Keskkonna- ja loodusuudised

Pärnu linn ei osta sellest aastast abivajavatele lastele enam päevakeskuse ja turvakodu teenust, vaid hakkab seda neile hoopis ise pakkuma. Linnavalitsuse varasemate hangete võitja ja lapsi kuni 2017. aasta lõpuni aidanud Pärnu Shalomi abikeskuse märkimisväärseid investeeringuid saanud maja, seisab nüüd tühjana, kirjutas selle aasta 28. jaanuaril ERRi veebiportaal. Kuus Shalomi töötajat koondati. Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juht Jaan Aps uurivad artiklis, kuidas selline olukord kujunes. Jagame ka nõuandeid omavalitsustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, kuidas kõikide osapoolte vajadusi arvestades oma teenuseid arendada.

MTÜ Ökotark korraldab Hasartmängumaksu Nõukogu toel praktilise säästva tarbimise ja igapäevaoskuste koolitussarja. Selles osalevad vähemalt 180 psüühiliste erivajadustega inimest üle Eesti. 2018. aasta märtsist kuni detsembrini toimub 35 neljatunnist koolituspäeva, kus osaleb 16 koolitusgruppi.

Teisipäeval, 13. märtsil kell 10.20 toimus Kultuurikatla ees Vabaerakonna algatatud meeleavaldus Eesti Metsa Kaitseks, mille eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu Eesti metsade jätkusuutliku majandamise olulisusele. Samal ajal toimub Kultuurikatlas Keskkonnaministeeriumi konverents „Mets on meie tulevik“.

Talv kestab veel viimaseid päevi. Ehkki päike toob õue päevased plusskraadid, siis öö külmetab. Ja kogu selle võimuvaakumi vahel sajab maha lumi, kes tunneb oma teed.

Vesiloo klibuvallidel ei tule puudust põnevate fossiilide märkamisest ning leidub ka lainete poolt lapikuks uhutud kive. Näiteks sai Umbusi kamba hulka kuuluv noormees Jaan oma katkikulunud plätudele siit hädaabina asenduse, kinnitades õhukesed ja lamedad kivilaastud nööridega paljaste taldade külge. Soovitan matkalistel saarel tiirutades aja maha võtta, kiviklibul istudes merd vaadata ning merikapsast näksides mõelda siin maalapil kunagi ainsana elanud inimese peale, keda tunti kui Vesiloo Vana. Kahtlemata mõistate siis, mis teda siia tõi ja miks ta siia püsivalt jäi.

Letipeale jõudsin sel kevadel üldse esimest korda. Päevane jõudja jõudis õhtu eel kohale. Veidi ekslesin seal majade vahet, et kinnitust saada, kas olen ikka õigesse külla jõudnud.

Nannipung on juba teine populaarne kodumaine lasterõivaste tootja, kes on otsustanud loobuda karusnaha kasutamisest oma toodetes. Ettevõte liitus hiljuti rahvusvahelise programmiga Fur Free Retailer, mida Eestis esindab MTÜ Loomus.

8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide loomisest, mistõttu kutsume jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel.

Pakume ainulaadset võimalust osaleda Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt läbi viidavas müügi- ja turundusprogrammis, Ärihunt 2018. Seekordne programm keskendub maailma paremaks muutvatele organisatsioonidele, kes tegelevad teenuste müügiga eelkõige äriklientidele.

Märtsis tähistatakse naistepäeva ja see tõstab reeglina üles teema lilled versus naiste õigused. 21. märtsil kell 18 algav Mondo Akadeemia kannab pealkirja “Ghana naine – traditsioonide pantvang?” ning kutsub arutlema naiste õiguste ja võimaluste üle maailma eri paigus. Kui Eestis on kuumad teemad palgalõhe, naiste esindatus poliitikas ja tööturul, siis traditsioonilises Ghana ühiskonnas puuduvad naistel hoopis elementaarsemad õigused ja võimalused. Milliste uskumuste ja suhtumistega peavad sealsed naised hakkama saama, räägib sotsiaalantropoloog Marko Veisson. Mondo ekspert Diana Tamm jagab kogemusi koostööst kohalike naistegruppidega, keda Mondo on juba aastaid jõustanud.

Käes on talgukevad – täna algab talgute kirjapanek maikuu esimesel laupäeval, 5. mail peetavale üle-eestilisele Teeme Ära talgupäevale. Tänavune talgukevad tuleb Eesti juubelisünnipäeva ja kultuuripärandi hõnguline, kutsudes kõiki inimesi ja organisatsioone tegema talgutel osalemisega kingituse Eestile ning aitama kaasa elu edenemisele nii maal kui ka linnas. Talguid saab kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Tartu Loodusmaja ja Elav Tartu Liikumine korraldusgrupp korraldavad 2018. aastal Üleminekuõhtute sarja Tartu Loodusmajas, Lille 10. Iga kuu kolmandal kolmapäeval toimuvad üritused kutsuvad kokku inimesi, kes on huvitatud sellest, kuidas saame ise linnas säästlikumalt toimida.

Meil on hea meel kutsuda Teid osalema konverentsile "Toidu-urbanism - jätkusuutlik linn". Rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne konverents toiduvõrgustike ja -maastikega seotud teemadel toimub 18-20. aprillil 2018 Tartus! Korraldajateks Eesti Maastikuarhitektide Liit ja Üleminekulinnade liikumine Elav Tartu.

Kolmandale kohale tuli nooremas vanuserühmas Rannu Kooli võistkond Siidisabad koosseisus Karmen Virkus, Merit Kinsigo ja Laura-Liisa Tõldsepp. Vanemas vanuserühmas tuli kolmandale kohale Tallinna Prantsuse Lütseumi võistkond Vaprad Kahtlejad koosseisus Artur Raik, Anette Kosenkranius ja Hanna-Triinu Järvine. Linnuviktoriinil osales sel aastal kokku 31 võistkonda 23 Eestimaa koolist 86 õpilasega. Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.‒7. klass ning 8.‒9. klass. Parimad noored linnutundjad selgitas välja žürii koosseisus Margus Ots, Külli Kalamees-Pani ja Elen Kontkar.

Loomakaitseorganisatsioonid üle maailma juubeldavad, sest kuulus Itaalia moegigant Versace on otsustanud loobuda karusnaha kasutamisest oma toodetes.

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise avaüritus tõi täna kokku ligi 150 huvilist, kes said ülevaate, kuidas kava koostamine käima hakkab ning kuidas kõik soovijad seejuures kaasa rääkida ja üksmeelt otsida saavad.

Emakeele Selts ja Eesti Keelenõukogu koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutavad välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2018”.

MTÜ Loodusajakiri annab välja ajakirju Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont. Kuna iga ajakirja väga oluline osa on selle kaanekujundus, soovime saada tagasisidet, et vastata  lugejate ootustele. 21. märtsini saab osaleda hääletusel, kus igaüks saab valida oma lemmiku eelmisel aastal ilmunud ajakirjade esikaante seast.

Igal aastal visatakse arenenud maailmas ära kuni 50 miljonit tonni elektroonikajäätmeid: arvuteid, telereid, telefone ja majapidamistehnikat. 75% sellest prügist haihtub seaduslikust jäätmekäitlusest. Illegaalses jäätmekäitlus- ja prügiladustamisäris liigub kümneid miljoneid dollareid, see saastab loodust ja kahjustab nende elu ja tervist, kes peavad selle saasta keskel elama.