Keskkonna- ja loodusuudised

Umbes pool maailma hallpea-albatrossidest (Thalassarche chrysostoma) pesitseb Atlandi ookeani lõunaosas asuval Lõuna-Georgia saarel. Nende lindude arvukus väheneb aga kiiremini kui ühelgi teisel albatrossiliigil: viimasel kümnendil lausa 5% aastas ning rõngastatud lindude taaspüükidest selgub, et kõige rohkem hukkub hallpea-albatrosse esimestel aastatel pärast lennuvõimestumist.

 

Päevapaabusilm       Inachis io

 

Vähem, kui sajandi eest olid päevapaabusilmad Eestis üpris haruldased - tänaseks täiesti tavalised meie looduses. Juba eemalt äratuntavad, tänu omapärasele välimikule ja tublisid lendajaid kohtame nii metsa-, kui kultuurmaastikel.

Looderannikul märkasin esimesi, teise põlvkonna valmikuid lendlemas juba juulikuus – tänavune suvi on liblikapõlvkondade arengut kiirustanud.

Kui te näete mu lapsi plekiliste riietega, siis ei tulene see sellest, et ma neist ei hooli. Võiks öelda, et otse vastupidi. Nimelt proovin võimalikult väikesel viisil kahjustada loodust, mis neile peale minu põlvkonda päranduseks jääb.

Haeska külas, Läänemaal, Matsalu looduskaitseala vahetus läheduses asub mets, mida soovib metsafirma käest välja osta MTÜ Kogukonna Metsad. Läbi Hooandja platvormi on kokku kogutud juba 18 590 eurot 20 000 vaja olevast. Projekti lõpuni on jäänud neli päeva. Esimese kogukondliku metsa loomiseks vajalikust rahasummast on puudu vaid 1410 eurot. Tule meie metsale appi, kutsu appi oma sõbrad ja lähedased, sest niimoodi kõik koos, saame alustada oma metsa kaitsmist ja hoidmist - lastele, lastelastele ja enestele.

Rannailmad kestavad. Põhjaranniku veesoojus jääb alla kümne kraadi, kuid peaks lähipäevadel oluliselt soojenema. See eest läänerannikul alla kahekümne viie kraadist vett naljalt polegi.

Randades uurivad lapsed vanematelt inimestelt üpris sageli kaldaliivale uhutud karbipoolmete kohta: kus need loomad elavad ja mida teevad?

 

Rohetäpik       Argynnis paphia

 

Augusti keskpaigani lendlevad graatsilised rohutäpikud kindlasti ringi nii metsateedel, kui - sihtidel, niitudel või lagendikel.

Iseloomulikult kiire ning liugleva lennuga suured liblikad (tiibade siruulatust 55 kuni 65 mm). Kes korra rohetäpiku määranud, sellele on nad juba kaugelt äratuntavad.

Suvi on suurepärane aastaaeg erinevate koosviibimiste ja seikluste planeerimiseks ning elluviimiseks. Muuhulgas võetakse seltskondlikult ette jalutuskäike loodusesse ja peetakse piknikuid. Lisaks on populaarseks tegevuseks koduhoovides grillida ning rannas käia, kus meelepärane söögi- ja joogipoolis kaasas. Paraku jäetakse toiduohutus seejuures sageli tähelepanuta.

Sotsiaalmeedias leviva info põhjal manustatakse MMSi lemmikloomadele. Veterinaar- ja Toiduamet juhib tähelepanu sellele, et tegemist on ainega, mis võib põhjustada loomadele tervisekahjustusi.

Valitsuskabinet toetas täna Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) 20 miljoni euro eraldamist, et leevendada põuakahjustuste mõjusid.

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastab käskkirja, millega alates laupäevast peatatakse Peipsil mõrrapüük. Muudatuse tingis kõrgest veetemperatuurist põhjustatud kalade massiline hukkumine, millele aitas osaliselt kaasa ka mõrrapüük.

Augustit nimetatakse rahvakalendris lisaks lõikuskuule veel ka nimedega põimukuu, viljakuu, rukkikuu, mädakuu ehk mädanemiskuu, hallituskuu, kirbukuu ja pärtlikuu.

XXIII astronoomiahuviliste kokkutulek toimub 8.–12. augustil Valgamaal Lüllemäel (loengud kultuurimajas, vaatlused kooli staadionil, registreerimine ja majutus spordikeskuses).

Toimuvad ettekanded, vaatlused, Urmas Sisaski ja Curly Stringsi kontserdid, giidiga matk, Lüllemäe observatooriumi külastus, päikesevarjutuse vaatlemine, meenutused eelmise aasta päikesevarjutusest ja muud huvitavat.

Toimub ka Eesti Astronoomia Seltsi koosolek.

Ürituste ajakava, lisainfo ja registreerimine: LINK

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 107 osalejat, kellest algajaid 80 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 9 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

17.-18. augustil Väätsa põhikoolis toimuvas keskkonnahariduse suveakadeemias arutlevad osalejad valdkonna kvaliteedisüsteemi ja tegevuskava üle ja jagavad positiivseid kogemusi.

Cleantech ForEst korraldab koostöös Keskkonnaministeeriumiga maailma suurima säästva tehnoloogia ideekonkursi ClimateLaunchpad Eesti finaali. ClimateLaunchpad programmi eesmärgiks on uued rohetehnoloogia ideed kasvatada reaalseteks jätkusuutlikke muutusi toovateks ärideks. Cleantech ForEsti tegevjuht Erki Ani kiidab programmi arengut: "Kui 2015 aastal osales programmis vaid 28 riiki, siis tänavu kandideeris üle 1400 iduettevõtte rohkem kui 45-st riigist".

Lugupeetud Eesti metsade püsimisest hoolivad inimesed, 15. augustil asutatakse Tallinnas Narva mnt 5 (Foorumi Notari kontoris): kell 11:00 Eesti Püsimetsaühistu, mis koondab metsaomanikke, kes soovivad oma metsa majandada tulusalt nii, et sealne elurikkus säiliks, kell 12:00 Tulundusühistu Forestly, mis koondab inimesi, kes soovivad investeerida metsade ja nende elurikkuse püsimisse.

Loodus hakkab tasapisi muutuma aina kollasemaks. Ja mitte ainult kaselehed ja kõrred ei lähe kollaseks, vaid õitsema on hakanud üks vägev kollaste õitega taim – soolikarohi.

Soolikarohtu võime leida kõikjalt: teede äärest, mererannalt, praegu on teda ka hästi ohtralt Eesti Rahva Muuseumi ümbruse jäätmaadel.

Ja kuigi kaugelt ei pruugi see taim oma põua käes veidi sorgu vajunud pihlakalehte meenutavate lehtedega väga kaunis näha, armume temasse, kui kükitame selle ligi meetrise lille kõrvale.

1. kuni 31. augustini kestva püügihooaja vältel saab jõevähki püüda 14 maakonnas. Püügiks on vaja osta kalastuskaart.

Kuigi kalastuskaartide müük algas juba 1. juulil, on neid võimalik osta veel kõigisse püügipiirkondadesse peale Hiiu- ja Saaremaa ning Pangodi järve Tartumaal. Internetis saab loa osta aadressilt pilet.ee ning selle võimaluse puudumisel ka Keskkonnaameti maakondlikest esindustest. Kalastuskaardi taotlemise ja püügireeglite kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.