Kõik uudised

ILM ⟩ Kevadeks ja suve alguseks on oodata rohkelt päikest

Ilmajaam.ee - 11. Aprill 2024 - 6:00
Märtsi viimasel päeval mõõdeti Valgas Eesti uueks soojarekordiks 21,3 kraadi, mis on senisest rekordist lausa 2,4 kraadi võrra soojem. Eelmine rekord, 18,9 kraadi, mõõdeti 1968. aasta 30. märtsil samuti Valgas. Absoluutsed ehk ühel vaatlusajal mõõdetud (mitte keskmistatud) rekordid sünnivad harva, selleks on vaja mitmete asjaolude kokkulangemist. Siiski, nii suur ületamine on ilmselt taas üks märk kliima üldisest soojenemisest. Ka peaaegu lumeta märts tervikuna oli paljuaastasest keskmisest (1991–2020) 2,6 kraadi soojem, Eesti vaatlusjaamade keskmine temperatuur +2,0 kraadi. See iseenesest ei ole rekord, aga ebatavaliselt soe küll. Kuuest veelgi soojemast märtsist olid tervelt kolm sel sajandil, andes tunnistust varajasemaks nihkuvast kevadest.
Kategooriad: Eesti uudised

Germanni märgi pälvis akadeemik Dimitri Kaljo

Bioneer - 11. Aprill 2024 - 3:15
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia nõukogu otsuse alusel on eesti akadeemik Dimitri Kaljo pälvinud Gottfried Albrecht Germanni märgi.

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd on varsti käes

Bioneer - 11. Aprill 2024 - 3:15
Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestival Ööbikuööd on pärimuslike lugude, muusika ja maagilise miljöö festival, mis ootab külalisi 11. ja 12. mail Rõuges. Sellel aastal saab kuulda lugusid emadusest ja emahoolest, loomades, loodusest, puutööst ja veel paljust muust.

Rohejahiga liitus ligi 14 500 noort kõikidest maakondadest

Bioneer - 10. Aprill 2024 - 20:15
Noortele suunatud Rohejahi hariduslik keskkonnaprogramm tõi üle Eesti kokku rekordilised 14 500 osalejat, kes aitasid uuele elule 1,3 miljonit kasutatud küünlaümbrist ning 3,5 tonni vanaelektroonikat.

Rekordid purunesid: täna oli mitmel pool Eestis ajaloo kõige soojem päev

Ilmajaam.ee - 10. Aprill 2024 - 18:30
Ilmataat purustas täna mitmel pool üle Eesti soojaekordeid, tõstes õhutemperatuuri üle 25 plusskraadi.
Kategooriad: Eesti uudised

Küm õhk surub Sahara tolmupilve Eesti kohalt minema

Ilmajaam.ee - 10. Aprill 2024 - 16:01
Sahara kõrbest saabunud tolmupilv eemaldub Eesti kohalt tänase päeva jooksul, kui külmem õhk võtab taas võimust.
Kategooriad: Eesti uudised

NAGU SUVI! ⟩ Täna purunes Tartus 40 aastat püsinud soojarekord

Ilmajaam.ee - 10. Aprill 2024 - 15:43
Tartus sündis täna soojarekord, kui kell kaks päeval näitas termomeeter 24 soojakraadi.
Kategooriad: Eesti uudised

Väike põder, Little eurasian elk

Remo Savisaare loodusfotod - 10. Aprill 2024 - 12:12

Põder, Moose, Elk, Alces alces Remo Savisaar Eesti loodus Estonian Estonia Baltic nature wildlife photography photo blog loodusfotod loodusfoto looduspilt looduspildid
Nii väikese põdra nägemine praegusel ajal tekitas minus hämmingut. Tundub, et mingil perioodil
on kasvukõveras midagi muutunud. See väike põder oli koos emaga, kui vaatad tähelepanelikumalt,
märkad pildil ka tema ema.

Kategooriad: Loodusfotod

Soodes võib veel jõhvikaid leida..

Looduskalender.ee - 10. Aprill 2024 - 12:12

Kevadised jõhvikad

 

Harilik jõhvikas ehk kuremari      Oxycoccus palustris

 

Ikka samad jõhvikarabad, siirde- ja madalsood või rabastuvad metsad, aga metsades on jõhvikaid ka sügisel vähe.

Kevadistest kulupõlengutest

Looduskalender.ee - 10. Aprill 2024 - 11:11

Huvitav on see, et  põhikooliealiste maalaste hulgast paljud ei mõistnud, mida kulu tähendab?

Tänavu suurim maastikupõleng toimus 1. aprillil Lääne-Viru maakonnas Pada-Arukülas Toomika külas. Kokku levis tulekahju 37 hektarile ja kustutamise muutis keeruliseks tugev tuul, mis lükkas tuld jõudsalt maastikul edasi suunaga metsa ja elumajade poole. Kus tuli alguse sai, on nüüdseks selgeks saanud? Mitte kulu põletamisest, vaid kohalikust alajaamast.

Porisemate alade kevade kuulutajad

Looduskalender.ee - 10. Aprill 2024 - 10:10

Lepiklill

 

Harilik lepiklill       Chrysosplenium alternifolium

 

Täna ootame mitte enam kevadist sooja, vaid suisa suvist soojust kui Lõuna- ja Ida-Eestis lubatakse soojakraade üle paarikümne. Saaremaal tugeva lõunakaarte tuulega poole vähem sooja. Sellist soojalainet esineb aprillis lühiajaliselt.

Paarike

Imre Musto loodusfotod - 10. Aprill 2024 - 9:17

Kategooriad: Loodusfotod

Vainurästas, Redwing, Turdus iliacus

Remo Savisaare loodusfotod - 9. Aprill 2024 - 11:16

Vainurästas, Redwing, Turdus iliacus Remo Savisaar Eesti loodus Estonian Estonia Baltic nature wildlife photography photo blog loodusfotod loodusfoto looduspilt looduspildid
Milline näeb välja siis see vainurästas, kelle nimi eelmises postituses läbi käis? Aga vot selline! :)

Kategooriad: Loodusfotod

Hundid koprajahil

Looduskalender.ee - 9. Aprill 2024 - 10:54

Taas üks uus teadusuuring selle kohta, kuidas hundid kopraid jahivad - ikka Voyageurs Wolf Project`i teadlastelt, kes selle teemaga juba alates 2015. aastast on tegelenud.

 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Voyageurs Wolf Project

Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu

Ilmateenistus.ee - 9. Aprill 2024 - 10:29

Möödunud kuu dokumenteeriti üleilmselt kõige soojema märtsina mõõtmisajaloos, kui keskmiseks pinnalähedaseks õhutemperatuuriks mõõdeti 14,14 °C, mis on 0,73 °C kõrgem 1991–2020 märtsikuisest keskmisest ja 0,10 °C kõrgem viimasest rekordilisest märtsist 2016. aastal.

See oli juba kümnes järjestikune kuu, mil jätkus nii õhutemperatuuride kui maailmamere pinnatemperatuuride rekordite purunemine.

Milliseks kujunes tänavune märts Eestis, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.

Copernicuse märtsikuu tähelepanekutest loe lähemalt Keskkonnaagentuuri veebilehelt.

The post Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Kuidas seiratakse äikest?

Ilmateenistus.ee - 9. Aprill 2024 - 8:53

2024. aasta äikesehooaeg algas 11. märtsil, kui Soome lahel registreeriti esimene pilv-maa välk. Seniks on pilv-maa välke registreeritud kokku 251. Märtsis esinesid üksikud löögid, aprillis on laialdasemalt esinenud äikest kahel ööpäeval Lõuna-Eestis.

Äike on võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, mida saadavad välk ja müristamine. See on peamiselt seotud rünksajupilvedega, mis soodsatel tingimustel tõusvate õhuvoolude tõttu muutuvad äikesepilvedeks.

Pilve alaosa koosneb vihmapiiskadest, mis on negatiivse laenguga; ülaosa aga positiivse laenguga jääkristallidest. Välk tekibki kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna elektrilisel lahendusel. See võib toimuda pilve ja õhu vahel, pilve sees, pilve ja maapinna vahel või hoopis kahe pilve vahel. Ohtlik on aga välk, mis tekib pilve ja maapinna vahel − harilikult negatiivselt laetud pilvealuse ja positiivselt laetud maapinna vahel.

Keskkonnaagentuuri seirevõrgus on kaks äikesedetektorit, mis kuuluvad ka Põhjamaade äikesedetektorite võrgustikku NORDLIS (Nordic Lightning Information System). Esimene paigaldati 2005. aastal Tartu-Tõravere ja teine 2017. aastal Lääne-Nigula meteoroloogiajaama. Detektorid registreerivad valdava osa pilv-maa välkude impulssidest ja olulise osa pilvevälkudest.

Vasakul Vaisala LS700 Tartu-Tõravere ilmajaamas, paremal IMPACT ES Lääne-Nigula ilmajaamas.

Vasakul Vaisala LS700 Tartu-Tõravere ilmajaamas, paremal IMPACT ES Lääne-Nigula ilmajaamas.

Detektorite asukohad on valitud eeskätt lähtuvalt varem olemas olnud põhjamaade võrgu konfiguratsioonile. Lisaks peavad detektorid olema paigutatud kohta, kus esineb võimalikult vähe tehnikast põhjustatud raadiohäireid. See nõue välistab linnad ja lennuväljad (kuigi mõnel pool on nimetatud detektoreid ka lennuväljadele paigutatud). Kolmandaks peab pikalaineline detektor paiknema küllalt suurel tasasel ja lagedal väljal, kus maa sees ei oleks palju metalli, vastasel juhul saab mööda maapinda liikuv laine moonutatud.

Äikeseandmete töötlus toimub vastavalt kokkuleppele Soome Meteoroloogia Instituudi serveris. Koos Soome ja Rootsi detektoritega tagab võrk kogu Eesti küllalt hea kaetuse – välgulöökide asukoht määratakse ühe kilomeetri täpsusega või isegi paremini.

NORDLIS vaatlusvõrgu kaart

NORDLIS vaatlusvõrgu kaart

Äikesedetektorite võrk koosneb paljudest üle kogu jälgitava territooriumi laiali paigutatud detektoritest. Asukoha leidmiseks peab server saama vähemalt kolme detektori poolt registreeritud sündmuse andmed. Seda, et tegemist on sama sündmusega, otsustab ta peamiselt kokku langeva aja järgi. Mida tihedamalt detektorid paiknevad, seda täpsemaid andmeid on võimalik saada. Samas on detektorite maksimaalne töökaugus pikkadel lainetel küllalt suur, ulatudes tuhandetesse kilomeetritesse.

Lisaks asukohale määratakse sündmuse registreerimise täpne aeg, signaali tugevus ja liiki iseloomustavad parameetrid (välgulöök võib olla pilvede vaheline või pilvest maapinda).

Keskkonnaagentuuri äikese analüüsides  antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Välja on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega. Analüüsidest saab teada, millal registreeriti aasta esimene ja viimane välgulöök, palju on Eestis keskmiselt äikesepäevi, millises maakonnas ja linnas esines kõige rohkem äikest ning millised olid äikesehooaja olulisemad sündmused.

NORDLIS välgudetektorite poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 2023. aastal

NORDLIS välgudetektorite poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 2023. aastal

Autor: Keskkonnaagentuuri metaandmete analüütik-andmehaldusspetsialist Meila Kivisild

The post Kuidas seiratakse äikest? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

14. NÄDAL 1.4.2024 – 7.4.2024. Jõgeval ja selle ümbruses

Looduskalender.ee - 9. Aprill 2024 - 8:08

Esmaspäeva õhtul hajutas päikesevalgust Sahara tolm

Ilmastik kujunes nädala jooksul väga muutlikuks. Seitsme päeva jooksul esines peaaegu suvist soojust ja talviseid lumetuisuga päevi.

Eesti osales esmakordselt jätkusuutlike meelelahutusasutuste konkursil Hispaanias

Bioneer - 9. Aprill 2024 - 3:15
20. märtsil Barcelonas korraldatud Torres Zero Challenge finaalis osales esmakordselt ka Eesti. Regor Siiner esitas žüriile innovaatilise idee, mille eesmärk on asendada kaugelt transporditavad tsitruselised kokteilides kohaliku toorainega. Võistlustulle astus kokku 10 finalisti üle maailma, kes võistlesid 30 000-eurose peaauhinna nimel, mille pälvis Mehhiko esindaja. 

Eesti kasemahl jõudis rahvusvahelise looduskosmeetika toodetesse

Bioneer - 9. Aprill 2024 - 3:15
Läti looduskosmeetika bränd MÁDARA teeb koostööd Eesti kasemahlatootjaga Kasevetekohin. Eesti kasemahla kasutatakse kümnes vananemisvastases nahahooldustootes. 

Märtsipäevitaja

Bioneer - 9. Aprill 2024 - 3:15
Arvult seitsmeteistkümnes kevad oli ehk elu eredaimat märtsipäikest täis. See, mille saatel kevadet nautisin kodustel maastikel ja mis mind juba jürikuu lõpuks näost šokolaadikarva oli värvinud.

15. juuli ekstreemumid 2014-2024

AastaMaks.KeskmineMin.
202424,4°C18,03°C10,7°C
202325,3°C18,16°C10,7°C
202220,0°C14,42°C7,0°C
202132,6°C25,16°C15,9°C
202022,4°C15,78°C5,3°C
201921,8°C15,12°C3,5°C
201830,2°C21,99°C12,2°C
201721,8°C14,97°C4,4°C
201624,4°C17,14°C13,3°C
201521,3°C15,31°C4,3°C
201427,3°C19,25°C12,0°C

Keskkonnaagentuuri ennustus

11...18°C
20...28°C
16...21°C
20...28°C
13...18°C
19...24°C
12...17°C
19...24°C

Tänane kuufaas

68,7% on kuu nähtav.
21 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

UV-indeks Roomassaare

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 31,7°C (2010) ja külmem 5,8°C (2017).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,0°C (2003) ja külmem 5,0°C (1976).

Facebook

Keskkonnaagentuuri hoiatused

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk