Kõik uudised

Valitsus otsustas tänasel, 11. juuli istungil moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on kaardistada võimalusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline.

Euroopa Komisjon kiitis 12. juunil heaks Eesti esitatud mesindusprogrammi aastateks 2020–2022 ning 8. juulil allkirjastas maaeluminister Mart Järvik käskkirja, millega määras mesindusprogrammi juhtiva organisatsiooni ja moodustas hindamiskomisjoni.

Neljapäeva ööl vastu reedet võib langeda maapinna lähedal õhutemperaatur kuni nulli kraadini, edastab ilmateenistus. 

 

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

 

6. juulil kadus kaamerapilt. Ilmad olid pilvised, seega päikesepaneelid ei suutnud enam akuparki toita sest ka akud polnud enam „esimeses nooruses“. Akupark tuligi välja vahetada.

16. juulil saab kotkavõsu pooleteise kuuseks ehk siis kirjutame haruldustest veidi rohkem.

Eilne rajakaamera pit

 

Põder      Alces alces

 

Pea igal aastal on kohatud albiinolisi loomi Eestis. Eks nende olemasolust annavad teada rajakaamerad ja siis on põhjust ka isendeid otsima minna. Kirjutatud on aastate lõikes põtradest, punahirvedest, kui metssigadest, kes kõik suurulukid.

Siit tuleb lubatud ülevaade esimesest nädalast, mil Rimis on kilekottide hinnad kallimad ning õhukestel väikestel kottidel hinnasilt küljes. Nii nagu arvata oli, iga päev saame kõnesid ja kirju selle kohta, kes küll selle sõgeda asja välja mõtles

Kui vanemaid kodus pole peab vaikselt ootama…

 

Väike-konnakotkas         Aquila pomarina 

 

Vanalindude, emaslind Maia ja isaslind Magnuse võsu on saanud kuu vanuseks, kes esikuna koorus 11. juunil.

Kui vanemaid kodus pole peab vaikselt ootama…

 

Väike-konnakotkas         Aquila pomarina 

 

Vanalindude, emaslind Maia ja isaslind Magnuse võsu on saanud kuu vanuseks, kes esikuna koorus 11. juunil.

Põõsaspea neemel algas 1. juulil rändlindude loendus, mille käigus kogutakse infot valdavalt taiga ja tundra veelindude arvukuse kohta.

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima. Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Tagamaadest veidi, miks postitused hilinevad, lootuses, et meie "kõiketeadjad" ei teeks enam mingeid üldistavaid järeldusi:
Minu tööpäevad algavad kell 7:30 hommikul ja lõppevad nädala sees (P–N) 22:00. Töö on sadamas kaimeeskonnas, mis on suurepärane võimalus ilmahuvilisele, sest vaated on väga head ja avarad.
Reede ja laupäev on töö iseloomust tulenevalt pikemad päevad, tihti lõpevad päevad alles pärast südaööd, 00:30 paiku.Töögraafik jookseb kuidas kunagi, aga praegusel hetkel on meil neljast põhitöötajast 2 pikal haiguslehel ja seega langeb nende töömaht osalt ka meie õlule ja tihti on olukordi, kus olen tööl 4–6 päeva järjest. Pärast tööd kodus ootab kaheaastane laps ja elukaaslane, kellega samuti soovin koos olla selle vähesegi osa päevast.Vabadel päevadel on samuti tegevusi palju, kuid olen püüdnud nendesse ka leida aja, et tegeleda postitustega ja blogiga.See kõik ongi põhjuseks, miks blogi ei ole enam nii põhjalik ja postitused hilinevad palju ja tihti. Lubadusi postituse osas annan ka puhtalt eelaimduse põhjal, millal võiks olla aega koostada. Tihti on aga tulnud ette peamiselt tööalased asjad.Asi liigub aga järgmisest nädalast paremuse suunas, kuna töö statistika kinnitab, et kõige kiirem aeg on juuni algus-juuli keskpaik.
Veidi ka nendest vanglajuttudest:Jah, oli teema meedias sellest. Teadmiseks aga, et otsus ei ole sugugi lõplik (edasikaebamisel) ja meedia, nagu ikka, jättis mainimata paar olulist asja, mis muudavad üldpilti täielikult. Kel soovi detailsemalt teada, selgitan hea meelega eraldi meilitsi või enda sotsiaalmeedia samanimelise konto kaudu.Ei õigusta end. On lubadusi antud postituste osas ja need nurja läinud ning vabandan siiralt selliste juhtumite eest, kuid ehk eelolev selgitus aitab paremini mõista.Kinni siin blogis kedagi hoida ei saa. Kui ikka niivõrd vastukarva ja ei meeldi, siis palun otsida uus või kannatada, kuni asi paremuse poole hakkab minema (seda lähinädalate jooksul).
Olen Jürilt saanud head nõu, milline põhjalikkus peaks postitustel olema, ja hakkan seda ka esimesel võimalusel järgima (parem oleks).
Loodan mõistvat suhtumist ja igasugu anonüümsed kritiseerijad (tuttavad ehk?) – viige end enne kurssi kogu olukorraga, avaldage end ja seejärel tehke kellegi kohta mingeid järeldusi. Selline pealiskaudselt järeldamine, veel enam anonüümselt, ei ole eluterve ja mõistliku inimese teguviis.Aitäh ja küsimusi sel teemal ootan privaatselt.Nagu eespool mainitud, siis hakkab olukord paranema juba praegu.

***
Tuleb muutliku ilmaga ja nõrga öökülmaohuga nädal.

Esmaspäeval (8.07.) oli ilm mitmekesine. Meie kohal oli nõrga madalrõhuala kese koos oklusioonifrondiga, mis liikus õhtuks Venemaa piiri lähistele ja hilisõhtuks piiri taha, aga pahandust tegi see lühikese ajaga üsna palju.Pärastlõunaks arenes üle Eesti kirde-edelasuunaline äikeste vöönd, mis ulatus veel Venemaal Moskva külje allagi.Mitmel pool oli tugevat äikest ja sadu, samuti oli mitmel pool nähtud suuri, kuni 4 cm läbimõõduga raheteri(vt eraldi postitusest, mis valmib 11.07. jooksul).

Ööpäeva jooksul Eestis esinenud pilv-maa välgud. Näha on ilusti frondi asukoht ja äikesevööndi olemasolu. Lightningmapsi andmed

Õhk oli suhteliselt soe, jäädes 14...22 °C vahele, tuul oli üsna nõrk, väljaarvatud muidugi piksepilve all.
Teisipäev (9.07.) möödus samuti idapoolse madalrõhkkohkkonna mõjusfääris.
Mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev. Tuul oli mõõdukas, kuid õhk oli eelmisest päevast jahedam: üle 20 °C enam ei tõusnud.
Kolmapäeval, seitsmevennapäeval (10.07.) olime väheaktiivses rõhuväljas.
Kohati, enam hommikupoolikul, sadas vähest vihm, rannikualad olid kuivad ja päikeselisemad. Pärastlõunal lähenes põhjast selgem ala, mis päikeseloojanguks juba Eesti kohale tublisti liikunud.

Õhtuks ilm Pärnumaal selgines. Kaivo foto

Tuul oli põhjakaartest ja nõrk. Õhusooja oli 13...18. Kõikidel eelnevatel päevadel (8.-10.07.) on ööd olnud mõõduka jahedusega: vahemikus 8...14 °C.

Neljapäeval (11.07.) jätkub sarnane olukord kolmapäevaga. Oleme tsükloni lääneservas, hoovihma sajab vaid kohati, seda eelkõige päevasel ajal ja mandri sisealadel.
Mõõduka põhjakaare tuule (kuni 12 m/s) toel algan põhjast külma õhu sissetung ning öösel on õhutemperatuur mandril valdavalt alla 10 kraadi, päeval aga 15 °C ümber.

Reedel (12.07) lisandub põhjakaarest koos lisajahedusega ka veidi niiskust, millest tingitult on hoovihma laialdasemalt õhtupoolikul ja eelkõige põhjapoolsetes maakondades.
Õhk on juba väga jahe : sooja on öösel vaid 5 pügala ümber, kusjuures maapinnal võib oodata ka nulli või kerget öökülma!
Päeval tõuseb sarnaselt eelmisele päevale 13...17°C-ni.

Laupäeval (13.07) oleme kahe rõhkkonna piirimail.
Ilm on laialdaselt selgem, pealelõunasel ajal areneb kohatisi hoogsajupilvi, kuid tugevat sadu need ei anna.
Puhub nõrk läänekaare tuul.
Õhutemperatuur langeb öösel 5 ümbrusse, maapinnal kuni -1, päev aga on päikese toel veidi soojem : 15...19°C.

Pühapäeval (14.07) on ilmasituatsioon sarnane laupäevale.
Enamasti on taevas selge või õhukeses pilvevines, vaid pealelõunasel ajal tuleb siin-seal sabin vihma.
Tuul on samuti jätkuvalt nõrk ja läänekaarest(2-6m/s).
Õhutemperatuur öösel enam alla 5 ei lange, olles vahemikus 5...13, päeval aga juba veelgi soojem : 17...21°C.

Metsavaht mootorsaega täitis kord ühe minu suure soovi. Tema õue peal ootas haavapakk pesapakuks ümbersündimist ja nii ta sündiski ümber.

Lugusid otsivale mehele oli Setumaa üpris vaikne ja pisike maa.