Looduskalender.ee

Soopart       Anas acuta

Pesitsevad soopardid on meil harulduseks muutunud ehk vaid kümmekond paari, aga läbirändajaid kohtame arvukalt ka oktoobrikuus Väikeses väinas, lahtedest nii Haapsalus, Matsalus, kui Tagalahel, aga talvitujaid kohtame juhuslikult. Kolmekümne aasta eest oli pesitsevate paaride arvukus üle kümne korra suurem.

Punapea-vart      Aythya ferina

Tšornobõli katastroof

Üks tont käib ringi mööda Eestit – tuumatont.

See tont alustas oma ringkäiku Eestis juba 1960-ndatel, kui tuumajaama asupaigana jäi nõukogude energeetikutele silma Võrtsjärv. Tookord pääsesime tuumajaamast tänu järve veevaesusele ja tuumajaam ehitati Sosnovõi Bori, 70 kilomeetri kaugusele Eesti piirist, mis pole siiski hea, sest tuumajaam on just sedasama tüüpi, mis plahvatanud Tsernobõli tuumajaam.

KONKURSI EESMÄRK on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente: putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Osa võivad võtta kõik, hindamine vanuseklasside kaupa.

Igas vanuseklassis antakse välja 3 auhinda, lisaks eriauhinnad. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

5. juunil lahkusid lõplikult tuttpüti kaameraga pesast vanalinnud koos kolme pojaga. Pesasse jäi üks koorumata muna, tuttpütid pesale viimast muna hauduma ei naasnud

Esmakordselt Eestis saime mais-juunis Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel jälgida tuttpüttide pesaelu. Kuidas läks aga püttidel pärast pesast lahkumist, mil linnud kaamera vaatevälja enam ei sattunud?

Ööhaigur

Ööhaigur       Nycticorax nycticorax

Rekord nr. 196      Tallinna loomaaia vanim ööhaigur

Toomas Frey (Eesti Entsüklopedia foto)

Eile suri 82-aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey, kes oli aastatel 1990–1991 oli ka Eesti keskkonnaminister.

1961. aastal lõpetas Toomas Frey Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajandusinsenerina. Bioloogiadoktoriks sai 1968. aastal.

Töötas ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis aastatel 1961–1963 ja 1966–1983.

Reedel, 25. septembril toimub juba 15. korda Eesti suurim teadussündmus Teadlaste öö, mis üllatab huvilisi eriilmeliste üritustega erinevates Eesti paikades.

Viupart       Anas penelope

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ja kõik nad on tiivakirja ning värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Admiral       Vanessa atlanta

Merivart      Aythya marila

Lindude sigimisperiood on ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega ning seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülimalt oluline. Toiduobjektide fenoloogia muutumisel uuritakse lindude kohanemist sellega tavaliselt pesitsusaja alguse muutuste registreerimise kaudu. Soome teadlased, kelle kasutada on aukartust äratav hulk andmeid linnupoegade rõngastamise aja kohta, vaatavad asja aga uue nurga alt.

Puude lehestik on metsades veel valdavalt roheline

Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul 9...16 kraadi piires, mis erinesid vaatlusrea (1922-2019) keskmisest -1...+5,8 kraadi võrra.

Astronoomiline sügis saab alguse kell 16.31

Elame võrdpäevsuse ajas, aga täna ei ole öö veel päevast pikem.

Pööripäeva järgselt saabub õhtune pimedus varsti peale päikeseloojakut. Juba tunni möödudes näeme selge ilma korral tähti taevas, aga ainult seal kus puudub valgusreostus.

Fenoloogiline varasügis algas päevasoojade vähenemisega. Selle nädala ilmad jäävad soojaks nii päevasel, kui ka öisel ajal. Puude lehestik jäi tormituultega veidi hõredamaks, aga sügise värviküllased ajad on alles saabumas.

Keskkonnaamet võttis töösse Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki olemasolevate kaitsealade ja suure loodusväärtusega riigimaa arvelt. Järgmise sammuna kontrollib Keskkonnaministeerium esitatud ettepaneku vastavust looduskaitseseaduse nõuetele ja otsustab edasise menetluse.

Rahvuspargi laiendus on vajalik, et kaitsta kuulsaid põliseid Alutaguse laasi ja kompenseerida piirkonnas kaevandustest ning intensiivsest metsaraiest ja -kuivendusest tulenevat suurt negatiivset keskkonnamõju. 

Piilpart      Anas crecca

Sügiseks sarnase pardipruuni sulestikuga veelinde on ka rändel ajal võimalik huvi korral määrata, tuleb vaid veidi vaeva näha ja binokkel või fotoaparaat rannikule hulkuma minnes ühes võtta.

Massilisem läbiränne lõpeb piilpartidel umbes nädala pärast, aga tegutsemas võime neid kohata detsembrikuuni ja jäävabadel talvedel on isegi talvitujaid täheldatud.

Ilmunud on  Tarvo Valkeri uus linnuraamat - "Kuidas saada linnuvaatlejaks?".

Tegu on läbinisti Eesti oludele keskendunud raamatuga, millest leiate olulisi teadmisi lindude vaatlemiseks ja käsitletakse põhjalikult, kuidas iseseisvalt rohkem linde leida ja märgata.

Loodusehuvilised saavad kasulikke teadmisi kuidas vaadelda linde koduaias, aga samuti pikema linnuvaatlusretke planeerimiseks. Tutvustatakse erinevate elupaikade linnustikku ja kirjeldatakse erinevate ilmaolude mõju lindude vaatlemisel.

Uuringud näitavad, et mitteletaalsed kiskjatõrjemeetodid on lammaste kaitsmisel tõhusamad kui huntide küttimine
Foto: Diana Grandmaire

Eesti huntide ohjamise poliitikas puhuvad lootustandvad tuuled. Eesti Jahimeeste Selts (EJS) küsis esmaspäeval, 14. septembril oma jälgijate arvamust teemal, kas oleks mõistlik mõneks ajaks hundijahis paus teha.