Keskkonna- ja loodusuudised

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kutsus neljapäevaks, 22. juuniks Toompeale kokku ümarlaua, et arutada ja leida lahendus Tallinna Haabersti ristmiku laiendamisel tekkinud ummikseisule, kus vastasseisus on langetamisele määratud puude kaitsjad ja linnaametnikud.

Nordecon alltöövõtja teavitas et ristmiku projekti raames on otsustatud Paldiski mnt 149 ja 153 vahelisel Paldiski mnt-ga külgneval alal veel seisvad puud säilitada. Siiski veel ei ole Pajupuu raie ja Paldiski mnt trassi paiknevuse osas veel plaane muudetud.  Alltöövõtja avaldas tunnustust Pajupuu kaitsjatele

Riigikogu ratifitseeris Rail Balticu lepingu 19. juuni erakorralisel istungjärgul. Poolt hääletas 63 saadikut, vastu oli 20 saadikut.

13. juunil sai MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus Eurogroup for Animalsi liikmeks. Eurogroup for Animals on Euroopa Liidu juures tegutsev lobiorganisatsioon, mille peakorter on Brüsselis.

Turundusspetsialist Anneli Ohvril, kes  täna veab Eesti vabariigi 100. sünnipäeva tähistamist, meenutab, et hea kodaniku pisikuga nakatas teda Teeme ära! koristusaktsioon 2008. aasta kevadel, ning tõdeb rahulolevalt, et maailmaparandamise nakkusele ravi ei ole.

Kellele ei meeldiks vaadata aias ringi jooksvaid linavästrike, jälgida kuidas pääsukesed kuuri all oma pere üles kasvatavad või kuulata kevadel metsvindi energilist hüüet „siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk“. Meie kodu aedades on peidus erilised ning mitmekesised ökosüsteemid, mis on elupaigaks paljudele liikidele. Nendele kooslustele saab pakkuda ka abikätt, andes seal tegutsevatele liikidele turvalise ning küllusliku toidulauaga elukeskkonna.

Tänase vegan retsepti autor on Nelly Voolpriit ja tema kokkamisi on võimalik jälgida Facebookis: Roheline Taldrik

Täna, 15. juunil keelustas Läti seim metsloomade kasutamise avalikel üritustel, sh tsirkustes. Loomakaitseseaduse muudatust toetas 54 seimi liiget, neli hääletas vastu ja 17 jättis hääletamata. Keeld hakkab kehtima juba 1. juulist.

Neeruti Tagajärve äärses seisakute paigas on omapärased kased. Keegi oleks nagu nad looka painutanud, nii et ladvad pea ninapidi veepeeglit puudutavad.

Seoses Emajõe ja Tartu lähistele planeeritava suure puidurafineerimistehasega seisab Eesti ühiskonnal lähiaastatel ees oluline otsus – tuleb selgitada võimalikult täpselt, millised mõjud kaasnevad tehase ehitamisega loodusele ja elukeskkonnale, ning otsustada, kas need kaaluksid üles potentsiaalse kasu riigi majandusele.

Tuleb möönda, et arendajate välja käidud arvud tehase prognoositavast mõjust Eesti majandusele (näiteks SKP kasv 1,1–1,4%), on muljetavaldavad. Samas on oluline kohe alguses selgelt aru anda, et ka potentsiaalne mõju keskkonnale on tohutu. Ühelt poolt seisab mõjude hindamise ja leevenduste otsimise etapp alles ees, ent teiselt poolt tuleb meeles pidada, et selliseid näiteid meil sisuliselt pole, kus oluline tööstuse või taristu investeeringu objekt oleks jäänud tegemata liialt suureks hinnatud keskkonnamõju tõttu. 

Seetõttu rõhutab Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), et tehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud, mis edasises protsessis vajavad laia avalikkuse tähelepanu, ekspertuuringuid ning neile toetuvat debatti.

Viis olulisemat tehase rajamisega seotud ohtu:

Oht 1. Emajõe ja Peipsi järve vee seisund jääb olemasolevale halvale tasemele või halveneb veelgi. Praegu on nii Emajõe kui ka Peipsi järve ökoloogiline seisund “halb” (veekogude seisundit hinnatakse skaalal väga hea, hea, kesine, halb, väga halb). Ida-Eesti veemajanduskava 2015–2021, mis lähtub veepoliitika raamdirektiivis ja veeseaduses sätestatust, on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on vee seisund neis veekogudes “hea”. Seega ei ole piisav, kui saab öelda, et tehase rajamise järel Emajõe ja Peipsi seisund ei halvene. Eestil on soov ja kohustus seisundit oluliselt parandada ning tehasega kaasnevat täiendavat veereostust tuleb kindlasti vältida. Selleks tuleb rajada suletud veekasutusega süsteem või puhastada heitvesi sisse võetava jõeveega samale tasemele. Loe lisaks: http://tartu.postimees.ee/4030031/kuno-kasak-puidutehas-tartu-kulje-alla-kas-emajoge-ja-peipsit-saab-kaitsta 

Oht 2. Eesti metsade olukord halveneb veelgi. Eesti metsandus on paraku seisus, kus nii suurt uut puidutarbijat ei tohi turule lubada. Metsanduse arengukava ja metsaseadus küll deklareerivad säästvat metsandust, ent tegelikkuses seda ei taga. Riik ei tea, kui suur on raiemaht jooksval aastal ega ole jätnud endale ühtki reaalset hooba raiemahu piiramiseks. Riigil pole head ülevaadet metsaelustiku käekäigust. Vähesed tehtud uuringud (näiteks http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1754504816301179) näitavad, et raieintensiivsus ja raiete ebapiisav planeerimine mõjuvad juba praegu metsaelustikule negatiivselt ning liiga intensiivne raie viib metsades seotud süsinikuvaru vähenemiseni. Uue suure puidutarbija lisandumine turule põlistab või halvendab olukorda. Enne järgmisi suuri investeeringuid metsasektorisse tuleks muuta säästev metsandus Eestis reaalsuseks ning tagada see ka poliitikadokumentide ja seadustega. 

Oht 3. Tehase puiduvarumispoliitika pole vastutustundlik. Tänapäevasel ja keskkonnasõbralikul puidutööstusel peaks olema selge keskkonnapoliitika, sh varutav puit säästva metsanduse FSC sertifikaadiga. Arendajad ei ole soovinud sertifitseeritud puidu kasutamisega end piirata ning liigset raiesurvet Eesti metsadele pareeritakse väitega, et vajaduse korral imporditakse tehasele tarvilik puit suures mahus naaberriikidest, näiteks Lätist. Ent ka Läti seisab vastamisi sarnaste probleemidaga nagu Eesti – ka nende metsad on tugeva raiesurve all, mis mõjutab metsade elustikku. Puiduvarumine peab olema vastutustundlik ühtviisi nii kohaliku kui ka imporditud puidu osas. 

Oht 4. Eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnang (keskkonnamõju strateegiline hindamine) ei anna adekvaatseid tulemusi. Tavapäraselt selgub mõjude hindaja riigihankel vähempakkumise teel. Seega äärmiselt kaaluka töö tegijaks saab kõige odavama pakkumise tegija, mis ei anna kindlust mõjude hinnangu kvaliteedi suhtes.

Ühtlasi ei anna tavapärane keskkonnamõju hinnang piisavalt vastuseid tehase mõjude kohta. Sellise mastaabiga puidutööstuse rajamise mõju välja selgitamine nõuab mõju hindamisest laiemaid uuringuid. Nende hulka peaksid kuuluma metsaressursi uuring ning tehase mõju uuring metsade elurikkusele erinevate raiestsenaariumite korral.  

Oht 5. Tehase tegevusega seotud keskkonnanõuete ja regulatsioonide leevendamine tulevikus. EKOt teeb ettevaatlikuks riigi viimaste aastate sage praktika aidata majandusraskustesse sattunud suurettevõtteid keskkonna arvelt, leevendades oluliselt keskkonnanõudeid või -makse, sealjuures sageli mõjusid hindamata. Põlevkivi- ja turbasektori maksuleevendus, Saaremaa süvasadama kasutamine kaubasadamana ning mitmed negatiivse mõjuga metsaseaduse muudatused metsatööstuse huvides on viimasest kümnendist vaid mõned näited sellest tendentsist. Puidurafineerimistehase rajamine võib anda põhjendamatult suure kaaluga ootuse tooraine kättesaadavusele metsapoliitika edasisel kujundamisel, vähendades selle kaudu muude metsast saadavate hüvede niigi alahinnatud kaalu otsuste langetamisel. 

EKO leiab, et eelmainitud ning veel keskkonnamõju hindamise protsessi käigus välja selgitatavaid ohte ning võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale ei tohi ignoreerida ning nende vältimiseks on tarvis nii riigi kui ka tehase arendajate täiendavad selgeid tegevusi ning koostööd, mis ohud välistaksid/minimeeriksid. Vaid nii tuleb kõne alla puidurafineerimistehase rajamine ilma keskkonda ohvriks toomata. 

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Foto: Liis Keerberg

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja 2017. aasta teisest numbrist saab lugeda linnuhuviliste meelespeast ja kaldapääsukeste pereelust ning õpetatakse öölaulikuid määrama hääle järgi. Topeltlehelt saab imetleda Looduse Aasta Foto 2017 parimaid linnufotosid. Samuti leiab teabelehest uudiseid Kotkaklubi kevadtalgutest, satelliitsaatjaga metsistest, tänavuse aasta linnu turteltuvi rahvusvahelisest kaitsekavast ja paljust muust. Loe Tiirutajat siit. 

Täna lanseeris KiRiVOO naisterõivaste kapselkollektsiooni Apolline, mille on kavandanud tunnustust leidnud moedisainer Kristiina Jeromans.

Külastasime Sillamäed ühel kenal pisut päikselisel sügispäeval oktoobris 2016. Siis oli veel Mere puiestee kuulus allee ääristatud puudega.

Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab igal aastal teenetemedalitega vabatahtlikke, kes on kaasa aidanud Eesti kultuuripärandi hoidmisele ja kaitsmisele. Tänavu andis selts teenetemedalid kümnele inimesele.

Teiste seas sai Muinsuskaitse Seltsilt teenetemedali Soomaa giid Aivar Ruukel, Eesti ajaloolise ühepuulootsiku ehituskultuuri taaselustamise, hoidmise ja laialdase tutvustamise eest.

Aumärki vastu võttes rääkis ta unistusest, et ühel kaunil päeval kantakse Soomaa lootsikukultuur UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Muinsukaitse Seltsis

Haabjalaager 2017

Haabjalaager 1997

 

teenetemedal

Tunnistus

 

Millised õigused loomal täna Eestis on ja millised õigused tal võiksid olla? Eesti Loomakaitse Seltsi jurist Meelika Liiv tutvustab olukorda meie õigusruumis.

Nädalavahetusel toimus Hilton Tallinn Park hotelli esimese tegusa aasta täitumisele pühendatud sünnipäevapidu, mille peaesinejaks oli Eesti mahemoe lipulaeva LAV Organic Lifestyle eksklusiivse suvekollektsiooni show. Sünnipäevapeo peen seltskond võttis show vastu ovatsioonidega - kes siis ei sooviks näha tänu tervislikule rõivale kaunis ja särav välja! 

Tarbimisühiskonna kõrghetkel on üha enam tootjaid mõtlemas sellele, kuidas oma tooteid teha lisaks mugavusele ka vastupidavamaks ning kergesti parandatavaks, mis on ressursitõhusas ringmajanduses üks võtmetegureid. Ometi ei saa tugineda sedasorti innovatsioon üksnes toote disainile, vaid nõuab kogu tugisüsteemi ja infrastruktuuri arendamist, rõhutab Euroopa Keskkonnaagentuuri äsja avaldatud raport.

Ornitoloogist giidiks hakanule tuli palju inimesi külla. Neid oli mitmelt poolt ja igasuguseid, kuni kord sakslastest linnuhuvilised hotelli ette bussiga saabusid.

Neljapäeval, 15 juunil, avab Kadrioru park taas suvehooaja. Suve jooksul on kõigil huvilistel võimalik lisaks looduse ilule saada osa mitmetest kontsertidest, ekskursioonidest ning tähtpäevadest.

Eestist alguse saanud Maailmakoristuse aktsiooni Let’s Do It! World (Teeme Ära Maailmakoristus) eesmärk on koristada maailm puhtaks, et meil oleks endiselt koht, kus me ise, meie lapsed, lapselapsed ja nende järglased elada tahaksid ja saaksid. Tuleb aru saada, et loodus saab väga hästi meieta hakkama, ent meie temata sugugi mitte.