Blogid

21. nädala ilm (21.–27.05.2018)

Ilm ja inimesed - 21. Mai 2018 - 4:18
Kommentaariumi viide

Tuleb üsna suvenäoline nädal.

Kuigi pärast suurt kuumust ehmatas öökülm koguni kahel järjestikusel ööl, on ilm taas soojemaks muutunud. Nii on alguses Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuala ja ilm on selge või vähese pilvisusega sajuta. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on 20...26, tuulepealsel rannikul 16 °C.Hiljem on ilm jahedam ja äikeselisem, aga nädala lõpuks soojeneb jälle, on sajuta ja enamasti selge. (Pikemalt õhtu poole ...).
Kategooriad: Blogid

20. nädala ilm (14.–20.05.2018)

Ilm ja inimesed - 14. Mai 2018 - 0:56
Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 16.–21. mail Suurbritannias Silverstones https://www.bentleymotors.com/en/world-of-bentley/motorsport/europe-race-programme.html. Samal ajal toimub Vodafone Rally de Portugal  (https://www.rally-maps.com/Rally-de-Portugal-2018), kuid sinnaminekut pole ette nähtud.Lähemalt kogu teemast (Bentley sarja pole vist mainitud, aga seegi kuulub tööülesannete hulka) https://maaelu.postimees.ee/4475191/rallist-ja-ilmaennustusest-mina-ja-motosport. Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse, nagu varem sarnastel juhtumitel.
Tuleb suviselt soe ja hoovihmadega nädal.
Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuala lõunaserv. Seetõttu püsib selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 22...29, rannikul kohati alla 20 °C, vaid hommikul võib langeda 5...10 kraadini. Sarnane on ilm ka 15. mail, kuigi pilvi tuleb ilmselt juurde ja öö on soojem. Kevad muutus tõeliselt suvenäoliseks juba eelmisel nädalal, kui iga päev oli sooja üle 20 kraadi ja alates 12. maist kohati ka 25 ja enamgi kraadi. Kuigi ööpäevane keskmine õhutemperatuur tõusis ka üle 13 kraadi, mis tähistab suve algust, kui see on püsiv, on ööd kevadiselt jahedad püsinud ehk hommikuks on sooja mõnel pool vaid 5 kraadi ja vähemgi olnud. Selle põhjuseks on ebatavaliselt kuiv õhk (suhteline niiskus päeviti alla 20% ja kastepunkt kohati vaid 0...–3 kraadi), mistõttu ööd on vaikse ilmaga väga jahedad, aga päevad lausa kuumad. Ühtlasi on muutunud tuleoht erakordselt kõrgeks.Edaspidi olukord muutub, sest niiskust tuleb juurde, lisandub pilvi ja ööd muutuvad soojemaks, kuid päevad jahedamaks. Ühtlasi on hoovihma- ja äikesevõimalus küllaltki suur, eriti 17. ja 18. mail, kui aktiveeruda võib lõunatsüklon. Kuigi pilvisemate ja sajusemate ilmadega on jahedam (päeviti ehk isegi alla 20 kraadi), ei paista siiski erilist jahenemist, mida võib pidada ebatavaliseks. Sellega seoses meenutatakse sageli 1993. a, kui mai oli suvine, aga kuu lõpuks saabus külm ilm lumesadudega, soojemaks muutus alles jaanipäeva paiku. Kaugemast minevikust oli sarnane juhtum 1975. a ja lähemast 2014. a. Seega sel korral paistab suvenäoline ilm püsivat, nagu juhtus 2013. a.
Talumatult üksildased kiudpilved. 12.05.2018 Pakril.
Kategooriad: Blogid

19. nädala ilm (7.–13.05.2018)

Ilm ja inimesed - 7. Mai 2018 - 2:17
Kommentaariumi viide
Aprill oli väga vesine, sest kuu sajuhulk ületas pikaajalist keskmist kohati enam kui poolteisekordselt (ehk üle 150% sajunormist). Ka mai algus jätkus samal lainel, ent 4. maiga sajud lõppesid ja algas sajuta (antitsüklonaalse ilmastikuga) periood, mis võib soodsatel tingimustel areneda põuaks. Et selline kuiv periood näib jätkuvat, tuues põua üha lähemale, on sobiv aeg tutvustada põuda järgmises Maa Elus.
Tuleb põuane, aga peaaegu* suviselt soe antitsüklonaalne nädal.

Nädala alguses on Läänemerel kõrgrõhuala idaserv. Seetõttu on vähese pilvisusega sajuta ilm. Kohati võib tekkida udu. Puhub edelatuul 2–7, päeval kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on hommikul 2...7, rannikutel kuni 10 °C ja päeval 16...21, rannikul paiguti 11 °C.Sarnane sajuta ja soe ilm püsib. Päevad on suviselt soojad ehk vähemalt 20-kraadised, aga ööd veel jahedad: enamasti alla 10-kraadised. *– peaaegu, sest ööd on veel suvele mittetüüpiliselt jahedad ehk alla 10 °C, on pisike öökülmaoht. ! Kas selline soe ja kuiv mai tähendab et ilm jääbki selliseks? – Tõenäoliselt mitte, sest minevikust teame küll juhtumeid, kui mais (või aprilli lõpus) läks ilm peaaegu suviseks, püsis sellisena paar nädalat ja siis muutus ilm väga külmaks, isegi lumiseks. Ekstreemsed juhtumid olid 1975. ja 1993. a, kui mai lõppes lumesadudega (1993. a kuulub ka klimaatilise suve teadaolev varajasuse rekord, kui suve alguseks määrati 25. aprill kagunurgas, viide).Einari blogist: Aprillikuu tervikuna oli keskmisest soojem, samas sajune teine kevadkuu Kõige sajusemaks kujunes kuu viimane kolmandik. Kõige suurem sadu oli 17. aprillil, kui laussajuga sadas 14,8 mm vihma. Kokku sadas aprillis 55,5 mm vihma ehk 168% võrreldes normiga. Kuud iseloomustasid lühiajaliste soojalainete ja pikemate jahedamate ilmaperioodide vaheldumine. Talvine lumikate sulas lõplikult aprillikuu esimestel päevadel. 5. aprilli hilisõhtul oli esimene nõrk äike. Aprillikuu kõige soojem päev oli 9. aprillil, kui Alatskivil oli sooja 21,1 kraadi. Kõige madalam temperatuur pärineb 12. aprilli hommikust, kui siin oli 4,4 kraadi külma. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin +5,9 kraadi.
Kuna põud on alles algusfaasis, siis tuleohuindeks pole veel kuigi kõrge – see jääb kõikjal veel alla 2400 ühiku, mis on kevadel äärmiselt suure (V klassi) tuleohu piiriks (suvel on vastav piir 7000 ühiku juures). Võrdluseks: 2016. a mai lõpuks tõusis tuleoht kohati üle 8000  ühiku. Ilmateenistuse tuleohukaart
Kategooriad: Blogid

18. nädala ilm (30.05.–6.05.2018)

Ilm ja inimesed - 30. Aprill 2018 - 1:57
Kommentaariumi viide

Tuleb kevadine ja mõõdukalt soe nädal, suuri kõrvalekaldeid ei paista, kuid on üsna sajune.

Nädala alguseks liigub väheaktiivne madalrõhkkond liigub üle Eesti itta ja päevaks tuleb asemele kõrgrõhuala lõunaserv. Nii on hommikupoolikul valdavalt pilves ilm ja paiguti on udu, kuid õhtupoolikul ilm selgineb. Puhub põhja- ja kirdetuul 2–8, õhtul saartel 6–12 m/s. Õhutemperatuur on 10...16, meretuulega rannikul 5...8 °C.Edasi vahelduvad madalrõhulohud kõrgrõhuharjadega. Lõuna poolt võib mõjule pääseda soe õhumass. Sel juhul on 1. mail päikeselisema ilmaga kuni 20 kraadi, aga ka äikeseoht on suur (mitmemudelivõrdluses on ka üle 20 kraadi võimalik). Olulist ilma jahenemist siiski ei paista, ka öökülmaoht on väike. Kuivemaks võib ilm muutuda uuesti nädala lõpuks.
Kevadine maastik 28. aprillil Keila lähedal. Martin Niglase foto
Kategooriad: Blogid

17. nädala ilm (23.–29.04.2018)

Ilm ja inimesed - 23. Aprill 2018 - 3:06
Kommentaariumi viide

Rahulik, jahe ja stabiilne aprilli-ilma nädal.

Nädala alguses on Läänemerel kõrgrõhkkond. Seetõttu on ilm rahulik ja jahe, kuid mitte külm.  Mitmel päeval on vihma oodata.Päeviti on enamasti sooja kuni 10 kraadi ja öösiti 0...5 kraadi, vaid nädala alguses kuni –4 °C.Einari blogist: Möödumas on 30 aastat tugevast lumetormist aprillis. Üllatuse valmistas meile äge tsüklon, mida iseloomustas äärmine ägedus ja samas aeglane liikumine. Tugev lumesadu ja tuisk algasid 1988.a 22. aprilli õhtupoolikul ja kestsid edasi ka 23. ja 24. aprillil. Põhja- ja kirdetuul tugevnes puhanguti 20 - 24 m/s. Alatskivil ulatus lumepaksus 24.aprillil 1988.aastal 35 cm-ni. Kahe ööpäevaga tuli Mandri - Eestis 30-39 mm sademeid ( peaaegu kuunorm ). Lõplikult sulas paks lumi maikuu alguseks.

J. Kamenik / Tarmo Lukk. 19. aprilli õhtul Tilgu sadamas.
Kategooriad: Blogid

16. nädala ilm (16.–22.04.2018)

Ilm ja inimesed - 19. Aprill 2018 - 3:42
Kommentaariumi viide

Väga sooja algusega, kuid valdavalt mõõduka soojusega nädal.

Nädala alguses saabus lõunast suvine soojus, nii et õhutemperatuur tõusis 17...22 kraadini.  Soojuse saabudes oli kohati lääne ja loode pool äikest.Hiljem jahenes, kuid päeviti on päikese toel ikka enamasti üle 10 kraadi, võrdluseks: 18. aprillil 2009 sadas lund ja sooja oli vaid paar kraadi. Nädala lõpuks läheb külmemaks ja pole välistatud ka märg lumi. Seega, kui nädala alguse soe päev kõrvale jätta, on tegu üpriski tüüpilise aprilli ilmaga.Einari blogist: Märkimist väärib veel 9.aprilli soojalaine, mis tõi Alatskivile +21,1 kraadise sooja. Tugevad ida -  ja kirdetuuled põhjustasid rüsijää kuhjumise Peipsi rannikul Nina küla juures. Osa tekkinud jäämägedest on näha kõrvaloleval pildil. 5aprilli hilsõhtul jõudis üle Leedu ja Läti tulnud äike Eestimaa kaguserva, nägin ka üht välgulööki Alatskivilt lõunas.
Labiilsusele viitavad kõrgrünkpilved 15. aprillil Laagri kohal
Kategooriad: Blogid

15. nädala ilm (9.–15.04.2018)

Ilm ja inimesed - 10. Aprill 2018 - 3:01
Kommentaariumi viide

Tuleb kevadiselt päikeseline, kuid külmade öödega nädal.

Nädal algas (9.04.) kõrgrõhkkonna servas sajuta ja rahulikult. Õhutemperatuur oli 0...6 °C, Kagu-Eestis kuni 12 °C (Võrus miinimum 11,5 °C). Päeval tõusis õhutemperatuur 18...23, meretuulega rannikul jäi 10 °C piiresse. Tartu "kõigi aegade" 9. aprilli kuumarekord on nüüd 23,1 °C (Tartus varasem 9. aprilli soojarekord 17,1 °C aastast 1890), Tallinnas aga 19 °C (varasem samuti 1890. a, kui oli 16,2 °C).Puhus lõunakaartetuul 3–9, puhanguti kuni 12 m/s, õhtul alates Soome lahest loode-, hiljem kirdetuul, mis tugevnes ööga puhanguti kuni 16 m/s.Kaliningradi oblastis tekkis äikesekolle, mis arenes õhtuks joonpagiks ja tormas üle Baltikumi kirdesse; Eestisse see ei jõudnud. See äikesekolle arenes ka 8. aprillil, kuid oli siis Poola edelaosas. Põhjuseks troposfääri ülaosa lohk ja voogude (tuule) koondumis(konvergentsi)vöönd, mis andis õhu tõusuks tõuke. 
Triinu Sarv. 7. aprill. Ma pole sedasi enne pilvede lagunemist näinud! Väga võimas.
Triinu Sarv. 26. märtsi õhtu.
Kategooriad: Blogid

14. nädala ilm (2.–8.04.2018)

Ilm ja inimesed - 1. Aprill 2018 - 2:57
Kommentaariumi viide
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 3.–9. aprillil Prantsusmaal 2018 Tour de Corse  (https://www.rally-maps.com/Tour-de-Corse-2018) lähemalt http://ekspress.delfi.ee/lisalood/juba-teine-eestlasest-ilmatark-sai-m-spordi-palgale?id=80907145. Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Nädal algab aktiivse lõunatsükloni mõjul lumetormiga, hiljem toob üks kauge torm suure sooja ja äikeseohu.
Lõunatsüklon toob lumetormi. [Kairo, kuid keeleliselt kohandatud] Kevadiselt soojad ilmad ei ole enam kaugel, sest juba saabuva nädala keskpaigas saabub lõunavoolus Eestisse soojem õhumass. Kuid enne seda ootab  ees üks väga sajune ja tuuline päev. Ilmaolud muutuvad  keeruliseks!Mudelite arvutuste kohaselt tekib 1. aprillil Kesk-Poola või Ida-Poola kohal uus aktiivne tsüklon, mis liigub kahe päevaga üle Balti riikide põhjakirdesse. Hiljemalt esmaspäeva õhtuks jõuab madalrõhkkonna kese Laadoga järve ümbruskonda.1. aprilli hommikul hakkab alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenema. Kõigepealt jõuavad kohale kiudkihtpilved ja kõrgkihtpilved. Need pilved katavad kiiresti kogu taeva ja levivad edasi põhja poole. Sooja on oodata 0...6 °C. Päeva jooksul jätkab pilvisuse tihenemine. Õhtuks on sisuliselt kogu Eesti tihedate pilvedega kaetud. Kõige viimasena jõuavad kohale madalad pilved ühes sajuga. Kuna madalrõhkkond läheneb lõunast, siis asendub tuul ida- ja kirde- ning tugevneb. Saartel ja rannikualadel pole välistatud tuulepuhangud tugevusega 15–20 m/s. Sisealadel jäävad üksikud tugevad tuuleiilid prognoositavalt 9–13 m/s vahele. Lisaks tuule tugevnemisele saabub pühapäeva õhtuks Lõuna-Eestisse üsna tugev sadu, mis levib öö jooksul üle saarte ja mandri. Liikluses tuleb olla väga ettevaatlik, sest sõiduteed muutuvad kiiresti libedaks ja tugevas sajus võib olla nähtavus häiritud. Kuna tuul on mõõdukas või tugev, siis esineb mitmel pool ka tuisku. Kõigepealt sajab paljudes kohtades tugevat lund. Ööpäevane lisanduv lumekogus on sisemaal maksimaalselt 10–22 cm. Tugev lumesadu võib enda alla haarata ka Saaremaa ja Hiiumaa. Seal ei ole välistatud 10–15 cm lund (mudelid näitavad kohati kuni 20 cm). Õhutemperatuur jääb öösel –2...2 °C vahele. Kui algselt on õhutemperatuur mitmel pool plussis, siis kiiresti moodustuva lumikatte korral võib temperatuur öö jooksul miinusesse langeda. Seega paneme liiklejatele südamele, et on libeduseoht on kõikjal väga suur! 2. aprilli öösel asendub tuul loode- ja lääne-, saartel ja rannikualadel püsib tugevana. Mandri-Eestis tuul nõrgneb veidi, kuna tsükloni kese liigub Kagu-Eestile lähemale. Varahommikuks jõuab lõuna poolt Ida-Eestisse ka soojem õhumass, mistõttu võib seal lumesadu asenduda vihmaga. NB! Paiguti sajab jäävihma! Valga-Jõhvi mõttelisest joonest lääne pool jätkub aga mõõdukas või tugev lumesadu. Ida-Eestis ja Kagu-Eestis jääb õhutemperatuur ennustatavalt 1...4 °C vahele, pole välistatud maksimaalselt 6 °C. Kesk-Eestis ja Edela-Eestis jääb päevane õhutemperatuuri näit –1...1 °C vahele. Eesti lääneosas ja loodeosas peaks õhutemperatuur napilt 0 °C madalamale jääma, kohati on kuni –1 °C. Pärastlõunal on sadu veel mitmel pool mõõdukas. Suur sajuvöönd jätkab liikumist põhjakirdesse. Õhtul alates lääne ja edela poolt sadu lõppeb. Enne keskööd võib veel Eesti idaservas sadu esineda. Öö jooksul pilvisus hõreneb ja tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb mitmel pool miinuspoolele. Külma tuleb prognoositavalt 2...5 °C. Sõiduteedel ja kõnniteedel on suur libedusoht!Nädala keskpaigas hakkab domineerima lõunavool ja seetõttu muutub Eesti ilm tunduvalt soojemaks. Lumi hakkab kiiresti sulama. Kolmapäeval ja neljapäeval tõuseb õhutemperatuur Mandri-Eestis kuni 10 kraadini või sellest kraadi-paari võrra kõrgemalegi. Pikaajalised ilmaprognoosid annavad lootust, et soojenemine jätkub ka edaspidi ja külmalainet vähemalt aprilli esimesel poolel oodata ei ole. Kuu teine pool võib ka hetke seisuga soojapoolne tulla, aga sinnani on veel piisavalt aega. Nagu ikka – elame, näeme!Võib meenutada, et aastal 1989 või 1990 oli 2. või 3. aprillil 18 °C sooja, mis lõppes õhtuse äikesevihmaga. Üldse on 5. aprill eriline, sest sellele ajale on sattunud enamasti kuumarekordeid: Tallinnas 17,3 °C (1991) ja Tartus 19,5 °C (2001), ka 2004. ja eriti 2005. a oli sel päeval palav (Tallinnas ja Tartus vastavalt 13,5 ja 15 °C ning 17,1 ja 18,2 °C). Veel võib meenutada 2000. a, kui prognoositi kuni 15 °C ja pikset (oli sombune ja soe, kuid äikest polnud). Soojalembidele võib öelda, et 5. aprilli seekord ei veeda lumesajus ja tuisus.
Kaart (http://wxcharts.eu/). Siit on näha, kuidas Eestisse jõuab madalrõhkkonnast tingitud tugev lumesadu (violetne värvus). #igailmaga #teeilm #lumi #ilmaolud #Eesti
Kategooriad: Blogid

13. nädala ilm (26.–32.03.2018)

Ilm ja inimesed - 25. Märts 2018 - 22:11
Kommentaariumi viide

Talvine, kuid kevadmärkidega nädal.

Nädala alguses liigub madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe kagusse. Selle järel tugevneb Skandinaavia keskosas kõrgrõhuhari. Nii on pilves ilm, kuid pärastlõunal selgineb. Lumesadu liigub lõuna poole. Puhub kirdetuul 5–10, rannikul puhanguti 15, kuid õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on –4...1, õhtul langeb paiguti –12 °C.Ülejäänud nädal on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, 30. märtsi paiku ka soojem.
Kairo Kiitsak. Mitmekesine pilvemaastik Kariväraval 24.03.2018
Kategooriad: Blogid

12. nädala ilm (19.–25.03.2018)

Ilm ja inimesed - 18. Märts 2018 - 18:52
Kommentaariumi viide

Tuleb suhteliselt talvine nädal; pööret kevadesse veel oodata pole.
/Täieneb veel./ Üldiselt tundub, et talv võib püsima jääda aprillini. Kui siiski kevadise ilma pööre tuleb, jääb see 23. märtsi paiku, aga seda täpsustatakse – palume silm peal hoida www.ilmateenistus.ee ja ilm.ee.Küll see talv ja kevad ükskord lõppeb, kasvõi augustis. 
Hõõguv loojang. 18/03/2018 Laagris
Kategooriad: Blogid

Tallinna ilm, ilmastik ja aastaring

Ilm ja inimesed - 14. Märts 2018 - 4:14
Kommentaariumi linkTellimustöö https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn
Tallinn jääb 60. põhjalaiuse lähedale, mis tähendab suuri aastaajalisi erinevusi – nii ilmas kui valgusoludes. Teisalt määrab ilmastikku Atlandi ookeani ja Ida-Euroopa lauskmaa (Euraasia mandri) vastastikmõju, regionaalselt – Läänemeri, Soome laht ja Eesti mandriosa, mistõttu on ilm aastaajale sageli ebatüüpiline. Kuna Tallinna kliima on niiske mandriline (mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötmekliima), siis on sademed igal ajal tavalised ja üsna ühtlaselt aasta peale jaotunud, ainult vahel on üle kahenädalasi põua- või liigsajuperioode. Maist septembrini on üsna palju hoogsadusid, eriti augustis, esineb äikest (suurem tõenäosus päeva teises pooles), muul ajal on tavalisem laussadu ja äikest on väga harva, siis erilist ööpäevast seaduspära sadudes pole.Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.Talv on väga muutliku ilmastikuga, kuid tavaliselt on detsembrist märtsini lumi maas. Soojadel talvedel tuleb lumi detsembri lõpuks ja jaanuari alguseks (mõni üksik lumesajuga päev võib varem ka olla), tekkides ja sulades korduvalt, kuid külmadel talvedel võib lumi tulla oktoobri lõpus või novembris ja püsida aprillini. Mõnikord on lund kõige rohkem novembris ja detsembris või isegi märtsis ja aprillis. Detsembris ja jaanuaris on suurim tõenäosus mereefektiks (lake-effect snow) – see juhtub, kui külm õhumass liigub kirdest edelasse üle lahtise (jäätumata) veepinna, põhjustades mõnikord rikkalikke sademeid (lund võib ööpäevaga lisanduda siis üle 10 cm). Sooja talve korral võib mereefekt jääda veebruari või isegi märtsisse.Talvisel ajal on tuul ja temperatuur määratud sünoptilise olukorraga, mistõttu ei ole olulisi ööpäevaseid seaduspärasusi, vaid need on ebaregulaarsed: sooja õhumassi saabudes võib hommikuks õhutemperatuur tõusta üle 0 °C või külma õhumassi saabudes langeda päeva jooksul alla –10 °C; novembrist jaanuarini ei ole päikesel erilist mõju õhutemperatuurile, v.a väga vaiksetel ja külmadel päevadel. Õhutemperatuur varieerub novembrist märtsini 5…–25 °C vahel, ainult mõnel üksikul aastal on võimalik, et märtsis tõuseb 15 °C-ni või langeb jaanuaris ja veebruaris –25…–30 °C-ni (madalaim õhutemperatuur on olnud veebruaris –34,4 °C ja kõrgeim märtsis 15,8 °C). Tüüpilisim õhutemperatuur talvel on 0…–10 °C, kusjuures veebruaris ja märtsis on päikesel juba oluline soojendav mõju.Kevadel muutub oluliseks mere ja maismaa erinev soojenemine.  Seetõttu tuleb esile briisi mõju, eriti mais. Briis, koosnedes maa- ja merebriisist, tekib vaikse ja päikeselise ilmaga, kui meri on veel külm, aga maismaa soojeneb tugevasti. Briis on tuntavam päeval – keskpäeval võib rahulik ja päikeseline ilm äkitselt muutuda jahedaks ja tuuliseks, sest briis toob merelt jaheda õhu. Mõnikord langeb õhutemperatuur isegi üle 10 °C vaid minutite jooksul. Aprillis võib briisiga üsna kindlalt arvestada, kui sooja on üle 15  °C ja mais, kui sooja üle 20 °C. Märts võib olenevalt aastast olla nii talve- kui kevadkuu. Samas aprill on kõige muutlikum, kui võib ette tulla nii tõelist suveleitsakut kui pakaselist ilma ja lumetorme (viimase 20 aasta jooksul olnud nii 28  °C kui –10 °C, sellest külmem jääb kaugemasse minevikku, kuid lumetorme on lähiminevikus korduvalt olnud). Nii aprillis kui mais on öökülmad tavalised. Mõnel üksikul aastal sajab veel mai esimesel poolel lund.Mais suureneb kuumalainete oht: esimest korda on 25…30 °C just millalgi mais (2014. a mais oli 32 °C, mida ei kannatatud välja – tekkis tervisehäireid ja kurdeti põrgukuumust). Ka esimene äike tuleb enamasti mais, väga harva juunis ja vaid mõnel erakordselt aastal aprillis. Suvi on mõõdukas. See tähendab, et harva on üle 30 °C (nii juuli kui augusti rekord 34,3 °C), tavaliselt on 15…20 °C, soojadel suvedel 22…27 °C (2001., 2010. aastal), samas suvised öökülmad on haruldased ja võivad ette tulla vaid juunis või augusti lõpus. Suve hakul (mais, juunis) võib promenaad mattuda tihedasse uttu, seda eriti siis, kui õhumass on soe ja niiske ning tekib merebriis (2013. a püsis palavate ilmadega mais udu merel ja mõnel pool linnas nädalaid). Briis, mis muudab päeval ilma ootamatult jahedaks, on tavaline juulini, vahel, seda just palavate ja vaiksete ilmadega, võib isegi augustis olla.Äikest on 10…15 päeval, kusjuures äikeselisim kuu on juuli, aga kui on jahe suvi, siis august. Mõnikord, sagedamini suve lõpu poole, sajab rahet või jääkruupe. Hiidrahe on väga ebatõenäoline (viimati 2004. a septembris). Tornaadosid võib harva olla peamiselt suve teises pooles merel – vesipüksid. Mõnikord tuleb ette paduvihma, seda nii äikesega (hoogsadu) kui äikeseta (tsükloniga seotud laussadu) – sel juhul tekivad lokaalsed üleujutused, pole välistatud isegi äkk-üleujutus, eriti kui tegu on allapuhkega (äikeseraju, downburst).Sügis on tavaliselt pilves, sombune ja tuuline. Tavalised on laussajud, mis võivad kesta päevi. Esimesed öökülmad tulevad enamasti septembris, mõnikord soojema sügisega alles oktoobris.Mõnikord on septembris või oktoobris pikem selgete, vaiksete ja soojade ilmadega (hommikud võivad udused ja öökülmadega olla) periood, mida nimetatakse vananaistesuveks (indian summer), päeviti on siis sooja vähemalt 17 °C. Viimased äikesed jäävad enamasti septembrisse ja on sageli merega seotud, aga vahel on ka oktoobris ja isegi novembris äikest – siis võib sadada äikeselund ja õhutemperatuur olla alla 0 °C, näiteks juhtus nii 2010. ja 2013. a oktoobris.Tuleb ette ka lauspilves (overcast), kuid olulise sajuta ja vaikseid perioode, mis on tõenäolisemad oktoobris ja novembris – need on seotud antitsüklonitega. Tavaliselt tulevad oktoobris esimesed lumesajud ja novembris esimesed talvised päevad, kuid lähiminevikus on talv alanud ka juba oktoobris (2002. a, kui esimene suur lumesadu oli 5. oktoobril).Kui sügis on soe, siis kestavad soojad, lumeta, vahel vihmased ilmad detsembrini või isegi uue aastani – seda võib pidada üsna tüüpiliseks. Sinna vahele võivad mahtuda mõned lumesajud või koguni talvise ilma perioodid. Esimesed sügistormid tulevad sageli oktoobris või novembris (tuule kiirus puhanguti vähemalt 21 m/s), kuid lähiminevikus on olnud ka mitmeid vaikseid ja sooje (lumeta) sügiseid, kui esimene tugevam tuul jääb novembri lõppu või detsembrisse.
Millal lund sajab? Kas jõulude ajal on lund?Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis).Jõulude paiku on lumega 50:50 ehk tõenäoline, kuid ei mingeid garantiisid. Seega tasuks jälgida jooksvat ilmaprognoosi. Näib siiski, et jõulud on muutunud lumevaesemaks, nii et ehk tasuks isegi olla valmis vesisteks ja rohelisteks jõuludeks.
Kui soe on nt juunis? Kui külm on jaanuaris?Juuni on pigem jahe (päeval 15…20 °C,  mõnel sajusel, tuulisel päeval võib jääda madalamaks), aga tavatu pole ka 25 °C ja mõnel aastal on olnud ka üle 30 °C. Täiusliku ilmaga oli 2013. a juuni, kui oli pikseline ja igal teisel päeval 25 °C, samas kui 2014. a juunis oli nii meeletut kuumust, tugevat äikest kui sadas märga lund (sel hetkel oli kuni 0 °C). Soojade ja vaiksete ilmadega on tavaline briis, mis keskpäeval või päeva teises pooles võib ilma muuta ootamatult jahedaks. Sooja ja niiske õhumassiga on merel tavaline udu, mis linna liikudes toob samuti jahedust.Jaanuaris varieerub õhutemperatuur enamasti 0…–10 °C  vahel, harva on kuni 5 °C või –20…–25 °C.  Erilisi seaduspärasusi ei ole, sest samasse kuusse võib mahtuda nii üle 0 °C kui –20 °C, ainult mõnel üksikul aastal on kogu kuu vältel püsinud õhutemperatuur alla 0 °C (näiteks 2010), kuid mitte kunagi ei juhtu, et kogu kuu vältel on üle 0 °C.
Kas talvel on meri jääs?See on pigem ebatavaline ehk neid aastaid on rohkem, kui meri ei jäätu. Sageli on kaldariba jääs või siis on Tallinna lahel näha jääsuppi ja osalist jäätumist (jää algliigid), kuid mitte kinnisjääd. Mere jäätumiseks on vaja teatud külmasummat (miinuskraadide hulka talve jooksul) ja seetõttu väljendab mere jäätumine talve karmust. Soojadel ja isegi mõõdukatel talvedel meri ei jäätu või on veidi jääd näha, ainult päris karmidel talvedel võib meri täielikult jäätuda, viimati näiteks 2003. aastal.
Kui ma tulen märtsis Tallinnasse, siis kas ma saan suusatada?Märts võib nii talve- kui kevadkuu olla. Näiteks 2007. a märtsis oli sageli sooja 11…16 °C ja lumest ei jälgegi. 2013. märtsis oli lund kogu aeg üle 30 cm ja õhutemperatuur –12…–17 °C, mõnel päeval kuni –22 °C. Väga külmad ja lumised märtsid olid ka 2005. ja 2006. a. Seega ei ole mingeid garantiisid, kuigi lume- ja suusavõimalus on ikkagi tõenäoline. Klassikaks on tarvis vähemalt 20 cm lund, mida on pigem harva, aga uisustiiliks on tingimused paremad.
Milline ilm on homme – kas sajab, kas on külm, kas päike paistab?Selleks tuleks jälgida jooksvat ilmaprognoosi, milleks on mitmeid võimalusi, näiteks: http://www.ilmateenistus.ee/asukoha-prognoos/?id=4014 (Riigi Ilmateenistus, sama inglise keeles http://worldweather.wmo.int/en/city.html?cityId=149https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/city?LANG=en&CEL=C&SI=mph&CONT=euro&LAND=ED&REGION=0004&WMO=26038&LEVEL=52&R=0&NOREGION=1https://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/hour_by_hour.htmlhttps://www.wunderground.com/weather/ee/tallinnhttp://www.meteo.pl/index_en.php (sobib pilvisuse hindamiseks)Vajadusel saab nõu pidada kamenikmeister@gmail.com (väiksemad, lihtsamad küsimused tasuta, mahukamad võivad olla tasulised, kuid vastavalt kokkuleppele). 
Kategooriad: Blogid

11. nädala ilm (12.–18.03.2018)

Ilm ja inimesed - 12. Märts 2018 - 4:51
Kommentaariumi link

Esialgu kevadine, seejärel talvine nädal.

Nädala alguses on siin madalrõhuala kirdeserv. Nii on ilm lausa kevadiselt soe: vihmane, aga sekka ka päikest, sooja üle 5 kraadi.15. märtsiks ilm talvistub. See siiski lund ei too kaasa, sest antitsüklon on tugev, samas vähemalt mõneks päevaks on õhutemperatuur kindlalt alla 0 °C. Tõenäoliselt läheb tasapisi soojemaks juba enne kevadist võrdpäevsust (20. märtsil), kuid paistab, et kevadet see ei too, pigem jätkub talv.
Öö hakul oli Peipsi ääres väga külm (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html)
Kalmer Saar. 11.03.2018. Hiiumaa, Tärkma sadam
Kategooriad: Blogid

10. nädala ilm (5.–11.03.2018)

Ilm ja inimesed - 5. Märts 2018 - 2:57
Kommentaariumi link

Tuleb soojem, aga ikka veel talvine nädal. 

Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja põhjatuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –15...–21, rannikul kohati –8...–10 °C, päeval on –3...–8 °C.Endine olukord on hakanud taastuma ehk ilm on tasapisi, eriti päeviti, muutumas soojemaks. Siiski on veel nädala alguses mitmel pool kuni –20 °C. Tundub, et paari päevaga saabub murdepunkt, kui –10 °C mõnda aega enam ei tule kuskil, veelgi enam: talv suudab ehk vastu pidada vaid 10. märtsini, siis algab kevadtalv ehk lumesulamise aeg. Seega näib, et Ilmateenistuse kuuprognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ on hakanud minema hapuks. Siiski, elame-näeme, täpsustades prognoosi jooksvalt nädala jooksul!
Ain Vindi. Sellist trikki pole pole veel teinud, et öösel kell 23 võtan suusad ja lähen öiste metsade vahel suusatama. Aga täiesti uus ja huvitav kogemus on kuuvalgel mööda lund kulgeda. Kellel võimalust on proovige, te ei kahetse. Võrumaa. Koloreinu küla.
Kategooriad: Blogid

9. nädala ilm (26.02.–4.03.2018)

Ilm ja inimesed - 26. Veebruar 2018 - 0:29
Kommentaariumi link

Tuleb väga külm, paiguti pakaseline nädal. Praegune ilm tuleb meile stratosfäärist, vt allpool.

Tähelepanuks! Eesti kohal on jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/).Nädal algab kõrgrõhkkonna kaguservaga, mida päeval asendab väheaktiivne madarõhulohk. Seetõttu sajab mitmel pool lund, kohati tuiskab. Puhub kirdetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14, õhtul kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on –6...–12 °C, kuid hommikul peamiselt ida pool sellest madalam.Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Musta mere kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt kõrgrõhuala. Nii puhub tugev kirde- ja idatuul, millel puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel –20...–25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni –16 °C, päeval on –13...–19 °C.Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –22...–28 °C-ni, pole välistatud langus ka  madalamale, päeval on enamasti –13...–18 °C.Neljapäeval (1.03.) katab Eestit kõrgrõhuvöönd. Ilm rahulik, sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Õhutemperatuur on öösel –22...–28, pole välistatud paar kraadi madalamgi õhutemperatuur, päeval –12...–17 °C.NB! Võimalik on ka selline variant, et paar päeva on ilm üsna tormine ja õhutemperatuur ööpäevaringselt enamasti –15...–20 °C, kuid isegi sel juhul peaks arvestama, et tuule jahedus on tõenäoliselt madalam kui –25 °C.Soojemaks läheb 2. märtsi paiku. Siis võib öösiti olla –10...–15 ja päeviti –5...–10 °C, pole välistatud isegi soojem ilm, kuid seda täpsustame nädala jooksul. Laiem kontekst. Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega. Isegi kui lähebki nii, siis on ikkagi mõned sündmused, mis toovad intensiivseid külmalaineid, mida on kirjeldatud siin http://loodusvaatleja.blogspot.com. Sellise sündmuse, stratosfääri äkilise soojenemise (Berliini fenomen) ja sellega seotud polaarpöörise kaksistumise, tulemuseks on jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks või peatuvad. Selle mõjul hakkab tsirkulatsioon muutuma ja suureneb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüübi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päeva kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat. Võimalik, et 2012. a hilist külma ja ebatavalisi muutusi tsirkulatsioonis saaks just sellise sündmusega siduda http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2012.htm. See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on mingil põhjusel nõrk (näiteks kaksistumise tagajärjel), siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid, skemaatiliselt vt lk 2 https://drive.google.com/file/d/1EqXgiKuvemS9i9piczLF_pY-MbbKkal5/view. Ilmselt sellest ka põhjus, miks Teravmäed vaevlevad kuni 5-kraadise kuumalaine käes (Norra soojim koht), sest sinna jõudis troopiline õhumass Atlandi ookeani 30ndatelt laiustelt või miks Suurbritannias on mitmel pool oodata alla 0 °C päevast õhutemperatuuri (https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings). Vaata lisaks https://www.metoffice.gov.uk/learning/learn-about-the-weather/how-weather-works/sudden-stratospheric-warming.
Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve koht kahtmoodi: ·         kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa;·         erakordselt soe, kuid väga külm talv.Viimane mõjub kindlasti paradoksaalselt, kuid arvestades selliseid stratosfääri äkilisi soojenemisi, võib nii tõepoolest öelda. Kuigi regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus), muudavad sellised sündmused märkimisväärselt muidu valitsevat olukorda. Vahel kasutatakse koguni sellist kujundlikku näidet: see on nagu mõni Colombia linn, mis on narkokartelli võimu all, politsei võib ju seal korraliku lahinguga ajuti kontrolli enda alla saada, aga see ei jää nii. Selles näites on see linn Eesti, narkokartell on Barentsi meri ja stratosfäär siis see politsei ehk et "politsei" ei suuda "linnakest" piisavalt kaua hoida enda kontrolli all ja seepärast Barentsi meri ei jõua jäätuda.Külmarekordid. Tugev külm tekitab alati huvi ka rekordmadala õhutemperatuuri osas. Võib teatud andmetele tuginedes väita, et –40 °C korduvusperiood on üle 50 aasta (1940. ja 1978. a) ja –50 °C korduvusperiood on paar sajandit, isegi rohkem.
Samas on tähelepanekuid, et kui juba on nn ametlikes vaatlusjaamades –40 °C ja madalam õhutemperatuur, on tõenäoliselt mõnes jahtumist eriti soosivas kohas ka –50 °C. Nii on teada, et 1940. a  külmusid Petseri raudteejaamas viinad ära ja termomeeter olevat näidanud samal ajal –50 °C (kui see on tõsi, siis nn kontrolljoont mittearvestades on olnud Eestis nii madalat õhutemperatuuri).
Väga huvitavad on kohalike tähelepanekud: "Jaaa, 1978.–79. aastavahetusõ paiku külma jakku! Piusa orus –50 ringis!" (seal Võmmorski orus on ka alati väga külm).Eesti ametlik külmarekord on siiski vaid –43,5 °C (17. jaanuaril 1940 Jõgeval), teisele kohale jääb –43,4 °C (3. jaanuaril 1941 Võrus) ja hilisemast ajast –42,6 °C (30. detsembril 1978 Narvas), sel sajandil aga –36,7 °C (11. jaanuaril 2003 Jõgeval, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/#abs_min_ohut).
Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 23.02.2018.
‎Ain Vindi‎. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. 24.02.2018.
Kategooriad: Blogid

8. nädala ilm (19.–25.02.2018)

Ilm ja inimesed - 19. Veebruar 2018 - 2:51
Kommentaariumi link

Tuleb külm ja lumesadudega nädal. Kairo Kiitsak: ilmamudelid näitavad jätkuvalt ilma külmenemist alates uuest nädalast: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html
Nädala alguses tuleb Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–7 °C, hommikul on kohati külmem.Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel –5...–10 ja kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15°C ümbrusse, päeval on –4...–8 °C.Kolmapäeval (21.02.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –8...–13, kohati selgema taeva all –15 °C, päeval –4...–9 °C.Kui edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele, siis tuleb nädala teine pool käreda külmaga. Lumesadude võimalus paistab siiski suurenevat. Vaata ka https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409?fcstlength=168.
Ott Tuulberg. Udune hommik. 18/2/2018; kell 07:45; Ipswich, Ühendkuningriik.

Jaani šokeeris selline olukord. Kiudkiht- ja kõrgkihtpilved võivad anda laussadu, selles pole midagi ebatavaliselt, ainult harva on sadu mõõdukas või koguni tugev. 19.02.2010 Tartus
Kategooriad: Blogid

Stratosfääris toimuvad muutused soosivad külmemaid ilmasid veebruarikuu lõpus

Loodusvaatleja - 14. Veebruar 2018 - 16:11
Põhjapoolkeral toimuvad suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30 °C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad muudkui nõrgemaks ja aeglasemaks. Jugavoolu all peetakse silmas enamasti kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas, kus puhuvad tugevad tuuled. alaosas. Jugavoolud on tavaliselt 2-4 km paksused, kuid pikkus ulatub kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, üldiselt jääb tuule kiirus 100-300 km/h vahele. Väga suured soojenemised stratosfääris soodustavad näiteks külma kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni püsimist Põhja-Euroopa kohal. Antitsüklon võib ka mujal paikneda, sest see ei pea just tingimata meie piirkonnas asuma. Lisaks võib kaasneda ilma külmenemine teatud põhjapoolkera piirkondades.
12. veebrauriks oli polaarpööris juba kaheks lahknenud. Allikas: https://twitter.com/MJVentrice/status/963054261360910337
Väga suur temperatuuri tõus põhjapoolkera stratosfääris. Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/
Siin on ka head animatsioonid, mis aitavad mõista, kuidas toimub stratosfääri soojenemine ja millised võivad olla võimalikud tagajärjed: https://twitter.com/metoffice/status/963088068646326272
Sünoptilistelt kaartidelt on praegu näha, kuidas Loode-Venemaal laiub juba pikemat aega võimas kõrgrõhkkond. Eesti jääb viimaste andmete kohaselt selle edelaserva. Läänest üritavad aga madalrõhkkonnad survet avaldada. On põhjust arvata, et ka meie talveilm sõltub nendest drastilistest muutustest stratosfääris.  Jugavoolu asend põhjapoolkeral muutub ja nii võivad avaneda põhja poolt väravad arktilisele õhumassile. Kuid selle mõju avaldub tõenäoliselt alles nädala-paari pärast. Ilmamudelid annavad ka tasapisi märku, et kuu lõpus võib ilm Põhja-Euroopas ja Ida-Euroopas tunduvalt külmemaks muutuda. Olen tähele pannud seda, et kaks kõige levinumat ilmamudelit: ECMWF (Euroopa Ilmakeskuse mudel) ja GFS (globaalne ilmamudel) näitavad juba mitmendat päeva järjest, kuidas pärast 20. veebruarit võib alata ilma järk-järguline külmenemine. Kui põhja poolt peaks jõudma Eesti kohale -15...-20 °C isoterm, siis võivad meil temperatuuri näidud mitmel pool isegi -15 °C allapoole langeda. 
Ilmamudeli animatsioonilt on näha, kuidas kuu lõpus võib ilm äkitselt külmemaks muutuda. Need temperatuurid kehtivad 1-1,5 km kõrgusel (õhumassi temperatuur sisuliselt). Allikas: Wxcharts
Nii külma õhumassi puhul on ka lootust, et mereefekt läheb uuesti käima. Milles seisneb mereefekti olemus? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige sagedasemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel.  Arvestades, et kui domineerima hakkab põhjavool, siis käivitub mereefekt eelkõige Soome lahel ja lund sajab enamasti põhjarannikul. Mereefekti puhul on veel selline huvitav asjaolu, et sellega seotud pilved võivad liikuda rannikult ka sügavamale sisemaale.Kui kuu teisel poolel jõuavad Läänemere regiooni mõned tsüklonid ehk madalrõhkkonad, siis võib ka mujal mandril rohkem lund sadada (sellest on veidi juttu allpool). Eks seda näitab aeg, milliseks kujuneb olukord tegelikult ilmarindel. Praeguseks on aga kindel see, et lumikate jääb meil veebruari lõpuni püsima. 
Räägin natukene ka sellest, milline ilm ootab meid ees selle nädala lõpus. Lääne poolt üritavad madalrõhkkonnad Läänemere piirkonda jõuda, aga see kulgeb väga vaevuliselt, kuna Loode-Venemaal paikneva antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna mõju on ülekaalus. Hoolimata läänepoolsest survest ulatub praegu Venemaa kõrgrõhkkonna edelaserv Eesti kohale. Õhurõhk hakkas juba teisipäeval tõusma ja tõuseb jätkuvalt. Ööl vastu neljapäeva langevad termomeetri näidud sisemaal -10 kraadist madalamale, maksimaalselt ei ole välistatud kuni -15 kraadi. Päev tuleb samuti külm, kuid võrdlemisi vaikne ja enamasti sajuta. Kui reedel peaks lõpuks üks madalrõhkkond üle Skandinaavia lõunaosa Läänemerele jõudma, siis võib mõnel pool Eestis nõrka, kuid tihedat lund sadada. Nädalavahetusel on enamasti muutliku pilvisusega või pilves selgimistega ilm. Õhutemperatuur püsib enamasti miinuspoolel. Aeg-ajalt sajab-siin seal lund.

Prognoositav õhutemperatuur Eestis 15.02.2018 hommikul. Allikas: HIRLAMI mudel - http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/
Prognoositav sünoptiline olukord 16. veebruaril. Paiguti võib Eestis lund sadada.
Kategooriad: Blogid

7. nädala ilm (12.–18.02.2018)

Ilm ja inimesed - 12. Veebruar 2018 - 2:37
Kommentaariumi viide

Tuleb muutliku ilmaga nädal – lääne pool võib lumi ajuti sulada, kuid sisemaal võib jääda talvine ilm püsima.

Nädal algab tsükloni idaservas tugevneva kagutuule ja kohatiste lumesadudega. Ilm muutub soojemaks, kohati (lääne pool) võib õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent sisemaal võib jääda madalamaks. Siiski näib, et talv veel läbi ei saa, sest idapoolne antitsüklon tugevneb. Edasine ilm paistab olevat siiski kevadtalvine (seda täpsustame nädala jooksul). Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.Tartu maratoni ilm on ebaselge. Võib tulla nii üle 0 °C kui olla –1...–5 °C – seega on vaja täpsustada järgmistel päevadel. Igal juhul suurt külma või lumelisa ei paista.
‎Ain Vindi‎. Lõpuks näitas päike ka ennast veidi ja pani härmas looduse särama. Võrumaa. Vaade Kütiorule.11.veebruar 2018.
Kategooriad: Blogid

6. nädala ilm (5.–11.02.2018)

Ilm ja inimesed - 4. Veebruar 2018 - 21:22
Kommentaariumi link

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Esmaspäeval (5.02.) kahe rõhuala vastasseis püsib (kõrgrõhkkonna kaguserv) ja kirdetuul on jätkuvalt tugev. Kohati sajab lund, päeval on lumehoogusid enam Ida-Eestis. Õhutemperatuur on –5...–10 °C.Teisipäeval (6.02.) tuleb nõrgenev madalrõhkkond Eesti kohale, kuid see on eriti külma õhumassiga. Seetõttu on pilves ja lumesajune. Öösel puhub veel võrdlemisi tugev kirdetuul, mis päeval nõrgeneb ja puhub põhjakaartest. Õhutemperatuur on –5...–10 °C, sisemaal võib selgineva taeva all öösel –13 °C-ni langeda. Madalrõhkkonna pakaseline õhumass nihkub kirdesse ja asemele tuleb soojema õhumassiga antitsüklon, mis tugevneb Venemaal. Nii muutub ilm rahulikumaks, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C.

Ele Pedassaar · DINO ja LOTTI – kaks kanget.

Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala DINO on laienes (3.02.2018) lõuna suunas ja ühes sellega levis samas suunas külm õhumass. Samal ajal kulges Vahemere äärest üle Balkani Venemaale madalrõhuvöönd ning selle süsteemi tegijaim pööris LOTTI jõudis Balkanile, põhjustades Aadria mere ääres tugevat vihmasadu. Samal ajal on vööndi läänepoolset serva mööda tunginud külmem õhk üle Kesk-Euroopa Püreneeni ja Alpid said oma mitmemeetristele hangedele lund juurde. Sloveenias, Ungaris ja Ukrainas tuli samuti leppida talvise lumesajuga.Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ja kaugemale sisemaale kandis.
4.02. suurenes kahe erinimelise rõhkkonna vastasseis: kõrgrõhkkond DINO kese nihkus Lõuna-Norra kohale, madalrõhkkond LOTTI sättis ennast Lääne-Venemaale ja Läänemeri sai nende piirialaks. Kirdest enam põhja pöörduv tuul kandis külma juurde ja muutis olemise kõledaks. Plusskraadid on mõneks ajaks unustatud ning uuel nädalal võib ligi hiiliv külm jääda meie kohale paikseks ja isegi süveneda. Kui lähemad paar päeva mööduvad tugeva tuule seltsis –4 ja –10 °C vahel, siis nädala keskpaigas, kui tuul vaibub, langevad termomeetri näidud öösel ka –15 °C-ni, päev toob vähemalt 5 °C võrra leevendust. Vaatamata külmenevale ilmale ei möödu ükski päev lumesajuta, kuigi võimsamad sajuhulgad jäävad meist praegu eemale. Igal juhul on talv praegu nii õhus kui pindadel ja õue minnes on vaja soojemaid riideid, liikluses aga harjumuspärasest rohkem aega.
HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).
Kairo Kiitsak. Talv Kagu-Eestis Kõvera ümbruskonnas 4.02.2018
Kategooriad: Blogid

Veebruarikuu esimene pool tuleb Eestis valdavalt talvine

Loodusvaatleja - 4. Veebruar 2018 - 19:55
Jaanuari lõpus jõudis põhja poolt Eestisse arktiline õhumass. Seetõttu muutus õhk külmaks ja paljudes kohtades lisandus lund. Ilmamudelite prognoosid pidasid ilma külmenemise osas üldjuhul hästi paika. 4. veebruraril kujundas meie ilma Skandinaavia lõunaosa kohal laiunud kõrgrõhkkonna kaguserv. Hommikul püsis ilm Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis valdavalt pilves, sadas nõrka lund. Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis oli vähese pilvisusega ilm, isegi päike paistis. Kella 8:00-9:00 vahel mõõdeti Jõgeval õhutemperatuuri näiduks -11,4 kraadi. Päeval oli mitmel pool vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sadas lund. Seda põhjustas mereefekt. Mida see tähendab? Põhimõtteliselt moodustuvad talvisel ajal lahtise veekogu kohal pilved ja sademed, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa enamasti lund. Meil esineb mereefekti talvel kõige tihemini Soome lahel ja vahel isegi Liivi lahel. Õhtul pilvisus tihenes Ida-Eestis ja Kagu-Eestis. Eesti lääneosas oli selge või vähese pilvisusega ilm. Termomeetri näidud langesid mõnel pool taas -10 kraadist allapoole. Üksikutes kohtades sadas ka lund. Tuul puhus kirdest.














 Ilus talvine päev Kagu-Eestis Kõverjärve ääres 4.02.2018Talvine maastik Tahojärve ääres Kagu-Eestis 4.02.2018
5. veebruaril jääb Eesti veel kõrgrõhkkonna kaguserva, kuid sama päeva jooksul hakkab järk-järgult suurenema madalrõhkkonna mõju. Alates Ida-Eestist on oodata õhurõhu langust. Miks? Kuna madalrõhkkond liigub Lääne-Venemaalt Eestile üha lähemale. Päeval on meil aga pilves selgmimistega ilm. Kohati sajab nõrka lund, sadu võib olla tihe. Ilm on võrdlemisi külm, lisaks puhub kõle põhjatuul ja kirdetuul. Hilisõhtuks või ööks vastu 6. veebruarit laieneb madalrõhkkonna läänserv üle Peipsi järve Ida-Eestisse, põhjustades nõrka või mõõdukat lumesadu. Sajuala liigub öö jooksul üle Eesti lääne ja edela suunas. Päeval on enamasti pilves ilm, kuid üksikuid selginemisi võib siiksi siin-seal esineda. Mitmel pool sajab lund, paiguti on sadu üsna tihe. Orienteeruvalt on oodata Mandri-Eestis kuni 5 cm lund, ei ole välistatud isegi rohkem. Termomeetri näidud jäävad paljudes kohtades -5 kraadist allapoole. GFS mudeli kohaselt liigub madalrõhkkond üle Peterburi ja Soome lahe idaosa Kagu-Soome kohale. Samas on ilmamudeleid,  nagu ECMWF  (Euroopa mudel) ja HIRLAM, mis näitavad, et tsükloni kese võib hoopis Eesti kohale liikuda. Eks me näe! Täpsustan seda juba lähiajal. Lisaks ei ole välistatud, et Läänemere keskosa kohal või saarte lähistel formeerub uus osatsüklon. Sellisel juhul sajaks ka ööl vastu kolmapäeva nii saartel kui ka sisealadel lund. Lumelisa on paljudes kohtades kindlasti oodata. Nädala teisel poolel suureneb taas kõrgrõhkkonna mõju, ilm tuleb külm ja lumine. Sula ei tule aga nii pea!
Käesolevalt kaardilt on näha, kuidas ida poolt hakkab Eestit ilma mõjutama uus aktiivne madalrõhkkond (kehtib 6. veebruari öö kohta). Allikas: DWD
Kategooriad: Blogid

24. mai ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
201822,9°C14,22°C7,4°C
201717,0°C10,79°C6,0°C
201624,8°C16,79°C4,5°C
201517,4°C10,40°C0,4°C
201430,3°C21,97°C12,4°C
201322,7°C13,37°C5,0°C
201218,3°C11,45°C1,7°C
201120,5°C13,03°C6,1°C
201014,0°C9,22°C5,2°C
200919,6°C12,18°C7,4°C
200817,5°C10,29°C3,1°C

Ilmateenistuse ennustus

6...12°C
15...24°C
3...11°C
15...22°C
5...11°C
17...27°C
8...14°C
19...27°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
23.05.Nimetu
22.05.Sven
21.05.Sven
20.05.Sven
19.05.Sven

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Ilmateenistus 186,67%
Yr.no185,31%
Weather Underground183,54%
Ilmateenistus 283,33%
Weather Underground283,02%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 30,3°C (2014) ja külmem -2,5°C (1867).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 28,9°C (2014) ja külmem -3,4°C (1974).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

24.05 päeval tugevneb põhjakaare tuul 8, puhanguti 10 m/s.
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!
Metsades on suur tuleoht!

Külastatavus

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

70,9% on kuu nähtav.
21 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

UV-indeks Pärnu-Sauga

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk