Kõik uudised

Severe Weather Outlook – Aug 1st, 2020

Severe Weather Europe - 31. Juuli 2020 - 21:26

Severe weather outlook – forecast across Europe. This forecast features areas of organized severe weather with risk levels and severe weather threats across the European continent. SEVERE WEATHER OUTLOOK – DAY 1   Valid: 01/08/2020 06 UTC – 02/08/2020 06 UTC Issued by: Severe Weather Europe Forecaster: Marko Korošec   SUMMARY   Organized severe storms […]

The post Severe Weather Outlook – Aug 1st, 2020 appeared first on Severe Weather Europe.

Kategooriad: Välismaa uudised

Hurricane Isaias forms ahead of the Bahamas, heading towards Florida

Severe Weather Europe - 31. Juuli 2020 - 15:01

The latest infrared imagery and NOAA Hurricane Hunters reveal that Isaias has intensified overnight. Officially, we now have a hurricane Isaias centered north of Hispaniola. It will be moving across the Bahamas where hurricane warnings are in effect for these areas. Tropical-storm-force wind probabilities. Graphics: NHC Latest NHC key messages for Isaias   Isaias will […]

The post Hurricane Isaias forms ahead of the Bahamas, heading towards Florida appeared first on Severe Weather Europe.

Kategooriad: Välismaa uudised

30. nädala pildi valimisel osalevad fotod

Ilm.ee - 31. Juuli 2020 - 14:02
Kategooriad: Eesti uudised

31. juuli ilm aastatel 2005-2019

Ilm.ee - 31. Juuli 2020 - 12:53
Kategooriad: Eesti uudised

Laupäeval tuleb kuni 24 kraadi sooja

Ilmajaam.ee - 31. Juuli 2020 - 12:30
Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb laupäeval päikeseline ilm ja sooja on kuni 24 kraadi. 
Kategooriad: Eesti uudised

Karujaht algab 1. augustil

Looduskalender.ee - 31. Juuli 2020 - 11:11

Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.

Augustitaevas 2020

Astronoomia.ee - 31. Juuli 2020 - 11:00

Viimane suvekuu august on oma nime saanud Vana-Rooma keiser Augustuse järgi, kes olla just sellel ajal paljud enda kõige kuulsusrikkamad vallutused täide viinud. Meie rahvasuus tuntakse seda aga eelkõige lõikuskuu nime all, mis tähendab, et aeg on vilja koristada ja vaikselt pimeda sügise ja talve saabumiseks valmistuda. Augusti teised ilmekad hüüdnimed on viljakuu, rukkikuu, mädakuu ehk mädanemiskuu, hallituskuu ja kirbukuu.

Taevavaatleja jaoks tähendab august eelkõige seda, et viimaks hakkab tähistaevas ennast meie laiuskraadidel peaaegu täies hiilguses näitama. Olgugi, et selleks tuleb oodata pigem kuu viimast nädalat, kui nii-nimetatud astronoomiliselt valged ööd (Päike asub mitte rohkem kui 18 kraadi horisondi all) asenduvad täiesti pimedate öödega.

Selle mõne kuuga, mil me oleme öösiti taevas näinud vaid üksikuid heledamaid tähti, mida on liigendanud selle esiplaanil rändavad planeedid ja oma tuttavaid tsükleid läbiv Kuu, on meie peade kohal avanev tähistaevas päris palju muutunud. Oleme ju vahepeal läbinud peaaegu veerandi orbiidist ümber Päikese. Selle muutuse ilmekaimaks näiteks on, et kui maitaeva ülevaates rääkisime, et kesköösel paistab otse lõunas Neitsi tähtkuju, siis augusti keskpaigaks on selle koha üle võtnud Veevalaja ja Kaljukits. Neitsit me augustiöödel enam praktiliselt ei näegi, sest see loojub läänehorisondi taha enne pimeduse saabumist.

Teistest juba varasügiseste tähtkujude alla liigituvatest tähemustritest näeme me augustis lõunakaares Delfiini, Pegasust, Kalu, Kilpi, Luike, Kotkast, Lüürat ja kolme viimase vahele jäävad minitähtkujusid Rebast ja Noolt. Otse pea kohale tõuseb Kefeus ning ida poolt paistavad juba peaaegu talvised Andromeeda, Kassiopeia, Perseus ja Veomees.

//matugraphy.com/

Linnutee ja iriidiumisähvatus jäädvustatud 2015. aasta 24.augustil Võrumaal Vastseliina kandis. Foto: Martin Mark – https://matugraphy.com/

Vahepeal täiesti nähtamatuna püsinud Linnutee ulatub soojadel augustiöödel edela-kirde suunal üle meie peade. Kuigi selle olemuse kohta on läbi ajaloo välja käidud tõenäoliselt sadu, kui mitte tuhandeid loomislugusid ja müüte, teame me nüüdseks, et tegemist on meie enda kodugalaktikaga, millest me oma perspektiivi tõttu serviti läbi oleme sunnitud vaatama. Selle helendav triip ei ole midagi muud kui miljardite kaugete tähtede kollektiivne müriaad. Vahel on huvitav ja miks mitte ka valgustav mõelda, et ükski iidne müüt ei tulnud sellele lihtsale ja ilusale tõele ligilähedalgi.

Udud, kerad ja parved

Augusti teises pooles muutuvad meie jaoks hästi vaadeldavaks Linnutee ribas asuvad mitmed hajusparved, udukogud ja planetaarudud. Neist viimastel ei ole vaatamata nimele mingit pistmist planeetidega. Asi selles, et nende esimestele avastajatele meenutasid need teleskoobis rõngastatud planeet Saturni ning nimi jäi külge. Tegelikult on nende näol tegemist valgusaastaid laiade gaasipilvedega, mis tekkisid kui surevate tähtede välimised kihid kosmosesse irdusid. Augustis on neist kõige paremini vaadeldavad Rebases asuv Hantli udu ehk M27 ja Lüüras asuv Rõnga udu ehk M57.

 Raivo Hein/Selgaste observatooriumid - http://www.wandyarhol.com/

Vasakul Hantli udu ehk M27 ja paremal Lüüras asuv Rõnga udu ehk M57. Fotod: Raivo Hein/Selgaste observatooriumid – http://www.wandyarhol.com/

Hajusparvedest, mis kujutavad endast kosmilises mõttes verinoorte tähtede kogumeid, tasub pilk kasvõi binoklipaari abil peale heita madalal Kilbi tähtkujus asuvale Sinikael-pardi parvele (M11), Maokandjas asetsevale NGC 6633 parvele, Luiges leiduvale M39 parvele ja kindlasti vägevale kaksikparvele Perseuses (NGC 884 ja NGC 869). Sellele lisaks tasub teleskoobi või binokli abil Linnuteed niisamagi kammida. Puudust tähtedest ja nende parvedest ei tohiks mingil juhul tulla.

Udukogude osas on võimsama teleskoobiga vaatlemiseks või pildistamiseks soodsas asukohas NGC 6823 Rebases, Noorkuu udu NGC 6888, Põhja-Ameerika udukogu NGC 7000 ja Kookoni udu ehk C19 Luiges ning Londi udukogu ehk IC 1396  ja Võluri udukogu NGC 7380 Kefeuses. Lisaks tasub augustiõhtutel teleskoop juba suunata meile lähimate Andromeeda ja Kolmnurga galaktikate poole ning nautida sadade miljardite tähtede ühist ja peaaegu kujutlematult kauget kuma.

 Paolo Moroni

Hiiglaslik Põhja-Ameerika udukogu (NGC 7000) Luige tähtkujus. Foto: Paolo Moroni

Eraldi klassi moodustavad kerasparved, millest pole augustitaevas samuti puudust. Need iidsed ja kauged kerajad täheparved, mis sisaldavad sadu tuhandeid tähti vaid mõnisada valgusaastat laias ruumis, pakuvad teleskoobis alati veidralt suursugust vaatepilti. Neist märkimist väärivad otse lõunataevas asuvad M2 (Veevalajas), M15 (Pegasuses), M71 (Nooles) ning M92 ja M13 Herkuleses. Neist viimane on ühtlasi põhjapoolkera heledaim ja uhkeim.

Planeetide paraad

Nii nagu möödunud kuu, on ka august planeetide osas tõeliselt rikkalik periood, sest viiest silmaga nähtavast planeedist on koguni neli väga hästi ja suhteliselt kõrgel taevas vaadeldavad.

Neist kõige uhkemat vaatepilti pakuvad kindlasti hiidplaneedid Jupiter ja Saturn, mis jõudsid Maaga vastasseisu juuli keskpaigas. Augustis tõusevad nad madalale lõunataevasse juba kella üheksa ajal õhtul ning muutuvad selgelt nähtavaks tunnike hiljem. Kella üheteistkümneks on neist juba päris raske mööda vaadata, sest sel hetkel ei paku ükski teine taevakeha (peale Kuu) Jupiterile heleduse poolest konkurentsi. Kaugem ja pisem Saturn asub Jupiterist kümme kraadi (väljasirutatud rusika jagu) vasakul.

Nagu juuli vastasseisude ajal, näeb ka augustis Jupiteri puhul isegi tagasihoidliku teleskoobi või binoklipaari abil selle nelja suurimat kuud Ganymedest, Kallistot, Europat ja Iot ning võimsama tehnika ja täiesti selge taeva puhul ka selle triibulist atmosfääri. Saturni rõngaste nägemiseks piisab samuti pisemast teleskoobist, kuigi suurema abil muutub võimalikuks märgata ka selle hiigelkuud Titani.

 Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi - https://www.astromaania.ee/

1,35 miljardi kilomeetri kaugusel asuv Saturn vasakul ja umbes poole lähemal asuv Jupiter paremal. Planeedid on hiljem ühele kaadrile paigutatud. Fotod on tehtud 21. juulil Tõrvas. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi – https://www.astromaania.ee/

Kolmas väga hele ja seega taevast kergesti leitav planeet on Marss, mille iga kahe aasta tagant aset leidvat vastasseisu saab näha juba oktoobris. Augustis meist kusagil 80 miljoni kilomeetri kaugusel asudes tõuseb see idakaarest umbes kella üheteistkümne ajal ning on iseloomulikult punaka värvusega. Heleduse poolest suudab Marssi sel hetkel üle lüüa vaid Jupiter. Tõeliselt heade vaatlustingimuste ja -tehnika abil on Marsi puhul võimalik teleskoobis eristada selle umbes 90% osas valgustatud ketast ning selle tumedamaid pinnavorme.

Neljas ja viimane silmaga nähtav planeet on Maa tuline õde Veenus, mis jõuab 13ndal augustil oma orbiidi läänepoolsesse elongatsiooni. Maakeeli tähendab see, et planeet on meie perspektiivist Päikesest aasta lõikes nii lääne pool kui võimalik – 45,8 kraadi. Tõuseb ta sel ajal kusagil poole kahe ajal öösel otse kirdest ning särab tublisti heledamalt kui Jupiter. Kahju ainult, et sel ajal pole teda just palju inimesi taevas vaatlemas. Unetute teleskoobiomanike jaoks paistab ta siis umbes poole jagu valgustatud kettana ning jääb idataevas silmaga nähtavaks kuni päikesetõusuni.

Tegelikult on sel ajal võimalik vaadelda veel üht planeeti - Uraani, mis liigub augustis Jäära tähtkuju alumises servas. Paraku kääb selle kauge jäähiiu heledus siis ja alati silmaga nähtavuse piirile ning isegi võimsas hobiteleskoobis ei paisu ta suuremaks kui pisike sinakas täpp keset sarnaste kaugete tähtede merd.

Kaunis komeediprügi

Kui peaks nimetama ühe augustis toimuva vaatamisväärse astronoomilise sündmuse, siis tõenäoliselt annaksid paljud vastuseks Perseiidide meteoorivoolu, mille suurejoonelisus pole meile juba aastatuhandeid pettumust valmistanud. Pikale ajaloole vaatamata mõnda inimest veel siiani pisut kihistama paneva nimega tähesadu tipneb 12.-13. augustil, kuigi juba nädal enne ja pärast seda võib öötaevas heledaid “langevaid tähti” tavapärasest tihedamalt märgata.

Nii nagu enamus meteoorivoole, on ka Perseiidide päritolu lähedalt seotud komeedi või siis vähemalt selle jäänukiga. Need enamasti Päikesesüsteemi külmadelt äärealadelt pärit mõnekilomeetrise läbimõõduga jääst, lumest ja tolmust taevakehad satuvad vahel Päikesele lähemale, kus need hakkavad soojuse ja päikesetuule mõjul aurustuma ja murenema. Kõige suuremad komeedid moodustavad sellel ajal miljoneid kilomeetreid pika saba, mida on aeg ajalt taevas ka silmaga näha. Üks selline tähisega C/2020 F3 (NEOWISE) külastas meid teadupärast alles juulis.

Komeet C/2020 F3 (NEOWISE) pildistatud 14. juulil Saksamaalt. Fotol on selgesti eristatavad komeedi kaks saba - sinakas gaasi-ehk ioonsaba mis osutab Päikesest alati otse eemale ning valge tolmusaba, mis järgib mingil määral selle orbiiti. Nende sabade pikkust võib mõõta sadades miljonites kilomeetrites. Autor: SimgDe/Wikimedia Commons

Komeet C/2020 F3 (NEOWISE) pildistatud 14. juulil Saksamaalt. Fotol on selgesti eristatavad komeedi kaks saba – sinakas gaasi-ehk ioonsaba mis osutab Päikesest alati otse eemale ning valge tolmusaba, mis järgib mingil määral selle orbiiti. Nende sabade pikkust võib mõõta sadades miljonites kilomeetrites. Autor: SimgDe/Wikimedia Commons

Iga uue orbiidiga, mille vahele võib jääda sajandeid või terveid millenniume, kaotab komeet osa oma materjalist. Kui jääst sublimeerunud ja päikesekiirguse mõjul algelementideks kiiritatud veeaur hajub hõredate aatmote ja ioonidena kosmosesse, siis ülejäänud enamasti tolmust ja kruusatera suurustest tükkidest koosnev rusupilv jääb tiirlema komeedi senisel orbiidil, täites viimaks selle täies pikkuses. Kui Maa satub Päikese ümber tiireldes mõnd sellist komeedi poolt jäetud rusupilve läbima, ongi meil nähtav meteoorisajuks nimetatav loodusnähtus.

Perseiidide puhul põrkume me iga aasta augustis rusupilvega, mille jättis meie teele 26 kilomeetrise läbimõõduga komeet nimega Swift–Tuttle, mis avastati Lewis Swifti ja Horace Parnell Tuttle poolt 1862. aastal. Viimast korda võis seda meie taevas näha 1992. aastal ning järgmine selline kord tuleb alles 2126. aastal. Meile vaatemängu pakkuvad meteoorid jättis see enda küljest maha ilmselt kusagil 1000 aastat tagasi toimunud Päikesele lähenemise käigus.

Nagu ikka tuleneb meteoorivoolu nimi tähtkujust, millest sellel ajal langevad meteoorid näivad pärinevat ehk teise sõnaga radiandist – Perseuse tähtkujust. Samas täpselt selle suunas pole mõtet meteoorivoolu nautides vaadata, kuna siis võivad osad langevad tähed märkamatuks jääda. Tasub vaadata natukene kõrvale. Igatahes selleks aastaks ennustatakse Perseiidide tiheduseks umbes 40-50 lasku tunnis (ideaalsete vaatlustingimuste puhul). Kui veab, siis võib liivaterade hulka ära eksida ka mõni suurem kivikene, mis taevasse eriti muljetavaldava juti künnab. Midagi drastilisemat pole neist aga karta.

 Tony Fuentes

2016. aasta Perseiidide tähesadu jäädvustatud USA Tahoe järve kaldalt. Foto: Tony Fuentes

Traditsiooniliselt on just Perseiidide tipuaeg olnud Eesti astronoomiahuviliste kokkutuleku toimumisajaks, mis sellel aastal võinuks kanda uhket 25. järjekorranumbrit. Paraku rikkus meie liigi seas levinud viirusetüvi ja sellest tulenev nakkuseoht selle suurejoonelised plaanid Tõraveres. Selle asemel toimuvad 14.-16. augustil Nakatu turismitalus Valgamaal pisut väiksemamahulisem, kuid sellegipoolest igati astronoomiliselt huvitav üritus nimega Hobiastronoomia suvepäevad 2020. Kolm päeva ja kaks ööd vältava ürituse kava ja võimalustega sellele registreeruda saab tutvuda siit: http://www.astronoomia.ee/laagrid/suvi-2020/.

Kuu faasid
  • Täiskuu: 3. august kell 18.59;
  • viimane veerand: 11. august kell 19.45;
  • noorkuu: 19. august kell 5.42;
  • esimene veerand: 25. august kell 20.58.
Kategooriad: Eesti uudised

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XLX osa

Looduskalender.ee - 31. Juuli 2020 - 9:09

Suur-konnakotkas

 

Rekord nr. 171       Vanim suur-konnakotkas Tallinna loomaaias

 

Suur-konnakotkas      Clanga clanga

 

Suur-konnakotkas, elas Tallinna loomaaias 24 aastaseks.

 

Tee Karjala kase juurde

Bioneer - 31. Juuli 2020 - 5:15
Märtsiteekond, mis ilma lõputa näib, on minu enda leitud. Igakevadine ootuseid täis märtsikuu algas kord Patermäelt pihta. Igakevadised märtsilapse märtsikäigud siia - sinna teevadki kevade alguse kuud märtsilapse moodi.

Rändekalade populatsioonide seisukord ei ole kiita

Looduskalender.ee - 30. Juuli 2020 - 21:21

Euroopa rändekalade populatsioonid on oluliselt kahanenud.

Värske raport rände- ehk siirdekalade (sh lõhe, forell, angerjas) populatsioonidest toob välja, et viimase 50 aasta jooksul on Euroopa populatsioonid vähenenud keskmiselt 93%. Raporti koostajad näevad ühe suurema probleemina rändetõkkeid (paise), mis tuleks kiiremas korras likvideerida või luua neisse vajalikud kalapääsud.

Destructive hailstorm in central Slovenia, July 29th – the first 10+ cm *giant* hail event in Europe this summer

Severe Weather Europe - 30. Juuli 2020 - 21:11

Very hot weather lately has resulted in a violent supercell storm over central Slovenia in the early evening of July 29th. A narrow swath from towns Vodice to Domžale was severely hit by hailstones up to around 10 cm in diameter. This was the first giant hailstorm event of 2020, anywhere in Europe! First, here […]

The post Destructive hailstorm in central Slovenia, July 29th – the first 10+ cm *giant* hail event in Europe this summer appeared first on Severe Weather Europe.

Kategooriad: Välismaa uudised

Tropical Storm Isaias has formed near Puerto Rico. Heading for Hispaniola first, then the Bahamas

Severe Weather Europe - 30. Juuli 2020 - 16:43

The new Atlantic Tropical Storm Isaias has formed in the Northern Caribbean. The system is now located between Hispaniola and Puerto Rico. Explosive storms are seen by the satellite. Forecast models remain in a good agreement its center will first head for Hispaniola, then turning towards the Bahamas and potentially Floriday in the coming days. […]

The post Tropical Storm Isaias has formed near Puerto Rico. Heading for Hispaniola first, then the Bahamas appeared first on Severe Weather Europe.

Kategooriad: Välismaa uudised

Reedel tuleb kuni 22 kraadi sooja

Ilmajaam.ee - 30. Juuli 2020 - 15:50
Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb reedel kuni 22 kraadi sooja ja mitmel pool sajab vihma. 
Kategooriad: Eesti uudised

Kõige väiksem dinosaurus oli koolibrisarnane lind? Siiski mitte

Bioneer - 30. Juuli 2020 - 15:15
Hiljuti Linnuvaatleja teadusuudistes kajastatud fossiilileid, mis avastamise hetkel arvati olevat väikseim linnusarnane dinosaurus, ei ole siiski dinosaurus. Uuemad leiud viitavad, et tegu oli roomajaga. Kuna teadusilmas on tavaks eksimustest kiiresti teavitada, siis teeb seda ka Linnuvaatleja – 22. juulil 2020 võtsid uuringu autorid artikli ajakirjast Nature tagasi ning sellel on lisatud märge retracted.  

Määramisvõistluse vastuseid ootame 31. juuli südaööni

Looduskalender.ee - 30. Juuli 2020 - 12:12

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. juuli südaööni.

6. vooru küsimused leiab siit:
algajad:  LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid:

https://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2020

Nuputamist!


10. augusti ekstreemumid 2010-2020

AastaMaks.KeskmineMin.
202022,6°C17,90°C12,9°C
201923,7°C16,73°C7,3°C
201831,5°C24,04°C17,6°C
201724,9°C19,29°C12,3°C
201619,8°C15,53°C9,5°C
201526,3°C18,18°C7,5°C
201426,6°C20,28°C9,2°C
201322,8°C18,21°C14,2°C
201219,3°C12,81°C4,2°C
201120,1°C15,56°C10,6°C
201025,6°C19,63°C14,4°C

Ilmateenistuse ennustus

12...18°C
19...25°C
9...16°C
17...22°C
8...15°C
17...22°C
7...15°C
17...22°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
11.08.Emil
10.08.Emil
09.08.Detlef
08.08.Detlef
07.08.Detlef

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Ilmateenistus 492,00%
Forecast.io191,84%
Ilmateenistus 291,75%
Ilmateenistus 391,50%
Forecast.io290,79%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 29,3°C (1898) ja külmem 6,5°C (1969).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,0°C (1898) ja külmem 4,2°C (1974).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

10.08 pärastlõunal tugevneb põhjatuul 9, puhanguti 12 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

61,7% on kuu nähtav.
9 päeva on noorkuuni.
Kahanev kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk