Keskkonna- ja loodusuudised

Boonuse hommikused tiivaharjutused. Eile oli noorlind rahutu suure pimedani välja

Kurepojad kerjavad süüa ja hetke pärast peab toitma saabunud isaslind ka pesale mahtuma

 

Pesitsusega ebaõnnestunud kalakotkaste emaslinnu Miina ja isaslinnu Marko eilne pesakülastus

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Fjällräveni hiljutise uuringu kohaselt on metsloomaga kohtumine üks sagedasemaid põhjuseid, miks naised metsa matkale ei kipu – karu, põdra või metsseaga kohtumist pelgab iga teine Eesti naine. Zooloog Aleksei Turovski paljastab saladuse, kes on tegelikult Eesti metsade kõige ohtlikum loom ning annab suviseks matkahooajaks nõu, mida teha, kui seisadki metsas silmitsi kuni 400 kilose pruunkaru või oma vasikat kaitsva emapõdraga.

Julianus Inkasso kinkis SA-le Kadunud hädavajaliku termodrooni, millega lihtsustada teadmata kadunud inimeste otsimist. Droonikomplekti maksumus on 16 000 eurot ja seda saab kasutada ka pimedal ajal ning ilmast sõltumata.

Rekord nr. 461         Meie levinuim puu

 

Harilik mänd ehk pedajas       Pinus sylvestris

 

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse kuuenda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. juuli südaööni.

Määramisvõistluse kuuenda hooaja kuuenda vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

Oled 17.-19. augustil 2022 oodatud kunsti, teaduse ja biosfääri ühisala vaatlevale konverentsile ja kunstisündmusele Biotoopia: ökoesteetika ja lepitusökoloogia, mis toimub juba teist korda Viinistu Kunstisadamas. Kahel esimesel päeval saab konverentsil osaleda ka veebiplatvormil. 

Karu, kes talveund magab, on vahel minu näoga mehe moodi. Giid, kes Oandu metsarajal karu talveunest räägib, on ise minu näoga ja karu moodi ka lisaks veel. 

Kodu on inimese jaoks üldjuhul kõige turvalisem paik. Mis aga juhtub siis, kui kodu tabavad ootamatused nagu tulekahju, murdvargus või röövimine? Üldteada on, et kodukindlus on abiks kodu taastamisel ja koduse vara asendamisel, kuid turvatunde ja meelerahu taastamiseks võib vaja minna psühholoogi toetust.

II pensionisamba järjekordne väljamakselaine näitab, et omal käel hakatakse seda raha investeerima vähe. Märkimisväärne osa rahast läheb otse tarbimisse. Kuidas see käib kokku pensionireformi käivitava argumendiga?

Täna lõuna ajal Viljandi lossimägedes alanud pärimusmuusika festivalil toimub nelja päeva jooksul 80 kontserti ja 40 õpituba, festivali teemaks on „Ladvad ja juured“.

Kõik kolm kotkapoega pesal

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus

 

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe Tarupettäi suvenumber

Seekordne kaanelugu on Karula rahvuspargi sümbolliigi, must-toonekure käekäigust. Urmas Sellise abil saame ülevaate, mis seisus on must-toonekure asurkond piirkonnas ja mis toonela lindu kimbutab. Juttu tuleb ka sel kevadel üle Eesti palju kõneainet pakkunud must-toonekure kasulaste eksperimendist.

Ülo Väli aitab lähemalt tundma õppida kanakulli ning annab nõu, kuidas ennetada konflikte ühe meie osavama röövlinnuga.

Teised lood:

Eestist on ka tänavu leitud SAK viiruspositiivseid metssigu: veebruari alguses Võrumaal ja sel nädalal SAKi antikehadega metssiga Läänemaal Lääne-Nigula vallas.

Seega on SAK meie metsades olemas, aga tükk maad arvukam hoopis Lätis ja nii võivad haiguse poolt ohustatud olla ka meie seafarmid.

Metsades liigub üha rohkem marja- ja seenelisi. Mida teha kui leiad surnud metssea?

Teavita SAKi rakenduse kaudu saad lisada asukoha koordinaadid ja ülesvõtte loomast: https://seakatk.ee/teata

Mida tähendab looma keskkonna rikastamine?  Looma keskkonda kujundatakse ja muudetakse selliselt, et see kutsuks esile liigiomast käitumist, julgustaks tegema valikuid iseseisvalt, motiveeriks teda liikuma ja esitaks vaimseid väljakutseid. Oluline on pakkuda loomale ka valikuvõimalusi. See annab neile rohkem kontrolli ümbritseva üle ning vähendab stressi tekkimise riske.

 

Musträstas       Turdus merula

 

 

Halljänes        Lepus europaeus

 

Konkurentsiamet andis loa AS Ragn-Sells ja AS Väätsa Prügila koondumisele, millega Rootsi keskkonnaettevõtte omandas seni Paide Linnale ja Türi Vallale kuulunud 79,43-protsendilise osaluse. 20,57 protsendiga jääb Väätsa osanikuks Järva vald.