi inimeste jaoks oleks puhas vesi ühtemoodi kättesaadav.

Eile, 21. märtsil Aleksei Turovski poolt peetud loenguga sai alguse uus MTÜ Loomuse poolt loodud kampaania "Armas kala", mille eesmärgiks juhtida tähelepanu seni tummadeks vee-elanikeks peetud kalade olemusele.  

Kevadisel huvipäeval, 30. märtsil kutsume loodushuvilisi Tartu Ülikooli loodusmuuseumisse uurima Eesti kevadekuulutajaid.

Kuidas läheb Tallinna linnapuudel? Vastust sellele küsimusele otsime Tallinna Keskkonnaameti aastaraamatust. Aasta jooksul istutati linna juurde 446 puud ja 4991 põõsast. Raielube väljastati 1646, kokku võib nende lubade alusel raiuda 15 946 puud.

Eestimaa Rohelised ei ole rahul Jõelähtme valla plaaniga, mille järgi peavad aiandusühistute rentnikud aiamaadel puud-põõsad maha raiuma ja majad kokku lükkama, et kinnistuid oleks seejärel võimalik enampakkumisele panna.

Eesti Vee-ettevõtete Liit tähistab rahvusvahelist veepäeva 22. märtsil 2019. a ettekannete ja aruteluga kliimamuutuste mõjust Eesti veekeskkonnale. Iga aastaga suureneb meie vee-ettevõtetel vajadus tegeleda muuhulgas kliimamuutustest tingitud probleemide lahendamisega. Ühelt poolt kimbutab veepuudus, teiselt poolt tuleb tegeleda liigveega.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel loositi 15. märtsil ligi 200-st soovijast välja 50 inimest, kes hakkavad järgmise kümnendi metsanduse arengukava (MAK2030) koostamise tarbeks rahvakogu-laadses metsakogus otsima lahendusi metsanduse probleemidele.

Täna, 21. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel rahvusvahelist metsapäeva, millega soovitakse rõhutada kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimisel. Rahvusvahelisel metsapäeval on kõigil metsaomanikel paslik mõelda ka oma metsade uuendamisele, sest uue metsa istutamine on investeering tulevikku.

19.-29. märtsini saab TÜ botaanikaaia näitusel tutvuda ajatatud sinililledega ning otsida vastuseid küsimusele, mis värvi siis ikkagi on sinililled.

Teisipäeval, 26.märtsil 2019 kell 18.00 toimub Tartu loodusmajas järjekordne MAFF loodusfilmiõhtu. Seekordsed kaks filmi avavad kauget tähistaeva lõputut maailma ja lähedast lapsepõlve loodusrõõmude lõputut maailma.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi osalema 31. märtsil vaatluspäeval, et välja selgitada Eesti linnurikkaim linn.

Terviseameti mürgistusteabekeskuseni jõuab igal aastal kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid, aga see on vaid osa kõikidest juhtumitest. Sellest, kuidas nii ettevõtjad kui ka tarbijad saaksid ennetada äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi ja mida teha mürgistuse korral, kirjutas mürgistusennetuse nädala puhul Maablogis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo nõunik Siret Surva.

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt Tallinna linn liitub linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030 – paktiga liitunud linnade eesmärgiks on muuta linnad 2050. aastaks süsinikneutraalseks.

Meie planeet seisab silmitsi ennenägematute keskkonna- ja kliimaprobleemidega, mis üheskoos ohustavad kõigi heaolu. Siiski ei ole veel hilja võtta otsustavaid meetmeid. See ülesanne võib tunduda hirmutav, kuid veel on meil võimalus tagasi pöörata teatud negatiivsed suundumused, kohaneda kahju minimeerimiseks, taastada üliolulisi ökosüsteeme ja kaitsta paremini seda, mis on veel alles. Pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb lähtuda lähenemisviisist, et keskkond, kliima, majandus ja ühiskond on terviku lahutamatud osad.