Keskkonna- ja loodusuudised

 

Kaljukotkas ehk maakotkas          Aquila chrysaetos  

 

Euroopa naarits

 

Euroopa naarits     Mustela lutreola

 

Rekord nr. 159          Euroopa naarits.

Eile õhtune teine kanakulli rünnak kotkapesale

 

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

 

Telia alustas päikesepargi rajamist oma Laagri andmekeskuse kõrvale. Tegemist on esimese andmekeskusega Eestis, mis hakkab kasutama päikeseenergiat.  

Pütipojad on esimesed 8–9 elunädalat lennuvõimetud, samuti ei oska nad liikuda maapinnal. Vees aga ujuvad nad osavalt ning kasvavad kiiresti – viimast vaid juhul, kui jagub toitu.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) pesitseb madalaveelistel väikestel veesilmadel. Mis saab aga poegadest, kui vanemad on valinud viletsa veekogu, näiteks kalatiigi, kus sirguvad suured, poegadele toiduks sobimatud kalad, kes pealekauba söövad pütipoegade eest ära väikesed veeselgrootud?

Määramisvõistluse üks küsimus käis must-toonekure kohta (veebikaamera pilt on illustreeriv)

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 5. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta viiendas voorus kokku 143, kellest algajate küsimustele vastasid 123 ja edasijõudnute omadele 20.

Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 65 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Edasijõudnutest juhib nelja vooru järel Camilo Carneiro 24 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 23 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 21 punktiga.

Isaslind Tõnn tõi sünnipäevalisele närilise

 

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

 

Põhjust on vaadelda suur-konnakotkaste pesaelu ja ka -asukohta.

Eestimaa Looduse Fond, Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Tartu Spordiselts Kalev ootavad kõiki 12. juulil kell 12-16 vikatiga niitmise võistlusele ja pärimuspäevale Raadil, kus jagub tegemist nii suurtele kui ka väikestele!

Petitsioon, millega seistakse vastu vibuküttide soovile legaliseerida Eestis suurulukite vibujaht on ühe päevaga kogunud enam kui 4000 toetusallkirja. Petitsiooni algatanud Eesti looma- ja looduskaitsjad nõuavad igasuguste jahiviiside laiendamiste puhul avalikku diskussiooni ning huvigruppide kaasamist.

8. augusti õhtul kogunevad Viljandi laululaval Eesti ühe omanäolisema helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva tähistama Eesti Rahvusmeeskoor, Tormis Quartet, Metsatöll ja mitmed regilaulude eestlauljad. Toimub suurkontsert, mille keskmes on Tormise heliteosed ning regilaulud, mis olid meistri  loomingu rammusaks kasvupinnaks.

Eesti looma- ja looduskaitsjad algatasid MTÜ Loomuse eestvedamisel petitsiooni, millega seistakse vastu vibuküttide soovile legaliseerida Eestis suurulukite vibujaht. Petitsiooni algatajad leiavad, et igasugune jahiviiside laiendamine ja legaliseerimine vajab avalikku diskussiooni, millesse on kaasatud kõik huvigrupid ning Eesti avalikkus laiemalt.

Kanakulli rünnak, saagiks üks kalakotka poegadest

 

Kanakull      Accipiter gentilis

 

Tänahommikuse rünnaku ajal viis kanakull ühe pesapoja. Kanakullide kimbutamist sai see pesa tunda ka möödunud aastal ja pesaümbruses tiirutamas on kanakulle nähtud kevadest saadik, kui vanalinnud on alarmeerivalt häälitsenud.

Haljastuse inventeerimise eesmärk on teha kindlaks väärtuslik haljastus, sh kasvukohatüübid, puittaimestik ja kaitsealused liigid, ning haljastuse säilitamise vajadus.

Niitmistalgud

Sel suvel ootab Eestimaa Looduse Fond (ELF) maaelu ja pärandkultuuri huvilisi kümmekonnale pärandkultuuri tutvustavale niitmistalgule Setomaast Tallinnani. Erinevates paikades üle Eesti toimuvatel üritustel õpitakse vikatit käsitsema ja vikatiga niitma, viiakse läbi töötube nii suurtele, kui väikestele.

Kui peaksite minema õue, et üles otsida kõige-kõige tavalisem taim, siis märkaksite kohe, et tavalist pole olemas. Iga puu on eriline, iga lill kaunitar, iga lind lauluvirtuoos ja iga liblikas loodusepärl. Tavalist pole olemas, ilu ja erilisus on vaataja silmades.

Ja mida lähemalt me ümbritsevat tundma õpime, seda kodusemaks kogu ümbritsev muutub. Väike võilill võidab südame oma kullakahuse peaga, lehelinnusirts kevadet äratava lauluga. Iga kaunitari ilu seisneb vaid selles, kui sügavalt me oma südame avame. Armastuseks looduse vastu.

Ihaste Elanike Liit viib kohtusse Tartu Linnavolikogu poolt heaks kiidetud planeeringu, mille järgi võib Ihastesse 12 hektari suurusele metsaalale ehitada 28 üksikelamut.

Vanemate hool ning nooruses kogetu võivad mõjutada tulevast elu, näiteks oskust lahendada konflikte, edastada teavet või võimalusi pääseda ligi ressursile; seda nii inimestel kui ka loomadel. Loomade käitumist uuritakse sageli inimese kasvatatud isenditel, kuid kui selliste isendite areng ja käitumine erineb looduses kasvanud liigikaaslaste omast, ei ole nende uuringute järeldused üldistatavad ning kehtivadki halvemal juhul ainult tehistingimustes. Siiski on teadmised inimese kasvatatud isendi võimalikust erinevusest olulised nii lemmik- kui ka koduloomade kasvatamisel, aga ka ohustatud liikide kaitsel tehistingimustes.

Aastaringne toiduküllus, sobilikud pesapaigad ja väiksem kisklus on põhjused, mis soosivad linnas elavate lindude hõlpsamat kohanemist ning aeglast elutempot (loe siit). Linnalinnud söövad sageli inimeste poolt jäetavat nii toidumajast, tänavalt ja prügikastist kui ka friikartuleid välikohviku külastaja taldrikult. Sellises nn tänavatoidus on ohtralt energiat, kuid sellest saadav vitamiinide ja mikrotoitainete hulk ei kata linnu vajadust. Kuna linnaloomal on reeglina looduses elavast liigikaaslasest vähem järglasi, on levinud arvamus, et põhjuseks on just linnatoidu kehv kvaliteet, mis võib kahjustada tervist (suurendada nakatumisriski) või muuta käitumist. Kuid kas linnud ka tegelikult linnas toidu tõttu kiduvad?

Juuli- ja augustikuu kolmapäeviti kell 13-14 tutvustatakse ürituse “Loomaaednike jutud” raames Tallinna loomaaias huvilistele loomaaia loomi ja nende elukeskkonna rikastamist. Igal nädalal on tähelepanu all erinevad loomad. Loomaaia töötajad demonstreerivad tegevusi, mida ühe või teise liigi elukeskkonna rikastamiseks tehakse, mis aitavad avada konkreetse looma liigiomast käitumist ja vajadusi. Ühtlasi annab see võimaluse loomi põhjalikumalt tundma õppida. Osalemine on loomaaia piletiga. Oodatud on nii lapsed kui täiskasvanud.