Keskkonna- ja loodusuudised

Kraanivee joojate osakaal püsib kõrge

Bioneer - 3. Märts 2019 - 7:15
Uuringufirma Kantar Emor poolt läbi viidud iga-aastasest uuringust ilmnes, et pea 90% uuringus osalenutest tarbib kraanivett joogiks. Suurim on kraanivee joojate hulk eramajaomanike seas. Kõrged püsivad ka vee kvaliteedile antavad hinnangud. Uuring viidi läbi Tallinnas ja ümbruskaudsetes piirkondades.

Metsanduse arengukava juhtkogu on tasakaalust väljas

Bioneer - 3. Märts 2019 - 7:15
Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani. Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid 3 metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Ettevõtete majandusnäitajaid ei saa kvartaliaruannete põhjal täpselt hinnata

Bioneer - 2. Märts 2019 - 11:15
Kvartaliarvestus ei räägi õigesti ettevõtete kasumite kohta

Lugu vereimejast kalast

Bioneer - 2. Märts 2019 - 11:15
Ajakirja Kalastaja eestvedamisel valiti 2019. aasta kalaks jõesilm, keda rahvasuus tuntakse ka suti nime all. Eestil on olemas aasta loom, lind, puu, seen, lill, sammal, liblikas ja isegi muld, ent tänaseni polnud kordagi valitud aasta kala. Nüüd on siis ka see lünk täidetud. Ajakirjanduses hakati ka silmust palju enam rääkima ja ilmusid ka pildid.

Vähem kui nädal on aega 10 000 euro võitmiseks

Bioneer - 2. Märts 2019 - 11:15
Kuni 3. märtsini ootab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) konkurss Negavatt 18-30-aastaste noorte nutikaid roheideid, mis aitavad muuta maailma veel puhtamaks, paremaks ja säästlikumaks. Oma mõtte elluviimiseks on võimalus võita kuni 10 000 eurot.  

Kuidas aialinnupäevikut täita?

Looduskalender.ee - 2. Märts 2019 - 11:11

SUVINE AIALINNUPÄEVIK 2019

Kuues aialinnuvaatluste hooaeg on alanud!

Linnuvaatleja määramisvõistlusel oli palju osalejaid

Looduskalender.ee - 2. Märts 2019 - 9:09

Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud ning osalejaid oli sel korral rekordiliselt palju – kokku 200 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 158 ja edasijõudnute omadele 42. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 63 ja edasijõudnutest 6 osalejat.

Poliitikud algatasid Eesti ökoriigi varivalitsuse

Bioneer - 2. Märts 2019 - 5:15
Veebruari viimasel päeval kuulutati Rahvusraamatukogus toimunud pressikonverentsil välja Eesti ökoriigi sümboolne varivalitsus, mis ühendab poliitikud kõikidest Riigikokku pürgivatest erakondadest*. Algatus püstitab Eestile uue suure arengueesmärgi ning liidab meeskonnaks keskkonnateemade olulisust ja erakonnaülesust tõdevad Riigikogu valimiste kandidaadid. Varivalitsusse on kaasatud Keskerakonna, Reformierakonna, EKRE, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa, Eesti 200, Roheliste, Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ridades Riigikokku kandideerivad poliitikud.

Riina Soone: "Mürgitatud toit kui Trooja hobune?"

Bioneer - 1. Märts 2019 - 22:15
Elurikkuse Erakonna sooviks on Eesti põllumajandus viia üle suuremale mahetoodete osakaalule. See on toidujulgeoleku ja meie tervise küsimus.

Tänasest saavad aiapidajad veebipäevikusse kirja panna oma aia linnud, loomad ja taimed

Looduskalender.ee - 1. Märts 2019 - 15:15

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub aiapidajaid täitma veebipäevikut, kuhu saab kirja panna aias tegutsevad linnud ja muud loodusvaatlused. Märtsist oktoobrini kestva suvise aialinnupäeviku algatuse käigus saab tundma õppida oma aia elurikkust ja panustada aialindude leviku uurimisse.

Suvist aialinnupäevikut saab pidada iga huviline, kel on aed linnas või maal. Osaleja märgib päevikusse üles, millised linnud aias tegutsevad ja pesitsevad. Lisada saab vaatlusi taimede õitsemisaegade, nähtud putukate, roomajate, kahepaiksete ja imetajate kohta.

Pisemate koerlaste innaaegadest

Looduskalender.ee - 1. Märts 2019 - 14:14

Rebase päevane jalutuskäik Muhu saarel

 

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

 

Viimase paari nädala aegu pole enam trehvanud looduses rebaste paarisjälgi ehk innaaeg on läbi saamas – rebased hulguvad üksikult. Neid näeme tegutsemas šaakalikaamera ees pea igapäevaselt.

Aiapidajad saavad veebipäevikusse kirja panna oma aia loomad ja taimed

Eesti Ornitoloogiaühing - 1. Märts 2019 - 13:50

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub aiapidajaid täitma veebipäevikut, kuhu saab kirja panna aias tegutsevad linnud ja muud loodusvaatlused. Märtsist oktoobrini kestva suvise aialinnupäeviku algatuse käigus saab tundma õppida oma aia elurikkust ja panustada aialindude leviku uurimisse.

Suvist aialinnupäevikut saab pidada iga huviline, kel on aed linnas või maal. Osaleja märgib päevikusse üles, millised linnud aias tegutsevad ja pesitsevad. Lisada saab vaatlusi taimede õitsemisaegade, nähtud putukate, roomajate, kahepaiksete ja imetajate kohta. Päeviku täitmine algab 1. märtsil ja kestab 6. oktoobrini.

"Aiasõbrad panevad kindlasti tähele, mis nende aias toimub ning päeviku pidamine on hea võimalus tundma õppida oma aias elavaid linde, aga ka teisi loomi," julgustab suvise aialinnupäeviku koordinaator Meelis Uustal inimesi osalema. "Vaatlusi saab teha ka kortermaja hoovis või õuealal, sest paljud kortermajad on justkui linnuhotellid, kus pesitsevad näiteks koduvarblased ja piiritajad."

Suvist aialinnupäevikut saab täita veebis aadressil www.eoy.ee/aed/. Samalt lehelt leiab ka juhendid ja lindude määramisabi. Aialinnupäeviku tegemisi kajastab jooksvalt portaal Looduskalender.ee.

Suvine aialinnupäevik on Eesti suuruselt teine harrastusteaduse algatus, mis sai alguse 2014. aastal. Eelmisel hooajal täitis aialinnupäevikut ligi tuhat inimest, kes tegid kokku üle 28 500 vaatluse. Kogutud andmete alusel saab teada, milline on aialindude levik ja arvukus Eestis ja kuidas kulgeb lindude pesitsemine. Algatust veab Eesti Ornitoloogiaühing, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Meelis Uustal
Suvise aialinnupäeviku koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing
aed@eoy.ee
www.eoy.ee/aed/

Must-kärbsenäpp pesakasti juures. Foto: Karl Adami.

Metsanduse arengukava plaanitav juhtkogu on oluliselt tasakaalust väljas

Eesti Ornitoloogiaühing - 28. Veebruar 2019 - 11:39

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani. Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid kolm metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teatanud Keskkonnaministeeriumile, et kui kogu alustab tööd planeeritud koosseisus, peab EKO küsitavaks selles kaasa löömise mõttekust.

"Avalikkusele tutvustati möödunud nädalal küll mitmeastmelist ja näiliselt laiapõhjalist kaasamise protsessi, ent lõppotsuseid hakkab tegema juhtkogu, mille koosseis on kokku pandud ilmselgelt ministeeriumi senist poliitikat soosivana," selgitas Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür. "Sellisel viisil ei ole protsess tervikuna tasakaalustatud ega võimalda jõuda ühiskondliku kokkuleppeni, mida nii ministeerium kui teised osapooled avalikkusele edastatud sõnumite järgi taotlevad," lisas Tüür.

Metsaseaduse kohaselt peavad töögrupis olema esindatud ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad. See nõue on täidetud üksnes formaalselt. Vaidlusküsimusi hääletava juhtkogu 29-liikmelises kogus on ligi pooled kohad riigiasutuste esindajatele ning ülejäänud kohtadel domineerivad selgelt majandushuvide esindajad. Ökoloogiliste väärtuste esindajaid on vaid kolm, samuti on kreenis teadlaste koosseis. Kaasatud seitsmest teadlasest kolm on majanduse ja metsamajanduse valdkonnast ning vaid üks ökoloogia valdkonnast.

EKO rõhutab, et üleilmsete keskkonnaprobleemide süvenemine, praeguse metsanduse arengukava täitmise käigus tekkinud konfliktid ning ühiskonna kasvanud ootus säästva metsanduse tegelikuks rakendamiseks Eestis sunnivad tegema kvaliteedihüpet metsandusvaldkonna valitsemises ja uue metsanduse arengukava koostamisel. See peab olema laiapõhjaline ja sisuline osapoolte kokkulepe, mis põhineb erinevate stsenaariumite võrdlusel ning arvestab võrdselt majanduslikke, ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi eesmärke.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Rohkem infot:
Tarmo Tüür
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
tarmo@elfond.ee
Tel 5341 1020

Lageraie kaotab mustikakorjajate harjumuspäraseid korjekohti

Looduskalender.ee - 28. Veebruar 2019 - 11:11

Eesti mustikakorjajate kogemusi kaardistanud uuring näitab, et viimaste aastate lageraiega on kaotanud korjekohti enamik küsitletutest. Tekkivat sotsiaalset ja kultuurilist kahju aitaks vähendada raiete oskuslikum planeerimine.

Metsanduse arengukava plaanitav juhtkogu on oluliselt tasakaalust väljas

Looduskalender.ee - 28. Veebruar 2019 - 10:10

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani.

 

Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid 3 metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Kuidas valida tuulepargile parim asukoht?

Looduskalender.ee - 28. Veebruar 2019 - 9:09

Kliima soojenemisega kasvab taastuvate energiaallikate kasutamise tähtsus ning üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks on tuuleenergia. Siiski, kui tuulepargid paigutada ebasobivasse kohta, on nad suureks ohuks nii nahkhiirtele kui ka lindudele – lisaks tuulikutega kokku põrkamisele võib lindudele kahju tuua ka nende jaoks olulisel alal asuva tuulepargi vältimine.

Virtsu tuulepark


19. märtsi ekstreemumid 2009-2019

AastaMaks.KeskmineMin.
20193,4°C2,25°C0,9°C
20183,9°C0,35°C-2,2°C
20177,4°C1,14°C-4,7°C
20161,5°C-3,21°C-11,9°C
201513,3°C3,61°C-5,8°C
20142,5°C-1,01°C-9,6°C
2013-2,4°C-8,31°C-15,7°C
20125,2°C1,51°C-1,2°C
20115,7°C-0,74°C-7,7°C
20104,7°C1,61°C-2,2°C
20094,6°C-0,18°C-6,1°C

Ilmateenistuse ennustus

-1...3°C
1...6°C
-2...2°C
1...6°C
-1...2°C
3...8°C
0...3°C
2...6°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
19.03.Igor
18.03.Igor
17.03.Igor
16.03.Heinz
15.03.Gebhard

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no195,81%
Yr.no294,86%
Forecast.io194,59%
Yr.no392,70%
Forecast.io292,43%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 15,8°C (2002) ja külmem -21,8°C (1963).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 16,4°C (1990) ja külmem -29,6°C (1963).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

19.03 püsib lõuna ja edelatuul puhanguti 14 m/s.
Öö jooksul lääne poolt alates tugevneb loodetuul 14, puhanguti kuni 19 m/s. Laine kõrgus 2 kuni 3 m.
lõunatuul 8, puhanguti 11 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

95,5% on kuu nähtav.
17 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk