Keskkonna- ja loodusuudised
Autoomanike kevadine peavalu: millal on parim aeg korralikuks autopesuks
Eesti iduettevõtjad: Euroopa huvi Eesti innovatsiooni vastu on suur
Rimit nimetati kõige jätkusuutlikumaks brändiks
Ülevaade aialinnupäevikute kannetest
Ülevaade aialinnupäevikute kannetest
Suvise aialinnupäeviku üheteistkümnes hooaeg on alanud edukalt: avatud on üle 300 päeviku ning kirja on pandud üle 3000 loodusvaatluse.
Vaatlejad on märganud kokku 95 linnuliiki, kellest tavalisimat - rasvatihast - on vaadeldud 204 aias.
108 aias on kuuldud või nähtud sookurge, keda eelmisel aastal samaks ajaks olid vaatlejad tähele pannud vaid 35 aias.
Vähemalt ühes aias on juba nähtud linavästrikku, õõnetuvi ja nõmmelõokest.
Puhas vesi: kas õigus või kohustus?
Üle 500 vabaühenduse välistavad kliimalahenduste seast tuumaenenergia
Pilliroog kui mitmekülgne materjal ja oluline elupaik
Vaatlusretkel Matsalu roostikus
Eelmisel aastal käivitus soomlaste ja rootslaste Interregi koostöö projekti BalticReed, mille eesmärgiks on avastada uusi võimalusi, kuidas pilliroogu kasutada ja muuta Läänemeri puhtamaks. Oluline on ka leida pilliroo varumiseks loodust säästvaid meetodid.
Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev maailmajagu
Koer lumes ehk koerapildi lugu
Homme jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv
Vandeadvokaat Ihaste metsavaidlusest: omavalitsus ei saa eeldada, et arendajad ja ehitajad on botaanikud
Pirita klooster pühitseb Palmipuudepüha Missat Tallinna Botaanikaaias
Usaldus tööandja ja töötaja vahel kasvatab ka klientide usaldust teenuse vastu
Euroopa aasta puu konkursil võidutsesid seekord pöögid
Rahvusvahelisel metsade päeval jõudis Riigikokku avalik pöördumine keelustamaks rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumine
Euroopa suurimal süvatehnoloogia messil tutvustatakse Eesti iduettevõtete innovatsiooni
Lihttehnoloogiate laager Viljandis noortele
VIDEO: jääkosklad
Jääkoskel Mergus merganser
Jääkosklad jäävad meile pesitsema nii saartele, rannikule kui siseveekogudele ja umbes poolteist tuhat paari. Põhja poole siirduvaid läbirändajad kohtame veel aprilli teises pooles.
VIDEO: oravate talve lõpp
Harilik orav ehk punaorav Sciurus vulgaris
Oravad toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid, vaid saavad hästi hakkama ka segametsades, aga tänavu käbipõuda ei ole.
18. aprilli ekstreemumid 2014-2024
Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
---|---|---|---|
2024 | 4,7°C | 1,88°C | -2,1°C |
2023 | 13,2°C | 6,07°C | -3,9°C |
2022 | 13,3°C | 4,58°C | -3,6°C |
2021 | 18,3°C | 9,45°C | 1,1°C |
2020 | 8,3°C | 4,59°C | 0,0°C |
2019 | 18,6°C | 7,73°C | -2,5°C |
2018 | 15,4°C | 6,11°C | 2,0°C |
2017 | 4,5°C | -0,09°C | -5,0°C |
2016 | 10,4°C | 5,91°C | 3,0°C |
2015 | 8,4°C | 4,01°C | -0,7°C |
2014 | 16,5°C | 8,54°C | 2,0°C |
Keskkonnaagentuuri ennustus
-4...2°C | ||
1...8°C | ||
0...-5°C | ||
-1...4°C | ||
-3...2°C | ||
0...5°C | ||
-6...1°C | ||
0...8°C |