Keskkonna- ja loodusuudised

Kõpu poolsaare põhjarannikule on umbes 20 kilomeetri ulatuses uhutud hõredalt rusikasuurused või väiksemad hallika värvusega, määrivad ja kleepuvad ning kerge rasvalõhnaga klombid.

15.–16. juulil tasub suund Moostesse võtta: Eesti rahvamuusikatöötluste festivali Mooste Elohelü kava on tänavu iseäranis kirev, mõis rahvale valla ja tegutsemist jätkub kogu perele hommikust ööni.

Loodusluuleõhtul Autovabaduse puiestee lavale astuvad kirjanikud Timo Maran, Maarja Pärtna, Kristel Algvere. Samuti avaneb võimalus ka teistel huvilistel esitada omaloomingut vabal laval.

Päästame Eesti Metsad ja Eesti Ornitoloogiaühing korraldavad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 arutelu "Kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades?"

Alates 2022. aasta algusest väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele uuendatud kujunduse ja turvaelementidega tunnustamise otsuseid ehk sertifikaate.

Helkivad ööpilved Jõgeval 5.7.2022 kell 23

Nädal algas normist (keskmine 1991…2020) soojemate päevadega. Keskmiseks ööpäeva õhutemperatuuriks arvutati esmaspäevale 18,3 °C ja teisipäevale 19,4 °C, mis ületasid normi kahe kuni kolme kraadi võrra. Nädala maksimaalne õhutemperatuur (25,7 °C) registreeriti esmaspäeval.

Nädala teisel poolel jäid ilmad normist jahedamaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 15…17 kraadini, maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 21…23 kraadini.

Suvise aialinnupäeviku üheksas hooaeg on jõudnud poole peale, koos oleme kogunud neljasajas aias juba 18 000 loodusvaatlust. Jätkame samas vaimus!

Viimaste nädalate kuumad suveilmad ja paiguti tugevad äikesed pakuvad pesitsevatele lindudele parasjagu väljakutset, ent on hädavajalikud rikkaliku toidulaua kasvamiseks.

Palavatel ilmadel vii aeda kauss veega, et janused linnud saaksid kosutust. Pea meeles, et kaussi tuleb regulaarselt puhastada ning värske veega regulaarselt täita.

Mullamurelased tassisid täna hoolega mune

 

Mullamurelane ehk  must sipelgas         Lasius niger 

 

Sel nädalal avati rattaringluse parklad Vahil ja Haagel. Lähiajal paigaldatakse linna ja lähivaldadesse veel uusi parklaid ning suve lõpuks on neid kokku juba 100.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel. Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte ja turisminduse juhtimislauda. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.  

Paistab, et tegu võõra kalakotkapaariga

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Võrumaa kalakotkaste (Kalakotkas 1) veebikaameraga varustatud pesal, kus arvatavalt kanakull oli kotkapojad murdnud, valitses tühjus ja vaikus.

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne tegevus hakkas pihta mai alguses. Üraskile sobivad soojad ilmad on nende arvukust suurendanud.

Kuuse-kooreüraskid püünise kogumiskastis

 

Punaselg-õgija        Lanius collurio

 

Kus pisikesi röövlinde võime kohata?

Punaselg-õgijad tegutsevad hõredamates puistutes olgu need leht- okas- või segametsad, puisniitudel, põõsastikes ja metsastunud meresaartel, aga ka parkides või kalmistutel. linnud eriti tähelepanu ei köida sest häälitsevad vähe isegi pesitsemise aegu ja on seltsimatud. Meil võis neid tänavu kevadel pesitseda kuni mõnikümmend tuhat paari.

 

Eilne ülesvõte. Näeme emaslind Heljut siirdumas saagiga pesapuu alumistele okstele

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Saksamaal Schwerinis etendus jaanipäeval ooper “Wölfe” (“Hundid”), mille tekstides on ka tükike Eestit – Rahvuslooma ümarlaua sõnastatud ideid hundi ja inimese suhetest, eesti hundiloits ja ja mis peamine – eesti helilooja Helena Tulve muusika.  Kuidas sai nii palju Eestit ühte saksa ooperisse, sellele vastab allpool olevas usutluses ooperi libreto autor ja lavastaja Nina Gühlstorff.

Grupipilt

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Noorlinnu alapoole sulestik on pikitriibuline, kui vanalindudel põikitriibuline

 

Kanakull        Accipiter gentilis

 

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Noor kotkas Margit tegigi oma esimese väljalennu veidi peale kella poolt kolme, et oma sünnikodu, Soomaa rabadega, tutvuda.

 

Vesilobeelia        Lobelia dortmanna

 

Kaitsealust vesilobeeliat leiame kasvamas põhja-kirde maakondade või Võrumaa kaguosa lobeeliajärvedes. Taimed õitsevad veel isegi augustikuus.

Hetkel kõõlub kaljukotka noorlind juba peenemal oksal ja seda esmakordselt

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos