Keskkonna- ja loodusuudised

Alates, 18. septembrist kuni 8. oktoobrini saavad kõik tallinlased ja viljandlased esitada oma linnas ettepanekuid selle kohta, milliseid kaasava eelarve projekte võiks linnaruumis ellu viia järgmisel aastal. Tallinnas on kõigil soovijatel võimalik osaleda teemakohasel infoseminaril 26. septembril.

Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja sõbrad panid eile ühiselt mulda 12 000 nartsissisibulat. Sibulad kinkis muuseumile nartsissikasvataja Kalle Nurm.

 Tartus saab 27.-29. septembril esimesena Eestis sõita vesinikubussiga, mis teenindab reisijaid linnaliinil nr 25. Tegemist on tasuta testsõiduga, mille eesmärk on tutvustada linlastele võimalikke uusi tulevikulahendusi linnatranspordis.

Iga-aastane loodusfilmide festival algas eile ja kestab 1. oktoobrini Lääne-Eestis Lihula alevikus.

Looduskeskset ja säästvat eluviisi ning põlisrahvaste loodusega seotud traditsioonide austamist propageeriv festival tutvustab erinevaid uusi rahvusvahelisi dokumentaalfilme elusloodusest, looduskaitsest ja keskkonnast, mis inspireerivad, teavitavad ja sütitavad muutusi.

Tutvu tänavu 20. sünnipäeva tähistava MAFF-i filmiprogrammiga: https://www.maff.ee/

Rohelise pealinna eriprogrammi raames tutvustab Tallinna Botaanikaaed 23. septembrist 1. oktoobrini kell 11.00-19.00 Palmimajas oluliste toidu- ja tarbetaimede ajaloolisi rännakuid looduslikust kasvukohast piirkonda, kus neid tänapäeval kultuurtaimedena kasvatatakse.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) juures kogunetakse ja otsustatakse öösihikute lubamist. Loomuse küsimusele meid kaasata saime eitava vastuse kinnitusega, et meie seisukoht on teada ja tegemist saab olema laiapõhjalise aruteluga PTA, Keskkonnaameti, Keskkonnainspetsiooni, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Eesti Maaülikooli osalusel. 

Valmis on saanud värske eestikeelne roheteemade kursus, mida on võimalik iseseisvalt läbida ja mille läbijad saavad värskeid teadmisi tõendava tunnistuse. Koolitus käsitleb viit säästva arenguga seotud teemat: ringmajandus, kliimamuutustega kohanemine, jätkusuutlikud toidusüsteemid, jätkusuutlik veemajandus ja sotsiaalsed oskused.

 

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

 

Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.

Marutaudi vaktsiinisööt on tikutoosi suurune, hallikaspruun ja spetsiifilise kalalõhnaga

Kuni 24. septembrini toimub Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine aladel mis piirnevad Venemaaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti eesmärgiks on ennetada marutaudi taaslevimist. Selleks külvatakse väikelennukilt marutaudi vastast vaktsiinisööta metsloomadele.

Vaktsiinisööta ei külvata lennukitelt linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt.

Marek, kes lugusid korjas nii puude vahelt kui maastikelt, tegi seda ka inimeste seas. Ja inimesed, kes seda kõike teadsid, ikka pidasid mind lugudega meeles. Mii ka Palmse külje all elav Hallan Kivisaar. 

Prantsusmaal kogub toetust eelnõu, mis näeb ette hobuseliha keelustamist ja hobustele samade õigused andmist kui lemmikloomadel nagu kassid ja koerad.

Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Tänavuse maailmakoristuspäeva fookuseks oli rannikualade korrastamine, mille reostus on pannud kogukondi muretsema. Tallinnas Rocca al Mare keskuse tagusest metsast tõi vaid üks osalenud koristusmeeskondadest välja 1650 liitrit prügi.

Euroopa rohelise pealinna aastal algatatud programmi Test in Tallinn kolmanda vooru projektide hindamisele laekus kokku seitse taotlust, neist neljaga otsustati edasi liikuda ning peagi testimiseni jõuda.

Ligi 20 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.

Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul oleva vormi kaudu.

Maastik oli jätkuvalt suviselt roheline

Nädala esimene pool oli erakordselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis siis 17,4…18,6 kraadini, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra.

Kivipuraviku kübarad 3.09.20

Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!

Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades  avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…

Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

Eesti pikima traditsiooniga muuseuminäitus, sel korral 61. järjekorranumbrit kandnud Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus, võõrustas tänavu 8577 loodushuvilist, mis on iseseisvuse taastanud Eesti aja külastajarekord.