Keskkonna- ja loodusuudised

LINK

Autorifilm valmis Rein Maranil Eesti Telefilmis 1981 aastal.

Kõre on Eesti üheteistkümnest kahepaikse liigist ohustatuim. Veel nelikümmend aastat tagasi laialt levinud liigil on tänapäeval vaid viisteist elupaika.

Kõre elab avatud maastikus – liivikutes ja madalmurustel rannaniitudel, sigib sealsetes madalates soojades veekogudes, kus pole kulleseid söövaid kalu ja talvitub kivi- või liivakuhilates.

Keskkonnainspektsioon tuletab puhkajatele ja loodusesse minejatele meelde, et veekogude kallastel on väljaspool teid autode, ATVde, krossirataste ja muude mootorsõidukitega sõitmine keelatud.

Keelust üleastumisi esineb aastaringselt, kuid probleemid sagenevad kevadel ja suvel, kui inimesed suunduvad loodusesse puhkama ja vaba aega veetma. Nii on Tartumaa inspektorid käinud sel nädalal Vorbusel korrale kutsumas Emajõe kaldale sõitnud kalamehi. Kahel õhtul on jõe äärest tagasi suunatud 13 autot.

 

Valgepõsk-lagle      Branta leucopsis

 

Tähelepanelik linnuhuviline kindlasti märkas, et kevadel peatunud valgepõsk-lagled lahkusid üsna varakult, valdavalt juba mai teisel dekaadil. Enamasti toimub nende läbiränne ja äraränne meilt mitme lainena 15-25 maini.

Eestis elab kolm lindu, kes inimesega silmitsi elada tahavad. Suitsupääsuke, hall-kärbsenäpp ja linavästrik. Suitsupääsuke on neist kõige julgem, aegajalt võtab ta ette lennutuurid kohe inimeste toas, ei pelga pesa ehitada inimelamutesse või kõrvalhoonetesse. Küllap just seetõttu on ta ka meie rahvuslind.

Linavästrik käib meil õues kogu aeg kannul, niidad sa siis muru ja kohe masina taga on ta putukaid otsimas või kaevad maad – ta peaaegu hüppab hargi kõrval, kui mõnd putukat näeb.

Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Kõrvemaa?"  18. mail sündisid Madli Luugi liivakunsti taiesed rahvusloomast Metsatölli ("hunt") muusika saatel.
Foto: Heiko Kruusi

Möödunud nädalavahetusel toimunud 29. Roheliste rattaretkel "Kuidas elad, Kõrvemaa?" kõneldi, joonistati ja lauldi hundi ülistuseks. 

Varahommikul jäeti kotkapoeg üksinda pesale toimetama

 

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

 

Teeme väikese tagasivaate kotkapoja elukäigule.

 

Händkakk        Strix uralensis

 

Kena pesapaku paigaldas Ahto keskealisesse kuusikusse ülemöödunud aasta jaanuaris ja seda teadmisega, et kõrvalt raiub RMK vanemad metsad maha - mis ka teoks tehti.

Valminud on uus kaardirakendus, mis aitab kõigil huvilistel leida üles oma kodukandis asuvad looduslikud pühapaigad. Looduslike pühapaikade kaardirakendus valmis vastutustundliku metsamajandamisega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooni FSC Eesti tellimusel ning koostöös Maa-ameti, Tartu Ülikooli ja Hiite Majaga.

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.
 
Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. „Valdav enamus Eesti metsalindudest pesitsevad nelja kuu vältel aprillist juulini ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks“, ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see number olla suuremgi.“
 
Lisaks metsadele tuleb praegu olla hoolikas ka asulates üksikpuude, hekkide, võsa ja alusmetsa raiumisega. Asulates algab pesitsemine märtsis ja viimased linnud lõpetavad 20. augusti paiku. „Enamasti jäävad pesitsevad linnud märkamatuks, sest nad ei soovi, et nende pesad oleksid hõlpsasti leitavad,“ kommenteeris Veljo Volke. „Kõige kindlam on lükata suveks kavandatud raied augusti lõpudekaadi, sest selleks ajaks on pesitsemine lõppenud. Kui tahta varem raiuda, siis tuleb kaasata kogemustega linnutundjaid, kes suudavad pesitsemise tuvastada.“
 
Pesitsusaegse raierahu kontseptsiooni pakkus välja EOÜ linnukaitsekomisjon Asko Lõhmuse juhtimisel 1999. aastal. Alates 2003. aastast peab osades metsatüüpides ja osade raieliikide korral 2-kuisest raierahust kinni RMK, kelle majandusnäitajaid pole see negatiivselt mõjutanud. Üle-eestilist raierahu pole Eestis kunagi välja kuulutatud, kuigi alates 2007. aastast on Metsaseadusega vastav volitus keskkonnaministrile antud. Praegu on Riigikogus esimese lugemise läbinud Metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE, mis kehtestaks üldise kahekuise raierahu. Eelnõuga tuleb EOÜ hinnangul kindlasti edasi liikuda ja praegusel Riigikogu koosseisul tuleks eelnõu veidi muudetud kujul (raierahu kolme kuu pikkuseks ja teatud erandite sisseviimine) ka vastu võtta.
 
Lisainfo:
Raie- ja pesitsusrahu käsitlevad sätted Eesti seadusandluses:
Metsaseaduse § 40 lg 10: Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 
Loomakaitseseaduse § 7 lg 1 p 3: Looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. 
Looduskaitseseaduse § 55 lg 6’ p 1: Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel.

Metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE

Foto autor: Andres Tennus

Hommikul, kui oma tütart Aotähte kooli viisin, sõitsime läbi Raadi pargi, mille vanade pärnade all olid puhkenud tuhanded pisikesed meelespeaõied. See sinine lilleline pitskiri on nii lummav, et kogu autode rivi aeglustas käiku. Et vaadata. Ja ongi kahju, et enamasti näeme me tõelist ilu vaid möödaminnes ja autoaknast.

Aga siis ütles Aotäht midagi sellist, mis mind hämmastas. Ta olevat eelmisel päeval oma kooli aiast korjanud meelespeaõisi ja pistnud neid juustesse. Sõbrad olid hiljem tema juustekaunistusi näinud ja küsinud kas see on päris ja mis lill see on?

Valminud on uus kaardirakendus, mis aitab kõigil huvilistel leida üles oma kodukandis asuvad looduslikud pühapaigad.

Mitmetes Euroopa riikides on pikka aega eelistatud soovituslikku vakstineerimist, kuid viimase aja leetrite puhangute valguses on paljud riigid hakanud karmistama oma vaktsineerimisreegleid. Näiteks muutsid Itaalia ja Prantsusmaa alles hiljuti laste vaktsineerimise kohustuslikuks, Rumeenia läheb peagi sama teed. Neid kolme riiki kutsutakse 21. sajandi kohustusliku vaktsineerimise „testriteks“.

Tartu loodusmaja kodulehelt on tänasest igaühel võimalik alla laadida ning printida jäätmete liigiti kogumise hõlbustamiseks kujundatud silte. Sildid on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Keskkonnasõbralikud avalikud üritused” raames ning aitavad sündmuste korraldajatel luua arusaadava jäätmete sorteerimise süsteemi.

Eilne sündmus väärib kindlasti pikemat lugu kui see lühike teade täna... kuid paraku on hetkel kõigi Metsloomaühingu vabatahtlike käed-jalad tööd nii täis, et pikalt kirjutada ei jõua.

Tartu apelli teadlastest ja linnakodanikest koosnev töörühm on koostanud  uue pöördumise, Tartu apelli 2, mis kutsub üles lõpetama eriplaneering tselluloositehase rajamiseks Emajõe lähistele.