Blogid

25. nädala ilm (19.–25.06.2017)

Ilm ja inimesed - 18. Juuni 2017 - 21:49
Kommentaariumi link
Blogi "Ilm ja inimesed" saab 10-aastaseks. Tähistame seda suurt sündmust üheskoos minu suvilas Kibunas. Sündmus: https://www.facebook.com/events/1346974118712020.15. juulil 2017 suvel korraldatakse seekord Tartus juba kaheksandat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, mille kohta lähemalt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2017.htm.
Tuleb sagedaste sajuhoogudega (hoovihmade ja äikesega) jahe nädal, pole välistatud öökülm 24. juuni paiku.

Nädala alguses määrab ilma madalrõhkkonna edelaserv, päeval kõrgrõhuhari. Nii kandub suurem sajuvõimalus lõunapiirile, mujal ilm paraneb ja on soe, tõenäoliselt enam kui 20-kraadise soojaga.
20. juuniks toob osatsüklon tugevad sajud ja äikese. Pilves ja sajuse ilmaga on sooja tõenäoliselt alla 20 kraadi. Sajuhoogude ja äikesega on veel ka järgmine päev, jahedamas õhumassis ei ole ka pikema päikesepaistega ilmselt enam 20 kraadi oodata.
Edaspidi muutub ilm päev-päevalt kuivema ja jahedamaks. Praeguseks pole veel selge, kas kõige külmemaks osutub 22. või 23. juuni, kui on ka öökülmaoht. 24. juuniks küll öökülmaoht taandub, aga suviste ilmade saabumine või märkimisväärne soojenemine on küsitav. Seda täpsustame paari päeva jooksul.

Heli Maisalu 16.06.2017 Pärnu. Veetsin imekauni õhtu mõnusate pilvedega. Töölt tulles märkasin, et tõsised pilved on hoopis jõe pool ja otsustasin mere randa jalutamise asemel liikuda vastassuunas.
Kategooriad: Blogid

ES-TOP

Raivo Hein - 18. Juuni 2017 - 20:50


Paljud on kursis minu piloodiõpingutega, mis sai alguse 2015 ja lubade kättesaamiseni 2016 november. Samal ajal sai tellitud omale ka uus helikopter Robinson R44.

Nüüd, 8 kuud hiljem, on konteiner angaaris ja paar nädalat kulub kopteri kokkupanekule. Sai päris korralik lennumasin, eriti sisu poolest. Tundub, et säärast teist Eestis ei olegi, ja seda tänu autopiloodile, mida üldse kopteritel veel vähe on. Olen elevil! Kuu lõuks, peale jaanipäeva, saab esimese lennu teha!



Kategooriad: Blogid

Päikesekell - täendus

Raivo Hein - 18. Juuni 2017 - 20:42
Kell valmis. Võttis mitu nädalat aega, paar korda ümbertegemist, aga kaunikene sai!



Kell valmis. Võttis mitu nädalat aega, paar korda ümbertegemist, aga kaunikene sai! 
Kategooriad: Blogid

Kohtumine põdralehma ja tema vasikaga Simuna lähistel 14.06.2017

Loodusvaatleja - 16. Juuni 2017 - 14:15
14. juuni õhtul käisin taas Simuna lähistel looduses jalutamas, lootes kohtuda mõne huvitava metsloomaga. Kõige rohkem meeldb mulle kevadel ja suvel niitudel ringi uudistada, sest seal on suurem tõenäosus kellegagi kokku puutuda kui näiteks tihedas metsas. Ilm oli seekord väga mõnus. Enne päikeseloojangut ei õnnestunud mul peale lindude kedagi erilist näha. Pärast päikeseloojangut hakkasin rahulikul sammul juba kodu poole astuma. Sääski oli ka õues üsna palju. Heitsin veel pilgu peale kraavidele, kus tegutsevad tavaliselt koprad. Kui ma õigesti nägin, siis vee all isegi üks kobras toimetas, aga oma pead ei kavatsenud ta kordagi sealt välja pista. Veepind igatahes virvendas. Ei hakanud teda kaua passima, vaid otsustasin hoopis edasi liikuda. Kätel hakkas samuti külm. Vesi oli kraavides juba aurama hakanud.Kõndimise ajal pöörasin oma pilgu metsa poole ja äkitselt märkasin ühte suurt looma. Haarasin enda binokli ja sellega vaadates selgus, et tegemist oli põdralehmaga. Panin binokli kiiruga käest ning seejärel laskusin kükikile. Jäin hästi rahulikuks ja üritasin võimalikult vähe liigutada. Ühel hetkel hakkas põdralehm metsa poole liikuma ning talle järgnes ka põdravasikas. Vasikat ma ei pannudki alguses tähele. Ta oli terve selle aja kõrge rohu sees. See oli täitsa huvitav kohtumine mõlema jaoks.Videot põdralehmast ja tema vasikast näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=mK8J9LV3_QU
Videotõmmis põdralehmast 

Kategooriad: Blogid

Päikesekell

Raivo Hein - 12. Juuni 2017 - 15:48

Aastaid tagasi ehitasin õuepeale omale päikesekella. See sai merevaigust päikese pildiga ja töötas aastaid ilusti. Kahjuks tegi aeg oma töö, merevaik koorus välja, ehituslikult läbimõtlemata materiale kasutades ja vähese kogemuse tõttu - nüüdseks on ta hävinud ja kaevasin selle aia taha maa sisse tulevastele põlvedele avastamiseks.

Nüüd on uue kella ehitamine käsil Vana kaevurõngas sai aluseks. Sihverplaat tuleb mosaiik, seisri tegi sepp juba valmis, numbrid ja kirjad on veekindlast vineerist, kuid asendan need 7 mm terasest vesilõikuriga lõigatutega. Esimene kujunduslik versioon on valmis, kulub veel mõned nädalad lõpetamiseks.


Kategooriad: Blogid

24. nädala ilm (12.–18.06.2017)

Ilm ja inimesed - 12. Juuni 2017 - 1:05
Kommentaariumi link
Valmis on saanud ohtlike nähtuste vaatlusvorm. Kutsume lahkelt seda kasutama: https://ilm.ee/vaatlused/. Lisainfo: Ellu Vibur, Peep Võrno.
Rahe jaoks on eraldi sisestusvorm https://ilm.ee/sisestused/rahe/, pikem jutt: https://ilm.ee/?514269.
Tuleb sagedaste sadudega, kuid mõõdukalt soe nädal.

Nädal algab väga tsüklonaalselt ehk  madalrõhulohk liigub Skandinaavia kohalt itta. See toob tugevad sajud ja kohatise äikese. Enne sadu on kohati sisemaal udune. Tuul tugevneb. Sooja jagub pilves ja sajuse ilma kohta siiski mõõdukalt: 10...15 kraadi.
Sagedaste hoovihmade ja äikesega on tõenäoliselt 13. juuni. Seejärel väheneb paariks päevaks sajuvõimalus ja päikese toel on ilm soojem.
Uued sajud ja jahedam ilm saabub 16. juuni paiku.
Ilmaprognoosidest soovitame vaadata https://yle.fi/saa/viro/tallinna/ (suuremad linnad olemas), https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409 (iga küla olemas) ja http://www.meteo.pl/index_en.php (koordinaadipõhine prognoos).

"Kui päike loojaminekul kõrvetab, tuleb ilus ilm." (https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/ilma-ennustamine-labi-vanarahva-tarkuse/13084). Seekord oli 11. juuni loojang siiski erandlik: tuleb sajune päev (ILaagris).
Kategooriad: Blogid

23. nädala ilm (5.–11.06.2017)

Ilm ja inimesed - 4. Juuni 2017 - 23:38
Kommentaariumi link

Tuleb üsna soe ja muutliku ilmaga (sadudega) nädal.
Nädala alguses liigub Norra lõunaosas olev madalrõhkkond pikkamööda Põhjalahe poole. Teine väike osatsüklon liigub öösel üle Leedu ja Läti kirdesse. See tähendab pilves ja sajust ilma. Sooja on 10 kraadi, ehk veidi enamgi, kui juhtub selginema, võib tõusta 15 kraadini.
Pärast sadu jääb püsima senisest soojem õhumass. Päeviti on enamasti kuni 20 kraadi (7. juunil võib tulla kuni 25 kraadi, kui on piisavalt päikest) ja öökülmaohtu ei ole.
8. juuniks ilm jaheneb ja sooja on enamasti alla 20 kraadi. Saju tõenäosus on suur, võimalik, et need sajud suudavad siin-seal tuleohu täielikult kustutada, aga mullaveevarude taastamiseks sellest ilmselt veel ei piisa.
Ain Vindi. Pilved 3 juuni 
Kategooriad: Blogid

22. nädala ilm (29.05.–4.06.2017)

Ilm ja inimesed - 28. Mai 2017 - 20:56
Kommentaariumi link

Tuleb sajune ja jahe nädal, on pisike lörtsioht (vt täpsemalt allpool).

Nädal algab ilmamuutusega: üle Eesti liigub külm front, mis on seotud üle Skandinaavia ja Kesk-Soome ida suunas liikuva madalrõhkkonnaga. Seetõttu on mitmel pool oodata vihma, võimalik on äike. Päeval ilm paraneb, kuid sajuhooge ja äikest võib ette tulla idaservas, suurima tõenäosusega kagunurgas. Soojapiir jääb tõenäoliselt alla 20 kraadi.Sadudes tuleb pikemaid pause, kuid 31. maiks on oodata uut tsüklonit, mis toob suurema saju. See võib tuleohu mitmel pool kustutada. 
Kategooriad: Blogid

Ootamatu kohtumine julge mägraga metsa ääres

Loodusvaatleja - 22. Mai 2017 - 19:28
21. mai õhtul otsustasin minna Lääne-Virumaal Simunas metsa jalutama, lootes näha metsloomi. Ilm oli mõõdukalt soe ja päikesepaisteline. Sain esimest korda oma uue metsariietusega metsas kõndida. Kui olin jõudnud metsa siseneda, kuulsin koheselt, kuidas keegi krõbistas puuokste vahel. Hetkeks jäin seisma, kuulasin ja lähemalt uurides selgus, et tegemist oli metskitsega. Temale polnud mõtet enam järgneda. Pärast metskitsega kohtumist liikusin edasi vaiksel sammul turbarabasse, kus märkasin tedrekukkesid. Neid ma segama ei hakanud ja liikusin ikka edasi mööda teed. Tee, mida mööda jalutasin, viis mind lõpuks metsast välja. Seejärel avanes minu ees avar vaade põllumaadele. Heitsin igaks juhuks pilgu peale, et näha, kas mõni metsloom on metsa äärde toituma tulnud. Minu üllatuseks paiknes kaugel metsa lähedal taas üks metskits. Loomake oli rohumaale toitu otsima tulnud. Liikusin aeglaselt mööda metsaserva tema suunas. Aeg-ajalt ikka kontrollisin, kas metskits jälgib minu liikumist või keskendub peamiselt söömisele. Õnneks ta mind pingsalt ei jälginud ja see võimaldas mul tema suunas liikuda.  Otsisin omale sobiva koha, kus loom mind väga hästi ei näeks. Selle ma leidsin üsna kiiresti ja siis hakkasin juba metskitse jäädvustama enda videokaameraga. Kuid äkitselt kuulsin jälle krõbistamist, see heli kostus väga lähedalt. Järsku märkasin, kuidas suur koheva karvastikuga mäger tuleb metsast välja põllumaale. Tema mind ei märganud ja kõndis muudkui minu suunas. Lõpuks paiknes loom minust hinnanguliselt 10 meetri kaugusel ning alles siis pani tähele, kuidas mina kükitasin põllul oma statiivi ja videokaameraga. Märgal pole nägemine just kõige parem, haistmine on see-eest väga hea. Vaatasime temaga tõtt vähemalt paar minutit. Mäger hakkas kummaliselt käituma. Ta ajas oma turja ülespoole ja noogutas pidevalt oma peaga, taganedes ja jälgides samal ajal pingsalt minu tegevust. Eeldan, et mäger võib käituda niimoodi just ohuolukorras. Tõenäoliselt andis loom mulle teada, et taganeksin ja hoiaksin eemale. Mina üritasin võimalikult vähe liigutada ja olla rahulik. Äkilisi liigutusi polnud mõtet teha. Lõpuks pärast uudistamist otsustas mäger minu lähedusest lahkuda. Mäger reeglina pelgab inimest ega kipu tema lähedusse niisama tulema. Mina kohtusin igatahes üsna julge loomakesega. See kohtumine looduses oli minu jaoks esmakordne ja jääb kindlasti pikemaks ajaks meelde. Loodus on täis erinevaid üllatusi. Eks näis, kellega ma järgmine kord kokku satun. Videot mägrast saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=8yD2g1FSq7Y
Kuvatõmmis videost 
Kategooriad: Blogid

21. nädala ilm (22.–28.05.2017)

Ilm ja inimesed - 21. Mai 2017 - 22:47
Kommentaariumi link

Tuleb mõõdukalt soe ja sajuvõimalusega nädal. 
Madalrõhulohu mõjul läheb pilvisemaks ja mõnes kohas võib tulla vihmahoog. Tuul on rahulik ja õhumass üsna soe, nii et öökülmaohtu ei ole, päeviti on sooja valdavalt üle 15 kraadi. Nädala lõpuks on oodata ilma jahenemist, mõnes kohas võib tulla öökülma, sajuvõimalus kahaneb.
Vaade 21. mail Laagrist lõunasse.
Kategooriad: Blogid

20. nädala ilm (15.–212.05.2017)

Ilm ja inimesed - 15. Mai 2017 - 0:05
Kommentaariumi link

Tuleb muutliku ilmaga, kuid kevadiselt soe nädal, võimalik on südasuvine soojus ja äike.
Nädala alguses tekib Kesk-Soome kohal väike madalrõhkkond, mis liigub aeglaselt itta.
Kalmer Saar. 14.05.2017. Muhu
Kategooriad: Blogid

19. nädala ilm (8.–14.05.2017)

Ilm ja inimesed - 11. Mai 2017 - 2:22
Kommentaariumi link

Täiendatakse päeva jooksul.

Päikeseloojang 10. mail Saksamaa kohal
Kategooriad: Blogid

18. nädala ilm (1.–7.05.2017)

Ilm ja inimesed - 30. Aprill 2017 - 20:03
Kommentaariumi link

Tuleb enamasti kuiv ja rahulik nädal, päikese mõjul on sooja varasemast pisut rohkem, kuid õhumass on jätkuvalt külm.Nädal algab kasvava õhurõhu toel selge ilmaga, siiski päeval ei ole välistatud mõni sajuhoog, sest õhumass on külm ja üsna niiske (veeauru tuleb ka mahasadanud veest)), samas selget kõrgrõhuharja või antitsükloni mõju, mis pilvede arengut pärsiks, ei tundu olevat.Norra merel tugevneb antitsüklon, mis liigub Läänemere suunas. Eestit jääb siiski mõjutama selle idaserv, mistõttu õhk püsib karge, on suur öökülmaoht, aga päikeseliste päevadega võib sooja tulla üle 10 kraadi.
 Kalmer Saar. 29.04.2017 Muhu 
Kategooriad: Blogid

17. nädala ilm (24.–30.04.2017)

Ilm ja inimesed - 24. Aprill 2017 - 1:14
Kommentaariumi link

Tuleb sajune ja üsna lumine nädal.

Nädal algas madalrõhuvööndi servas selgineva ja rahuneva ilmaga, lumesajud nihkusid pärast keskööd Virumaalt idapiiri taha ja nii langes õhutemperatuur selginenud taeva alla enamasti alla 0 °C, v.a kohati rannikualade, eriti saartel. Päeval areneb külmas ja niiskes õhumassis konvektsioon, mistõttu kõikjal suureneb hoogsadude tõenäosus: hooti sajab vihma, märga lund jt, on pisike äikeseoht, eriti sisemaal.Lõuna-Skandinaavia kohale jõuab 24. aprilliks kiiresti süvenev tsüklon. See toob Eestisse tuulise ja sajuse ilma, kui sajab märga lund, siis tuiskab, sest õhumass on külm. On võimalik, et idapiirile jõuab korraks soe õhumass, sel juhul võib seal 25. aprillil sooja tulla koguni 10 kraadi.Tsüklon nihkub Koola poolsaare poole ja niiske külm õhumass katab Eesti. Seetõttu on sagedased hoogsajud, eriti päevasel ajal. Kui Venemaal muutub soe õhumass piisavalt aktiivseks, võib tekkida lõunatsüklon või koguni nende seeria. Kas ja kui palju see Eestit mõjutab, pole veel teada.
Täna 17 aastat tagasi mõõdeti sooja kuni 27,6 kraadi! See oli nii tuline päev, et koolis ei osutunud õppetöö võimalikuks ja koolipäev katkestati. Pikem ülevaade: https://ilm.ee/index.php?511304.Tuleme nüüd tänapäeva, fotod:

Ain Kendra. Täna. 23.04.2017

24. aprill 2000 kuumutas kuni 28 kraadini, aga 24. aprill 2016 tõi mõnel pool kaasa korraliku tuisu (Väinamerd ületades). Rohkem pilte http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2016/04/17-nadala-ilm-2531042016.html
Kategooriad: Blogid

16. nädala ilm (17.–23.04.2017)

Ilm ja inimesed - 17. Aprill 2017 - 0:27
Kommentaariumi link

Tuleb jahe nädal, mille esimene pool on eriti külm, siis läheb soojemaks ja sajusemaks.

Nädal algab talviselt, kui Läänemere regioonis võimutseb arktiline õhumass. See on seotud meridionaalse tsirkulatsiooniga, õhuvool põhjast (Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis)*. Tugevneva antitsükloni tingimustes jääb niiskust vähemaks ja ilm muutub kuivemaks, ent kohatist lumesadu välistada siiski ei saa. Kui päevad on päikeselised, võib kõikjal õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent öösiti on enamasti 0...–5, kohati kuni –10 °C.20. aprillil olukord muutub. Gröönimaal tekib ebatavaliselt intensiivne tsüklon, mis liigub kiiresti Norra merele ja selle lõunaservas laotub üle Läänemere regiooni mereline polaarne õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C ja lume asemel on oodata vihma, ent välistada ei saa ka lörtsi või märga lund. Pärast tsükloni ittaliikumist tõenäoliselt taastub nädala alguse külm olukord ja oodata võib lumesadusid, tuul on tugev.*Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi (vt ka allolevat skeemi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni C-vorm) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid.
Õhu liikumine Wangenheimi-Girsi tsirkulatsioonivormide korral, nool – õhu peamine liikumissuund (PNS infograafika Kaarel Damian Tamre / autoriõigus MTÜ Loodusajakiri, vt lk 64 http://www.loodusesober.ee/arhiiv/Loodusesober04_2014.pdf).
Ilmakaardil on näha isobaaride paiknemine meridionaalselt (põhja-lõuna sihis) ja vastavalt sellele liigub ka õhk (DWD).
Kalmer Saar. 16.04.2017. Muhu​
Kategooriad: Blogid

15. nädala ilm (10.–16.04.2017)

Ilm ja inimesed - 10. Aprill 2017 - 0:56
Kommentaariumi link
Üleskutse Ilmateenistuse aitamiseks: kui teil on mõni rahepilt (sajust, teradest, pilvedest, palun laadige see siia: https://drive.google.com/drive/folders/0B0lV2piPv8fBUkhydE1JYUlLOHM või saatke e-posti kamenikmeister@gmail.com. Täpsemalt: nimelt koostatakse Ilmateenistuses teatmevihikut ohtlikest ilmastikunähtustest ja sinna oleks paari pilti juurde vaja. Suur tänu, kes võtavad vaevaks ulatada oma abikätt!
Tuleb väga muutliku ilmaga nädal, kuid läheb oluliselt külmemaks ja sajusemaks.
Nädal algab niiskes ja hästi soojas õhumassis mahedalt, kuid tuuliselt: kui jagub päikest, tuleb üle 15 kraadi sooja, aga isegi pilves ilmaga võib üle 10 kraadi tulla.Soe siiski kauaks ei jää: hiljemalt juba ööpäeva möödudes see õhumass eemaldub vastavalt tsükloni liikumisele ja dünaamikale (soe sektor sulgub – tsükloni okludeerumisprotsess). Õhutemperatuur jääb alla 10 kraadi ja vihma sekka võib tulla märgi helbeid.Nädala lõpuni jääb Eesti jahedasse ja niiskesse õhumassi, sest tsüklonid liiguvad lõunapoolsemaid radu pidi. Pole siiski teada, kas mõjule võib pääseda arktiline õhumass lumesadude ja tuiskudega või on ilm lihtsalt jahe ja aeg-ajalt lörtsine. 
Kairo Kiitsak. Kaunis pilvemaastik Kariväraval 8.04.2017, fotol on samuti rünkpilved ja läätspilved.
Kategooriad: Blogid

14. nädala ilm (3.–9.04.2017)

Ilm ja inimesed - 2. Aprill 2017 - 21:53
Kommentaariumi link

Tuleb kevadiselt muutlik ilm: oodata on nii 10-kraadist sooja kui ka lund.
2. aprillil riivas Eestit suviselt sooja õhumassi serv: kui siin võis leida napilt 16-kraadist õhutemperatuuri, siis Leedus oli kuni 24 °C ja mitmel pool (tugevat) äikest, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170402.  Ilmselt nii sooja ilma ei tule enam pikka aega.Nädala alguses on Läänemere kohal nõrk madalrõhuväli, päeval tugevneb kõrgrõhuhari. See toob ööseks peamiselt merele ja rannikualadele uduse ilma, kuid päeval on valdavalt päikeseline. 4. aprillil võib taas olla üle 10 kraadi sooja. Edasine ilm on jälle jahedam ja sajusem.5. aprillil on taas oodata üht madalrõhkkonda Skandinaavia põhjatipu lähistele, mille lõunaserv hakkab Eesti ilma mõjutama. See toob sajud, aga ka külmema õhumassi: vihma asemel võib ka märga lund sadada. Hetkel pole veel teada, kui püsivaks see ilmamuster osutub.
Raikki Luik. Lumesadu. 24. märtsil Leedis
Kategooriad: Blogid

Müstiline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel

Ilm ja inimesed - 2. Aprill 2017 - 2:31
Kommentaariumi link

Aeg-ajalt tuleb ette teravaid arutelusid teemal, milline on suvi, kui talv ja kevad on nii- või naasugune. Üks huvitav, kuid müstiline aspekt on suve iseloomu (kuiv või märg, soe või jahe, äikeseline või äikesevaene jne) ja aprilli äikeselisuse vahel. Kuna just nüüd, 1. aprillil, oli kindlalt Eesti pinnal äikest (vt ka lõpu poole), millega avati suvine äikesehooaeg, on paslik sellest seosest juttu teha.Esimest korda liikus mõte selles suunas, et selline seos võiks olemas olla, 2008. a märjal suvel, sest eelnenud aprillis oli Eestis päris rohkelt ja isegi tugevaid äikeseid, millest kirjutas muuhulgas Svea Randmaa Tihemetsas. Lõplikult õnnestus hüpotees sellest seosest formuleerida 2015. a, kui oli tarvis minna Vilniusesse, et äikesevaatlusandmeid digitaliseerida (Leedu vaatlused olid enamasti digitaliseerimata Vilniuses sealse ilmateenistuse arhiivis, maja oli sel hetkel remondis ja töötingimused üpris ebameeldivad). Niisiis õnnestus Leedu vaatlusandmeid sirvides üsna ühemõtteliselt märgata, et kui aprill oli äikeseline (jaamas üle 2 äikesepäeva), siis suvi oli peaaegu alati väga äikesevaene ja tihtipeale lisaks veel jahe ja sajune. Kui mais oli palju äikest (jaamas üle 5 äikesepäeva), siis juuni kippus olema äikesevaene, kuid suvi siiski äikeseline, sageli ka palav. Juunis oli vastav seos nõrgem. Tegu on siiski kvalitatiivsete hinnangutega, st et mingit täpsemat statistikat vms ei teinud.
Andmete digitaliseerimine käis meil sellistelt lehtedelt. Need on atmosfäärinähtuste vaatlused, köidetud aastate ja jaamade kaupa köidetesse, sealt pidime otsima äikest märkivaid sümboleid ja nii läbi käima palju aastakümneid. Asi selles, et tollase seisuga oli Läti ja Leedu andmed täielikult paberkujul Riia ja Vilniuse arhiivides. Sven-Erik Enno foto ettekandest http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Enno2012.pdf (Regina fotod ei ole hetkel kättesaadavad).
Praeguseks on tekkinud arvamus, et vastavate seoste kindlakstegemine muutub põhja poole minnes keerukamaks ja see seos / seaduspära, kui see on ikka olemas, raskemini jälgitavaks. Tõenäoliselt saab seda seost kindlaks teha Lõuna-Eestini, aga mitte enam Soome lahe piirkonna või saarte alusel (nn meteoroloogilise / sünoptilise tollipunkti efekt). Seepärast, kui Eesti kohta teha vastav üldistus, peab arvesse võtma ka teatud hulga ümbritsevat ala ehk ligikaudu 100000 ruutkilomeetrit, nagu nt siin 8. slaidil http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/04/enno_ettekanne2009.pdf. See tähendab, et kui Hiiumaal või Harjumaal äikest aprillis pole, ei näita see veel midagi, vaid peab uurima, ega olnud Põlvamaal, lõunapiiril, mujal äikest.  Mida siis lähiminevikust võib leida? Esiteks 27. aprilli äikestest, sest just 27. aprilli kuupäeval on huvitav äikese lähiajalugu. Tollal elas Sven Türil. Tema meenutused 27.04.1999 kohta: 27. aprillil 1999 oli Türil ka meeletu äike ja lõi pargis kuuse puruks - vaata mu artiklit Eesti Looduses [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/el0004.html, kättesaadav vaid trükis ehk raamatukogudest]. Äikese levik: http://www.wetterzentrale.de/archive/1999/sfloc/Rsfloc219990427.gif. Tollal oli detektorite võrk väga hõre, nii et juba pisike punkt näitab märkimisväärset sündmust.27.04.2001 Sveni sõnadega: jajah, mäletan, siis hakkas geo olümpiaad lihulas. Türil oli soe, niiske, kerge vihm. Kui sinna saime, oli külm, jäine, lausvihm. Mingi hetk Rapla-Märjamaa kandis panime frondi alt läbi, meeletu Fractonimbus oli, ja edasi muutus ühtlaseks kihtsajupilvisuseks ja siis pärast kuulsin, et samal õhtul oli Türil kohutav äike olnud ja vist mingi 40 mm paari tunniga sadanud.Asi algas nii, et Türil jtäkus selline +15 kraadi ja kergede vihmahoogudega ilm ja kui paps läks kell 9 tegema mu vaatlust, kuna ma olin Lihulas, siis oli selginenud niipalju, et mingi 8 palli oli pilvi, Cirrus ja muu kõrge sodi aint ja siis ta vaatas telekat, tuba oli pime, väljas oli juba pime, ja järsku kella 10 paiku kardinatel hele sähvatus. Hakkas pulli pärast sekundeid lugema, sai 10 umbes ja kõva müristamine, siis vaatas aknast välja - kõik oli paksu uttu mattunud, aga ei tilkaga vihma ja siis hakkasid järjest käima heledad sähvatused ja meeletud raksatused ja peagi kukkus kallama padukat ja udu kadus. Mingi 40 mm vist jah tuli alla. Samba uhas ka katuselt minema, nii ränk sadu ja siis tund paar möllas see äike ja taandus lõpuks loode suunas ja siis tuli külma lausvihma järgmise pärastlõunani. Türi eeslinnas lõi suure kuuse puruks, käisime järgmine nädal vaatamas. Äikese levik http://www.wetterzentrale.de/archive/2001/sfloc/Rsfloc220010427.gif, isegi tollase hõreda võrgu tingimustes on intensiivsus erakordne ja on näha, et äikesevöönd oli üsna ulatuslik. Tolleaegse ja ka praeguse suure ilmahuvilise Tarmo Hermanni haruldane salvestis sünoptiku ilmateatest: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBb3czT1EtT2VvaXc/view?usp=sharing.
Äikese levik 27.04.2001 välgudetektorite andmetel (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/tkbeoblar.htm).
Need kaks juhtumit on silmapaistvad, sest justkui ei kinnita hüpoteesi, et äikeseline aprill tähendab äikesevaest ja ka jahedat, sajust suve, sest 1999. a suvi oli puhkajatele soodne – palju kuiva ilma, päikest ja soojust, ja 2001. a suvi oli soe, eriti kuum ja äikeseline oli juuli, kusjuures mälu järgi oli tollane juuli Leedu jaamades kõige äikeseküllasem, mõnes jaamas oli kuni 20 äikesepäeva. Samas peab siin mõtlema sellele, et aprillis oli tegu mõlemal aastal vaid ühe äikesepäevaga, kuid vastav seos võib-olla 2 ja enam äikesepäeva vs. mitte ühtki kuni 2 äikesepäeva. Samuti võis olla nii, et 2001. a oli juulis anomaalia, mis maskeeris muidu keskpärase suve, sest troopiline õhumass tõi suurema osa kuumust ja äikesepäevi, seda isegi suve lõikes.Mäletatavasti oli äikest mitmel päeval 1998. a aprillis, kuid kahjuks algab arhiiv alles maist (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/tkbeoblar.htm), mistõttu kontrollida saaks seda ilmavaatluste alusel ja tõepoolest, 13. ja 23. aprillil oli mitmes jaamas äikest. Järgnev suvi oli enamasti väga sajune, kuigi äikest jagus, kuumust oli rohkem juunis. Ka 1999. a aprillis (28. märtsil oli äikest Kuusikul ja Sõrves) oli mitmel päeval äikest, sh Sõrves (15. aprillil) ja Kihnus (19. ja 20. aprillil), kuid suvi tuli keskmise inimese mõistes väga hea ja üsna pikk. Ja kuidas 2001. a-ga? Lisaks 27. aprillile (Ilmateenistuse andmetes Exceli tabelis on kirjas küll mingil põhjusel hoopiski 28. aprill) oli äikest veel 5. aprillil Vilsandil, 23. aprillil Virtsus ja Pakril ja 24. aprillil Ristnas; märkimisväärne oli 1. mai, mis oli ebatavaliselt äikeseline ja too päev jäi kõige soojemaks vist jaanipäevani (erandina Tallinnas oli esimene äike alles 17. juunil, uuesti järgmisel päeval ja seejärel alles 10. juulil). Suvi tuli äikeseline ja väga soe just juuli anomaalia tõttu, sest ilma troopilise õhumassi sissetungita oleks olnud parimal juhul keskpärane suvi, sest juuni oli suuremas osas jahe ja sajune, kuigi äikest esines Eesti piires vähemalt keskpäraselt nagu augustiski, kuid juulis oli vaid paar päeva, kui mitte kuskil Eestimaa kohal polnud äikest.Võtame nüüd aprillid ja suved aastate kaupa. 1996: aprillis ainult üks äikesepäev (29. aprillil Türil), järgnes jahe ja sajune suvi, august oli siiski päris suvine (Tartu-Tõraveres augusti keskmine koguni 17,6 °C);1997: aprillis 2 äikesepäeva, täpsemalt oli äikest 29. aprillil mitmel pool ja 30. aprillil ühes kohas (Valgas), suvi oli soe, august kuum ja põuane;1998: aprillis 3 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune;1999: aprillis koguni 5 äikesepäeva, lisaks 28. märts, suvi oli soe ja kuiv, august siiski juba selgelt jahedam;2000: aprillis 4 äikesepäeva, suvi jahe ja sajune;2001: aprillis 4 äikesepäeva, suvi soe ja äikeseline, kuid peamiselt juuli tõttu;2002: aprillis 1 äikesepäev, suvi palav ja kuiv, ainult juunis üks jahe ja sajune periood;2003: aprillis polnud äikest, esimene äikesepäev kogu aastas alles 14. mail, suvi soe, kuid eeskätt juuli tõttu;2004: aprillis vähemalt 1 äikesepäev, suvi jahe ja sajune, august siiski 1996. a sarnaselt soe ja suvine (ilmselt soojade ööde tõttu);2005: aprillis vähemalt 1 äikesepäev, suvi mõõdukas, siiski sooja juuliga;2006: aprillis 1 äikesepäev, kuid see võib kaheldav olla, vt http://web.zone.ee/eav/eav_andmed06.htm, sest detektorid ei märkinud http://old.wetterzentrale.de/archive/2006/sfloc/Rsfloc220060419.gif, siiski Soomes oli sel päeval äikest, suvi oli väga soe ja kuiv, eriti esimene pool;2007: aprillis 5 äikesepäeva, millest mõni võib kaheldav olla (nt http://web.zone.ee/eav/eav_andmed07.htm vshttp://old.wetterzentrale.de/archive/2007/sfloc/Rsfloc220070415.gif), suvi oli soe, eriti august;2008: aprillis 4 äikesepäeva, suvi jahe ja väga sajune;2009: aprillis 1 äikesepäev, mis võib kaheldav olla (võrdlusandmeid detektorite või Ilmateenistuse andmetega pole võtta), suvi oli jahe, kuid eelmisest soojem, ja sajune;2010: aprillis 2 äikesepäeva (27. ja eriti 30. aprillil), suvi oli tuline ja vesine (juuni keskpärane);2011: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli väga soe, aga mitte nii ekstreemne kui eelnev;2012: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, siiski sooja juuliga;2013: aprillis 2 äikesepäeva, suvi oli väga soe, eriti juuni;2014: aprillis polnud äikest, suvi oli väga soe, kuid väga muutliku ilmastikuga, märkimisväärselt jahe oli juuni;2015: aprillis vähemalt 5 äikesepäeva, suvi oli jahe ja sajune, kuid siiski sooja augustiga (sarnane 1996. ja 2004. a suvega);2016: aprillis vähemalt 4 äikesepäeva, suvi oli mõõdukalt soe ja väga sajune, kuid põuane loodeservas.2017: aprillis on olnud juba üks äikesepäev, lisaks oli märtsis kaks äikesepäeva Soome lahe regioonis. Kas see tähendab midagi? See pole veel selge. Isegi kõigest 20 aasta andmeid ja võrdlusi esitades ei jää muljet kuigi selgest seaduspärasusest, ent peab arvestama, et jutt on Eestist, kus kehtib nn meteoroloogilise / sünoptilise tollipunkti olukord, mistõttu Lätis ja Leedus võib see kõik palju selgemini väljenduda. Kui selline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel on olemas, siis saaks seda seletada tsirkulatsiooni seaduspärasustega ja veelgi üldisemalt mingi füüsikalise mehhanismiga nagu nt Rossby ehk planetaarsete lainete asendi ja liikumisega jms.1. aprilli piksega juhtus omamoodi naljalugu: keegi teatas siin https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=8035552159965752391, et Sauel meeletu äike hetkel.Sähvib vahetpidamata. ja sellest anti teada, kuhu vaja, ent õhtul selgus, et hoopis Virumaal oli äike. 
 1. aprilli äike satelliitpildil (http://en.sat24.com/en/bc/visual).

Ka radarpildil olid näha sajualad, mis võisid olla äikese tunnuseks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).
Kategooriad: Blogid

13. nädala ilm (27.03–2.04.2017)

Ilm ja inimesed - 27. Märts 2017 - 2:57
Kommentaariumi link

Tuleb heitliku ilmaga nädal, kuid paistab, et talviselt külm õhumass saavutab pikkamööda ülekaalu. Oluline pööre kevade poole võib tulla alles aprilli kättejõudes.Nädala alguses tõrjutakse soe õhumass korraks lõuna poole (ilm on tormine), kuid juba päeval saabub uus kogus soojust osatsükloni lõunaservas – nii võib päev tuua päikese toel taas kuni 10-kraadise sooja. Kuid 28. märtsiks saab külm õhumass siiski juba kindlamalt ülekaalu ja ilm muutub märksa kõledamaks. 29. märtsil on lumesadude võimalus üsna suur. 30. märtsiks tekib Skandinaavia kohal külm antitsüklon, mis levib kiiresti Läänemere ja seejärel Baltikumi kohale. See toob ilmselt küll päikeseküllase, aga jaheda päeva. 31. märtsil võib Läänemere jõuda sooja õhumassi piir. Kas ja kui suure sooja see kaasa võib tuua, on veel lahtine.
Janek Pärn kohas  Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia. Hull lumekruubisadu kella viieaeg.24.03.2017. Video: https://www.youtube.com/watch?v=p1Xtwk-r--E&feature=youtu.be
Kategooriad: Blogid

WMO uus pilveatlas

Ilm ja inimesed - 26. Märts 2017 - 4:21
Kommentaariumi link
Alates 2013. a lõpust pole kombeks teha eraldi postitusi, aga vahel harva siiski tuleb ette, kui teema on mingil põhjusel piisavalt prioriteetne. Seekordseks põhjuseks on WMO uus pilveatlas, millest tegi uudise ka Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/wmo-uus-pilveatlas/ ja lisaks http://tartu.postimees.ee/4057563/jogeva-noormehe-pilvefotod-vallutavad-taas-maailma, ehk kuskil avaldati midagi veel.Viimase uudise puhul juhin siiski tähelepanu sellele, et seal on vigu: näiteks pole mainitud Ain Vindit (https://www.facebook.com/ain.vindi?fref=ts), kellelt üks pilt valiti samuti sinna, samuti on esimese lõigus ebatäpsus: olen eeskätt Horisondi ja alles seejärel Eesti Looduse kaasautor. Lisaks võiks ka minu ja Aini piltide galerii olla seal. Sel teemal on Postimehega ühendust võetud ja loodame, et tehakse korda!Märkus kuupäevade kohta. Kuupäevade esitamisel tekib enim probleeme, kui kuupäev kirjutatakse kujul „05.06.2005“ – sellisel puhul pole võimalik aru saada, kas on mõeldud 5. juunit või hoopis 6. maid. Eestis ja enamikes teistes riikides kirjutatakse kuupäev reeglina formaadis DD.MM.YYYY, kuid Ameerika Ühendriikides on levinum järjekord MM.DD.YYYY. (Huvi korral vt https://en.wikipedia.org/wiki/Date_format_by_country.) Segaduse vältimiseks tuleks kuu nimi välja kirjutada. Siin ja edaspidi väljendan kuupäeva siiski numbriliselt ehk 15. märts 2013 asemel kirjutan 15.03.2013. PS! Aga kas null jätta, nt 05.06.2005? Keeleinimesed on arvanud nii: Pole tarvis, aga käsiraamatu järgi võib ka nulli alles jätta. Kindlasti ei käi null kuupäeva ees siis, kui kuu on sõnaga välja kirjutatud. Ja: Meile õpetati koolis, et tavatekstis pole esimest nulli vaja, ainult raamatupidamises ja finantsdokumentides võib see olla oluline (võltsimise vältimiseks). Otseselt reeglit pole (v.a see, kui kuu on sõnaga välja kirjutatud).  ***Ain Vindi pildi leiab https://www.wmocloudatlas.org/search-image-gallery.html -> menüüst Only Meteor Type -> Photometeors -> menüü lõpust vajutada Search -> sirvida pildid läbi, kuni silmab:
Ain Vindi. Pildistatud 3. aprillil 2013 Vagulas. See pilt valiti WMOsse ilmselt seetõttu, et kontrastina kuumale ilmale on siin see miraaž tekkinud külma ilmaga (teeääred lumised, lisaks lõppes tol aastal talv alles 10. aprilli paiku). Tegu on alumise miraažiga, vt http://www.atoptics.co.uk/fz81.htm. 
Nüüd minu piltidest. Suurem osa valitud piltidest on kihtsajupilvedest, üks kihtpilvedest, üks rünksajupilvedest ja üks üpris üllatava WMO määramisega, sellest vt allpool. Minu pildid on leitavad: https://www.wmocloudatlas.org/search-image-gallery.html -> menüüst Clouds -> valida Nimbostratus -> menüü lõpust vajutada Search -> sirvida pildid läbi, kuni silmab (analoogselt siis ka kihtpilvedega ehk 3. sammul on Nimbostratus asemel vastavalt Stratus, Cumulonimbus ja Cirrus); autori nimi on pildil vesimärgina näha:
Kihtsajupilved. Pildistatud 25.12.2012 Laagris suunaga itta. Külma kliimaga piirkondades tehtud piltidest oli WMO väga huvitatud, sest sellised piirkonnad on väheasustatud ja pilte on sealt üsna raske saada (Eesti on maailma mastaabis ekstreemne koht, kus elada, eriti laiuskraadi mõttes), seepärast on Soomes tehtud pilte valitud sinna ebaproportsionaalselt palju. Muuhulgas oli WMOl kõrgendatud huvi saada pilte lauslumest ehk kihtsajupilvedest, millest sajab lund.Konkreetne päev oli eriline, sest sel päeval langes pilvede tõttu valgustatus keskpäeval alla 3000 luksi, mis on madalaim, mida kihtsajupilvede puhul keskpäeval täheldatud; kihtsajupilvede paksus oli sel päeval üle 10 km, mida õnnestus osaliselt tõestada sondeerimisandmetega. Foto saju tipphetkest: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/IMG_2156.JPG (ülalolev foto on tehtud saju alguses).
Kihtsajupilved. Pildistatud 15.07.2012 Laagris suunaga itta. See pilt valiti, sest a) siin on erakordselt hästi välja kujunenud hatakpilved (Stratus fractus, vahel nimetatud ka Fractonimbus); b) need kihtsajupilved arenesid rünksajupilvedest, mistõttu võib nimetada Nimbostratus cumulonimbogenitus.Konkreetne päev oli eriline, sest Loode-Eestis sadas erakordselt palju: selline veerohkus enne seda päeva meenub 2004. a juuli lõpust, mis oli veelgi erakordsem, kui maksimaalne sajuhulk ööpäevas ulatus 78,3 mm-ni.
Kihtsajupilved. Pildistatud 7.04.2013 Tallinnas. See pilt valiti sarnastel põhjustel nagu üleeelminegi (WMO kõrgendatud huvi külmas kliimas tehtud piltide vastu, eriti kui näha on lauslumi). See talv oli eriline, sest lõppes alles 10. aprilli paiku, kui algas lume sulamise periood, mis märgib kevatalve algust [Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.]


Kihtpilved. Pildistatud 6.12.2014 Laagris suunaga lõunasse.  See pilt valiti ilmselt seetõttu, et tegu on paksude, st läbipaistmatute kihtpilvedega, mis annab sademeid (valged täpid), ent tegu pole kihtsajupilvedega, mida õnnestus tõestada radar- ja satelliitpiltidega (WMO: Stratus nebulosus with precipitation). Vahest kõige silmapaistvam asjaolu selle pildi puhul on WMO arvamus, et valged täpid on lumesadu, WMO: The cloud is sufficiently dense to obscure the sun, so we may define it as variety opacus. It is also dense enough to produce the supplementary feature praecipitatio, as can be seen by the white spots which are snowflakes. Tegelikult tegin foto välguga, et vaevumärgatavad veetilgad (uduvihm) jääks vastuvaidlematult fotole. Sellise eksimuse põhjusest vt allpool, pärast pilte. Tõestada on seda võimalik vaatlusandmetega, vt https://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2014/12/6/DailyHistory.html? ja foto EXIF infot http://exif.regex.info/exif.cgi, algfail https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYTVEVEV2eDdiemM/view?usp=sharing, võrrelda faili tegemise kellaaega ja vaatlusandmeid.

Ümaratipulised rünksajupilved (Cumulonimbus calvus) koos võimsate rünkpilvedega. Pildistatud 1.08.2012 Laagris, suunaga kagusse. See pilt valiti seetõttu, et siin on silmapaistvalt hästi näha seda, et rünksajupilvede ülemine osa on kuplitaoline, ei ole näha narmaid, kiude, alasit vms. Asi selles, et selliseid pilte on väga vähe, kus on vastuvaidlematult ja ainult ümaratipulised rünksajupilved, mitte aga nt alasiga või juustega ehk kiudpilvedega rünksajupilved. Pildil on näha küll kiudpilvi, aga need pole seotud rünksajupilvede arenguetappidega. 
Kiudrünkpilved (WMO: kiudpilved). Pildistatud 28.08.2013 Tallinnas (Ristiku ja Telliskivi tänava nurgal) suunaga lõunasse. See pilt valmistas suurima üllatuse, sest WMO määras kiudpilvedeks, aga olin alati arvanud, et need on kiudrünkpilved. Kuigi fotol on ka kiudpilvi, need siiski ei domineeri. Ometigi ütleb WMO: Cirrus floccus over Tallinn, Estonia. During the warm late summer day, there formed spectacular Ci floc clouds. Kuigi ma mõistan siin määramise loogikat, sest topjad kiudpilved võivad tõepoolest olla rünkpilvelaadsed, sobiks ikkagi kiudrünkpilved nimetusena paremini.
Kokkuvõte: kokku esitasin WMOle kõigest 15 pilti, millest 6 ehk 40% osutus valituks. Tegelikult oleks võinud palju rohkem pilte saata, kuid väga ranged (soovituslikud) reeglid seadsid piirid(,  kui palju energiat võis panustada), pikemalt vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/10/wmo-uuendab-rahvusvahelist-pilveatlast.html. Kõige raskem oli leida lisamaterjale, sest väga soovituslik oli pildile lisada ka ilmakaart, radar- ja satelliidipilt, sondeering jne. Ain Vindi pilte saatsin enda omadest vist rohkem, kuid piiri seadis keelebarjäär, mistõttu pidin tema nimel tegema kasutaja ja siis ta pildid saatma ja kirjeldama ise. Eestis oli suurim potentsiaal vast pilvefotograafil Janek Pärnal, kes elab Simunas, kuid energiat temaga tegelemiseks ei jätkunud (samuti keelebarjäär ja muudki mured). Minult valiti kõige rohkem pilte tõenäoliselt järgmistel asjaoludel: a) olin kursis, millest WMO huvitus, mistõttu eelvalik sai vastav; b) olen keskendunud kihtsajupilvede, aga ka kiht- ja kõrgkihtpilvede pildistamisele, mistõttu see ühtis WMO huviga ja eelvalik oli niisiis üpris lihtne; c) pildid on tehtud (väga) külmas kliimas, mis samuti sobis WMOle väga hästi ja andis olulise eelise, ainult Soomes jt põhjamaades tehtud fotodel oli suurem eelis.
Esile tooks Helle Vahteri arvamuse: [25.3.2017. kell 12:22-18:10 Mähe] Minul polnud täna muud kui meie ,,rahvuspilved ... Tervitused neile, kelle lemmikud on kihtsajupilved! Ehk et kihtsajupilvi peavad mõned inimesed Eesti rahvuspilvedeks!Lisaks sellele, et pilte saatsin vähe, jäi üle kahetseda seda, et ei saatnud fotosid helkivatest ööpilvedest, mitmetest foto- ja hüdrometeoridest (pilved välja arvatud, mõeldud sademeid) jne. Aga mis tehtud, see tehtud.Kõige rohkem häiris WMO vähene suhtlus fotode autoritega: jäi mulje, et fotode saatjatega ei arvestatud piisavalt, mistõttu tekkis põnevaid, kuid kahjuks väga eksitavaid vigu, kasvõi seesama kihtpilvede puhul sademete pidamine lumehelvesteks, kuigi need olid uduvihma piisad. Samuti oli WMO pilvekalendri (ühena vähestest maailmas õnnestus see paberkandjal siiski hankida) fotovalik minu arvates üsna kole, millest ilusaimate hulka paigutub siiski ka Kairo pilt, mida on siiski ületöötluse tõttu palju kritiseeritud, aga: kalendris pandi see oktoobri asemel novembrikuu pildiks, lisaks määrati valesti kõrgrünkpilvedeks, kuigi pildil on vist vastuvaidlematult tegu kihtrünkpilvedega (vt allpool), leidub teisigi ebatäpsusi ja arusaamatuid vigu.WMO uuendas pilvesüstemaatikat uute taksonitega, mis tunduvad võõrad ja vajavad harjumist, kuid on vajalikud, vt ülevaadet https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBQ2ZnM2x0Q1NXNEk/view?usp=sharing. Mis võinuks olla WMO pilveatlases:
Mitmekihilised kõrgkihtpilved (Ac duplicatus). Pildistatud 13.06.2013 Laagris, suunaga idakagusse. Pilt saadeti, aga ei valitud.Pildil on silmapaistvalt hästi eristatavad vähemalt 3 pilvekihti, kusjuures sademeid ei esinenud ja isegi madalaim pilvekiht oli enam kui 2 km kõrgusel (saab tõestada nt Ilmateenistuse vaatlusandmetega, osaliselt ka sondeerimisandmetega). 
Kõrgkihtpilved. Pildistatud 11.04.2013 Tallinnas, suunaga kagusse. Jäi saatmata. Siin pildil on silmapaistvalt klassikalised kõrgkihtpilved matjalt läbipaistva päikesekettaga. 
Kairo piltidest on palju räägitud, aga olgu siingi mõni neist esitatud ülevaate terviklikkuse huvides:
Kairo Kiitsak. Lainelised kihtrünkpilved (Asperitas) koos kõrgkihtpilvedega. Pildistatud 21.10.2015 Simunas, suunaga edelasse. WMO: Stratocumulus stratiformis opacus asperitas. This image shows a grey, extended layer of Statocumulus with some darker parts of the species stratiformis. It is sufficiently opaque that the sun would be completely masked and thus is variety opacus. Of special interest is the well-defined wave-like structure on the underside of the cloud, seen at 2 and 3. The undulations are more exaggerated and less organised than in variety undulatus and are designated supplementary feature asperitas. The waves may be smooth, or dappled with smaller features and sometimes descend into sharp points as if viewing the sea surface from below. Variations in the thickness and illumination of the cloud can lead to some dramatic visual effects.  At the time of this image the measured cloud base of 1820m (about 6000ft) is at the top limit of the low cloud étage and could possibly be mistaken for Altocumulus. 

Kairo Kiitsak. Imeilusad kihtrünkpilved Simuna kohal - 3.10.2014.Nendest piltidest pandi kokku WMO kalendrisse valitud pilt, mis sai rahvahääletusel kõige rohkem hääli (ligi 30 000).
Lõpetuseks, ainus tagasiside, mis saadeti vist enamikele piltide autoritele, kelle pildid osutusid atlases valituks:Your photographs for the International Cloud Atlas 
Dear photographer,
You have offered some of your photographs for their inclusion in the new edition of the WMO International Cloud Atlas. We would like to express our deepest appreciation for this contribution.
We are pleased to inform you, that your image(s) has been included into the new, web-based edition of the WMO International Cloud Atlas (Manual on Observation of Clouds and Other Meteors, WMO-No. 407) and would like to congratulate you on this achievement. Please note that the Task Team which prepared the atlas may have amended some of the information you provided, like the caption, description and coding. The Task Team will be able to provide clarifications on these changes to the contributors, if desired.
Please find more about the Atlas at: https://www.wmocloudatlas.org/home.html (publicly accessible from 23 March, 00 UTC), where you should be able to view your photographs.
The WMO International Cloud Atlas provides the globally-standardized classification system for clouds and other meteorological meteors: hydrometeors, lithometeors, photometeors, and electrometeors. The Atlas is used not only for regular weather reporting by meteorologists, but can also serve as a training tool, or just as a beautiful image collection for weather enthusiasts. 
We would also like to announce the website official launching ceremony happening on 23 March at 13:30 UTC, which will be webcasted live at: https://public.wmo.int/en and at WMO Facebook channel.
We sincerely appreciate your contribution and thank you very much for it. We hope the Atlas will be helpful and interesting to you.
Kind regards,
Isabelle RüediObserving and Information Systems DepartmentWMO SecretariatGeneva, Switzerland
Kategooriad: Blogid

25. juuni ekstreemumid 2007-2017

AastaMaks.KeskmineMin.
201720,7°C15,22°C10,9°C
201631,4°C21,07°C12,3°C
201516,8°C13,76°C9,5°C
201416,7°C11,86°C6,9°C
201328,5°C21,14°C14,4°C
201219,1°C13,49°C7,3°C
201119,2°C14,31°C10,0°C
201025,9°C16,58°C11,2°C
200924,2°C18,24°C11,0°C
200817,5°C13,42°C8,1°C
200723,0°C16,32°C11,5°C

Ilmateenistuse ennustus

9...14°C
13...18°C
7...13°C
14...18°C
8...13°C
16...21°C
8...13°C
15...22°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
26.06.Quirin
25.06.Quirin
24.06.Octavian
23.06.Octavian
22.06.Octavian

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no194,40%
Yr.no292,80%
Ilmateenistus 191,60%
Yr.no390,60%
Weather Underground190,00%

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

edelatuul 8, puhanguti 12 m/s.
edelatuul puhanguti 15 m/s.
edelatuul puhanguti 15 m/s.
edelatuul puhanguti 15 m/s.
edelatuul puhanguti 15 m/s.

Külastatavus

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

2,7% on kuu nähtav.
28 päeva on noorkuuni.
Noorkuu

UV-indeks Tõraveres

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk