Keskkonna- ja loodusuudised

Emaslind Suvi usaldab pesalt ära minna alles siis, kui isaslind Sulev on pesa läheduses

 

Merikotkas         Haliaeëtus albicilla  

 

Tänaseks on kotkapoeg nädalane – koorus mäletatavasti 24. aprillil.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum korraldab 6. mail 2018 linnuretke Tartumaa linnurikastele luhtadele Aardlas ja Ilmatsalus.

4. ja 5. mail vurab Lõuna-Eestis üks isemoodi lahvkabuss:  Mooste Elohelü Folgilahvka, kus nii ööl kui päeval rahvamuusikat mängitakse. 24 tunni jooksul ei katke pillimäng hetkekski, kutsudes nädal hiljem toimuvale folgipeole Mooste Elohelü. Folgilahvka kuulub Euroopa Kultuuripärandiaasta programmi.

Taaskasutuskoja arendamine on olnud üks suur õppimine Eestvedajatele pakub Taaskasutuskoda pidevat arengut. „Minule on Taaskasutuskoda andnud väga palju just isiklikku arengut silmas pidades. Piltlikult öeldes, alustades pannide küürimisest kuni finantsaruanneteni, kõige enam aga kindlasti suhtlemist ja sõnumi levitamist,“ tõdeb Piret Parmi.

Hea Toidupanga sõber,    kevadised toidukogumispäevad on ukse ees ning toidupank on avanud vabatahtlikuks registreerimise keskkonna. Registreeruda saab ühekaupa, samuti enda kokku pandud grupiga. 

Hall  esmaspäeva  hommikul  
Nädal  algas  külma  ööga.  Esmapäeval  mõõdeti  minimaalseks  õhu temperatuuriks  -2,7  °C,  maapinna  lähedal  mulla  kohal  langes  termomeetrinäit  -5,7  ja  rohu  kohal  -9,5  °C. 

Hommikul  oli  hall  maas  ja veeloigud  jääs.  Muld  külmus  kahe  sentimeetri  sügavuseni.  Päev  oli  päikseline  ja  õhk  soojenes  kümne  kraadini.  

Teisipäeval  hakkas  sadama  ning  sellega  koos  muutusid  järgnevalt  ööd  soojemaks.  Vihma  tuli  kuni  nädala  lõpuni  igal  päeval  ja  nädala  sajusummaks  kogunes  22  mm.  

Linnupoegadele toiduks olevad röövikud arenevad samas rütmis taimedega, seepärast peavad värvulised kevadel taimestiku kasvuga sammu pidama. Kuna taim, röövik ja lind on temperatuuri suhtes erineva tundlikkusega – taime ning rööviku areng sõltub otseselt temperatuurist, lind on püsisoojane, kelle poegade kasv aga sõltub eelnevatest –, juhatab see ahel kliimasoojenemise juurde.

 

Kodukakk        Strix aluco

 

Õhtul oli kakutibu kuulda, aga mitte veel näha.

Täpselt kuu möödus esimese kakupoja koorumiseni.

Järgmised munad munes emaslind Klaara 2.ja 5. aprillil.

Laupäeval kogunes Alam-Pedjal mõnus seltskond loodushuvilisi matkajaid, kellega üheskoos tähistasime EOÜ 97. sünnipäeva. Matka läbivaks teemaks oli raierahu, mida aitas meil lahti mõtestada TÜ looduskaitsebioloogia töörühma juht Asko Lõhmus, kes ligi 20 aastat tagasi raierahu kontseptsiooniga välja tuli. Osalejad said kuulda raierahu saamisloost, metsisest, metsalinnustiku kaitsest ja kuidas Alam-Pedjal elu käib. 

Matk oli pühendatud raierahule, kuna EOÜ seisukoht on, et Eesti metsades peaksid raietööd peatuma perioodiks 15. aprillist 15. juulini. Eesti metsalinnustiku seisund halveneb iga aastaga ning ebaeetiline pesitsusaegne raie muuda lindude olukorda veelgi raskemaks. Juba üle 15 aasta kehtib raierahu riigimetsade teatud metsatüüpides ja teatud raieliikide puhul, kuid erametsades sõltub raierahust kinnipidamine metsaomanikust. 

Matkajatel vedas nii ilmaga kui ka lindudega. Näiteks said kõik jälgida, kuidas hallpea-rähn ja musträhn pesa ehitavad, nii et laastud lendavad, samuti jäid silma mitmed äsja saabunud rändlinnud.

Täname Urmas Abelit idee välja pakkumise eest ning Asko Lõhmust, Andres Kalameest, Pille Tammurit ja Triin Libet matkaseltskonnale põnevate juttude ja uute teadmiste jagamise eest!

Vaata rohkem fotosid meie Facebooki lehelt!

 

 

Harilik katkujuur        Petasites hybridus

 

Paiselehega samaaegselt õitsevad silmahakkavad, kuid harvaesinevad katkujuured.

Saatjaga sookurg „Loode“ Lääne-Tsehhis. Pildistatud kohaliku linnuvaatleja poolt 24.04.2018. 

 

Head sookurehuvilised!

 

Saatjaga sookurgede rännakutest on taas häid uudiseid. Kaua oodatud „maailmarändur“ „Ahja 5“ jõudis lõpuks ometi koju. Pärast viimast seiklust Karjalas ja Venemaal ületas ta 27. aprilli keskpäeval Lüübnitsa küla juures teistkordselt Vene – Eesti piiri ja jõudis pärast tutvumistiiru ümber Tartu linna õhtuks oma sünnikoju Ahjal!

 

Kodukakk     Strix aluco

 

Pesapakus käis isaslind Klaus uudistamas, kas juba esimene poegadest koorunud – paraku veel mitte.

Harv juhus, kui trehvame Kausi nägema.

Emasurbadega raagremmelgas 

 

Raagremmelgas       Salix caprea

 

Suur-konnakotkas on Euroopa üks ohustatumaid kotkaid, Euroopa Liidu riikides pesitseb alla 50 paari ja teadaolevalt ainult Poolas ja Eestis. Enamus Euroopa suur-konnakotkaid pesitseb hoopis Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas.

Poole üheteistkümneks oli pesas kuus muna

 

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

 

Metsisekukk mängupaigas kell 6 hommikul

 

Metsis ehk mõtus         Tetrao urogallus

 

 

Kiritigu       Arianta arbustorum

 

Jüripäeval nimetati saates "Osoon" Eesti rahvusloomaks hunt. Kõigile tuntud loom, keda küll vähesed on silmast silma näinud.

Huvi puudumist ja hoolimatust keskkonna suhtes seostatakse kultuuriliste uskumuste, väärtuste ja maailmavaadetega. Põhjustena tuuakse muuhulgas välja nii ahnust, apaatsust kui ka tehnoloogilisi uuendusi. Ahnusena nähakse isekat soovi omada üha rohkem tegelikult ebavajalikke esemeid ning hüvesid. Vajaduse nende esemete ja hüvede omamiseks loovad meedia ja reklaamitööstus. Apaatsus väljendub suhtumises „planeedi päästmine on kellegi teise asi” või „ma ei saa ju midagi teha”. Selliseid seisukohti esitab ignoreeriv ja endassesulgunud nn „mina põlvkond”.