Keskkonna- ja loodusuudised

Euroopa Kohus tegi 29. juunil otsuse rikkumismenetluses Iirimaa vastu, milles käsitles loodusdirektiivi sätteid ja nendest tulenevaid kohustusi seoses Natura 2000 erikaitsealade moodustamisega, kaitse-eesmärkide kindlaksmääramisega ning kaitsemeetmete võtmisega.

Laupäeval, 16. septembril toimuvale üleilmsele maailmakoristuspäevale on Eestis oma osalemisest teatanud 52 000 inimest, mida on üle 2000 võrra rohkem kui mullu osalejaid kokku. Maailmakoristuspäevale on registreerinud 465 kooli ja lasteaeda, ehk et noored ja lapsed moodustavad ligi 90 protsenti kõigist osalejatest. 

Reedel, 15. septembril kell 17.30 avatakse Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku Kuppel galeriis kalmistuprügi probleemile tähelepanu juhtiv installatsioon.

Oktoobrist alustab tegevust 22 ringi, kus võib leida põnevat ja eakohast tegevust erinevas vanuses õpilastele, aga ka täiskasvanutele.

Looduskooli liikme staatusega kaasneb suur boonus – õppeaasta jooksul võib tasuta käia loomaias nii palju kui hing ihaldab!

LOODUSFOTO ringis harjutatakse ägedate piltide tegemist, kasutades nii telefonikaamerat, kui suuremaid aparaate.

Rekord nr. 632    Vanim taasleitud talvike

 

Talvike        Emberiza citrinella

 

Kõrgelt haritud edukas Eesti mees istub pärast rasket tööpäeva vastutusrikkal positisoonil televiisori ees lootuses saada veidigi mõtteid töömuredest eemale. Tema telefon piiksub ja Smart-ID rakendus palub tal sisestada PIN2. Pikalt mõtlemata sisestab mees koodi. Mõne hetke pärast piiksub telefon taas ja küsib sama asja. Mees sisestabki taas PIN2-e ja teeb seda veel kokku üle poolesaja korra. Paraku tähendas see ka seda, et tema isiklikult kontolt tehti täpselt sama palju arv kordi väljamakseid kurjategijate arvele. Konto omanikul oli küll väljamakse suuruse limiit peal, kuid tänu lugematul arvul PIN2 sisestamisele said kurjategijad selle limiidi piires teha väga palju üksikuid ülekandeid ja kokku varastada väga suur summa.

Rohepealinn Tallinn 2023 kutsub kõiki laupäeval, 16. septembril Tornide väljakule Lõikuspeole ja ühistranspordiga orienteerumisele. Lõikuspidu toimub kl 11-17, orienteerumisele registreerumine algab kl 10, start antakse kl 12.

2023. aasta 1. juulil rakendus hooldereform, mille tulemusena võtavad kohalikud omavalitsused nüüd enda kanda osa hooldekodu teenuse tasust, kui inimene hooldekodus hooldamist vajab. Lisaks pakuvad omavalitsused lisatoetust eakatele, kelle sissetulek jääb alla keskmise vanaduspensioni.

Rootsi astus eile sammu lähemale karusnahavabale tulevikule, jagab Loomuse sõberorganisatsioon Djurens Rätt. Nimelt tegi Rootsi valitsus ajaloolise ettepaneku pakkuda rahalist toetust naaritsanaha tootjatele, kes oma tegevuse vabatahtlikult lõpetavad. Ettepanek tähendab Rootsi naaritsakasvatuse lõppu.

Alpi põdrasamblik ja harilik põdrasamblik. Pildistas Kristel Vilbaste

Meie metsadesse jagub tänavu nii seeni, pohli kui seenelisi ja marjulisi ning sellistes metsades kasvavad meil ka silmahakkavad hallid samblikud, keda täna vaatleme.

Sammal ja samblik. See lugu ei ole sugugi nii lihtne, et samblad kasvavad maapinnal ja samblikud puudel. Samblikud võivad kasvavad nii maapinnal, puudel kui kividel.

Veel kolmekümne viie aasta eest liigitati samblikud taimeriiki ehk lähedasteks sammaldele. 

16. septembril toimub järjekorras juba kuues Maailmakoristuspäev, millest võtavad osa üle 190 riigi kodanikud kogu maailmast. Selle vajaliku ettevõtmise mõju suureneb veelgi, kui Maailmakoristuspäev saab olema ÜRO kalendris.

Maailmakoristusele saab registreeruda korraldajate kodulehel: maailmakoristus.ee

Osalema oodatakse nii üksikkoristajaid, kui ettevõtteid, koole ja klasse, peresid ja sõpruskondi, külaseltse ja huviringe ehk kes iganes sellel tarvilisel üritusel osaleda soovib.

Lendorava aastal kingib Keskkonnaamet kõigile olulisi ja uusi teadmisi meie metsade ühest salapärasemast ja ohustatumast imetajast – lendoravast. Soome-Eesti ühise lendorava LIFE-projekti toel ilmunud raamat on meeleolukas ja silmaringi avardav lugemine igale loodusehuvilisele.

Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.

Käsmu meremuuseumi ilmub giid Marek oma grupiga. Giid võtab istest vana kaptenile kuulunud kirjutuslaua taga ja jääb sõnatult istuma.

PARKimise päev ehk Park(ing) Day on iga aasta septembri kolmandal reedel toimuv ülemaailmne üritus, mille raames muudavad inimesed tänavaäärsed autodele mõeldud parkimiskohad pisikesteks parkideks või vaba aja veetmise paikadeks, et juhtida tähelepanu sellele, kuidas linn meie ümber ehitatud on ning kriitilise pilguga üle vaadata, kuidas me linnaruumi kasutame. Väga arvestatav osa meid ümbritsevast linnaruumist on suunatud autodele ning Park(ing) day raames saavad linnaelanikud väikest osa autodele mõeldud ruumist võtta kasutusele hoopis inimeste jaoks, muutes linnaruumi elavamaks ja mõnusamaks paigaks. Tuntud Taani arhitekt Jan Gehl on öelnud, et ühe hea linna tunnusteks on see, kui see on elav, turvaline, säästev ja tervislik. Seda mõtet kannab ka Park(ing) day liikumine. 

Tallinn kutsub elanikke vastama küsimustikule valgusreostuse teemal, et välja selgitada, millised valgust kiirgavad objektid häirivad linlasi kõige rohkem. Neljapäeval, 14. septembril toimub säästva linnavalgustuse seminar, kus arutatakse selle üle, kuidas liigne valgustus mõjutab inimest ja keskkonda ning mida on erinevad riigid häiriva valgustuse vähendamiseks ette võtnud.

Aina suurem osa ettevõtteid hoolib oma tegevuse mõjust ühiskonnale ja looduskeskkonnale ning püüab astuda samme selles suunas, et oma tegevuse kahjulikku mõju vähendada.

Kliimamuutuste peatamiseks minnakse üle maailma aina enam kohtusse ja kasutatakse järjest mitmekesisemaid strateegiaid, selgub ÜRO keskkonnaprogrammi ning London School of Economicsi jt avaldatud raportitest. Järjepanu algatatakse kliimakaebuseid riikides, kus seda pole varem tehtud: eelmisel aastal mindi kliimamuutuste pärast esmakordselt kohtusse Soomes, Venemaal ja Tais ning sel aastal esitati esimene kliimakaebus Rumeenias. Aina enam saavad tähelepanu lõunapoolkera riikides algatatud kliimakohtuasjad.