Keskkonna- ja loodusuudised

Juba sel laupäeval, 25. märtsil kutsub loomade eestkoste organisatsioon Loomus kell 11 Aruküla Perekeskusesse Männikäbi ning kell 16 Kostivere Kultuurimõisasse kõiki üritusele “Kahvliga kliimamuutuste vastu!”, et lahti mõtestada toidu mõju keskkonnale, isiklikute toiduvalikute jalajälg ning teadlikud valikud toidupoes

Juba kolmandat aastat Eesti Lasterikaste Perede Liidu poolt välja antavat peresõbraliku toidukoha märgist püüab sel aastal 59 toidukohta üle Eesti. Märgisega tahab liit leida üles kõik Eesti toidukohad, kuhu on perega alati mõnus sööma minna.

Põhja- ja Baltimaades läbi viidud uuringu kohaselt on inimeste valmisolek kestlikke valikuid teha aasta jooksul langenud. Huvi jäätmeid sorteerida on kesine, inimestele meeldib jätkuvalt lennukiga lennata ja liha süüa, lisaks on tõusnud nende inimeste hulk, kes tunnistavad, et ei oska hinnata, kas toode on jätkusuutlik või mitte, mistõttu ei tehta ka sellekohaseid valikuid näiteks toidupoes. 

LAPSENA ei mõelnud ma kunagi toidule, mida sõin. Kasvasin üles peres, kus süüakse palju liha- ja piimatooteid ning ma ei seadnud seda harjumust kunagi kahtluse alla. Alles siis, kui hakkasin põhikooli lõpus ise rohkem toidu päritolu kohta uurima, nägin oma toitumise mõju loomadele ja keskkonnale. Sain ajaga aina teadlikumaks lihatööstuste õudustest ja keskkonnakahjudest. Samuti sain teada taimse toitumise kasulikkusest tervisele.

Ebakindlatel aegadel on ettevõtjatele katsumuseks töötajatele turvatunde pakkumine. Ehituse ABC poode opereeriva Optimera Estonia personalijuht Mari Oks räägib, millised palgale lisanduvad hüved aitavad töötajatel elujärge parandada.

COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriis ja viimastel aastatel maailmas toimunud negatiivsed sündmused on tööelu pea peale pööranud. Tööandjalt oodatakse hoopis teistsuguseid asju kui varasemalt: paindlikkust tööaja osas, kaugtöö võimaldamist ja välismaal töötamise võimalust. „Inimesed on alati hoolinud oma era- ja tööelu tasakaalust, kuid nüüd julgetakse seda rohkem tunnistada ja küsida asju, mis varem tundus lausa patt,” sõnab personalijuht Ülle Pind. 

Peaaegu kolmandik Eesti elanikest usub, et spetsiaalselt hobidele ja vabaajategevustele pühendatud ruum on kodus oluline – nii selgus hiljutisest ülemaailmsest uuringust „Kodune elu”. Paljudes Eesti kodudes on kasutuseta seisvad pööningud, mille saaks lihtsasti muuta ruumiks, kus on oma koht iga pereliikme hobidele. Sisekujundaja näitab, kuidas võtta pööninguruumist viimast, ilma et peaksid selle peale palju raha kulutama.

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab sel pühapäeval, 26. märtsil linnade linnuvaatluspäeva saamaks teada, millises Eesti linnas leidub tänavu kevadel kõige rohkem linnuliike.

Linnade linnuvaatluspäeval saavad kaasa lüüa kõik huvilised üksi või kuni kuueliikmelistes võistkondades.

Vaatluspäeval tuleb kella 5–13 vahel vabalt valitud linnas kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid.

Smolnitsa luitemännik

Maastiku ilmet mõjutab tugevasti puistute liigiline ja vanuseline koosseis, mis paistab silma eriti kevadel ja sügisel. Erivanuselised segapuistud parkmetsades on eelistatumad kui ühevanuselised okas- või lehtpuu puhtpuistud, eelisteks on siin erinevad vanused ja puuliigid.

Kui kasvukohatingimused lubavad, on parkmetsaks ühed sobivamad arukase ja/või laialehiste puuliikide (tamm, pärn, jalakas, künnapuu, vaher) suurema või väiksema osalusega leht- ja okaspuude segapuistud.

Sel pühapäeval, 26. märtsil kell 11.00-17.00 toimub Tallinna Botaanikaaias teemapäev "Prügi - muudame suhtumist, prügi vs tooraine", kus tutvustatakse jäätmetekke vähendamise ja asjade kasutusea pikendamise võimalusi ning jäätmete liigiti kogumist. Teemapäeval kuuleb spetsialistide ettekandeid, viiakse läbi lasteprogramm, esitletakse dokumentaalfilmi ning jagatakse tasuta biojäätmete mahuteid.

Eile, ÜRO rahvusvahelisel vee päeval toimus veebiseminar „Tallinn Euroopa roheline pealinn – vee vaatenurgast“. Seminaril vahetati parimaid tavasid ja kogemusi ning arutati, kuidas kliimamuutustega kaasnevatest väljakutsetega linnaruumis toime tulla.  

Kaja Kübar andis teada, et Kilingi-Nõmmel Talil on massiline konnade kevadränne sobiva ilma tõttu alanud. Rände ajal sattuvad kahepaiksed sõiduteedele. Võimalusel tuleks olla tähelepanelik maanteedel päikeseloojangust keskööni.

Autojuht - sõida konni säästvalt ja vähendada kiirust. Rändeks sobivate ilmade korral kestab konnade massränne kuni viis ööd, aga ilmade külmenedes rändeaeg muidugi pikeneb.

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Videos vilksab hetkeks emaslinnu poolt munetud muna. Kakumunad ongi suuruse poolest pigem väikesed ja silmnähtavalt ümmargused.

Pesitsemisele on hea algus tehtud.

Jaanuari teises pooles seirasid Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma liikmed siin talvitavaid röövlinde. Tänavu talvitas Eestis hinnanguliselt 1800 hiireviud, 1600 hallõgijat, 1200 merikotkast ja 100 taliviud.

Juba kümnendat aastat läbi viidud talvine röövlindude loendus toimus 34 seirealal kogupindalaga 1885 km2, millest ava-kultuurmaastikku oli 590 km2. Linnuvaatlejad kohtasid kokku 118 röövlindu kümnest liigist, lisaks loendati 49 hallõgijat.

 

Tänapäeva ühiskonnas muutuvad soorollide piirid üha hägusemaks ning väga paljud naised tõestavad ennast edukalt positsioonidel, mis võisid veel mõni aasta tagasi tunduda vaid meeste pärusmaana. Siiski on veel pikk maa minna, et kohates autotöökojas, tarkvaraarenduses või robootika ettevõttes naistöötajat, üllatusest kulm ei kerkiks. Oma teekonda „meestemaailmas“ jagavad automaalri abi Liis Leidma ning tarkvara- ja simulatsiooniarendaja Karmen Silde.  

Lindude kaitsmiseks ja elurikkuse tagamiseks tuleb kehtestada metsaraie keeld kogu pesitsusperioodi jooksul. 

Laulja ja laululooja Anu Tauli autoriplaadi „Metskass“ kaua oodatud esitluskontsert täiskoosseisus bändiga toimub kolmapäeval, 29. märtsil algusega kell 19.00 Tartus Genialistide Klubis. Albumiesitluseks valiti teadlikult tulevane Euroopa kultuuripealinn, mis sel ja järgmisel aastal hakkab Lõuna-Eesti rikkalikku kultuuri laiemalt tutvustama.

Pole ilmselt üllatus, et tekstiilitooted, sealhulgas ettevõtetes ja asutustes kasutuselolevad töörõivad on suure keskkonnajäljega. Kui täna lõpetab suur osa neist oma teenistuskäigu prügimäel või jäätmepõletusahjus, siis paari aasta pärast on taoline lõppvaatus keelatud. Seetõttu tasub tekstiiliettevõttes Lindström ostjana töötava Ave Paalbergi sõnul ettevõtetel juba töörõivaid soetades mõelda, mis saab siis, kui ettevõttel neid enam vaja ei lähe.

Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.