Kõik uudised

2019. aasta puu on roosõieliste sugukonda kuuluv kibuvits (perekond Rosa). Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud.

Madalsoomuld

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2019. aasta mullaks märg ja õrn madalsoomuld.

„Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketele madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit,“ rääkis Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ning neid võid leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest.

Rasvatihased, rohevindid, põldvarblased…

Kes linde toidavad need teavad, et esimesed saabujad on juba hommikuhämaruses rasvatihased – seda märkavad ka talilinnukaamera jälgijad.

Kõige varasem on muidugi mõni vanem, hästi ümbrust tundev ja ligiduses ööbinud rasvatihane. Koos sinitihastega tegutsetakse rahumeelselt ja kenasti järjekorras - vanemad, suuremad linnud eelisjärjekorras. Viimasteks saabujateks tihaste hulgas jäävad salutihased. Tihaste päralt jääbki esimene kolmveerandtund.

Looduskaitsealuste maade ostmiseks vajalike vahendite leidmiseks korraldatud enampakkumistel leidis 2018. aastal uue omaniku 139 kinnistut 5,63 miljoni euro väärtuses.

Alam-Pedja looduskaitseala, Alam-Pedja Nature Reserve, Estonia.

Eile õhtul võis vaid loetud minutite jooksul näha seda eriti magusat valgust! Loojangupäike piilus pilvekardina vahelt, jõudes puude ladvad roosaks võõbata.

Täna toimunud istungil ei toetanud keskkonnakomisjon karusnahafarmide sulgemist nõudvat seadusemuudatust ja tegi riigikogule ettepaneku eelnõu juba esimesel lugemisel katkestada.

Alatskivil vaatasin korraks märtsikuist lossi ja lõin väikse laagri külaservas ülesse. Hommikul olin Märtsimehe moodi. Üle lendavad rongad ja varesed püüdsid pilku oma kaklemisega üleval taevas Peipsi järve poole lennates.

Täna peetud Päästeameti pressikonverents lõppes peadirektor Kuno Tammearu sõnadega: "Vabatahtlike valmisolekut peab parandama ja nendesse rohkem panustama." Sama meelt on ka vabatahtlike päästeorganisatsioonide ühendus Päästeliit, kelle visioon ametiga on ühine – tagada Eestis 2025. aastaks ohutustase, mis on Skandinaaviaga samaväärne.

Tere! Olen Saku Vallas tegutsev põllumees. Juba aastaid oleme kimpus lumesaani meestega, kes talvisel ajal sõidavad oma mootorsaanidega meie talivilja põldudel.

Karusloomade puurispidamise ja naha pärast tapmise suhtes olen mina küll ühesel arusaamisel.

Detsembri viimastel päevadel valmis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargil Paldiski linna serval 2 jalgalliväljaku suurune päikesepark, mis võimsuselt suudaks ära katta ligi 300 kodumajapidamise energiavajaduse.

Tallinna Linnatranspordi AS jätkab muusikatrammide projekti ja saadab 17. jaanuaril kell 13.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost liinile tuntud rahvamuusiku ja pillimeistri Heino Tartese auks nimetatud trammi.

Sajandivanuste tavade uurimisel tuginetakse enamasti kirjalikele allikatele, kuid aeg-ajalt õnnestub teadlastel rääkima panna ka tummad allikad, näiteks loomaluude arheoloogilised leiud. Loomsete jäänuste kõnevõime sõltub suuresti nende säilimisastmest. Lindudel, nii nagu kõikidel selgroogsetel, säilivad kõige paremini luud, kuid soodsates oludes võivad pikalt säilida ka munakoored.

Täna jalutuskäigu aeg jäi mulle silma et pajul on urvad küljes ja mõtisklesin et ei tea kas kevad hakkab tulema? Aga vaevalt küll - pole taligi jõudnud veel korralikult pihta hakata. Pole olnud veel külmakraade mis paarikümne pügala juurde küündiks. Pigem on tegu ilmataadi vingerpussiga kus õhutemperatuur ülepäeviti hüppab küll plussi- ja siis miinuse poole peale. Nõnda juhtubki nii et pajul urvad ja kasel pungad juba jaanuarikuus avanema tikuvad.