Keskkonna- ja loodusuudised

Reedel arutasid loomakaitseorganisatsioonid Veterinaar- ja Toiduameti loomakaitsebüroo ning maakondade veterinaarkeskuste loomakaitsespetsialistidega võimalusi, kuidas omavahelist koostööd efektiivsemalt korraldada.

Koos inimrühmaga Viru rappa suunduval giidil oli mitu üllatust varuks. Küll ronis ta üle õõtsiku ja rääkis rabasiilist, mis kord rabast leitud sai.

Saadame Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kommentaari seoses keskkonnaorganisatsioonide tänase pressiteatega: Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi leevendada.

Eelseisva taasiseseisvumispäeva puhul seekord isamaaline retsept blogist sunbite.ee, autor Andrus Kiisküla.

Saadame Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kommentaari seoses keskkonnaorganisatsioonide tänase pressiteatega: Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi leevendada.

Soome loomaõiguste ühing Oikeutta Eläimille avaldas uued salaja salvestatud videoid karusloomafarmidest. Uued videod näitavad hiigelmõõtmetesse aretatud polaarrebaseid. Loomad liiguvad vaevaliselt ja nende kasukas on paksudes voltides. Isegi loomade näopiirkonnas on nahavoldid, mille tagant silmad vaevalt välja paistavad. Ühing Oikeutta Eläimille juhib tähelepanu sellele, et loomadele kannatusi põhjustav aretamine on loomakaitseseadusega keelatud. Ühing nõuab, et farmides viidaks läbi põhjalikud kontrollimised ja kõrvaldataks rikkumised.

LasnaKino filmiprogrammi avab täna, 18. augustil Kivila pargis algusega kell 20:30 Jaak Kilmi 2017. aasta hoogne seikluskomöödia “Sangarid”. Film räägib lugu kolmest Eesti kuttist, kes põgenevad 1980ndatel Nõukogude Liidust välismaale, et vabas maailmas elada just nii šeffi elu nagu nähtud telesarjades „Miami Vice“, „Knight Rider“ ja „Santa Barbara“. Sõbrad võetakse svenssonitemaal vastu kui tõelised kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Kui aga meediakära vaibub, avastavad sangarid, et neist on saanud tavalised tülikad sisserändajad.

Ligi tuhatkond linnaelanikku tähistas eile paduvihma trotsides Keila keskväljakul ühiselt välja võideldud iseseisvuse säilimist  kontserdiga “Keila jääb!” Nii kõnedes kui kogunenud rahvahulgas peegeldus uhkus kokkuhoidva kogukonna üle, kes seisis üksmeelselt oma kodulinna säilimise kaitseks. Keila inimesi tuli tervitama ka peaminister Jüri Ratas.

Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.

Pühapäeval algaval linnujahihooajal saabub Eestisse mitu tuhat jahituristi. Paraku osad neist ei hooli meie seadustest ega jahinduse heast tavast ning kasutavad keelatud jahivõtteid. Kuigi Eesti seadusandlus võimaldab tapatalgute korraldamist, siis kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõikidest rikkumistest teada andma Keskkonnainspektsioonile. 

Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2016. aastal koostatud õiguslik analüüs tõi välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Seetõttu on Keskkonnainspektsioonil raske ebasobivaid jahipidamisviise kontrollida, keelata ja isikuid vastutusele võtta. Näiteks pole sätestatud maksimaalset veelindude arvu, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul. Lisaks annab jahiseadus kinnistuomanikele sisuliselt piiramatu õiguse oma kinnistul linnujahti pidada ning välismaistel jahituristidel on väga hõlbus oma kodumaise tunnistuse alusel meile laskma tulla.
Samuti pole võimalik koguda statistikat jahituristide poolt tegelikult lastud lindude arvu ja liikide kohta. 

Kuna viimase aasta jooksul ei ole Eestis linnujahi seadusandlust täpsustatud, siis saab algaval linnujahihooajal loota vaid jahituristide ja jahikorraldajate teadlikkuse kasvule. 

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313. Võimalusel jäädvustage võimalikud rikkumised põhjalikult nii fotodel kui heli- ja videosalvestistega. Oluline on ka teada, et hanede ja laglede jahihooaeg algab alles kuu aja pärast 20. septembril. 

Rohkem infot: 
Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest. Keskkonnaõiguse Keskus, 2016. 

Veljo Volke
Linnukaitse programmijuht
Eesti Ornitoloogiaühing
veljo.volke[at]eoy.ee
Tel 56157088

Foto: Villu Anvelt

Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.

Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust.

Keskkonnaühendused esitasid täna ministeeriumile oma seisukoha, kus rõhutavad lisaks eelmainitule, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhivad ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatused ei ole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti. Ühenduste esitatud seisukoha leiab siit.

Kõnealuse metsa majandamise eeskirja muudatus riputati eelnõude infosüsteemi vaid viieks tööpäevaks ning saadeti kooskõlastamiseks üksnes ministeeriumidele. Peale kinnitamist peaks määrus jõustuma 1. septembril 2017. Lisaks on ministeerium hiljaaegu koostanud vääriselupaikade määruse muutmise eelnõu, millega samuti huvigruppe kaasamata olulisi muutusi planeeritakse. Näiteks saab erametsas asuvat haruldaste või ohustatud liikidega vääriselupaika keskkonnaregistrisse kanda edaspidi üksnes maaomaniku nõusolekul.

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
MTÜ Kotkaklubi
SA Eestimaa Looduse Fond
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
MTÜ Balti Keskkonnafoorum
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing ”Sorex”
MTÜ Läänerannik
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Foto: Kristiina Kübarsepp

 

 

20. augustil algab Eestis ametlikult pardijahi hooaeg. Sellega seoses palume heade inimeste abi Eestimaa lindude kaitsmisel – nimelt võib meie metsi ähvardada 100 välismaist kütti, kes kasutavad jahipidamisel illegaalseid vahendeid!

Mul ei ole küll koera, aga olles keegi, kes käib maailmas avatud silmadega ringi, siis on mind alati huvitanud, mida teha oma lemmikloomajäätmetega. Eestis on mitmetes linnades olemas parkides vastavad kogumiskastid ja kilekotijagajad. Näiteks Kadrioru pargis on neid päris mitu, millest ma ikka tööle kõndides mööda jalutan. Kuhu need jäätmed aga lähevad ja mis neist saab? Kas vastutustundlik kodanik peaks kasutama komposteeritavaid kakakotte või on olemas ka muid alternatiive?

Eelseisva taasiseseisvumispäeva puhul seekord isamaaline retsept blogist sunbite.ee, autor Andrus Kiisküla.

Keskkonnaagentuuri juhtimisel ja hulga looduskaitsevaldkonna spetsialistide koostöös koostatud kogumik „Eesti looduse kaitse aastal 2015ˮ on järg Eesti looduskaitse olukorda aastatel 2007 ja 2011 kajastanud trükistele. Kogumikus antakse ülevaade Eesti looduskaitse seisust 2015. aastal ja eelmise kogumiku avaldamisest arvates toimunud muutustest ning arengutest. Kajastatud on ka neid elurikkuse kaitseks tehtud jõupingutusi, mis jõudsid tulemuseni 2016. aasta algul.

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Teisipäeval toimus Keskkonnaameti eestvedamisel Harku järve äärsete kinnistute raielubade vaide osapoolte ärakuulamine. Analüüsides Harku valla üldplaneeringut ning osapoolte esitatud seisukohti jõudis Keskkonnaamet otsusele mitte lubada lageraiet.

Keskkonnaamet rahuldas Eesti Metsa Abiks liikumise poolt esitatud vaide. Lageraiekeeld Harku järvest läänes asuvates metsades jääb püsima.

Palmse kurepesa lugu ei ole pikk. Ta on sama pikk kui minu seal elatud päevad. Kolme suvehooaja kestel avasin teisel korrusel oma aknakese. Vana mõisa ait oli leidnud ainukese suvise elaniku, kes sealt hommikuti ekskursioonibussidele vastu läks.

Maaeluminister kiitis eile, rukkimaarjapäeval Simunas pidulikul rukkilõikusel 134 põllumeest eri maakondadest, kes Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks külvasid rukkipõllud, millelt kogutud viljast küpsetatavad pagarid riigi sünnipäevaks miljon juubelileiba.