Blogid

8. nädala ilm (22.–28.02.2021)

Ilm ja inimesed - 22. Veebruar 2021 - 13:18

Kommentaariumi viide

Muutliku temperatuuriga nädal, kuid sulailm on ülekaalus.

Mõnikord öeldakse, et piir peab hästi, nii ka seekord: 22.02. hommikul oli üle lahe ja mõni km idapiirist ida pool pakaseline, meil aga sulailm (https://www.infoclimat.fr/).

Nädal algas kontrastselt: hommikul oli enamasti valitsemas sulailm, oli udune, aga just piiri taga oli pakaseline õhumass. See hakkas liikuma edela poole, nii et esmalt langes päeva jooksul Virumaal õhutemperatuur –9 °C-ni ja õhtuks on oodata ilma külmenemist ka mujal, kuid mitte nii palju; puhub ida- ja kirdetuul. Saaremaal ja lõunapiiril võib sulailm jääda püsima, puhub edela- ja läänetuul, kuid eks paistab. Ilmamuutus võetakse juba 24 h pärast tagasi (ilmselt koos lumesajuga) ja siis jääb soe püsima nädala lõpuni.


Eesti kohal on front, millest kirde pool on pakaseline õhumass, puhub ida- ja kirdetuul, edelas aga Aafrikast saabunud kevadiselt soe õhumass, puhub edela- ja läänetuul (DWD).
Kategooriad: Blogid

7. nädala ilm (15.–21.02.2021)

Ilm ja inimesed - 18. Veebruar 2021 - 12:23

Kommentaariumi viide
Töönädala algus on nagu ikka hullumajapuhvet, nii et lugejate mure leiab ehk nüüd lahenduse.

Südatalviselt külm, kuid olulise sajuta nädal. Ilm muutub nädala lõpus.

6. nädal lõppes südatalviselt. 7. nädal algas külmeneva ilmaga. Rannikualadel tekkis kerge mereefekt. Kuid õhtul hakkas ilm muutuma. Nii tõi öö ilmamuutuse ja 16. veebruar möödus pehme talveilmaga, sadas lund, kohati ka tuiskas kergelt. Päeva teises pooles algas ilm külmenemine ja selginemine kirdest edelasse. Õhtul arenes Soome lahel mereefekt.
17. veebruar tõi südatalviselt külma ilma. Põhjarannikul sadas lund. Tuul oli nõrk. Õhtul ilm selgines kõikjal ja valitses tuulevaikus või nõrk muutliku suunaga tuul. 
18. veebruar tõi talve kõige külmema ilma, kui hommikul mõõdeti Jõhvis –30,1 °C. Viimati puudutas õhutemperatuur –30 °C piiri 2016. a 8. jaanuaril Tartu-Tõraveres, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/.

Pakaseline kõrgrõhkkond on 18. veebruaril Eesti kohal, kuid see liigub kiiresti lõunasse (DWD).

Kategooriad: Blogid

6. nädala ilm (8.–14.02.2021)

Ilm ja inimesed - 11. Veebruar 2021 - 20:55

Kommentaariumi viide

Muret tunti kaagutaja pärast. IT-tehnik on tegelenud võrelahendusega, mistõttu postituse avaldamine on peatatud (senimaani). Avalikkuse surve jõudis murdepunkti, nii et olukord eskaleerus ja arenes praegusesse staadiumisse. Osa lugejaid soovivad olukorra rahustamist, teised jällegi selle neutraliseerimist. Viimane telefonikõne: "Pseudonunnumolekul!".

Talv on jõudnud maksimaalsesse arengustaadiumisse. See on toonud vaat et rekordilise puhangu imeliste nähtuste märkamises. Üks neist on kõmu tekitanud Marteni pildid, vt https://www.facebook.com/groups/153561198685380/permalink/703763043665190/, kommentaar https://ilm.ee/index.php?46912

Pärast jaanuari keskpaika saabus väga suur südatalvine sula. Arvamused võnkusid südatalve jätkumise ja kevadtalve vahel nagu ka mudelprognoos. Praeguseks on selge, et tegu oli ülisuure südatalvise sulaga, mis lõppes jaanuari lõpuks: taastus intensiivne põhjamaine (väikese algustähega) südatalv. 
See südatalve intensiivistumine algas Venemaa peaaegu rekordvõimsa madalrõhkkonna mõjul, vt ilmakaardi kirdeservas:

Venemaa hiidmadalrõhkkond lasi oma lääneservas voolata Jäämere jäist ja niisket õhku Läänemere äärde. See anomaalia muidu sooja talve raames veel kestab (DWD).

Lisaks Venemaa pakaselisele madalrõhkkonnale on teine ilmategija veel: see on Gröönimaa kõrgrõhkkond, mida on näha ka ülaloleval ilmakaardil.

Kategooriad: Blogid

5. nädala ilm (1.–7.02.2021)

Ilm ja inimesed - 2. Veebruar 2021 - 12:53

Kommentaariumi viide

Osa lugejaid ja IT-tehnik palusid kaagutaja viimase kasutatud seadme ip-aadressi jätta avatuks. Esialgu saab sellele vastu tulla. On võimalik kasutada võrelahendust, aga eks paistab.

Kuuvahetus algas mereefekti lumega (pikemalt Maa Elus), kuigi kaugeltki kõikjale, sh Alatskivile, tugevaid lumehooge ei jagunud. Nädal jätkub esialgu pehme ja lumise talveilmaga, kuid pöördub siis külmemaks ja ilmselt ka kuivemaks.

1.02.2021 mereefekti soodustas Venemaal nõrgeneva madalrõhkkonna serv: ehkki õhumass polnud vee suhtes kuigi külm, aitas madalrõhkkond areneda tõusvatel õhuvooludel. Ka õhu liikumise suund oli üsna sirgjooneline ja soodne. Paiguti lisandus lund enam kui 10 cm ööpäevaga. Õhk oli võrdlemisi soe, vastu Läänemerd isegi plusspoolel, nii et Vilsandil oli sadu vesisem või ei sadanud eriti ja ilm talve ilmselt ei meenutanud, aga mujal siiski südatalvine. Õhtul mereefekt kadus, sest sünoptiline olukord muutus.
2.02. tõi edelast saabunud teine madalrõhkkond uue, kui väheldasema saju. Sedagi sadu ei jagunud kõikjale, vaid põhiliselt saartele ja loodeserva. Ilm püsis pehme, hommikupoole paiguti saarte rannikualadel nõrgalt sula.


Kuulda on elevuses Kairo ähkimist ja puhkimist – mereefekti mõju, sest lumehood olid tõesti vägevad ja jämeda lumega.

Padulumi mereefektist rõhub okstele. 1. veebruaril Nõmmel
Kategooriad: Blogid

4. nädala ilm (25.–31.01.2021)

Ilm ja inimesed - 26. Jaanuar 2021 - 14:45
Kommentaariumi viide
Nädalavahetus möödus üsna tugevate lumehoogude saatel. Enamasti oli tegu lõunalohkudega, mis arenesid põhja-lõunasuunalises frontaalvööndis.
Nädal on esialgu sulailmadega, hiljem läheb tasapisi külmemaks, lisandub lund.
26.01.2021 jõudis Eestini lõunatsüklon, mis liigub põhja poole ja suundub seejärel Venemaale. Ilm on selles rahulik ja valdavalt nõrga lumesajuga, mere ääres ja Virumaal on sadu vesisem (Narvas tõusis õhutemperatuur sooja õhumassi mõjul 2 kraadini).
Edaspidi see madalrõhkkond täitub, kuid hoiab ilma pilvise ja lisandub pisut lund. 
Eestit mõjutav lõunatsüklon toob lumelisa ja pehme talveilma (DWD).
Kategooriad: Blogid

3. nädala ilm (18.–24.01.2021)

Ilm ja inimesed - 18. Jaanuar 2021 - 19:52

Kommentaariumi viide

Südatalvest kevadtalvesse – nädal toob järsu ilmamuutuse. Eelmise nädala postituse lõpus on kokkuvõte!

17.01.2021 hakkas ilm kiiresti soojenema. Isegi Narvas tõusis õhtuks õhutemperatuur kõigest paari miinuskraadini. Muutlik tuul ja tuulevaikus asendus edela- ja läänetuulega. Sähh meile kõigile!
Esialgu talveilm püsib ja lund tuleb natuke ka juurde. Aga: eriti võimas ilmamuutus toimub 21. jaanuaril, sest Põhjamerele jõuab sügav tsüklon (õhurõhk keskmes vastab 3. kat orkaanile). See toob nädala teises pooles kuni 4 või 5 plusskraadi. See soojus kestab peaaegu nädala lõpuni. Ilmamuutusega kaasneb ilmselt ka tugev lumesadu ja tuisk. 
[Vastuseks Sakala pärimisele] 25. jaanuaril läheb ilm aeglaselt külmemaks. See toob talvise ilma tagasi, aga väga külmaks ei lähe. Pikaajaline prognoos enam rekordsooje kuid ei näita, vaid nüüd näitab pigem keskmisele lähedast ilma, kus ei ole temperatuuriekstreemume. Selle põhjal võib arvata, et veebruar ja märts tulevad üsna keskmised, ilmselt soojapoolsed, aga jagub ka talveilma. Selle nädala suur sula võib vähemalt kohati lume täielikult sulatada, aga hiljem tuleb lumi jälle tagasi. Arvatavasti on siiski kevad varajane ja suhteliselt soe.
Läinud nädala külm võib siiski jääda talve kõige karmimaks [seda muidugi suure kindlusega öelda ei saa, nt 2011. a oli talve külmim –33,4 °C (18. veebruar, Jõhvi)]. Soojadel talvedel on enamasti jaanuar kõige külmem talvekuu, aga keskmistel pigem veebruar. Hetkeseisuga võib jaanuari keskmine tulla üsna normilähedane, et mitte öelda pikaajalisest keskmisest madalam, ent siiski paistab, et talv on kokkuvõttes soojapoolne. 

2 nädala ilm. Hüperpildile klikkides saab Lasva, Võrumaa juurde, kuid erinevus Tallinnaga pole eriti suur, v.a sajuhulgas (MeteoBlue).
Kategooriad: Blogid

2. nädala ilm (11.–17.01.2021)

Ilm ja inimesed - 11. Jaanuar 2021 - 19:52

Kommentaariumi viide

Mõõdukalt talvine nädal.

Palju on päritud tormi kohta. Osa on pahased ja soovinud tormi tühistamist. Paraku looduse vastu ei saa. Kuna see on kagutorm, siis tuul enamikes kohtades ilmselt kuigi märkimisväärne ei ole, ka lumesadu ei ole rekordiline, seega nt 23. ja 24.11.2008 võrreldavat lumetormi karta pole. Aga seniste soojade rahulike ilmade taustal võib see mõjuda harjumatuna.
Nii 10. kui 11.01.2021 tõi lumesadu ja kohati tuisku. 11.01. läks ilm õhtuks lääne pool soojaks ja kohati tekkis udu. Saarte rannikutel oli õhtuks sooja paar kraadi. Siiski on lund lääne pool üldiselt vähe erinevalt kagupiirist, kus maas poolemeetrine lumekiht (ei kajastu lumekaardil). 
12.01. toob tuisu. Lumetormi osas on seisukohad hetkel erinevad, kuid Ilmateenistus andis siiski 2. astme hoiatuse:


Ilmateenistuse hoiatused 12.01. kohta. Need võivad mõjuda sooja ja rahuliku ilmaga harjunutel üsna kainestavalt, ent elame-näeme!
Kategooriad: Blogid

1. nädala ilm (4.–10.01.2021)

Ilm ja inimesed - 4. Jaanuar 2021 - 23:22

Kommentaariumi viide

Ohsaraks! Suur tänu lugejatele nende sisekaemuste eest (4.01. oli üle 50 telefonikõne sel teemal)! Kummaline muidu mõelda, et 2.01.2021 käis TV3 lausa kodus intervjuud tegemas, kuid palusin siiski võtted õues maja ees teha. Nende mure oli see, kas tõesti on oodata miinus kakssada kraadi (–200 °C)! Pidin selgitama, et see on vaid kuulujutt ja väljamõeldis, umbes nagu aastaid tagasi see jutt, et tuleb 1000 a külmim talv. Sadadest miinuskraadidest siiski pääseme, kuid külmemaks läheb. Nende teine mure oli rekordtihe udu aastavahetusel, millest on siin juttu olnud. Ja nagu vana klassika:
31.12.1978 meenutus: siis oli Eestis kuni –42,6 °C! Seega 31.12.2020 oli meil soe nagu paradiisis: 0...2 °C. Aga jah, 42,x a tagasi külmus vana-aasta õhtul isegi viin ...
Valve Põlvamaalt ütles: "Noo see on vanarahva tarkus, et peale jaanipäevane udu tähendab sooja ning peale talvist pööripäevane udu järgmisse kuusse külma. Senini on see ainukene vanarahva tähelepanek toiminud." Tõepoolest, külmemaks läheb, aga isegi –20 °C on väga ebatõenäoline, vt edaspidi.
Vaat siis, nüüd on lumi maas, kohati pidavat olema üle 30 cm ja miinuskraade vaid 2. Kel huvi, vaatab ja kuulab https://vikerraadio.err.ee/1215649/okoskoop-ilmaprognoos-olmejaatmed

Osa lugejaid on mures ka selle kaagutaja pärast. IT-mees tegeleb asjaga ja üritab korda hoida.

Nädal on talvine ja peaaegu "harju keskmine". Mida see tähendab? Skandinaavia ja Soome kohal tugevneb kõrgrõhuala. Uuralite kohal on üliintensiivne antitsüklon, milles õhurõhk maapinna lähedal läheneb 1070 hPa-ni, vt allolevat ilmakaarti. Seega on pikemaks ajaks kindlustatud kaguvool. Kuid õhumass selles sünoptilises olukorras on südatalve kohta väga soe. Niisiis suurt külma ei tule ja ilm püsib pilvine: isegi –11 °C on üksnes 45% tõenäoline. Siiski praegune lumi jääb pikemaks ajaks püsima ega sula ilmselt enne kuu lõppu.
Kui madalat õhutemperatuuri võib sisemaal loota / karta? Juhul kui peaks ilm selginema ja tuult pole, on –10 °C võimalus 50%, –15 °C võimalus ~35% ja –20 °C võimalus ~5%. Suurim tõenäosus külmaks on 10. jaanuari paiku. Kuigi idakaartest läheneb viimaks ka suhteliselt külm õhumass, satub see nädala lõpuks teravasse vastasseisu Atlandi ookeani soojuse ja niiskusega, mistõttu võib tekkida torm. See toob küll lumelisa, aga mitte pakast. 


Ilmakaardi äärmises servas on näha uskumatult intensiivne antitsüklon, mille keskmes Uuralitest idas lähenes õhurõhk 1070 hPa-ni (DWD).
Kategooriad: Blogid

53. nädala ilm (28.–34.12.2020)

Ilm ja inimesed - 29. Detsember 2020 - 21:01

Kommentaariumi viide

Sulailmaga ja tormine nädal.

Nädala alguses oli mitmeosaline madalrõhuala vallutanud suurema osa Euroopast ja selle megakeerise surve Venemaa kõrgrõhkkonnale jätkus. Kahe rõhuala piirimail kandus Eestisse soojem õhumass, kuid väga aeglaselt: õhutemperatuur tõusis õhtuks Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...3, ida pool 0...–1 °C-ni, kuid jäi siis püsima.
Tugeva vastasseisu tõttu oli väga tugev kagu- ja lõunatuul: sisemaal puhanguid üle 15, rannikul 20, merealadel kuni 22 m/s.
Sajupilved jõudsid päeva jooksul, kuid oli väga ebaühtlane ja vähene (alla 5 mm/d), leidus mitmefaasilisust: Liivi lahe ümbruses ja saartel peamiselt vihm, mujal jäävihma ja lumi. Seetõttu oli mitmel pool libedust. 


Ivo Aksli.  /---/ lubati jäävihma. Ja nüüd on see käes. Auto on nagu soomusauto. Trepid, teed, puud ja põõsad on nagu klaasiga kaetud. Libe! [28.12. õhtul Tartus]
Järgmisel päeval (29.12.) olulisi muutusi polnud. Madalrõhulohk liikus üle Läänemere põhja. Seetõttu oli pilves, kuid olulise sajuta ilm. Õhtul jõudis Lõuna-Eestisse nõrk vihma- või lumesadu, mis liikus põhja suunas.
Puhus kagu- ja idatuul 5–11, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 9–14, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur oli – 1...4 °C. Püsis libedus!
Ülikeerised 29.12. satelliitpildil(DWD).
Kategooriad: Blogid

52. nädala ilm (21.–27.12.2020)

Ilm ja inimesed - 22. Detsember 2020 - 13:30

Kommentaariumi viide

Hilissügiseselt soe ilm jätkub. 

Nädala algus tõi suurema saju vihmana eeskätt läänerannikule. Kui lääneservas on päris soe, kuni 7-kraadine õhutemperatuur, siis ida pool sisemaal püsib jahedam ilm, aeg-ajalt sajab vähest vihma või märga lund, mitmel pool on udune. 
Nädala vältel ilm siiski muutub külmemaks ja lumiseks. Seda võib pidada jõuluimeks, sest paistab et muu aeg on soe ja ülekaalukalt sulailmadega. Ilm hakkab muutuma juba täna, 22.12., kui aktiivne madalrõhulohk liigub üle Läänemere kirdesse. See toob enamasti märga lund, vaid päris mere ääres on sadu vesisem ja võib üksnes vihmana tulla. Sajuhulk jääb ilmselt <5 mm/d.
Seejärel soojust enam juurde ei tule ja õhumass hakkab jahtuma. Kuni 26.12. on siiski pigem sulailm, vaid kõrgustikel ja ehk ka sisemaal võib õhutemperatuur jääda 0...–2 °C, aga kui sajab, siis ilmselt lund. Suure tõenäosusega ei ole see külmenemine püsiv, vaid mõni päev hiljem läheb jälle soojemaks ja praeguse seisuga ka tormiseks. Seega, nagu ikka – elame-näeme!


Pilvine vaade pilvepiirilt (kaamera kõrgus 180 m merepinnast, https://www.teletorn.ee/veebikaamera/).
Kategooriad: Blogid

51. nädala ilm (14.–20.12.2020)

Ilm ja inimesed - 13. Detsember 2020 - 15:53

Kommentaariumi viide

Palume täita kliimateemaline küsimustik https://tinyurl.com/yxdmrf47.

Eelmises postituses on satelliitpiltide all juttu detsembri päikeselisusest. Tõepoolest, lõppev nädal üllatas ohtra päikesepaistega. Võib arvata, et detsembri päikesenorm tuli täis ja uue aastani päikest eriti ei näe. Kui aga peaks tulema kasvõi veel üks päikeseline päev, siis see ilmselt ületab 2015. a uskumatult päikeselise detsembri, vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/.
Sellist päikeseküllust ja karget, kuid lumeta talveilma võimaldas Venemaal püsinud ülivõimas antitsüklon, mis nihkub üha kaugemale itta Kashastani kohale. Selle mõju on praeguseks peaaegu kadunud, üksnes kagu- ja idatuul annab veel rõhkkonna mõjust märku.

Intensiivne antitsüklon eemaldumas itta. Suvisel ajal ei ole vist küll mitte kunagi nii kõrget õhurõhku maalähedases õhukihis (kuni 1046 hPa ilmakaardi paremas servas), sest kuiv ja külm õhk on tihedam, kui soe ja niiske, avaldades seega pinnaühikule suuremat rõhku (DWD).

Uus nädal algab veel talviselt kargelt, aga ülejäänud päevad tulevad vesised ja väga soojad: detsembrikuumus võib kerkida 7 kraadini (sisemaal on enamik ajast 0...3 °C, kuid nädala lõpus läheb sealgi soojemaks). Silmapiiril paistab tekkivat uus antitsüklon, kuid see ei hoia ilma kargena, vaid lõunakaartest tuleb niisket soojust. 
Kas see on hea või halb? Ilmselt oleneb, kellelt küsida. Tänane vestlus tuttavaga näitas, et hea oleks –5 kraadi ja käputäis lund mõneks nädalaks. Seega talle porine soojus talvekuudel ei meeldi. Samas paljudele on soojus jällegi väga meeldiv. Siiski, isegi kui on vahemereline soojus, siis loodusliku valguse vähesus mõjub mõnedele inimestele negatiivselt – jah, see teema kerkis valgusreostusega seoses esile, täpsemalt küsimusega, kas ja milliseid positiivseid aspekte võiks valgusreostusel olla. Rootsi suitsidoloogid (enesetaputeadlased) on seda uurinud. Tõepoolest, osa inimestest on mõjutatud sesoonsest (hooajalisest) meeleoluhäirest, millel on kohane ingliskeelne lühend – SAD, mis eesti keeles tähendab kurb, vt https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/seasonal-affective-disorder/symptoms-causes/syc-20364651. Paraku ei ole valgusreostusel leevendavat ega ravivat efekti, sest sel pole loodusliku päevavalgusega võrreldavat kvaliteeti. 

Kategooriad: Blogid

50. nädala ilm (7.–13.12.2020)

Ilm ja inimesed - 9. Detsember 2020 - 17:22

Kommentaariumi viide

Kuna blogi lugejad on muutunud rahutuks ja huvi ilmastiku vastu on ülisuur, ei saa vältimatut edasi lükata. Paraku on nädala esimene pool tüüpiliselt kõige kiirem ja hullumeelsem aeg, lisaks on alanud eksamiperiood, nii et ...

Kanal 2 on teinud intervjuu jaanipäeva ilmast. See läheb eetrisse 1. jaanuaril 2021 kell 19:00. Samuti tundis Retro FM huvi jõulude ilma vastu ja üldisemalt sellest, mis saab talvest edasi. Ja siis Maaleht ... Kel huvi, saavad kätte kogu lugemismaterjali.
Eriti vapustav oli tähelepanutorm seoses valgusreostuse ja pesu kuivatamisega talvel vabas õhus, mille lihtsustatud versioon on saadaval vastavalt https://drive.google.com/file/d/1Cip2Fg33MHTE_YpNnnsfMoj9qA_RjgeX/view ja https://drive.google.com/file/d/1xx4jYeLCIQ0KZxiOO-JpUn0mFyhMXBiT/view

 
Maismaa kohal punakas ja veekogude kohal rohekas toon on paduselge (absoluutselt) pilvitu taevas. On näha, et kõrgrõhkkonna lääneservas on niiskusraja, mis määrab pilvisuse. 9.12. satpildid Läänemere regioonis (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/).

Detsembri esimeses pooles valitsevat üliintensiivset ja ulatuslikku kõrgrõhkkonda ei osanud veel kuu aega tagasi keegi ette näha. Nt kirjutas M .Kaasik 4. nov nii: "Kesk-Euroopas püsib kõrgrõhuala. Madalrõhkkonnad liiguvad Põhja-Atlandilt üle Skandinaavia Venemaale. Baltimaadel vahelduvad madalrõhulohud ja kõrgrõhuharjad toovad meile pehmet, kuid mitte pidevalt sula ilma ja mõõdukalt sademeid. Ida-Eestis kujuneb tasapisi lumikate, lääne pool veel mitte." Kuid läks teisiti ja nüüd on tal uues prognoosis Siberi kõrgrõhhkonna ulatumist Läänemereni mainitud, kuid see tähendab lõunavoolu ja seega mitte kuigi külma ilma. Selle kõrgrõhkkonna mõju on näha ka NOAA kuuprognoosis: kõrvalekalle klimaatilisest normist https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif.
See kõrgrõhkkond on nõrgenemas ja liikumas kaugemale itta Venemaa keskoblastite ja Kashastani kohale, kuid lääneserv jääb siiski Venemaa lääneosa kohale. Seetõttu püsib lõunavool, kuid niiskust tuleb lisaks: ilm on pilves, sombune ehk niiskus ja nullilähedane õhutemperatuur soosib libedust, jäite-kiilasjää teket. Pärast kuu keskpaika paistab, et Siberi kõrgrõhkkonnal ei ole Läänemere äärde enam asja, nii et mõjule pääseb niiskem ja soojem ilm. Arvatavasti saab sisemaal ja kõrgustikel maa valgeks, sest rekordsooja ilma ka detsembri teises pooles ette näha pole (erinevalt novembrist) ja seal on maa vast kauem kui päevaks valge. Saartel ja läänerannikul on lumikatte teke ja püsimajäämine siiski ebatõenäoline.
Valgete jõulude tõenäosust võib hinnata saarte läänerannikul 10–15%, Eesti lääneosas ~25%, sisemaal ligi 40% ja sisemaa kõrgustikel 55%. Kuid need on siiski üsna suure määramatusega arvud (hinnangud) - näiteks muidu üldise sulailma taustal võib sattuda mõni suur lumesadu või ajutine ilma külmenemine just jõuludele, millega peab arvestama.
Kokkuvõtlikult on detsembri teine pool sagedaste sulailmadega ja püsiva lumikatte lootus on eeskätt sisemaa kõrgustel ja sedagi pärast 20.12. Jõulude paiku pakuks, et õhutemperatuur on –3...2 °C, kui ilm selgem, võib ka –7 °C olla, seega pehme talveilm või kerge sula. Sademete tõenäosus (loodetavasti lumi, saartel tõenäoliselt vihm) on üle 50%.
Jaanuaris paistab, et ülekaalus on tugev läänevool, sagedased on tormid ja vihmasajud, kuid mitte nii äärmuslikult kui läinud talvel. Siberi kõrgrõhkkonna taastumist uued andmed ette ei näe, vt nt NOAA https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd2.gif, samas kõrgrõhkkondade käitumist on raskem prognoosida – nad võivad ootamatult kuhugi suunas laieneda, või laguneda või jääda nädalateks ühe koha peale püsima, suunates madalrõhkkondi mööda äärealu liikuma. Näide: 2011. a hilissügis oli aastavahetuseni soe, ajuti kuni 10 °C, ja tormine. Kuid pärast aastavahetust laienes Siberi kõrgrõhkkond ootamatult Atlandi ookeanini, muutes sulailma pakaseliseks ja esialgne sooja talve prognoos lendas vastu taevast. Seda ei osanud keegi isegi veel detsembris ette näha. Seega kuigi prognoos on sarnaselt mulluse talvega väga soe ja niiske, juhtub eeskätt kõrgrõhkkonna käitumisega seoses ootamatusi.

Kategooriad: Blogid

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2020)

Ilm ja inimesed - 2. Detsember 2020 - 13:35

Kommentaariumi viide

Esialgu rahuliku ilmaga, hiljem tugevneva tuulega nädal.

Eelmine nädal lõppes ja uus algas E-tüübiga, mida iseloomustas Venemaalt lähtunud kõrgrõhuhari Skandinaavias ja Eestist lõuna poole jäänud madalrõhkkond. Seetõttu valitses idavool ja nii pilved kui sajualad liikusid idast läände (tavaliselt on vastupidi). See tõi ka õhukese lumekihi. Teisipäevaks asendus idavool lõunavooluga, tuues soojema ilma ja lume sulamise. Venemaal tugevneva kõrgrõhkkonna ja seda lääne poolt survestavate madalrõhkkondade mõjul lõunavool üha tugevneb, tuues vahemerelise õhumassi kaasa. Seetõttu lõõtsub päevade kaupa tugev kagutuul, kuid suuremat sadu ei tule. Kahjuks on praegusel hilissügisesel ajal õhk ikkagi kõle (mandril õhk jahtub), olgugi et valitsevad plusskraadid ja õhk on pärit Vahe- ja Mustalt merelt.
Täiendatakse ...
Kategooriad: Blogid

48. nädala ilm (23.–29.11.2020)

Ilm ja inimesed - 28. November 2020 - 21:49

Kommentaariumi viide

Muutlik nädal. Hilissügis kipub võitlusse eeltalvega. Lund on sügise vältel mõnel pool kuni 3 päeval juba sadanud, aga see on hiljemalt päevaga siiski ära sulanud. Seega on tegu ikkagi hilissügisega.
Hilissügis pressis viimase paari päevaga (kolmapäev ja neljapäev) veel kuni 10-kraadise sooja välja, kuid reedega ilm muutus ja on nüüd märksa kargem. Mõnes kohas sadas ka lund, kuid sajukogus polnud kuigi suur ja lumi maha ei jäänud. Juba reede õhtul asendus paigutine kuiv lumi vihmaga. 

NOAA: jaanuar jälle rekordiliselt soe? (https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html). 
Taliteraviljapõllud rohetavad ja metsad on raagus 22. novembril (Vello Kepparti foto, https://www.looduskalender.ee/n/node/5032). 
Kategooriad: Blogid

47. nädala ilm (16.–22.11.2020)

Ilm ja inimesed - 16. November 2020 - 14:20

Kommentaariumi viide

Soe ja vesine nädal. Õhutemperatuur läheneb rekordile: prognoositakse kuni 12 kraadi, aga päevarekordid jäävad madalamaks https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Elame-näeme!
Kariibi merel tekkis orkaan Iota, mis võib saada jooksva hooaja tugevaimaks tormiks: praegu on see peaaegu 5. kat orkaan, aga tugevenemine jätkub, vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Iota

Atlandi ookean 16.11., täpsemalt https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2
Kategooriad: Blogid

46. nädala ilm (9.–15.11.2020)

Ilm ja inimesed - 12. November 2020 - 14:34

Kommentaariumi viide

Nädala esimene pool oli tõsine hullumaja. Keskpaiku hakkas olukord rahunema ja on võimalik jälle kirjutada.

Mõõdukalt soe ja rahulik nädal.

Kuigi soojad ilmad püsisid (5...10 kraadi), saabusid üle pika aja ka öökülmad, sest kõrgrõhkkonna mõjul läks ilm selgemaks ja kuivemaks. Ranniku ääres ja kui taevas jäi pilve, õhus öökülma ei registreeritud. 11.11. õhtupoolikul läks üle Tartu ränk hoovihm, äikest sellega ei kaasnenud.
Rahulik ja olulise sajuta ilm saab peatselt läbi. Kuigi kõrgrõhkkond esialgu veel ei eemaldu, läheb tuul tugevamaks. Öökülmaoht kaob. Nädala lõpp on sajune ja tuuline, ühtlasi soe.

Üllatavalt ränk hoovihm 11.11. õhtupoolikul Tartus. Külalistega oli arutelu, ega see pole Uwe Laubiga seotud https://www.rahvaraamat.ee/p/torm/1290452/et?isbn=9789949631810

Atlandi ookean podiseb jätkuvalt nagu põrgukatel, purustades aegade rekordeid: tekkis troopiline torm Theta ja arvatavasti tekib ka Iota (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2). 

Lund ja talvist ilma ei paista niipea, ilmselt mitte enne detsembrit. Ilm pole küll rekordsoe, sest isegi kui lõunavool jääb püsima, on see mandri kohalt saabuv õhk ja praeguseks ajaks jahtunud. Aga paljude plusskraadidega on lume asemel ikkagi vihm.
Ilma külmenemiseks on võimalus detsembri alguses. Kahjuks on selle ilmamuutuse usaldusväärsus väga madal, vaid ca 10%. Pikaajalised arvutused näitavad viimase kahe nädala trendina seda, et talv ei tule rekordiliselt soe. Seega lund näeme eelmisest talvest märksa enam. Võib nõustuda Metsataadi ja Marko Kaasiku prognoosiga: "Uus prognoos lubab soojapoolset hilissügist ja pehmepoolset talve, mis on siiski mõnevõrra külmem, kui kahe viimase kuu prognoos näitas."
Lume ja valgete jõulude võimalus on ikka suurim kõrgustikel ja sisemaal. Arvutused ja ilmamudelid näitavad, et saartel ja läänerannikul on valgete jõulude tõenäosus ~15 kuni 20%, sisemaal 45% ja sisemaa kõrgustel (Otepää, Haanja ja Jõhvi kõrgustik) jääb see 50:50. Kahjuks ei võimalda see üksiksündmuste ettenägemist: kui juhtub lumetorm just jõulude ajaks, on ilmselt maa igal pool valge, isegi kui ümbritsev aeg on vesine ja soe. Seega elame-näeme!

Kategooriad: Blogid

28. veebruari ekstreemumid 2011-2021

AastaMaks.KeskmineMin.
20218,5°C3,20°C-0,8°C
20202,5°C-2,51°C-12,5°C
20196,9°C1,61°C-4,3°C
2018-8,1°C-15,99°C-23,0°C
20177,9°C3,21°C-1,9°C
20164,7°C0,98°C-4,4°C
20152,8°C0,76°C-0,6°C
20145,3°C0,83°C-2,6°C
20136,6°C0,97°C-7,2°C
20122,6°C-3,69°C-11,8°C
2011-1,1°C-9,30°C-19,3°C

Ilmateenistuse ennustus

-4...2°C
2...8°C
-2...3°C
2...8°C
-5...2°C
2...7°C
-5...3°C
-3...1°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
26.02.Erick
25.02.Erick
24.02.Dieter
23.02.Christopher
22.02.Christopher

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no193,37%
Yr.no290,71%
Forecast.io190,09%
Forecast.io288,21%
Yr.no487,05%

Tänane kuufaas

96,3% on kuu nähtav.
13 päeva on noorkuuni.
Kahanev kuu

UV-indeks

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 7,8°C (1943) ja külmem -29,0°C (1947).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 7,0°C (1989) ja külmem -26,5°C (1947).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

28.02 ennelõunal tugevneb loodetuul puhanguti 15 m/s.
28.02 ennelõunal tugevneb loodetuul puhanguti 15 m/s.
28.02 ennelõunal tugevneb loodetuul puhanguti 15 m/s.
28.02 loodetuul tugevneb 12, puhanguti 15-17 m/s.

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk