Eesti uudised

Uus nädal tuleb palju soojem

Ilm.ee - 3. Aprill 2020 - 13:38
Kategooriad: Eesti uudised

Esmaspäevast jätkuvad Mäeküla–Suurpalu lõigu rekonstrueerimise ja Mäeküla ristmiku ümberehitustööd

Maanteeamet - 3. Aprill 2020 - 12:34
Alates 6. aprillist 2020 jätkuvad tööd Mäeküla–Suurpalu lõigu rekonstrueerimise ja Mäeküla ristmiku ümberehituse objektil, mis olid peatatud talveperioodiks. Mäeküla–Suurpalu teelõigul alustati rekonstrueerimistöödega 2019. aasta sügisel ning 5-kilomeetrisest lõigust saadi valmis ligikaudu ühe kilomeetri jagu rekonstrueeritud teed. Talviste ilmastikuolude ootuses ei olnud mõistlik pikemat lõiku ette võtta, ent nüüd on ööpäevased ...
Kategooriad: Eesti uudised

13. nädala pildi valimisel osalevad fotod

Ilm.ee - 3. Aprill 2020 - 12:12
Kategooriad: Eesti uudised

Üürike talv saab läbi

Ilm.ee - 3. Aprill 2020 - 11:20
Kategooriad: Eesti uudised

3. aprilli ilm aastatel 2005-2019

Ilm.ee - 3. Aprill 2020 - 9:55
Kategooriad: Eesti uudised

Ilmateenistus andis teise taseme tormihoiatuse

Ilmajaam.ee - 2. Aprill 2020 - 22:03
Ilmateenistus andis teise taseme tormihoiatuse, sest Eesti lääneosas on oodata tuuleiile kuni 28 m/s.
Kategooriad: Eesti uudised

Tormine aeg ei kujune pikaks

Ilm.ee - 2. Aprill 2020 - 12:47
Kategooriad: Eesti uudised

2. aprilli ilm aastatel 2005-2019

Ilm.ee - 2. Aprill 2020 - 12:16
Kategooriad: Eesti uudised

Haljala–Aaspere teelõigul jätkuvad ehitustööd

Maanteeamet - 2. Aprill 2020 - 10:22
Alates 6. aprillist 2020 jätkuvad Haljala–Aaspere teelõigu ehitustööd, mis olid peatatud tehnoloogilise pausi tõttu. Teelõigule kehtestati talviste ilmastikuolude tõttu kahekuuline tehnoloogiline paus veebruari alguses. Kuna ööpäevased temperatuurid on piisavalt kõrged, saab pausi lõpetada ja jätkata ehitustöödega. Haljala–Aaspere teelõik ehitatakse 2+2 sõidurajaga maanteeks, et parandada liiklusohutust ja liikluse läbilaskvust. Alates 12. ...
Kategooriad: Eesti uudised

Ilmateenistuse aprillikuu prognoos

Ilm.ee - 1. Aprill 2020 - 17:25
Kategooriad: Eesti uudised

Ilmateenistus: aprillis on oodata keskmisest soojemat ja muutlikku ilma

Ilmajaam.ee - 1. Aprill 2020 - 17:19
Aprillikuu ilm peaks tulema keskmisest soojem ja muutlik, kõige sajusem ja tuulisem on kuu algus, prognoosib ilmateenistus.
Kategooriad: Eesti uudised

1. aprilli ilm aastatel 2005-2019

Ilm.ee - 1. Aprill 2020 - 10:25
Kategooriad: Eesti uudised

31. märtsi ilm aastatel 2005-2019

Ilm.ee - 31. Märts 2020 - 11:08
Kategooriad: Eesti uudised

Aprillitaevas 2020

Astronoomia.ee - 30. Märts 2020 - 22:00

Esimene täispikk kevadkuu, aprill, toob endaga kaasa üha pikemad päevad ja lühemad ööd. Kui muidu oleks selle üle põhjust ainult rõõmu tunda, siis astronoomiahuvilisi tabab seda fakti teadvustades kerge kurbusenoot. Jääb ju nüüd vähem aega taevast uurida ja lisa tuleb ilmselt näpistada väärtuslikust uneajast.

Asja ei tee paremaks märtsi lõpus tunni võrra edasi nihutatud kronomeeter, mis lõikab õhtutest pimedat aega otsekui noaga ära. Kuigi loodusel on meie kelladest sügavalt ükskõik ja taevas ise ometigi ei muutu, nihutab keeratud kell tähistaevast unerütmide mõttes tund aega tagasi. Näiteks aprilli keskpaigas südaööl paistev taevas on umbes selline, nagu ta oli märtsi lõpus. Ainult mitte nii pime.

Sellel põhjusel soovitame tutvuda meie märtsitaeva ülevaatega, sest kellaaegadest kinni pidava vaatleja jaoks neil väga dramaatilist erinevust pole. Küll aga võib juba aprillitaevasse ilmuda üks kauge külaline, mille sarnast pole siitmailt pea veerand sajandit nähtud. Sellest räägime natukene hiljem.

Tõusud ja loojangud

Kiirelt üle korrates võib märkida, et aprilli keskpaigas on südaöödel lõunataevas paistmas Neitsi, Lõvi, Berenike Juuste ja Jahipenide tähtkujud. Läänetaevasse loojuvad talvised Sõnni, Orioni ja Ükssarviku tähtkujud ning ida pool tõusevad kõrgemale Maokandja, Herkulese, Lüüra ja Luige tähtkujud. Neist kahes viimases asuvad heledad tähed Veega ja Deeneb, kuuluvad suve tulekut ennustavasse Suvekolmnurka, mille viimane liiga Altair (Kotkas) jääb sellel ajal veel horisondi alla.

Linnutee helendav trass paistab aprilli südaöödel peaaegu horisontaalselt madalal põhjataevas, millega koos on suhteliselt halvasti vaadeldavaks muutunud selle sees asuvad arvukad hajusparved ja udukogud. See-eest on vaade väga hästi avatud meie Linnutee koosseisu kuuluvate kerasparvede ja sellest kaugel väljaspool asuvate teiste galaktikate suunas.

 Gary Woodburn

Aprillikuine Linnutee vaatega Põhja. Foto: Gary Woodburn

Kuna vaatamisväärsemate galaktikate nimed, tähised ja umbkaudsed asukohad leiate märtsitaeva kokkuvõttest, ei hakka me neid siin kõiki uuesti üle kordama. Pigem võiks neist tuntumatest natukene pikemalt rääkida, sest nende ehituse ja ajaloo mõistmiseks ainult läbi teleskoobi vaatamisest ei piisa. Samas annab see nende nägemisele hoopis teise mõõtme. Kerasparvede kohta, millest ilusamad on tegelikult ka aprillis juba kõrgel lõunataevas paistmas, räägime lähemalt mais.

Valik galaktikaid

Keegi ei vaidleks ilmselt vastu, et meie taeva vägevaim galaktika on Andromeeda (M31), mis asub meist kosmilises mõttes kiviviske kaugusel ja on nähtav isegi palja silmaga. Paraku on tema, kui ka kauguse mõttes järgmine Kolmnurga galaktika (M33), aprillis liialt madalale põhjakaarde vajunud. Õnneks leidub meie Linnutee naabruskonnas veel ohtralt teisigi heledaid galaktikaid, mille ilu nautimiseks soovitame kasutada võimalikult suure läbimõõduga teleskoopi. Teine võimalus on neid kaameraga jäädvustada, kuigi see eeldab teatud tehnika ja teadmiste olemasolu. Järgnevalt mõnest tuntumast nende hulgas.

Suure Vankri tiputähe Alkaidi all asub M51 ehk Veekeerise galaktika, mis kuulub oma ebatavaliselt heleda tuuma tõttu niinimetatud Seyferti galaktikate hulka. Suure heleduse ja suhtelise läheduse (23 miljonit valgusaastat) tõttu oli Veekeerise galaktika esimene omasugune, mille spiraalne struktuur kindlaks tehti. Veekeerist on mingil määral näha ka binokliga, kuid tarvis läheb vähemalt 8 tollist teleskoopi ja väga pimedat taevast, et eristada selle kõrval asuvat pisemat M51b kääbusgalaktikat. Tegemist omavahel põrkuva paariga, millest väiksem on ammuses minevikus ilmselt Veekeerise tasandist mitu korda läbi “kukkunud” andes viimasele kaunid spiraalharud. Lisaks on nende vastastikused loodejõud käivitanud mõlemas aktiivse tähetekke.

 Taavi Uibo

M51 ehk Veekeerise galaktika pildistatuna märtsis Jüris. Foto: Taavi Uibo

Tuuleratta hiidspiraalgalaktika ehk M101 asub Suure Vankri tiputäht Alkaidi kohal, moodustades sellest järgmise Mizariga (see mille kõrval on nn. Hunt) peaaegu võrdhaarse kolmnurga. Võrreldes Veekeerisega asub M101 meile küll mõni miljon valgusaastat lähemal, kuid on sellest oluliselt tuhmim. Samas sisaldab see ligi triljon tähte, mida on kusagil kaks korda rohkem kui Linnutees. Pika säriajaga fotodelt on näha, et Tuuleratas paistab meile praktiliselt otse pealt ning selle spiraalharud on naabergalaktikate gravitatsiooni poolt ühele küljele välja venitatud. Noorte ja kuumade täheparvede rohkus annab sellele sinaka ja kohati lillaka värvuse. Tuuleratast tasub vaadelda vähemalt 10 tollise teleskoobiga.

 Viljam Takis / Lüllemäe observatoorium (viljamtakis.com)

M101 ehk Tuuleratta galaktika Foto: Viljam Takis / Lüllemäe observatoorium (viljamtakis.com)

Suure Vankri nurgatäht Dubhest natukene eemal paikneb üks meie poolkera tuntumaid galaktikapaare – Bode ja Sigari galaktikad, mis kannavad vastavalt tähist M81 ja M82. Need meist kõigest 12 miljoni valgusaasta kaugusel asuvad galaktikad on üksteisest kosmilises mõttes lähiminevikus lähedalt möödunud ning helendavad nüüd selle käigus käivitunud tähetekkest. Bode spiraalgalaktika südames arvatakse asuvat supermassiivne must auk, millesse langev tähtedevaheline gaas paneb selle ümbruse tugevalt helendama. M81 on aga niinimetatud tähepurse galaktika, mis tähendab, et selles toimuv keskmine tähetekke määr ületab Linnutee oma mitmekümne kordselt. Galaktikapaari on parimal juhul näha binokliga, kuid soovitatav on kasutada vähemalt 8 tollist teleskoopi. Väiksemat suurendust kasutades mahuvad mõlemad kenasti okulaari vaatevälja ära.

 Ken Crawford)

M82 ehk Bode galaktika (foto: Raivo Hein) ja M81 ehk Sigari galaktika (foto: Ken Crawford)

Berenike Juustes on aprillis parim aeg vaadelda ja pildistada spiraalgalaktikat NGC 4565, mida kutsutakse vahel ka Nõela galaktikaks. Sellise nime on see teeninud väga lihtsal põhjusel – teleskoobiga vaadates paistab see otsekui pikk peenike nõel, mis on keskelt natukene paksem. Oma suhtelise läheduse tõttu (umbes 40 miljonit valgusaastat) on see üks parimaid näiteid spiraalgalaktikast külgvaates. Astronoomidel on põhjust arvata, et oma ehituselt ja suuruselt võib see olla väga sarnane Linnuteele.

 Viljam Takis / Lüllemäe observatoorium (viljamtakis.com)

NGC 4565 ehk Nõela galaktika. Foto: Viljam Takis / Lüllemäe observatoorium (viljamtakis.com)

Neitsi tähtkuju alumises ääres asuv M104 kannab tabavalt Sombreero galaktika hüüdnime. Tegemist läätsekujulise elliptilise hiidgalaktikaga, mille omapäraseimaks tunnuseks on selle tasandit läbiv kitsas ja tume tolmuvööt, kus erinevalt tüüpilistest elliptilistest galaktikatest käib endiselt aktiivne täheteke. Sombreero galaktika on mõõtmetelt umbes poole Linnutee laiune, kuid tähti sisaldab see tõenäoliselt rohkem ning selles avastatud kerasparvede arv ligineb kahele tuhandele. Seda on kümme korda rohkem kui Linnutees. Kuigi ta asub meist 31 miljoni valgusaasta kaugusel, peetakse Sombreerot üheks Neitsi galaktikaparve heledaimaks liikmeks ja tänu sellele on seda võimalik isegi suhteliselt tagasihoidliku teleskoobi abil näha. Kuna M104 asub meie laiuskraadilt nähtuna suhteliselt madalal, on aprillis selle vaatlemiseks parim aeg paar tundi enne – ja pärast südaööd.

 Raivo Hein

M104 ehk Sombreero galaktika. Foto: Raivo Hein

Komeet!

Nagu eelnevalt mainitud võib põhjapoolkeralastel juba aprillis olla võimalus näha üht kauget ja kauaoodatud külalist. Nimelt on möödunud aasta detsembris avastatud komeedi C/2019 Y4 (hüüdnimega Atlas) heledus viimastel nädalatel hüppeliselt kasvanud. See annab lootust, et lähikuudel võib sellest saada tõeliselt vägev ja silmaga nähtav sabatäht, mille sarnast pole põhjapoolkeral nähtud pea veerand sajandit.

Aprilli alguses paistab Atlas meile Suure Vankri ja Kaelkirjaku tähtkujude vahel ning nihkub esialgu üsna aeglaselt Perseuse poole. Päikesele lähemale jõudes selle näiv kiirus kinnistähtede suhtes kasvab ning mai lõpus, kui see saavutab oma lähima punkti Päikesele (periheeli), peaks see paistma kusagil Perseuse alumises servas. Sellel hetkel asub ta Päikesest vaid mõnekümne miljoni kilomeetri kaugusel.

Kuigi komeetide heleduse prognoosid on kaugel täppisteadusest, on erinevad allikad välja käinud väga lootusrikkaid hinnanguid. Need algavad õhukese noorkuu sirbiga võrreldava heledusega ja lõppevad ülioptimistlike lubadustega, et Atlas hakkab mais särama Veenusest heledamalt. Realistlikumalt peaks see jääma kuhugi taeva heledaimate tähtedega võrreldavatesse piiridesse. Igal juhul peaks Atlast juba aprillis silmaga näha olema ja mais oleks raske pika sabaga komeedist madalal põhjataevas mööda vaadata.

 John Goldsmith

Sellisena paistis 1997. aasta Hale-Bopp komeet Inglismaal Stonehenge varemete kohal. Foto: John Goldsmith

Atlasel hoitakse tulevastel nädalatel kindlasti pingsalt silma peal, sest alati eksisteerib võimalus, et see võib Päikesele lähenedes puruneda ja aurustuda. Sellisel juhul jääb selle tähelend üürikeseks. Kui aga mitte, siis arvutuste kohaselt on Atlase orbiit peaaegu paraboolne, mis tähendab, et peale meie kodukandi külastamist lennutatakse see kaugele päikesetagustele maadele, kust see ei naase ligi 6000 aastat.

Komeedid on peamiselt jääst ja tolmust koosnevad taevakehad, mis pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt. Omavahelise gravitatsioonilise nügimise käigus kukuvad mõned neist aeg-ajalt Päikesele lähemale, kus nad hakkavad soojuse mõjul aurustama. Selle käigus tekib paari kilomeetrise läbimõõduga asteroidi ümber tohutu gaasiümbris, mida nimetatakse koomaks ning mille taha “puhub” Päike sadu tuhandeid kilomeetreid pika saba või sabad.

Planeedid ja üks meteoorivool

Nagu märtsis paistavad ka aprilli hommikutaevas reas punane planeet Marss, hiiglaslik Jupiter ja rõngastatud Saturn. Nende vaatlemiseks tasub tõusta tund enne Päikest ning vaadata madalale kagu suunas. Samamoodi on õhtutaevas endiselt säramas meie sõsarplaneet Veenus, mille heledus on võrreldes märtsi lõpunädalaga mõnevõrra langenud, kuid on endiselt tähistaeva heledaim “täht”.

Aprilli esimesel nädalavahetusel leiab aset suhteliselt haruldane ja huvitav nähtus, kus Veenus näib Plejaadide täheparvest peaaegu otse läbi sõitvat. Tegelikult “sõidab” muidugi Maa ümber Päikese ja sellega koos näiliselt siit nähtav tähistaevas. Kuna Maa ja Veenuse omavaheline asetus muutub võrreldes tähistaevaga aeglasemas tempos, jääbki mulje nagu liiguks Veenus selle suhtes läänest itta. Parim hetk nende “kohtumist” näha on 3. aprilli õhtul.

Veenus liikus Plejaadidest läbi viimati 2012. aastal

Veenus liikus Plejaadidest läbi viimati 2012. aastal

Naljakuuga saab läbi ka pea kolmekuune meteoorivooolude põud, kui 22. aprilli õhtul ja 23. hommikul tipneb Lüriidideks nimetatud vool, mille on tekitanud pikajaline komeet Thatcher. Näiliselt Lüüra tähtkujust (Vega lähistelt) pärinevaid meteoore võib hea õnne korral näha kuni 20 tunnis.

Kuu faasid
  • Esimene veerand:  1. aprill kell 13.21,
  • täiskuu: 8. aprill kell 5.35 (superkuu),
  • kolmas veerand: 15. aprill kell 1.56,
  • noorkuu 23. aprill kell 5.26.
Kategooriad: Eesti uudised

04. aprilli ekstreemumid 2010-2020

AastaMaks.KeskmineMin.
20204,2°C0,73°C-2,2°C
201914,5°C6,62°C-3,3°C
20188,4°C1,83°C-7,4°C
201714,1°C4,06°C-3,8°C
201611,3°C3,70°C-3,2°C
20155,3°C1,81°C0,2°C
20146,1°C1,40°C-3,7°C
20136,4°C-1,02°C-12,4°C
20125,3°C-0,45°C-8,6°C
201112,6°C5,79°C0,6°C
20109,8°C3,08°C-0,7°C

Ilmateenistuse ennustus

-3...2°C
2...7°C
-4...3°C
4...9°C
0...5°C
5...13°C
0...5°C
6...16°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
04.04.Pauline
03.04.Pauline
02.04.Olivia
01.04.Olivia

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Ilmateenistus 293,13%
Forecast.io192,86%
Yr.no292,86%
Forecast.io392,86%
Ilmateenistus 392,50%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 15,7°C (1953) ja külmem -17,3°C (1941).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 15,0°C (1983) ja külmem -17,1°C (1960).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

4.04 ennelõunal tugevneb läänetuul 12, puhanguti 15-17 m/s.
4.04 ennelõunal tugevneb läänetuul 12, puhanguti 15-17 m/s.
läänetuul 8-11, puhanguti 14 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

85,0% on kuu nähtav.
19 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk