Keskkonna- ja loodusuudised

Rõngaleidja - 2019

Looduskalender.ee - 4. Jaanuar 2019 - 10:10

Alanud on uus aasta ja klubil Estbirding on välja pakkuda uus võistlus.

Eelmisel aastal pandi tugevalt proovile linnuhuviliste kondimootorite võimekus ökoralli näol, kuid sel korral käib võistlus hoopis  lindude rõngaste lugemise peale.

Osalemine on avatud kõigile huvilistele. Lähemalt saate võistlusest lugeda: http://estbirding.ee/voistlused

Kõigile osavõtjatele teravat silma.

Kuhu viia Tallinnas vanad jõulukuused?

Bioneer - 4. Jaanuar 2019 - 9:15
Saa teada, mida tuleb teha vana jõulukuusega! Jaga palun seda infot ka oma sõpradega. Jõulukuusk väärib paremat saatust, kui vedelemine prügikasti kõrval. 

Ka vaimne vägivald on vägivald

Bioneer - 4. Jaanuar 2019 - 9:15
Vaimne vägivald mõjub ohvrile mitut moodi: ebakindlus – ohver avaldab oma arvamust üha vähem ja üha vähem vabalt; sõnavabaduse puudumine – ohver tunneb, et ta peab kontrollima, mida ja kuidas ta ütleb; emotsionaalne ebaturvalisus – ohver loodab, et partner ilmutaks oma õrnemat ja haavatavamat poolt; endasse sulgumine – ohvrile hakkab tunduma, et on vale rääkida teistele inimestele oma paarisuhtest;

Keskkonna "kirves" ja "tegu"

Looduskalender.ee - 3. Jaanuar 2019 - 14:14

Keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk „kirve“ teenis Keskkonnaministeeriumi metsaosakond vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused meie looduses säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide „koduks“ olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kindlasti kaitset.

Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

Bioneer - 3. Jaanuar 2019 - 13:15
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

VIDEO: tundub, et jooksuaeg on algamas

Looduskalender.ee - 3. Jaanuar 2019 - 12:12

 

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

 

Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

Eesti Ornitoloogiaühing - 3. Jaanuar 2019 - 11:45

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg "Ökoloogika", mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastusest ajalehes. Möödunud kevadest pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik "Meie Eesti". Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma ekspertteadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega käsitleda.

"Oskus väärtustada ja kaitsta meid ümbritsevat keskkonda algab teadmistest. Selles on meedial tänapäeval üha suurem roll ning on väga oluline, et keskkonnateemasid kajastaksid erinevad väljaanded, tuginedes just oma ala asjatundjate arvamusele," nentis Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein. "Iga pisikene killuke informatsiooni laiendab meie silmaringi ja aitab mõista, väärtustada ning hoida meie looduskeskkonda."

Kirves vääriselupaikade kaitse takistajaile

Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenisid keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp aastatepikkuse vääriselupaikade kaitse takistamise eest. Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kaitset.

"Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev," tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. "VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud," loetles Tüür.

Keskkonnaühendused on probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud ning ka lõppenud aastal nende lahendamiseks oma abi ja koostööd pakkunud, millest keskkonnakirve pälvinud on seni keeldunud.

Riigimetsas peaksid VEPid olema kaitstud nii seaduse kui ka vastutustundliku metsanduse FSC standardi järgi. Kuna VEPid on kaardistamata, neid üha raiutakse. Nii pidi RMK möödunud aastal toimunud FSC auditi survel hakkama kiiruga vääriselupaiku inventeerima. Ent paraku pole see probleemi märkimisväärselt leevendanud – vanade loodusmetsade raie ka riigimetsas jätkub.

Teised teo ja kirve nominendid

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt veel jooginõude korduvkasutuse korraldamist avalikel üritustel ja Sindi paisu avamist kaladele.

Tugevat konkurentsi kirvetiitli saajale pakkus seekord Riigikogu, kes võttis vastu puidu masspõletamist võimaldava elektrituruseaduse muudatuse. EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsema teona veel välja Eesti Energia uue katse rajada Lüganuse valda Eesti suuruselt teine põlevkivikaevandus.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat kuueteistkümnendat korda. Keskkonnateo ja -kirve eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegevusi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis oma pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Lisainfo:
Tarmo Tüür
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Tel 5341 1020
E-post: tarmo@elfond.ee
www.eko.org.ee

Talilinnukaamera - põldvarblane

Looduskalender.ee - 3. Jaanuar 2019 - 10:10

Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond.

Põldvarblased eelistavad toitmiskohti, mille juures on tihedaid põõsaid – sinna saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

Aasta loom 2019 on kobras

Bioneer - 3. Jaanuar 2019 - 0:15
MTÜ Aasta Loom eestvedamisel valiti aasta loom 2019. Selleks osutus kobras. Loom, kelle tegevusjälgi on paljud looduses liikujad näinud, kuid kes ise eelistab varju jääda.

Viljandi Pärimusmuusika Festival kutsub osa võtma Topsikampaaniast

Bioneer - 3. Jaanuar 2019 - 0:15
Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajatele on väga oluline korraldada festivali keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult. Hooligem keskkonnast, enda ökoloogilisest jalajäljest ning jätkusuutlikkuse sotsiaalsetest aspektidest, et meie maakera, loodus ja festival kestaksid võimalikult kaua.

2019. aastal on tootmiskohustusega seotud otsetoetuste eelarve üle 6 miljoni euro

Bioneer - 3. Jaanuar 2019 - 0:15
Maaeluminister allkirjastas 2019. aastal antavate tootmiskohustusega seotud otsetoetuste ja väikepõllumajandustootja toetuse määruse. Tootmiskohustusega seotud otsetoetuse eelarve 2019. aastal on 6,142 miljonit eurot.

Mondo otsib organisatsioonide arendajaid 4 välisriiki

Bioneer - 3. Jaanuar 2019 - 0:15
Hea võimalus organisatsiooni arendajatel anda oma panus Keenias, Ukrainas, Ugandas või Türgis. Tule pane ennast proovile ja saa väärtuslik kogemus kogu eluks!

Kuidas rakendada hobuseid metsatöödel?

Bioneer - 3. Jaanuar 2019 - 0:15
Tääksi külas Viljandimaal 9.–10. jaanuaril toimuvad avatud hobumetsatööde päevad annavad huvilistele ülevaate hobuste kasutamisest metsatöödel.

Läti aasta lind on laanepüü

Bioneer - 2. Jaanuar 2019 - 18:15
Läti Ornitoloogia Selts valis 2019. aasta linnuks laanepüü. Laanepüü on metsades elutsev paigalind, kes on Euroopa Liidus erilise kaitse all.

Alanud aasta lind on öösorr

Bioneer - 2. Jaanuar 2019 - 18:15
Äsja alanud aasta lind on öösorr. Järjekorras kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab 2019. aastal öösorri, tema elupaiku ja juhib tähelepanu linnu arvukust mõjutavatele teguritele.

Aasta orhidee on lehitu pisikäpp

Looduskalender.ee - 2. Jaanuar 2019 - 17:17

Lehitu pisikäpp kasvukohas

 

Lehitu pisikäpp     Epipogium aphyllum

 

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks 2019 liigi, mis on Eesti üks haruldasemaid - lehitu pisikäpa. See on esimene kord kui aasta orhidee austava nimetuse saab kõige rangemasse kaitsekategooriasse kuuluv liik.

Väga vähene tarbimine

Bioneer - 2. Jaanuar 2019 - 11:15
Kasutatud materjal

Vulcani müüdi murdis Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria

Bioneer - 2. Jaanuar 2019 - 11:15
Fantoomplaneet Vulcan on etaloniks, kui kuskil mujal avastatakse oma tähele liiga lähedal tiirlevaid tuliseid eksoplaneete. Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse.  Tõenäoliselt oli Vulcani näol tegu juhuslikult mööduva asteroidiga.

Nullkulust jääb väheks

Bioneer - 2. Jaanuar 2019 - 11:15
Zero waste keerleb viie märksõna ümber - refuse, reduse, reuse+repair, recycle ja rot - keskendudes peamiselt jäätmetele tavatarbija vaatevinklist. Me räägime ühekordsetest joogikõrtest, kohvitopsidest, kilekottidest ja kõiksugu muudest pakenditest. Lisaks on fookuses komposteerimine, taaskasutus, vahetevahel sekka veganlus, kuigi seda viimast Nullkulu Ema Bea Johnson ei praktiseeri. Kogu jant keerleb ümber pisiotsuste tavaliste inimeste eludes, mille ökoloogiline jalajälg on kohati naeruväärse olulisusega. Pole siis ime, et nullkulutajaid vallaliste hipitüdrukutena nähakse.

18. jaanuari ekstreemumid 2009-2019

AastaMaks.KeskmineMin.
2019-0,7°C-4,95°C-10,8°C
20181,0°C-4,48°C-9,1°C
20172,6°C-0,51°C-6,3°C
20160,9°C-3,17°C-12,0°C
20154,4°C2,38°C0,2°C
2014-4,0°C-12,38°C-20,3°C
2013-5,4°C-12,46°C-23,2°C
20121,7°C-2,60°C-6,3°C
20112,6°C0,75°C-0,4°C
2010-3,1°C-10,71°C-24,4°C
2009-0,4°C-2,98°C-6,0°C

Ilmateenistuse ennustus

-2...-11°C
-1...-7°C
-2...-12°C
-7...1°C
-2...-8°C
-2...-8°C
-1...-15°C
-1...-10°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
18.01.Hinne
17.01.Hinne
16.01.Florenz
15.01.Florenz
14.01.Florenz

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no195,71%
Forecast.io193,86%
Yr.no293,86%
Yr.no393,14%
Forecast.io292,71%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 5,1°C (1975) ja külmem -31,1°C (1940).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 6,5°C (1993) ja külmem -31,3°C (1968).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Loodetuul puhanguti 15-18 m/s.
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Teedel kiilasjää!
Loodetuul puhanguti 15-18 m/s.
Loodetuul puhanguti 15 m/s. Teedel kiilasjää!
Loodetuul puhanguti 15 m/s. Teedel kiilasjää!
Loodetuul puhanguti 15 m/s.
Loodetuul puhanguti 15 m/s.
Loodetuul puhanguti 15-18 m/s.
Lääne- ja loodetuul 8-13 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

91,1% on kuu nähtav.
18 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk