Keskkonna- ja loodusuudised

Rabapanoraam. Olympus OM-D EM-1 Mark III, M. Zuiko 12-100 f4 PRO@100mm, 1/250 f5,6 ISO 200

Igal aastal jaanuaris ja veebruaris näeme somes postitusi lastele, endale, sõpradele või sugulastele tehtud  elusate jõulukinkide ümberjagamisest.

Tallinna Botaanikaaia traditsioonilised koolivaheaja taimepäevad toimuvad 2023. aasta esimestel päevadel, 02.-05. jaanuaril kell 11.00-13.00. Osa võtma oodatakse 7-14-aastaseid õpilasi.

Kantar Emori uuringust selgus, et pooled Eesti elanikest on püsivalt või ühekordselt teinud annetuse mõne organisatsiooni tegevuse toetamiseks. SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi juhatuse liige Siiri Ottender - Paasma sõnul on Eesti elanikud suhteliselt aktiivsed annetajad, kes eriti aasta lõpus soovivad head teha.

Käimas on maismaa talilinnuloenduse teine periood

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et kuni 7. jaanuarini kestab maismaa talilinnuloenduse teine periood.

Orav

Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid.

Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.

Painküla paisjärv

Nädal oli muutliku ilmastikuga. Sulailmad vaheldusid külmadega ja teed muutusid libedaks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus +2,3…-6,5 kraadini. Nädala alguses kattis maad 19 sentimeetrine lumekord, tegeldi lume koristamisega teedelt ja tänavatelt.

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda käo arvukusest metsamaastikul ja tutvuda 2021. aastal Eestis märgatud linnuharulduste aruandega.

 

Talvike         Emberiza citrinella

 

Keskkonnaagentuuri värskest analüüsist selgub, et kuigi jäätmeteke on Eestis kasvamas, on ringlussevõtu potentsiaal jätkuvalt kõrge. Ettevõtted saaksid oma käitlusvõimsust paremini ära kasutada, kui inimesed kodudes usinamalt prügi liigiti koguks.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad.

Tallinna linnavalitsus kehtestas Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu. Planeeringu järgi luuakse Ülemistele eri liikumisviise ühendav transpordisõlm, millega paraneb oluliselt ühistranspordi kasutusmugavus ning muutub täiendavalt inimmõõtmeliseks piirkonna avalik ruum.

Kui palju võtavad elektrit kontoriarvutid, serveripargid? Pilvetehnoloogia puhul kõigi andmete, fotode liigutamine ja salvestamine? Isegi arvutimängude mängimine kulutab ressurssi – olgu selleks roheenergia või muu energia. Kui palju, mis ja kes kulutab ja kuidas – lihtsalt ajaveetmise peale, töötamise puhul – mis selle töö tulemuseks on? 

Üksinduse suurus lummas mind suurel ja lahedal maal. Põgenesin linnade varjude juurest. Olingi suurem kui teised, sest suurel maal ise ennast taga otsisin.

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbrist saab lugeda põnevatest arheoloogilistest linnuluude leidudest ning lindude maalimisest vesivärvidega.

Tiirutaja kaanelugu avab ukse põnevasse zooarheoloogia maailma. Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Freydis Ehrlich kirjutab arheoloogilistel väljakaevamistel leitud linnuluudest ja millist rolli mängisid metslinnud keskajal ja varauusajal Eestis.

Osad meie keelemeestest arvavad, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga leidub keeleteadlasi kelle arvamuse kohaselt võib tegu olla meie omakeelse põlise sõnaga.

Jõuluaeg algas toomapäeva järgselt talvise pööripäevaga ja lõppes mõni päev peale uut „ajastaega“ mis on maakeelne mõiste ja tähistab aastaringi ehk elu ringkäiku laiemalt - maa ja ilma terviklikkust.

Coop Pank pälvis esimese pangana Eestis rahvusvaheliselt keskkonnamõju hindavalt organisatsioonilt reitingu B- ehk keskkonnajuhi taseme, mis määratakse keskkonnamõjude valdkonnas head juhtimist üles näidanud ettevõtetele.

Kantar Emori uuringust on selgunud, et pooled Eesti elanikest on püsivalt või ühekordselt teinud annetuse mõne organisatsiooni tegevuse toetamiseks. SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi juhatuse liige Siiri Ottender-Paasma räägivad, kui aktiivsed annetajad Eestis elavad inimesed on ning milliseid võimalusi annetamiseks kõige meelsamini kasutatakse.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu hinnangul on igapäevase toimetulekuga hädas märkimisväärne osa liikmeskonnast, kuhu kuulub 3500 kolme ja enama lapsega perekonda. Veelgi enam on neid perekondi, kus igapäevaste väljaminekutega tullakse toime, kuid lisakulutused nagu jõulukingid ja peolauad on suureks väljakutseks. Siinkohal saavad lasterikkad pered abi heategevusest.