Keskkonna- ja loodusuudised

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsus detsembris inimesi tegema jõulukingi ostuga heateo abivajavatele loomadele. Jõuluoksjon osutus väga populaarseks. Loomade abistamiseks koguti ligi 1000 eurot.

Juba nädala jagu on kehtinud uus pakendiseadus, mille järgi ei tohi poed enam tasuta jagada õhukesi ja väga õhukesi kilekotte. Muudatuse eesmärk on vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist.

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.

Talvistes oludes ellujäämiseks on loomad mitmeti kohastunud: mõned neist võivad liikuda soojematele aladele, teised jääda taliunne. Sügisese tumeda karvastiku talvel vähem märgatava heleda vastu vahetab umbes 20 liiki imetajatest; lindudest vahetavad sügisese pruunika sulestiku valge vastu kolm püüliiki: rabapüü (Lagopus lagopus), lumepüü (L. muta) ja valgesaba-püü (L. leucurus).

Olete mõelnud, kui palju kulutusi tehakse ühe koolituse, konverentsi või suurema koosoleku läbiviimisel? On see vastutustundlik ning mõistlik? Toome siinkohal ära mõned nipid, et muuta sellised üritused keskkonnahoidlikumateks.

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.

Talvistes oludes ellujäämiseks on loomad mitmeti kohastunud: mõned neist võivad liikuda soojematele aladele, teised jääda taliunne. Sügisese tumeda karvastiku talvel vähem märgatava heleda vastu vahetab umbes 20 liiki imetajatest; lindudest vahetavad sügisese pruunika sulestiku valge vastu kolm püüliiki: rabapüü (Lagopus lagopus), lumepüü (L. muta) ja valgesaba-püü (L. leucurus).

 

Soomustindik       Coprinus comatus

 

Soomustindiku viljakehad kasvavad tihti suurte kogumikena toitaineterikkal mullal haljasaladel, rohustutes, aedades ja jäätmaadel kasvavad seened.

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.

Haned. Foto: Lea Tammik.

Eelmise aasta lõpus arutas riigikogu maaelukomisjon taas hanekahjude ja kevadise jahi teemat, kuid seekord ornitoloogiaühingut kaasamata. Keskkonnaministeerium saatis pärast istungit maaelukomisjonile kirja, kus tõdes, et seni kasutusel olevad heidutusmeetmed haneliste poolt tekitatud kahjustuste vältimiseks ei anna tulemusi. Samuti võttis ministeerium seisukoha, et "Eestis on heidutusjahi rakendamine täiendava heidutusmeetmena haneliste kahjustuste vältimiseks pilootprojektina põhjendatud", mõeldes heidutusjahi all kevadist hanejahti.

Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadrändel olevate lindude tapmine on ebaeetiline ja vastuolus loodushoiu põhimõtetega. Heidutusjaht ei annaks loodetavat tulemust, sest umbes poolest miljonist Eestis peatuvast hanest ja laglest mõnesaja linnu küttimine vähendaks lindude söödud kultuurtaimede kogust alla 0,1%.

"Kevadine lindude laskmine ei vii meid lahendustele lähemale. Endiselt puuduvad teadusuuringud, mis näitaksid, et jahtimine on tõhusam põllukultuuride kaitsmise viis kui lindude põllult peletamine leebemate vahenditega," sõnas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. "Otsusele kevadel linde tappa peab eelnema uuringutele põhinev mõjude hindamine, millised mittesurmavad meetodid toimivad ja mil määral. Näiteks ei ole Eestis veel rakendatud eraldi söödapõldude rajamist rändel olevatele lindudele. Haned ja lagled saaks minna söödapõldudele toituma minna siis, kui nad on teistelt põldudelt minema peletatud."

Ornitoloogiaühingu arvates on põllumeestele tekitatud kahjude vähendamiseks vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja rändel olevatele lindudele söödapõldude rajamine.

Lisainfo:
Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
Tel 5615 7088
veljo.volke@eoy.ee

Möödunud aasta 5. septembril alustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) kampaaniat „Lageraied ajalukku!“, mis on praeguseks hetkeks kogunud juba üle 2700 allkirja, olles seega Riigikogule esitamiseks küps. Kuna huvi allkirja anda pole vähenenud, vaid kasvab pidevalt, otsustas ühendus petitsiooni ülevalolekut pikendada 14. aprillini ning jätkata ka muid ulatuslike lageraiete negatiivsetest mõjudest teavitavaid üritusi. Lisaks on plaanis avada mitmeid käsitsi allkirjastamise punkte üle Eesti.

Läti Entomoloogiaselts (Latvijas Entomoloģijas biedrība) kuulutas Läti 2019. aasta putukaks malaarat levitava hallasääse (Anopheles maculipennis). Hallasääsk on putukas, keda on Lätis väga vähe uuritud. Eesmärgiks on pöörata tähelepanu sellele, kuidas on kliima mõjutanud liigi asumist Läti aladele.

2 aastat tagasi alustas tegevust Elava Tartu võrgustik. Võrgustiku eesmärk on koondada inimesi ja organisatsioone, kes soovivad näha kohalikke, säästval arengul põhinevaid muutusi linnakeskkonas.

Teisipäeval saame vaadata filmi Tallinna TV-s kell 22.05

„Ekspeditsioon Kamtšatkale. Kuninglõhe kuningriigis“ ja kordusena 9.ja 13. jaanuaril kell 09.05 https://tallinnatv.eu/

Ka tänavu korraldab kalaklubi reisi Kamtsatka poolsaarele 15.08-25.08.2019.

Reisikavasse kuulub 5-6 päeva kalapüüki ja 2-3 päeva vulkaane, etnograafijat ja kuumavee allikate külastust.

Lumel roomav vihmauss 1. jaanuaril 9:45

Nädala esimene päev (vana aasta viimane päev) oli väga libedate teedega. Pärast eelnenud sulailmasid miinuskraadidesse langenud temperatuuriga märjad-vesised teed jäätusid.

Põllud olid esmaspäeval 10 sentimeetrise lumega kaetud ja lume alla oli kogunenud vett. Mulla külmumise alumine piir ulatus talinisupõllul 10cm-ni, valge ristiku kamara all 5cm sügavuseni.

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology andmetel osteti Eesti jaemüügiturul 2017. aastal 402 000 uut mobiiltelefoni, aasta varem oli sama number ligi 404 800, mis tähendab, et uue mobiili soetab keskmiselt iga kolmas eestlane. Telia andmetel vahetab keskmine eestlane telefoni iga kahe-kolme aasta tagant. Seega võib pea igal eestlasel olla kodus sahtlis seismas mõni katkine kasutu mobiiltelefon.

Aasta alguses on lumi matnud enda alla kõik taimed, seepärast tasub ravimtaimede otsimiseks vaadata nüüd kõrgemale – puude otsa. Ja kõhuhädade puhul tasub abimeest otsida just lepapuude otsast.

Vaatame, mida on “lepakäbide” kohta öeldud raamatus Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste “Eesti ravimtaimed”, Varrak, 2019.

Valitsuse tänane otsus tuua Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Keskkonnaministeeriumi alluvusse tulenes 1. jaanuaril jõustunud seadusemuudatusest, mis on suur samm keskkonnavaldkonna rahastuse korrastamise suunas.

2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.