Keskkonna- ja loodusuudised

14. mail korraldavad Eesti teaduse taristu teekaardi „Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik“ (NATARC) ja elurikkuse kogukonna integreeritud teadmistebaasi (BiCIKL) liikmed ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed Eesti III taksonoomia päeva raames hübriidkonverentsi „Elurikkuse digiteenused“. Konverents on inglise keeles ning toimub Oecologicumis (Juhan Liivi tn 2, Tartu) ja veebis.

Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Ühing ootab vaatlusi näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Sarapuu isasurvad

 

Harilik sarapuu         Corylus avellana

 

Harakapere pesaehitus

 

Harakas       Pica pica

 

Aedlinnade, parkide, talumaastike ja hõredama puistuga kultuurmaastike asukad. Harakaid kohtame väga harva mererannikul (seevastu sobivad neile jõgede äärsed puistud) ja välditakse paksu metsa.

Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Białowieża ürgmetsa valvav tamm Dunin. Poola kõrval mahtusid esikolmikusse ka Hispaania esindaja, Conxo Banketimetsa tamm, ja Portugali suur korgitamm.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi neljandale loodusluuleõhtule tuleb esinema Maarja Pärtna koos Katariin Raskaga, kes esitab luulele muusikalist saadet.

Fridays for Future kutsub kõiki kaasa lööma, et näidata Eesti inimeste hoolimist enda keskkonnast ja tulevikust. Tõmbame Riigikogu ja kogu ühiskonna tähelepanu, et nõuda poliitikutelt ja teistelt juhtidelt kiiret ja teaduspõhist tegutsemist kliimakriisi leevendamiseks.

Ehk ainult teadlikult ja tulemuslikult neid protsesse juhtides. Juhid juhivad ju asjad juhtuma. EBS Executive Education on koostöös valdkonna ekspertkogu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Miltton New Nordicsi ja Pricewaterhouse Coopersiga koostöös disaininud juhtimisprogrammi, mille lõpetaja omab arusaama ringsest majandusmudelist ning on valmis ettevõtte transformatsiooniprotsessi edukalt juhtima ja juurutama.

Samsung hakkas esimese telefonitootjana maailmas kasutama enda uutes nutitelefonides taaskasutatud ookeaniplastikut, täpsemini seal hüljatud kalavõrke. Taaskasutatud plastikut on kasutatud näiteks uute Galaxy S22 telefonide nupusüsteemide ja S Pen puutepliiatsi katte puhul.

Rimi Eesti kliendid aitasid mullu pabertšekkidest loobudes säästa 4,7 tonni paberit ja väikeste kilekottide vähenenud kasutusega 360 000 kilo plastikut. Kilest ostukoti soetab vaid 20% Rimi klientidest.

Kodanikuühendused kutsuvad üles allkirjastama rahvaalgatust kodumetsade kaitseks: LINK

 

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

 

Uskumatult hea giid räägib uskumatult häid lugusid. Neid, mis inimesi tema järel kõndima panevad ja neid kuulajateks teeb. Viru raba servas teen alati sellest juttu, et raba kumer ehk kummis on.

Maailm on kiires muutumises. Peame olema järjest teadlikumad, et ümbritsevaga toime tulla. Kuidas mõjutavad meid ja meie igapäevaseid tegevusi äärmuslikud ilmastikuolud? Palju üldse ilmast tingitud katastroofiriskist teame?  

Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.

Geoloogia, mäenduse ja teiste maateadustega puutub noor kokku alles ülikoolis, sest üldhariduskoolides neid aineid  ei õpetada. „Selle eest, et sisseastujad meie eriala valida oskavad, peame tänama koolide geograafiaõpetajaid,” leiab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Siim Veski.

Sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus stipendiumikonkursile laekus kokku 17 toetusavaldust, mille seast sihtasutus otsustas määrata kuni 5000-eurose stipendiumi kuuele projektile.

22. märtsil tähistatakse rahvusvaheliselt maailma veepäeva, mille fookuses on tänavu põhjavesi kui oluline loodusressurss. Eestis hakkas veevõrgustik arenema 13. sajandil, kui joogiveena võeti kasutusele Ülemiste järve pinnavesi. Nii põhjavett kui pinnavett kasutatakse puhta joogivee tagamiseks tänaseni.