Looduskalender.ee

Külasta Eesti põnevatesse paikadesse rajatud vaatlustorne ja aita Eesti Ornitoloogiaühingul kaasajastada kogu info tornide seisundi, külastatavuse ja sealsete vaatamisväärsuste kohta! Meil on selleks valminud uus kaardirakendus aadressil www.eoy.ee/linnutornid, kus igaüks saab täita torni kohta ankeedi ja vaadata, mida on varasemad külastajad tornide kohta arvanud. 

Vahel, kui ma läbi Raadi pargi koju tulen, siis kostab järve pealt omapärast kriuksumist või plökitamist. Aegajalt pööran siis jalgteed mööda tulles pead, et ega keegi oma kriuksuval rattal ei plaani mulle otsasõitu.

Aga ei, tegelikult kuulub see hääl ühele vahvale linnule, keda mulle isa õpetas tundma vesikanana. Mingil ajal kui Eestimaale saabus suur linnunimede muutmise tuhin, siis pandi talle nimeks lauk. See nimi on õigupoolest küll laenatud teistelt baltlastelt.

Sel kevadel olen ma saanud mitmel korral liivakastis mängida. Õigemini küll õpetada lasteaiaõpetajatele, kuidas seal elulisi mänge mängida. Ja tuleb välja, et see on õpetlikum, kui mistahes jutt teles või raadios või ka kirjutavas meedias.

Video: LINK

Rein Marani autorifilm.

Rein Maran, Alo Lõhmuse kirja pandud raamatus „Ööbikut ei tohi petta“:

„Otsustasime filmi haarata ka nastiku ja vaskussi. Tükk aega mõtlesime, kas ja kui palju tuua sisse sisalikke. Üles võetud oli neid juba küll. Püüdsime muuta rästiku elamise ja olemise inimlikult tajutavaks, siduda teda Eestimaa kui säärasega. Mingil määral tuli see vist ka välja.

Rändajad on jõudnud oma pesitsuspaikadesse – kes kuhu – ja kaamerapildis asendunud vilgas sagimine rahuliku rütmiga – kiivitajate ja mustsaba-viglede hoiatushõiked ning lõokeste lõõritamise taustal taamal purjetavate kühmnokk-luikede ja kirjumirju lillevaibaga. Sekka rannaniitu hooldavate kaablikrattide elik veiste nõudlikud hüüded.

Kotkapoeg ja emaslind Suvi varahommikul isaslinnu ootel

 

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

 

Kümmekonna päeva jagu on kotkapesa lagunenud. Hea seegi, et tugevad vihmad ja tõsisem torm kaamera juures toimumata jäi…

Emaslind Tiiu vaatab suur-konnakotka kahe nädalase pojaga tõtt

 

Suur-konnakotkas          Aquila clanga v. Clanga clanga

Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR (www.digar.ee) on nüüd täismahus tasuta kättesaadavad kõik ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets aastakäigud. Ajakirjade värskemad numbrid lisatakse jooksvalt, Eesti Loodus tehakse seal tasuta kättesaadavaks pool aastat ja Eesti Mets aasta pärast ajakirja ilmumist. Viited mõlema ajakirja täisversioonidele on nüüd ka raamatukogude elektronkataloogis Ester (www.ester.ee).

Nädalavahetusel, kui oma maakodus inimestele vanu nõiatarkusi õpetasin, sattus olema imeilus ja soe öö. Tegelikult oli juba õhtu ilus - nii ilus, et ümbruskonna kitsikuses elavad mesilaspered otsustasid rändama minna.

Üks neist tuli meie Mõraoja leppade kõrgetesse latvadesse, teise püüdis kinni naabrimees.

Marmorvähk

 

Marmorvähk       Procambarus virginalis

 

Tutvustame alustuseks mullu ja tänavu meie vetest avastatud võõrliike.

Kevadel leiti katsepüükidel marmorvähke Narva veehoidlast. Kuid alustame sealt, kus liik Euroopas levima on pääsenud.

 

Harilik tõrvalill         Lychnis viscaria

 

Meie looduslike nelgiliste esinduslikum ning suurimate õitega esindaja. Kasvukohtadeks kuivemad põndakud, looduslikud niidud ja karjamaad.

 

Kalakotkas      Pandion haliaetus

 

Kas lepiks kokku, et peaks keskmise koorunud kalakotka tibu järgi pesakonna vanuse rehkendust? Kooruti vastavalt 4, 6. ja 8. juunil. Niisiis saab suuruselt keskmine täna nädalaseks, aga kõik kotkapojad on tragid nii paar päeva noorem, kui vanem.

“Hirundo” on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas.

Loe ajakirja veebist, teemad on huvitavad: https://www.eoy.ee/hirundo/

13.–16. juunini toimuv loodusfestival laieneb tänavu Tartust Tallinna ja Pärnusse. 70 üritusest koosneva programmi lõpetab loodusvaatluste kahepäevane maraton, mis jõuab ka Eesti väikelinnadesse - loodusfestivalil uuritakse kodukoha elurikkust.

Festival algab kolmapäeva varahommikul linnuvaatlusretkega Tähtveres. Koguperefestival avatakse linnalooduse päevaga Tartu kesklinnas, kus enda tegevusi tutvustavad loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid. Põnevaid tegevusi ja häid nõuandeid leiavad muu hulgas meisterdamishuvilised, hobiaednikud ja toidukunsti austajad.

Teadlik bioloogiline kahjuritõrje on tänapäeval harv nähe, pigem pritsitakse üha kasvava inimkonna tarbimisnõudluse rahuldamiseks põllu- ja aiakultuure kiiretoimeliste tõrjevahenditega. Need ei pruugi loodusliku ökosüsteemi toimimist soodustada, otse vastupidi – harvad ei ole juhud, kui aastakümneid pärast mõne kemikaali kasutusele võtmist ilmnevad negatiivsed tagajärjed; näiteks DDTkasutamine vähendas oluliselt mitme röövlinnu arvukust.

Kolmapäevaõhtune  päikeseloojang,  millele  järgnes  külm 

Esmaspäev  tõi  kaasa  ilmamuutuse.  Kui  eelnevatel  päevadel  kippus  kuumus  liiga  tegema,  siis  esmaspäeval  oli  sooja  juba  mõõdukamalt  –  päevane  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  21  kraadini.  Müristas  ja  sadas  vihma.  Ööpäevaseks  sajusummaks  kogunes  neli  millimeetrit.  Õhtupoole  muutus  ilm  väga  tuuliseks,  mis  kuivatus  kiiresti  niiskemaks  muutunud  mulla.   

Kaks  järgnevat  päeva  tundusid  tugeva  tuule  ja  mõõdukate  temperatuuride  tõttu  lausa  külmadena. 

Kui tuleks tahtmine praegu maastike maalimisega tegelema hakata, siis kuluks küll erinevatele värvidele kopsakas summa… niivõrd värvikirev on praegu meie Eestimaa.

Kui veel nädal tagasi oli kõige domineerivamaks värviks rohelise kõrval harakputkede ja võilille udupeade valge, siis nüüd on hein kirju mis kirju.

Keraheina peade lillakasmust, tõrvalille lillakaspunane, kesakanni roosa, kelluka lilla, tulika kollane, imika sügavsinine. Kõige selle kohal lendab kirev liblikate ja kiilide vägi.

Pildil vabatahtlikud osalemas iga-aastasel Isle Royale’i huntide ja põtrade uuringute ekspeditsioonil, kus põdrapopulatsiooni tervisliku seisundi ja põtrade surmapõhjuse uurimiseks kogutakse põdraluid ning hindamaks põtrade mõju toidubaasile, mõõdetakse taimestikku.
Foto autor: Laura Kiiroja

Peale kella nelja tuli isaslind Sulev kotkapoega söötma

 

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

 

Merikotkaste pesa laguneb silmnähtavalt. Õnneks on männil tugevad külgoksad, millel linnud istutud saavad, aga eks see kotkapojale võimlemise harjutusi pakub.