Kõik uudised

Põhimõtteliselt võib öelda, et suveilmad lõppesid 14.09.2023 jaheduse saabumisega.

Selliseid 20° kraadiseid ilmasid ilmselt tuleb ikka veel, kuid 25°C ei paista kuskilt enam.

Õhumassivahetus tõi kaasa väga suured sajuhulgad ja mitmele poole ka tugevat äikest.

Ilmateenistuse hoiatus 13.09.2023 õhtuks ja järgnevaks ööks. Kõik maakonnad siiski selliseid sademeid ei saanud.

Lugu algas sellest, et nädala algul jõudis meieni lõunast väga soe ja niiske õhumass. Õhumassi tohutu niiskusesisalduse tõttu oli mitmel päeval kastepunkt 17...19°C, mis on nii hilise aja kohta erakordne ja väga tõenäoliselt ka rekordiline.

13.09. hommikul oli üle Läänemere moodustunud madalrõhuvöönd, mis eraldas troopilist ja põhjast tulevat jahedamat õhku. Selles moodustus uus osatsüklon Läänemere lõunaosa kohal, mis võttis suuna kirdesse ja järgneval ööl liikus üle Eesti. 

Õhumasside kontrast, niiskus ja sellest tekkiv ebastabiilsus andis juba päeval tõuke tugevate sadude tekkimiseks ja kandumiseks esmalt üle Loode- ja Põhja-Eesti.

Pealelõunal jõudis esimene nõrgem sajuvöönd ka Lääne-Eesti kohale.

Samal ajal lähenes Läänemerelt, Läti lähistelt juba uus ja tugevam sajuala. Liivi lahel hakkas hoogsalt arenema uusi rünksajupilvi, mis liikusid edasi kirdesse.

Üle-Eesti moodustus tol ööl nn.äikesekoridor, s.t. äike liikus mööda kitsast koridori, kuid vihma sai vähemal või rohkemal määral iga Eesti paik. 

Registreeritud äikesed 13.- 14.09.2023.

Ilmateenistus andis üle maa 1.taseme hoiatuse, ESTOFEX väljastas pea kogu maale level 1 ohuala, Pärnumaale ja osale Kesk-Eestist lausa level 2 ohuala. Tagantjärgi saab tõdeda, et ESTOFEX prognoos oli väga täpne, kuna nii äikesed kui ka kõige tugevamad sajud liikusid üsna täpselt mööda level 2 ohuala.

ESTOFEX ohualade prognoos 13.- 14.09.2023.
Osatsükloni üleminekul jõudis meieni tunduvalt jahedam õhumass ja pöevased termomeetrinäidud jäid alla 20°C. Tegi lühiajaliselt tugevat põhja- ja loodetuult.
Järgnevalt lisan ülevaate üle Eesti asuvatest erailmajaamadest pärit sademekogustest. Kohati on sademed kolossaalsed !

Pärnu maakond -

Pärnu linn, Lennuki tn = 101,8mm

Võiste = 61,22mm

Oore = 58,5mm

Kilksama = 53,34mm

Massu (Põhja-Pärnumaa vald) = 50,55mm

Tammiste = 47,24mm

Paikuse = 44,19mm

Pärnu linn, Vana-Pärnu = 33,7mm

Ranniku (Tõstamaa) = 33,02mm

Sigaste = 33mm

Lääne maakond - 

Oonga = 28,95mm

Hinduka = 27,89mm

Risti = 25,91mm

Vidruka = 21,59mm

Järva maakond - 

Laupa = 66,29mm

Paide = 54,68mm

Eistvere = 37,21mm

Viljandi maakond - 

Suure - Jaani = 53,34mm

Soomevere = 44,2mm

Ramsi = 38,4mm

Sürgavere = 28,19mm

Lääne - Viru maakond - 

Tamsalu = 72,7mm

Nugeri = 66,8mm

Rakvere = 58,93mm

Altja = 58,17mm

Toolse = 55,12mm

Käsmu = 52,83mm

Paasvere = 51,51mm

Orguse = 48,49mm

Simuna = 41,66mm

Kõrveküla = 41,4mm

Aaspere = 37,59mm

Ida-Viru maakond - 

Auvere = 34,79mm

Kuremäe = 29,7mm

Kuru = 29,21mm

Jõhvi = 21,84mm

Harju maakond - 

Pedaspea = 78,49mm

Tallinn, Randvere (Viimsi - Pirita) = 74,16mm

Leesi = 71,12mm

Vääna = 66,8mm

Jägala - Joa = 59,41mm

Tallinn, Tallinna Ülikool (Narva mnt) = 55,37mm

Tallinn, Priisle (Lasnamäe) = 46mm

Tallinn, Keldrimäe (Kesklinn) = 45,9mm

Neeme = 45,47mm

Kloogaranna = 44,22mm

Uuesalu = 42,92mm

Saula = 42,67mm

Jõgisoo = 42,61mm

Padise = 42,52mm

Aaviku = 42,19mm

Sausti = 41,68mm

Tabasalu 2 = 41,61mm

Hirvli = 41,61mm

Lähtse = 41,2mm

Haabersti = 39,6mm

Tallinn, Mähe (Pirita) = 38,36

Karla = 38,2mm

Randvere 2 = 37,09

Tallinn, Nõmme, Hiiu haigla = 36,6mm

Tallinn, Kalamaja = 34,64mm

Nahkjala = 34,49mm

Vasalemma = 33,78mm

Vahi = 33,78mm

Muraste = 32,77mm

Uuesalu = 32,72mm

Tiskre = 32,51mm

Keila 2 = 31,75mm

Tuulna = 30,99mm

Aespa = 30,74mm

Liikva = 30,23mm

Tallinn, Pelgulinn = 29,72mm

Tabasalu = 27,91mm

Vääna - Jõesuu = 27,43mm

Keila = 26,8mm

Langa = 25,65mm

Tartu maakond - 

Tammiste = 30,91mm

Tartu linn, erinevad jaamad = 18-23mm

Lõpetuseks juurde ka Ilmateenistuse ametlike jaamade sademekogused.

Lisaselgituseks - on näha, et erajaamade ja ametlikes andmetes on erinevus. Seda seetõttu, et erailmajaamade ja ametlike vaatlusjaamade asukohad ei ühti ning mis ehk veel olulisem, palju oli liikvel just rünksajupilvi, mis toovad piltlikult öeldes ühte külla ujutuse, teise külla ei jõua midagi.

Sademekogused Ilmateenistuse ametlikes jaamades 13.09.- 14.09.2023. 

2023. aasta 1. juulil rakendus hooldereform, mille tulemusena võtavad kohalikud omavalitsused nüüd enda kanda osa hooldekodu teenuse tasust, kui inimene hooldekodus hooldamist vajab. Lisaks pakuvad omavalitsused lisatoetust eakatele, kelle sissetulek jääb alla keskmise vanaduspensioni.

Rootsi astus eile sammu lähemale karusnahavabale tulevikule, jagab Loomuse sõberorganisatsioon Djurens Rätt. Nimelt tegi Rootsi valitsus ajaloolise ettepaneku pakkuda rahalist toetust naaritsanaha tootjatele, kes oma tegevuse vabatahtlikult lõpetavad. Ettepanek tähendab Rootsi naaritsakasvatuse lõppu.

„Töögrupi tegevused on jõudnud teise väga olulisse faasi, kus katsetasime U-space teenuste toimivust ja tegime testlende,“ lausus Transpordiameti mehitama lennunduse osakonna juhataja Priit Rifk.

„Töögrupi tegevused on jõudnud teise väga olulisse faasi, kus katsetasime U-space teenuste toimivust ja tegime testlende,“ lausus Transpordiameti mehitama lennunduse osakonna juhataja Priit Rifk.

12.–13. septembril testiti Eesti Lennuakadeemias erinevaid stsenaariume, et valideerida ANRA Technologies poolt ja Transpordiameti tellimusel valminud mehitamata õhusõidukite süsteemide U-space testala.

12.–13. septembril testiti Eesti Lennuakadeemias erinevaid stsenaariume, et valideerida ANRA Technologies poolt ja Transpordiameti tellimusel valminud mehitamata õhusõidukite süsteemide U-space testala.

Alpi põdrasamblik ja harilik põdrasamblik. Pildistas Kristel Vilbaste

Meie metsadesse jagub tänavu nii seeni, pohli kui seenelisi ja marjulisi ning sellistes metsades kasvavad meil ka silmahakkavad hallid samblikud, keda täna vaatleme.

Sammal ja samblik. See lugu ei ole sugugi nii lihtne, et samblad kasvavad maapinnal ja samblikud puudel. Samblikud võivad kasvavad nii maapinnal, puudel kui kividel.

Veel kolmekümne viie aasta eest liigitati samblikud taimeriiki ehk lähedasteks sammaldele. 

19. september 2023 kell 18:15–19:30

Sügistaeva ülevaade

Üllar Kivila

2023. aasta sügistaevast võib leida kõik Päikesesüsteemi planeedid peale Marsi. Kas sõjajumala puudumine selle aja jooksul midagi Maal paremaks muudab, näitab aeg. 28. oktoobri õhtul ampsab Maa vari täiskuu küljest pisikese tüki ning detsembri keskel vaadeldav geminiidide meteoorivool võiks sel aastal Kuu puudumise tõttu taevast eriti soodne olla. Kui vaid taevas pilves ei ole…

Üht-teist põnevat leiab taevas veel aset ning üha pikenevad ööd pakuvad kuni talve alguseni aina rohkem vaatlusaega.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Nõva looduskaitseala, Nõva Nature Reserve, Estonia.

16. septembril toimub järjekorras juba kuues Maailmakoristuspäev, millest võtavad osa üle 190 riigi kodanikud kogu maailmast. Selle vajaliku ettevõtmise mõju suureneb veelgi, kui Maailmakoristuspäev saab olema ÜRO kalendris.

Maailmakoristusele saab registreeruda korraldajate kodulehel: maailmakoristus.ee

Osalema oodatakse nii üksikkoristajaid, kui ettevõtteid, koole ja klasse, peresid ja sõpruskondi, külaseltse ja huviringe ehk kes iganes sellel tarvilisel üritusel osaleda soovib.

September started with significant activity in the North Atlantic storm season. Storm Lee and Margot are active; Lee became the strongest Atlantic system of the …

The post Atlantic Storm Margot could threaten the UK next week, forecast to be the first tropical system to head toward Europe this autumn season by author Marko Korosec appeared first on Severe Weather Europe.

Lendorava aastal kingib Keskkonnaamet kõigile olulisi ja uusi teadmisi meie metsade ühest salapärasemast ja ohustatumast imetajast – lendoravast. Soome-Eesti ühise lendorava LIFE-projekti toel ilmunud raamat on meeleolukas ja silmaringi avardav lugemine igale loodusehuvilisele.

Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.