Kõik uudised

Päike, vesi, lumi ja jää jõe kaldal

Püsisid mõõdukalt külmad talveilmad.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -2,2 kuni -4,5 kraadi vahel, mis on tavapärasestühe kuni kahe kraadi võrra soojem. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti +0,2 °C reedel, minimaalseks -12,4 °C laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl.

Lund sadas peaaegu igal päeval ja reedel tuiskas.

Tänavu maikuus saab Riigi Ilmateenistus Eestis 100-aastaseks, sest 1919. aasta 18. mail loodi sõjavägede ülemjuhataja käsul Mere Observatoorium, mille ülesandeks oli meteoroloogilisi ja aeroloogilisi vaatlusi korraldada ja ilmasid ette kuulutada.

The Alps are in for another snowstorm in the next 48 hours, through Tuesday. Up to 80-120 cm of snow, possibly up to 150 cm, is expected locally. Peak amounts of snow are expected in Switzerland. The persistent pattern with northerly and northwesterly flow continues and more intense stau-effect snowfall across the northern Alps. Another round of intense snowfall will impact the northern Alps from southwestern Switzerland to central Austria through Tuesday. Maximum amounts of snow are expected across southern Switzerland, where up to 120-150 cm of fresh snow is expected, locally possibly even more. Also expect up to about 70-90 cm, locally over 100 cm in western Tyrol. The area that received enormous amounts of snow over the past […]

Tuisutaadil oli tuisutund

Nädala keskpaik toob ilmateenistuse teatel taas tormini küündivaid tuulepuhanguid, jäidet ja tuisku.

Sinialliku järskude nõlvadega linnamäe jalamil voolav oja, mis umbes 11. kuni 12. sajandil oli samal mäel asunud linnusele koos soise orulammiga looduslikuks kaitseks.
Hilisemal ajal on selle sama kärestikuline koht pakkunud seal samas kõrval mäenõlval asunud lubjapõletusahjule lubja kustutamiseks vajalikku vett.

Tänasel päeval pole enam linnust ja lubjaahjustki vaid varemed järel, ojake aga voolab ikka omasoodu edasi ja elu pole seal sugugi seisma jäänud.
Samas kohas natuke aega vaikselt istudes võib talviti näha tegutsemas vesipappi ja hea õnne korral jäälindugi. Üle kärestiku kivilt kivile oli näha rebase jälgi ning mööda kallast liikunud saarmas, kärestikust allavoolu tegutsevad koprad.

Keskkonnaminister Siim Kiisler määras iga-aastase tegevusena riigimetsa majandajatele järgneva viie aasta kohta optimaalse uuendusraie pindala: Keskkonnaministeeriumi metsades raiemahud vähenesid, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumi metsades jäid samaks.

Laura näitab poistele, mille poolest erineb koera pealuu hundi kolbast.
Foto: Helen Arusoo

Hundiuurija Laura Kiiroja näitas lastele rahvuslooma kolpa ning lasi kilekotist ka ehtsat hundikarva katsuda Tallinna Linnupesa lasteaias, kus kolmveerand tunnise loengu käigus sai saalitäis põngerjaid võsavillemi kohta uusi teadmisi.

Mida te huntide kohta teate? - küsis Laura mudilastelt. Vastati: 

Kommentaariumi viide
/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 


Uuendatud : 14.01.2019 kell 14:13
Tuleb enamasti talvine nädal.

Esmaspäeval (14.01) ruttab madalrõhkkond edasi üle Läänemere ning tõenäoliselt liugleb üle Irbe väina(väin Saaremaa ja Läti tipu vahel) idakagu suunas.
Öösel levib lumesadu üle Eesti, päeval sadu jätkub. Päeval tuul mõneks ajaks nõrgeneb, õhtupoolikul pöördub saartest alates loodesse ja põhja ning paisub uuesti tugevaks, seega teeb ka veidi tuisuilma.
Õhutemperatuur on öösel 0...-6, saarte rannikul on 0°C lähedal, päeval +1...-2°C.

Teisipäeval (15.01) eemaldub madalrõhkkond Venemaa poole ja selle lääneservas sajab meil aeg-ajalt lund, teeb tuisku.
Õhtul lääne poolt alates tihedam sadu eemaldub ja padusajuvõimalus veidi väheneb. Tuul pöördub kõikjal loodesse ja läände, nõrgeneb.
Õhutemperatuur langeb külma sissetungiga, langeb hommikuks -5...-11°C-ni ning päeva jooksul tõuseb vaid mõne kraadi võrra.

Kolmapäeva (16.01) öösel libiseb üle Eesti kõrgrõhuhari.
Sajab veel kohati tsipa kerget lund, pealelõunal aga läheneb merelt uus lumesadu, saartel võib ka kohati lörtsi tulla. Sadu muutub õhtul padusajuks, s.t tihedaks.
Öösel ja hommikul on läänekaaretuul nõrk, vastu õhtut pöördub lõunasse ja kagusse ning kogub veidi hoogu.
Õhutemperatuur on öösel -5...-11, selgineva taeva all võib sisemaal -15°C ümbrusse langeda, saarte rannikul on pehmem. Õhutemperatuur tõuseb saartel ja läänerannikul 0...-3°C-ni, sisemaal on -4...-7°C.

Neljapäeval (17.01) liigub seesama aktiivne keeris üle Läänemere itta ja möödub kas üle Eesti või kaldub veidi põhja poole.
Esialgu sajab öösel lund, mis siis lörtsiks ja vihmaks läheb. Õhtul läheb sadu taas alates läänest padulumeks, tormise tuule tõttu esineb ka tuisuilma.
Tuul puhub algul lõunakaarest, siis pöördub läänekaarde ning on väga tugev ja võib vaid üürikeseks ajaks nõrgeneda(keskme ülemineku ajaks, peale seda algab intensiivne õhurõhu tõus ja tuul paisub rannikul tormiks. Lõuna- ja edelatuule iilid ulatuvad kuni 25m/s, õhtul pöördub loodesse ja läände ning püsib tormine.
Õhutemperatuur on öö hakul saartel ja läänerannikul -5...0, mandril -4...-11, hommikuks tõuseb 0...+3°C-ni, Kirde-Eestis jääb veel alla 0°C. päeval -2...+4°C, õhtul langeb.


Tõeline tuisuilm on tulekul !
Kairo Kiitsak fotod

Reedel (18.01) eemaldub madalrõhkkond kaugemale itta ja selle tagalas sajab veel tsipa lund, loodetuul on öösel veel tormine, päeval veidi vaibub. Teeb tuisku.
 Õhutemperatuur on öö jooksul langeb, on hommikul -3...-8°C piires ja päeva jooksul oluliselt ei tõuse.

Laupäeval (19.01) tekib keeris kaugeneb veelgi, kuid selle kauges nurgas tuleb meil veel lumelisa.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt miinuspoolel, öösel kuni 9 külmakraadi, päeval 2...7.
Tuul on läänekaarest ja vaikne, õhtul veidi nõrgeneb.

Pühapäeval (20.01) oleme väheaktivses rõhuväljas, kuid ülekaalu savautab napilt siiski kõrgemates kihtides asuv madalama rõhuga ala. Aeg-ajalt tuleb lund.
Läänekaare tuul on vaikne, seega on perfektne talveilm!
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt kindlal miinuspoolel, öösel võib lausa alla -10 langeda.
Padutuisu kõrval saab nädalalõpus näha ka idüllilist talveparadiisi .
Kairo Kiitsak foto

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Skandinaaviast liigub esmaspäeva öösel Läänemerele madalrõhkkonna kese, mis paisutab tuult ja toob endaga kuni kolmemeetrised lained.

Kuslapuu-sõrmiktiib

 

Kuslapuu-sõrmiktiib        Pterotopteryx dodecadactyla

 

Pärast saunas käiku kui keha on läbi teinud justkui taassünni tundsin et oleks tarvis teha ka reset oma vaimsele poolele. Ning mis saaks olla parem viis, kui viibida looduses ning lihtsalt lasta ajal lennata. Eriti veel kui ilm on nii leebe nagu ta praegu siin viljandimaal on.
Viimastel aegadel olen tegelenud väga paljude probleemide lahendamisega.
Aga siinkohal ei hakka ma enda isiklikku elu lahkama.
Nimelt olen enda kanda võtnud rolli vedada edasi 12 Kuu tegemisi, aga see ei olegi nii lihtne kui arvata võiks. Eelkõige oleks vaja kuidagi ellu äratada ja üles turgutada meie liikmed, et ikka tuleks seda värsket ja päevakalist pildimaterjali. Samas on meil käsil ka mõningad struktuuri ja formaadi muutused.
Lihtsalt huvitav oleks teada, et kui paljud meie piltide vaatajatest loevad seda teksti mis me siia alla kirjutame. Kui sa selle teksti läbi lugesid, ole hea ja anna kommentaarides märku. Ning kui sul on mõni hea mõte, kuidas me saaks enda publiku arvu kasvatada või midagi teha teisiti - ikka selleks et sulle meelejärele olla, ära jäta seda enda teada!