Kõik uudised

2024. aasta äikesehooaeg algas 11. märtsil, kui Soome lahel registreeriti esimene pilv-maa välk. Seniks on pilv-maa välke registreeritud kokku 251. Märtsis esinesid üksikud löögid, aprillis on laialdasemalt esinenud äikest kahel ööpäeval Lõuna-Eestis.

Äike on võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, mida saadavad välk ja müristamine. See on peamiselt seotud rünksajupilvedega, mis soodsatel tingimustel tõusvate õhuvoolude tõttu muutuvad äikesepilvedeks.

Pilve alaosa koosneb vihmapiiskadest, mis on negatiivse laenguga; ülaosa aga positiivse laenguga jääkristallidest. Välk tekibki kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna elektrilisel lahendusel. See võib toimuda pilve ja õhu vahel, pilve sees, pilve ja maapinna vahel või hoopis kahe pilve vahel. Ohtlik on aga välk, mis tekib pilve ja maapinna vahel − harilikult negatiivselt laetud pilvealuse ja positiivselt laetud maapinna vahel.

Keskkonnaagentuuri seirevõrgus on kaks äikesedetektorit, mis kuuluvad ka Põhjamaade äikesedetektorite võrgustikku NORDLIS (Nordic Lightning Information System). Esimene paigaldati 2005. aastal Tartu-Tõravere ja teine 2017. aastal Lääne-Nigula meteoroloogiajaama. Detektorid registreerivad valdava osa pilv-maa välkude impulssidest ja olulise osa pilvevälkudest.

Vasakul Vaisala LS700 Tartu-Tõravere ilmajaamas, paremal IMPACT ES Lääne-Nigula ilmajaamas.

Detektorite asukohad on valitud eeskätt lähtuvalt varem olemas olnud põhjamaade võrgu konfiguratsioonile. Lisaks peavad detektorid olema paigutatud kohta, kus esineb võimalikult vähe tehnikast põhjustatud raadiohäireid. See nõue välistab linnad ja lennuväljad (kuigi mõnel pool on nimetatud detektoreid ka lennuväljadele paigutatud). Kolmandaks peab pikalaineline detektor paiknema küllalt suurel tasasel ja lagedal väljal, kus maa sees ei oleks palju metalli, vastasel juhul saab mööda maapinda liikuv laine moonutatud.

Äikeseandmete töötlus toimub vastavalt kokkuleppele Soome Meteoroloogia Instituudi serveris. Koos Soome ja Rootsi detektoritega tagab võrk kogu Eesti küllalt hea kaetuse – välgulöökide asukoht määratakse ühe kilomeetri täpsusega või isegi paremini.

NORDLIS vaatlusvõrgu kaart

Äikesedetektorite võrk koosneb paljudest üle kogu jälgitava territooriumi laiali paigutatud detektoritest. Asukoha leidmiseks peab server saama vähemalt kolme detektori poolt registreeritud sündmuse andmed. Seda, et tegemist on sama sündmusega, otsustab ta peamiselt kokku langeva aja järgi. Mida tihedamalt detektorid paiknevad, seda täpsemaid andmeid on võimalik saada. Samas on detektorite maksimaalne töökaugus pikkadel lainetel küllalt suur, ulatudes tuhandetesse kilomeetritesse.

Lisaks asukohale määratakse sündmuse registreerimise täpne aeg, signaali tugevus ja liiki iseloomustavad parameetrid (välgulöök võib olla pilvede vaheline või pilvest maapinda).

Keskkonnaagentuuri äikese analüüsides  antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Välja on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega. Analüüsidest saab teada, millal registreeriti aasta esimene ja viimane välgulöök, palju on Eestis keskmiselt äikesepäevi, millises maakonnas ja linnas esines kõige rohkem äikest ning millised olid äikesehooaja olulisemad sündmused.

NORDLIS välgudetektorite poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 2023. aastal

Autor: Keskkonnaagentuuri metaandmete analüütik-andmehaldusspetsialist Meila Kivisild

The post Kuidas seiratakse äikest? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Esmaspäeva õhtul hajutas päikesevalgust Sahara tolm

Ilmastik kujunes nädala jooksul väga muutlikuks. Seitsme päeva jooksul esines peaaegu suvist soojust ja talviseid lumetuisuga päevi.

20. märtsil Barcelonas korraldatud Torres Zero Challenge finaalis osales esmakordselt ka Eesti. Regor Siiner esitas žüriile innovaatilise idee, mille eesmärk on asendada kaugelt transporditavad tsitruselised kokteilides kohaliku toorainega. Võistlustulle astus kokku 10 finalisti üle maailma, kes võistlesid 30 000-eurose peaauhinna nimel, mille pälvis Mehhiko esindaja. 

Läti looduskosmeetika bränd MÁDARA teeb koostööd Eesti kasemahlatootjaga Kasevetekohin. Eesti kasemahla kasutatakse kümnes vananemisvastases nahahooldustootes. 

Arvult seitsmeteistkümnes kevad oli ehk elu eredaimat märtsipäikest täis. See, mille saatel kevadet nautisin kodustel maastikel ja mis mind juba jürikuu lõpuks näost šokolaadikarva oli värvinud.

Viimase paari aasta jooksul on Tallinnast leitud uued sambliku-, orhidee-, linnu- ja putukaliigid, mis on esmaleiud Tallinna või Eesti jaoks. Paar liiki neist on isegi Põhja-Euroopa jaoks täielikud haruldused.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi on kuni kolmapäevani tulemas väga soe kevadilm, siis läheb aga taas jahedamaks.

Tolmusaaste prognoosid Copernicuse atmosfääriseire teenistuselt (CAMS) näitavad Sahara tolmupilvede ulatuslikku kulgemist üle Euroopa. 6. aprilliga alanud kõige hilisem episood on toonud kaasa kõrged PM10 (tolmuosakesed alla 10 mikrogrammi) kontsentratsioonid maapinna kohal Ibeeria poolsaarel ning kohati Prantsusmaal ja Saksamaal. See on järg tervele seeriale viimastel nädalatel ette tulnud juhtumitele, mil Sahara kõrbest pärit tolm on jõudnud Euroopasse.

Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) jätkab nädalavahetusel alanud Sahara kõrbetolmu Euroopasse tungimise jälgimist. CAMS-i prognoosid näitavad, et paljudes Euroopa piirkondades hakkavad tahkete tolmuosakeste kontsentratsioonid (PM10) õhus kasvama. Tolmupilv on liikunud üle enamiku Ibeeria poolsaarest ja jõudis Kagu-Prantsusmaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse.

CAMS-i PM10 prognooside ööpäevased maksimumid ennustavad maapinna kohal märkimisväärseid kontsentratsioone, mis ületavad paiguti Euroopa Liidu keskmisi 24-tunniseid piirmäärasid (50 μg/m3). Tagajärjeks on õhukvaliteedi langus paljudes riikides. Sellega seostuvad ka hägune taevas ja sade näiteks autode ja akende pinnal.

„Sahara kõrbealade kohalt Euroopasse jõudnud soe kandub edasi ka Balti riikide poole. Teisipäeva päeval on õhk sellest hägusam eelkõige Eesti lõunapoolsetes maakondades, ööl vastu kolmapäeva Lääne-Eestis ning kolmapäeva päeval Eesti lõuna- ja idaosas. Kõige tihedama kontsentratsiooniga tolmupilv kandub prognooside kohaselt kolmapäeval meie põhjanaabrite õhuruumi. Neljapäevaks saabub Läänemere õhuruumi jahedam ja puhtam õhumass,“ selgitab Sahara kõrbetolmu pilvede liikumist Eestile Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Copernicuse atmosfääriseire teenistuse vanemteaduri Mark Parringtoni kohaselt on kõige hilisem Sahara tolmupilve juhtum juba kolmas episood kahe nädala jooksul ja seostub ilmastikumustriga, mis on toonud kaasa viimaste päevade soojad ilmad Lääne-Euroopas. „Kaks eelmist juhtumit leidsid aset peamiselt Vahemere ja Lõuna-Euroopa kohal, ehkki sadet autodel täheldati läinud nädalavahetusel ka palju kaugemal põhja pool Skandinaavias. Kuigi Sahara tolmupilvede jõudmine Euroopasse pole midagi harukordset, on viimastel aastatel kasvanud nende juhtumite intensiivsus ja sagedus, mis võib viidata muutustele atmosfääri tsirkulatsioonis.“

CAMS seirab tolmupilve kulgemise kõiki etappe ja on hoidnud avalikkust kursis kõigi juhtumite raskusest käesoleval aastal. Lisaks sellele pakub CAMS andmeid ja prognoose tolmupilvede pikaajalise kulgemise kohta Euroopas ja globaalselt. Reaalajalähedased andmed ja tööriistad on tasuta kättesaadavad ning kujutavad endast vahendit abistamaks ööpäevaringsete õhukvaliteedi prognoosidega kodanikke, ettevõtteid ja poliitikuid teadmispõhiste otsuste langetamisel.

Copernicuse atmosfääriseire teenustest  ja aerosoolide kontsentratsioonist ning leviku prognoosist saab lugeda täpsemalt Keskkonnaportaalist

The post Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Taas Sahara kõrbest Eestisse kanduv tolmupilv muudab lähipäevadel taeva hägusaks, puhtamaks peaks õhk minema neljapäeval, prognoosib keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.  

Reedeks oli lumi taas tagasi. Jõudsin sellel päeval vaid väikesele, alla tunnisele tiirule. Suundusin tuttavasse kohta,
mis jäi kodust vähem kui kümneminutilise autosõidu kaugusele. Linde oli nüüd veelgi rohkem ja käis kibe toidu otsimine.
Lume alt leidsid toitu laulu-, vainu- ja musträstad, kes lume alla peitunud puulehti ümber keerasid.
Laulu- ja vainurästas on minu jaoks üsna magusad liigid, keda lähedalt ja maapinnal vaadelda ning pildistada õnnestub mul pigem harva.
Metsaservas võis näha mitmeid lumevabu laike, kus rästad olid juba tegutsenud – sellistes kohtades toimetasid omakorda punarinnad,
metsvindid ja võsaraadid. Sekka ka sini- ja rasvatihased. Järgmiseks päevaks oli lumi kadunud. Nüüd on lindudel lihtsam.

 

Uuendatud : 8.04.2024 kl 14:09

Selle nädala ilmad tulevad üsna kevadised. Sademeid on oodata alles nädala teises pooles. Senikaua on ilm kuiv ja küllaltki soe.

Päikeseline ilm Lääne-Eestis 8.04.2024.

Esmaspäeval (8.04.) on ilm kevadine - on päikest, on pilvi ja ttuul on üsna nõrk.
Soojakraade on päeval 10...16°C, mere ääres veidi alla 10°C.

Õhtul toimub Põhja-Ameerikas täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida otse näiteks siit, alates kell 20 õhtul : OTSEVIDEO
Teisipäeval (9.04.) oleme Venemaal paikneva kõrgrõhkkonna ääremail.
Ilm on kuiv ja mitmel pool näeb ka päikest.
Tuul on nõrk ja puhub idakaarest.
Lõunast ulatub meieni tõeliselt soe õhumass, kuid jaheda mere mõju lahjendab seda veidi, eriti Lääne-Eestis : sooja on öösel 4...10°C, päeval enamasti 14...20°C ümbruses, mere pealt tulevale tuulele avatud rannikul jääb 10°C ümbrusse või alla sellegi. Lõuna- ja Kagu-Eestis võib tõusta isegi pisut üle 20°C.

Kolmapäeval (10.04.) liigub üle maa kaugel Norra merel paikneva madalrõhkkonna serv ühes jahedama õhumassiga. Suuremad sajud jäävad aga kaugemale ning on vaid mõne üksiku sajuhoo võimalus. Teoreetiliselt on ka piisavalt energiat mõne välgulöögi jaoks, seda eeskätt mandril.
Tuul pöördub läände - edelasse ja tugevneb veidi.
Öösel on soojakraade 5...11°C, päeval tõuseb Lääne-Eestis kuni 15°C-ni, ida pool 20°C ümbrusse ja võib juhtuda, et veidi ülegi, kui piisavalt kaua päikest annab.

Neljapäeval (11.04.) jääme lõunapoolse kõrgrõhkkonna ja põhjapoolse madalrõhkkonna vahele. Öösel ja ennelõunal on ilm sajuta, pealelõunal jõuab Lääne-Eestisse madalrõhuala servast vihmasajuala.
Tuul puhub läänest ja on rannikualadel küllaltki tugev, puhanguid tuleb 20 m/s ümbruses.
Öösel on õhutemperatuur 5°C ümbruses, päeval 5...12°C.

Reedel (12.04.) liigub keeris edasi Venemaale. Laussadu eemaldub öö jooksul ja päev toob üksikuid vihmahooge, kuid pilvevahelt piilub ka päikest.
Tuul on ikka üsna tugev ja puhub läänekaarest.
Õhutemperatuur on öösel 5...8°C, päeval tõuseb 10°C ümbrusse.

Nädalavahetusel jääme tänastel andmetel madalrõhkkondade meelevalda. Üksteise järel liigub üle vihmasajualasid, mõõdukas tuul paistab puhuvat läänekaarest ja õhutemperatuur püsib plusspoolel.

Laupäeval, 6. aprillil algas tuulegeneraatorite suurte mõõtmetega osade vedu Paldiski Lõunasadamast Tootsi tuuleparki. Transport toimub peamiselt õhtusel ja öisel ajal, alustades Paldiskist liikumist ajavahemikus 19.00–22.00. Vedude eeldatav kestus on kokku kolm kuud.

Laupäeval, 6. aprillil algas tuulegeneraatorite suurte mõõtmetega osade vedu Paldiski Lõunasadamast Tootsi tuuleparki. Transport toimub peamiselt õhtusel ja öisel ajal, alustades Paldiskist liikumist ajavahemikus 19.00–22.00. Vedude eeldatav kestus on kokku kolm kuud.

Rabakonnapulmad

 

Rohukonn         Rana temporaria