Kõik uudised

Tallinnal on Euroopa rohelise pealinna aastal plaanis korraldada üle linna erinevaid elurikkust hoidvaid talgupäevi ja kutsub kõiki linlasi neis kaasa lööma. Elurikkuse talgud toimuvad käsitsi, minimaalse loodusesse sekkumisega.

Kutsikate esimesed ulgumispüüded on jäänud Ameerika Voyageurs Wolf Project´i uurijate rajakaameratele ning muu hulgas näeb seal

Eeloleva nädala esimene pool tõotab küll sajune tulla, kuid päevased õhutemperatuurid on plussis ja esmaspäeval kerkivad termomeetrinäidud Kagu-Eestis koguni 12 soojakraadini.

Raisamardikas Kütiorus

 

Punaselg-raisamardikas    Oiceoptoma thoracica 

 

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Emaslind ilmus harjumatult varasel ajal pesaalusele, et kohenda pesa.

Punalutikad

 

Punalutikas        Pyrrhocoris apterus

 

Tegu on meie loodusesse elama asunud uusasukaga, kes saabus vast veerandsada aastat tagasi.

Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Eile õhtul toimus Startup Day raames Eestis ainulaadne pitchimisvõistlus, kus osalejad pidid investorite poolehoiu võitma jääaugus. Võistlema pääsenud seitsme iduettevõtte hulgast väljus võitjana Futuclass, kes sai auhinnarahaks 1000 eurot ning otsepääsu Ajujahi TOP 40 hulka.

Tallinn kuulutab „Rohejälje“ projekti raames välja installatsioonikonkursi, mille eesmärk on rohelise pealinna aastal mereääre elavdamine linnaruumikunstiga.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti „Kasvades oma toiduga“ eestvedamisel valmis abimaterjal, mille järgi saavad haridusasutused rajada omale õppeaia. Digitaalne juhend keskendub kooli ja lasteaia tingimustesse sobivatele taimekasvatuse lahendustele, aga neid teadmisi saab kasutada ka era- või kogukonnaaias toimetades. Ligi sajaleheküljelise materjali koostas Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast.

Täna avaldas kampaania Taimne Teisipäev aasta parima toote konkursi tulemused. Konkursi hääletuses osales mitu tuhat hääletajat, kes valisid oma lemmikud kolmes kategoorias: parim taimne lihatoode, parim taimne piimatoode ja parim taimne avastus. 

Soome Aalto ülikooli teadlaste koostatud küberkodanike oskuste arendamise parimaid praktikaid kaardistav uuring kinnitab vajadust suurendada Euroopa Liidu kodanike digipädevusi. Erinevate rahvusvaheliste indeksite põhjal on eestlased küberoskustelt seni Euroopas esirinnas – loodava koostöövõrgustiku ja õppemudeliga soovitakse riikide vahel lõhesid vähendada.

Juba üle kahe sajandi on Tartu Ülikooli loodusmuuseum tutvustanud maailma eri paigust pärit looduse rikkusi, mis on kogudesse talletatud ülikooli teadustegevuse käigus. 1802. aastal loodi ülikoolis loodusteaduste professuur koos sinna juurde kuuluva loodusloo kabinetiga, mida loetakse loodusmuuseumi eelkäijaks. Sama aasta 6. aprillil saabus esimene kollektsioon – Aleksander I venna, Vene suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitud mineraalid, korallid ja muud loodusobjektid. Tänaseks on loodusmuuseumi kogud kasvanud 1,3 miljonini.

Eilne päev oli nii-nii kevadine. Kevadveed on valla ja osades metsades uputab. Kiivitajaidki võis näha põldudel. Lindudel on laul lahti, rähnid trummeldavad, kakud huikavad. Kuulsin sookurge, nägin sõtkaid. Karu jälgi nägin juba laupäeval – ajal, kui olud olid veel talvised ning kõikjal valitses lumeuputus. Eile õnnestus aga taaskord näha selle sama karu värskeid jälgi. Jälje suuruse järgi hinnates on tegu väga suure karuga. Igatahes, kevad on tulnud! Kõigest sellest ajendatuna otsustasin minna otsima lumikellukesi. Ikka sinna samma ühte kohta, looduskaitsealal, kus olen neid ka varasematel aastatel pildistanud. Kerge ärevus põues suundusin metsa alla, et no … kas on? Jaa, lumikellukesedki olid kohal! :)

 

Kiivitaja        Vanellus vanellus

 

Kiivitajad rändavad ja neid võib näha ka seltsingutena ja linnud hakkavad maanteedel autodega liikujatele kindlasti silma. Eemalt vaadates paistab laiade ja ümaraotsaliste tiibadega kiivitajate lennupilt veidi heitlikuna ja linnusalk mustvalgena.

Kõrvenõges

 

Kõrvenõges       Urtica dioica

 

Lõuna-Eesti on kõrvenõgesed oma ninad elamute päikesepoolsetel külgedel rohitud lillepeenardel juba kasvamas ja on valmis kõrvetama puudutajat.

Lageraie Kalevipoja lingukivi ümber Kassinurme parkmetsas. Lageraie avab vaate mõhnastiku pinnamoele paariks aastaks. Peagi kattub see ala tiheda kõrge võsaga ja tihnik sulgeb maastikuvaate aastakümneteks. Lageraie ei sobi parkmetsadesse