Keskkonna- ja loodusuudised

Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste AS ning tehnoloogiettevõtte R8 Technologies vahel sõlmitud lepingu kohaselt laieneb tehisintellektipõhine energiajuhtimine kõikidele Mainor Ülemiste hallatavatele ärihoonetele,  tuues kaasa olulise energiasäästu kokku ligemale 78 000 ruutmeetril kontoripindadel.

Üle aasta tagasi pöördusid Eesti Inimõiguste Keskuse poole Kadri ja Heleri (nimed muudetud), kes soovisid peale kooselulepingu sõlmimist ühiselt kanda Kadri perekonnanime, et saada koos lapsi ja omada ühist pereidentiteeti. Siseministeerium keeldus nime andmisest ning paar pöördus keskuse ja advokaatide toel kohtusse. Täna saame teada anda rõõmusõnumist – Kadrist ja Helerist sai esimene samast soost partneritega kooselupere, kellele riik andis ühise perekonnanime.

 

Päikesetõusu ajal oli külma -14 kraadi

Külm hommik pani metsaelanikud varakult tegutsema.

Noorte töö on koguda eluks vajalikke teadmisi ning mõistagi veedavad nad seetõttu kõige suurema osa oma päevast õppides. Kõikide nädalapäevade peale jaotatuna kulub noorukitel vanuses 10–14 õppimiseks keskmiselt kolm ja pool tundi päevas. Vanuserühmas 15–24 väheneb noormeeste õppimise aeg varasemaga võrreldes rohkem kui kolmandiku võrra (jäädes veidi üle 2 tunni ja 9 minutini päevas), naistel jääb see aeg 3 tunni ja 14 minuti juurde.   Tüdrukud teevad rohkem majapidamistöid  

Tallinna Botaanikaaia koolivaheaja taimepäevad on tänavu 27. veebruarist 2. märtsini kell 11.00 - 13.00. Igal päeval on erinev programm – toimuvad põnevad retked, kaasahaaravad mängud ja meisterdamised. Osalema on oodatud 6- 14aastased õpilased.

Ahoi, keskkonnasõbrad! On taas aeg enda meelt avaldada ning seekord selleks, et tulevane Riigikogu hakkaks prioritiseerima keskkonnaprobleemide lahendamist süsteemsel tasandil. On selge see, et elu kaalukausid ise enda tasakaalu ei leia, seega vajame me tugevat kliimaseadust..

Homme, 22. veebruaril on eelnõu 734 SE Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus kolmas lugemine. Eelmisel nädalal, 15. veebruaril hääletas Riigikogu eelnõusse sisse öösihikute lubamisega seotud muudatusettepanekud.

21. veebruaril tähistame vastlapäeva sest lumega ja pika liu laskmisega on tänavu kõik hästi nii noortel, kui vanadel – mida pikem liug seda pikemad linad.

Vastlapäev pidamine langeb alati noorkuu teisipäevale, aga see püha on liikuv, pärinedes vanast kuukalendrist.

Vastlapäeva peetakse lihavõtte paastuaja eelpäevaks ehk homsel tuhkapäeval algab paastuaeg kuni lihavõtte pühadeni.

Loe lähemalt Folklore veebilehelt: LINK

Esmaspäevane sula tõi õhtuks künninukid välja

Nädal kujunes väga soojaks. Keskmine õhutemperatuur kõikus -1,7…3 °C piires, mis on normist (keskmine 1991-2020) viie kuni kaheksa kraadi võrra kõrgem.

Esmaspäeva maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6,8 °C ja kolmapäeva 5,8 °C, mis andsid Jõgeva ilmajaama 1922. aastast algavasse vaatluste ritta uued vastavatel kuupäevadel esinenud absoluutsed maksimaalsed näidud.

Rääkiv giid on alati hea. Nii veendusin ma kaheksa aasta jooksul Palmse mõisa hoovil taieldes. Vahel juhtus ka nii, et inimrühm ei jäänud mind kohe uskuma. 

Läänemerel talvitavate aulide arvukus on viimastel kümnenditel oluliselt kahanenud. Muutuse täpsed põhjused ei ole teada, kuid tõenäoliselt on roll just siinsetel keskkonnamuutustel ja aulide muutunud ninaesisel. Oma osa võivad mängida ka Läänemerre sattunud invasiivsed liigid, näiteks ümarmudil (Neogobius melanostomus). Kuna ka tema toitub mere põhjaelustikkust, mõjutab ta seeläbi ka eelkõige merepõhjast toitu otsiva auli nokaesist. Ümarmudila mõju on märgatavam piirkondades, kus merepõhi on n-ö kõvem: kruusane, klibune, kivine; liivasel ja mudasel põhjal aga ei ole ümarmudila mõju sealsele loomastikule nii märgatav.

Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2023“ silmapaistvaid infograafika lahendusi ja kõnekaid andmelugusid, et selgitada välja möödunud aasta säravaimad andmekäsitlused Eestis.

Kodu on koht, kus saab tunda end tõelise ja imelise iseendana. Nii mõnegi jaoks hõlmab see ka iseenda ja oma taimedega vestlemist. Uuringust selgus, et iga kolmas Eesti elanik räägib kodus iseendaga ning noored teesklevad, et neil on tegemist, et väljamineku asemel koju jääda. 

 

Rebane       Vulpes vulpes

 

Rebaseid nähti paaris lippamas nähtud juba jaanuari lõpus. Jooksuajal vähenes loomadel ettevaatlikus ja tavaliselt hämaras liikumist alustavaid rebaseid võib praegusel ajal kohata isegi südapäeval, sest jooksuaeg kestab veel märtsikuus.

 

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Pesitsema asuvaid kassikakkude paare peaks tänavu olema ikka üle kolmekümne, aga tegu on ühe ohustatuma linnuliigiga nii meil kui naabermaades.

Mis põhjustab liigi hääbumist?

Kaamos Groupi asutaja ja nõukogu esimehe Kaido Jõelehe sõnul tahavad ettevõtted taastuvenergeetikasse panustada, ent võrguga liitumise menetlus on pikk ja infrastruktuur vähearenenud. Energiavõrgu väljakutsed mõjutavad nii kinnisvara-, energeetika- ja ehitussektori arendusprotsesse kui tarbijate igapäevaelu.

"Jooksev must hunt". Asko Künnap
Tekst: Laura Kiiroja

 

Kui majaomanikul on eelnevatel aastatel olnud probleeme pesitsevate lindudega, siis juba praegu, enne suurema pesitsushooaja algust, tasub ehitis üle kontrollida. Majaomanik peaks üle vaatama ja vajadusel takistama lindude ligipääsu katusele, pööningule, rõdudele, räästaalustele, samuti võiks kriitilise pilguga üle vaadata kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats.