Keskkonna- ja loodusuudised

Kolmapäeval arutlesid maailmaklassi kõnelejad ja tippettevõtete juhid Ülemiste City Future Forumil mismoodi kiirel ajal muutustega kaasa minna. Sündmust saatsid muljetavaldavalt julged sõnavõtud, räägiti juba töös olevatest plaanidest ja arutleti nii töötajate hoidmisest tervisepakettidega kui vanade tööstuste äriplaanide ümbertegemisest keskkonnasõbralikumaks.

Käisin hiljuti hambaarsti juures. Järjekorda ei olnud ja arst kutsus mind kohe sisse. Kogu see protseduur selles kabinetis oli nii valutu ja lihtne, et pani mind siiralt imestama. Kodus hakkasid aga meenuma mulle ammused valud ja vaevad, mida sain tunda kunagi hambaid parandamas käies. 

 

 

Emalind pesal

Isalind toidab kuldnokapoegi

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Suur-konnakotkas          Clanga clanga

 

Looduskaitsekuu kutsub märkama ja hoidma loodust linnas

Looduskaitsekuu tänavune juhtmõte „Loodus linnas“ kutsub  avastama linnaloodust ja mõtisklema selle tuleviku üle. Kuu aja jooksul saab osa võtta retkedest ja töötubadest ning õppida oma loodusvaatlusi andmebaasidesse sisestama.

Info looduskaitsekuu ettevõtmiste kohta on koondatud Keskkonnaameti kodulehele: https://keskkonnaamet.ee/looduskaitsekuu

Uuskasutuskeskus ja Arsenali keskus jätkavad aastatepikkust traditsiooni ning korraldavad 13. mail kell 11–15 Põhja-Tallinnas Arsenali keskuse välialal rattalaada. Rattalaadale saavad tulla ostma, müüma ja vahetama rattaid nii eraisikud kui ka ettevõtted ning osavõtt on tasuta. Rattalaat kuulub Kalamaja päevade programmi ning laadale on oodata üle poolesaja kaupleja ligikaudu 300 rattaga.

Emadepäev on suurepärane võimalus meenutada, et armastus ja hoolitsus, mida meie emad meile pakuvad, on midagi erilist ja hindamatut. Samal ajal tuleb meeles pidada ka teisi emasloomi ja nende armastust oma poegade vastu. Emad on oma poegadele väga olulised ning nende armastus ja hoolitsus on erakordne.

Meredel ja ookeanidel on oluline roll kliima stabiliseerimisel ning seega on nad ühed olulisimad süsteemid kliimasoojenemisega kohanemisel. Veeökosüsteemid seovad süsinikku ning liigsoojust ja toodavad ligi poole hapnikust. Kalapüügi põhjustatud mereliikide väljasuremine on keskkonnakatastroof, mille tulemusel veeökosüsteemid vaesuvad, vähendades seeläbi ookeani võimekust kliimamuutuseid puhverdada. Kuigi teatakse, et ülepüük on üks kalaliikide väljasuremise peamisi põhjuseid, jääb see teema ometi kliimateemalistes vestlustes tihti mainimata.

Installatsioonivõistlusele laekunud 13 kavandi seast valis žürii võitjaks teose „Linn-masin“, teise ja kolmanda koha pälvisid vetikaid uuriv „Las Algas“ ja odrataime väärtustav „KA MA“. 

Sääsed levinud kogu maailmas. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed, sest sääsed vajavad oma vastsete arenguks vett. Eestis on vett palju ja seetõttu kohtame neid siin pea igal pool.

Kui me tahame (ja isegi kui me ei taha) sääskedega koos elada, saame me üheskoos paremini hakkama, kui nende elukombeid lähemalt tundma õpime.

Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese kirjutatud “Sääseraamat” on abiks.

Raamat annab vastused küsimustele:

Päikeselise aprilli jooksul märgati 380 aias üle Eesti tuhandeid linde. Kolmeteist liiki, sealhulgas musträstast, suur-kirjurähni, harakat ja linavästrikku on märgatud vähemalt pooltes, rasvatihast lausa 310 aias.

Kas kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo) on Eestis võõrliik?

Kormoran ei ole meil võõrliik, vaid rändne pesitseja. Eestist ja mujalt Läänemere äärest on leitud mitmeid eelajaloolisi kormoraniluid ning sajanditetaguseid kirjalikke teateid kormoranide pesitsemisest.

Miks on kormoran Eestis nii arvukaks muutunud?

Eesti Pank laseb 12. mail, rahvusvahelise rändlindude päeva eel, ringlusse Eesti rahvussümbolite käibemündisarja kuuluva 2eurose, mis on pühendatud rahvuslind suitsupääsukesele.

Laupäeval, 13. mail tasub sammud seada mõnda torni ning vaadelda saabuvaid rändlinde. Eesti Ornitoloogiaühing selgitab vaatlustulemuste põhjal välja ka kõige linnuliigi rohkema torni.

Seitsmenda kuldnokapoja koorumine eile veidi peale kella nelja pärastlõunal

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Üleeile algas peale keskpäeva kuldnokapoegade koorumine:

12.30, 14.40, 15.40 ja 18.30

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Videos näeme kõiki kolme kakupoega ja suuruse särgi pole neil raske vaatajal vahet teha. Kassikakupaari pojad koorusid 25. aprillil, 27. aprillil ja kõige noorem 30.aprillil.

Laulurästa pesa

Pesitsusrahu järelevalve numbrites:

•    Pesitsusrahu tagamiseks on Keskkonnaamet teostamas plaanilisi pesitsusrahu kontrolle 15. aprillist 30. juunini.

•    Kõik 12 metsaraiet on peatatud ettekirjutustega.

•    Kontrollitud on 1119 kinnistut, raietööd on käinud neist 35 kinnistul, raietöödest enamus on toimunud nooremates metsades.

Laulja ja laululooja Anu Tauli uus autoriplaat „Metskass“, mis jõudis digialbumi ja CD kujul kuulajateni eelmise aasta lõpus, ilmus nüüd ka vinüülina. Autorilaulu sõprade ja teiste muusikagurmaanide rõõmuks LP-formaadis välja antud plaadi esitlus toimub õdusa kontserdina muusiku kodupaigas Haanjas neljapäeval, 18. mail kell 19.00 kohvik-restoranis Suur Muna.

Milrem Robotics on kaitsevaldkonna tehnoloogia ettevõte, mis on viimastel aastatel kiiresti  arenenud ning töötajaskonda suurendanud. Ka sel aastal on plaanis kasvatada töötajate arvu Eestis märkimisväärselt. Millised aga on võimalused ja väljakutsed leida tehnoloogiasektoris inseneeria valdkonna ametikohtadele sobivaid spetsialiste, sellest rääkis Milrem Roboticsi personalijuht Kairi Haga.