Keskkonna- ja loodusuudised

Rannaniidu metsastumine on ohuks Eesti kahlajatele

Bioneer - 11. Juuni 2019 - 15:15
Mitmed lindudele olulised elupaigad on kas hävinud või oluliselt kahjustunud. Näiteks viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus. Täna pesitsevad mitmed kahlajad väikestes, veel säilinud elupaigalaikudes, mis paraku ei pruugi tagada sigimisedu. Seepärast on oluline teada, millised elupaiga omadused mõjutavad säilinud elupaikades kahlajate edukust.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidust saab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit

Bioneer - 11. Juuni 2019 - 15:15
Jäätmekäitluse alal tegutsevaid ettevõtteid ühendav Eesti Jäätmekäitlejate Liit muutis nime Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduks, et ka nime poolest vastata valdkonna tänapäevasele ärimudelile. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on ringmajanduse ärimudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon.

Õiguskantsleri hinnang: Riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega

Looduskalender.ee - 11. Juuni 2019 - 12:12

29. aprillil saadeti Õiguskantslerile avalik kiri, mis puudutab lindude hukkumist kevadsuviste metsaraiete toimumisel:

Pöördumist saab lugeda: LINK

Õiguskantsler Ülle Madise vastus ja selgitus pöördumisele.

23. NÄDAL 3.6.2019.- 9.6.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Looduskalender.ee - 11. Juuni 2019 - 10:10

Rukis õitseb

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur läks püsivalt üle 10 kraadi juba 16. mail, üle 13 kraadi 2. juunil.

Esmaspäeval 3. juunil oli kõige jahedam varahommik minimaalne õhutemperatuur langes 4,2 kraadini.

Alates teisipäevast oli südasuviselt soe: öösiti üle 10 kraadi ja maksimaalselt tõusis päeval õhutemperatuur 25…30 kraadini. Suhteline õhuniiskus oli madal langedes 33…41 protsendini. Aurumine oli kõrge ja taimed vajasid kastmist.

Laupäeva öösel ja hommikul läks Jõgevalt üle sajuala, mis kastis taimkatet ja kuiva mulda 15 mm vihmaveega.

Rannaniidu metsastumine on ohuks Eesti kahlajatele

Looduskalender.ee - 11. Juuni 2019 - 9:09

Mitmed lindudele olulised elupaigad on kas hävinud või oluliselt kahjustunud. Näiteks viimase 50 aastaga on Euroopa märgalad kahanenud 50% ning samas rütmis elupaiga hävimisega on vähenenud ka kahlajate arvukus. Täna pesitsevad mitmed kahlajad väikestes, veel säilinud elupaigalaikudes, mis paraku ei pruugi tagada sigimisedu. Seepärast on oluline teada, millised elupaiga omadused mõjutavad säilinud elupaikades kahlajate edukust.

Linnupoegade vaenlased on autod, vabapidamisel kassid ja hoolimatud koeraomanikud

Bioneer - 11. Juuni 2019 - 1:15
Sain jälgida kahel päeva jooksul ühe hallrästapoja elukest alates hetkest kui ta potsatas puu otsast alla rohealale, kus kahel pool autotee.

Teavitamist toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest tuleb parandada

Bioneer - 11. Juuni 2019 - 1:15
Riigikontroll on seisukohal, et kuigi taimkaitsevahendite piirnormide ületamisi leitakse taimses toidus üha vähem, tuleb Veterinaar- ja Toiduametil ning Maaeluministeeriumil parandada inimeste teavitamist toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkidega seotud riskidest. Olgugi et Eestis süüakse väga palju taimset importtoitu, võetakse proove peamiselt kohalikust tava- ja mahetoidust, mis on aga võrreldes imporditud toiduga oluliselt puhtam, ning analüüsid ei peegelda seetõttu adekvaatselt üldpilti tegeliku taimse toidu ostukorvi kohta. Samuti esitatakse laborianalüüside tulemusi viisil, mis jätab toidust puhtama mulje.

Aburi hiie lageraie - kas suudame lõpetada pühapaikade rüüstamise?

Bioneer - 11. Juuni 2019 - 1:15
Eile perega Virumaal Samma Tammealuse hiies suvistepühal käies avastasime Väike-Maarja lähedal tee ääres asuvas Aburi hiiekohas lageraide. Hiis on maha raiutud viimase mõne päeva jooksul ja eile veeti seal hiiepuid kokku. Eilsel riigipühaks kuulutatud suvistepühal hingelõikavalt kurva linnulaulu saatel oli sellist asja väga paha näha. Raske on jagada, kuid vaikida oleks ka vale. Kirjutan kasvõi nende lindude ja teiste elusolendite eest, kes ei saa ise siin sõna võtta. Kirjutan ka oma laste nimel, kes väärivad paremat Eestit.

Mustpea-põõsalinnu rännutee võib lõppeda taldrikul

Looduskalender.ee - 10. Juuni 2019 - 22:22

Mustpea-põõsalindudel (Sylvia atricapilla) tuleb Aafrika talvitusaladelt Euroopasse pesitsema jõudmiseks läbida pikk ning ohte täis teekond. Lisaks looduslikele takistustele ootavad neid Vahemere ääres ees salaküttide võrgud ning liimiga määritud oksad.

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Ohakaliblikaid võib kohata paiguti massiliselt

Looduskalender.ee - 10. Juuni 2019 - 19:19

Kirjutan Ida-Virumaalt. Toila vallas Amula küla piirkonnas on täheldada erakordsest ohakaliblikate lendlust ei ole neid varem nii massiliselt lendamas kohanud. Lenneldakse nii aiamaadel, põlluteedel ja isegi Kohtla-Järve linnaserva rohumaadel. Ja nii massiliselt on neid nähtud juba üle nädala.

Foto Arne Ader

 

Ohakaliblikas

Keskkonnaministeerium küsib kalastajate arvamust

Bioneer - 10. Juuni 2019 - 18:15
Keskkonnaministeerium on tellinud seoses teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (TEHA), ehk kalastajatele tuttavama nimega - kalanduse infosüsteemi nüüdisajastamisega ärianalüüsi.

Euroopa meredes on laialdaselt levinud ohtlikud ained

Bioneer - 10. Juuni 2019 - 18:15
Laupäeval, 8. juunil tähistati maailmamere päeva. Maailmamere suurimaks probleemiks on selle saastumine ja ületarbimine. Ka Euroopas on mere saastumine ohtlike ainetega  jätkuvalt suur probleem, selgub hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandest.

Sookailu kutsutakse ka unirohuks

Looduskalender.ee - 10. Juuni 2019 - 17:17

 

Sookail          Ledum palustre

 

Kus sookailu kasvab on teda reeglina palju. Olgu see raba või mets, kuid niiskust peab sookailu kasvukohtadel jaguma.

Kuni meetriseks sirguva igihalja poolpõõsa õiekännased paiknevad taime rohkete võrsete tippudes kuhu õied on koondunud paari- kuni kolmekümne kaupa ja need on nektaririkkad. Tõeliselt pikk õitseaeg sai alguse maikuus, aga kestab juulikuuni välja.

Koolisööklates läheb raisku ligi 1400 tonni toitu aastas

Bioneer - 10. Juuni 2019 - 11:15
Eesti koolisööklate peale kokku läheb raisku ligi 1400 tonni toitu aastas, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Daily ühisprojekti Kokkame Koos! raames tehtud uuringust. Uuring valmis ligi 20 000 õpilase toitlustamisel järele jäänud koolitoidu koguste põhjal. Selle käigus mõõdeti maikuu ühe nädala jooksul 43 koolis üle Eesti laste taldrikutel ja sööklates üle jäänud koolitoidu koguseid.

Tõnni ja Tiiu esikkoorunu nädalane

Looduskalender.ee - 9. Juuni 2019 - 12:20

Öise tugeva äikesevihmaga sai märjaks pesamets ja emaslind Tiiu on päris „vettinud“ olemisega

 

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

 

Vanem kotkapoeg saab täna nädalaseks, aga loomu sunnil kiusab kolm päeva hiljem koorunut ja kainismist suur-konnakotkaste pesas oleme kirjutanud juba ammu.

Maajalg

Looduskalender.ee - 9. Juuni 2019 - 10:10

Kas olete märganud, et muru sees on praegu üks pisikeste lillade õitega taim. Maajalg!

Ta roomab osavalt kõrreliste vahel, taime järgmine tutt on ühendatud emataimega justkui pika peenikese pruuni traadi abil. Ta on nii visa, et teda ei võta muruniitja ega ole ka teda võimalik peenralt välja rohida. Igal tema sõlmekohal ajab end laiali sendisuuruste lehtede tutt, lehed meenutavad oma ümarsakilise servaga veidi kassijälgi.

Kuidas olud Kütiorus?

Looduskalender.ee - 8. Juuni 2019 - 19:19

Metsmaasikas

 

Metsmaasikas           Fragaria vesca

 

Tänase seisuga leidis Kristel esimesed küpsed metsmaasikad. Aga päikselisemates kohtades, aga põud on neile liiga teinud. Järgmist nädalat ennustatakse Ilmateenistuse poolt sademeterikkamat ja esimesel nädala poolel üle paarikümne kraadise soojaga.

Kõrvukrätsud naabriks

Looduskalender.ee - 8. Juuni 2019 - 15:15

Tänavu on meie kodu lähedal kõrvukrätsudel pesa. Vanalindude häälitsusi sai harva kuuldud, aga poegade toidumangumist kostub õhtuti pidevalt.

Otsustasin pojad üles otsida ja selgus, et neid on kolm. Häälekate, kultuurmaastiku läheduses tegutsevate üpris julgete noorlindude leidmine polnud eriti keeruline.

Kõrvukrätsu poeg

Kõrvukrätsu poeg

 


16. juuni ekstreemumid 2009-2019

AastaMaks.KeskmineMin.
201916,2°C12,38°C7,6°C
201825,3°C17,51°C9,0°C
201723,5°C15,67°C2,9°C
201621,5°C16,20°C12,4°C
201518,2°C11,92°C3,6°C
201416,7°C11,62°C4,6°C
201321,2°C13,55°C4,4°C
201224,8°C15,78°C6,9°C
201118,2°C13,79°C8,9°C
201016,7°C11,72°C5,7°C
200917,1°C11,32°C5,5°C

Ilmateenistuse ennustus

9...15°C
15...25°C
11...16°C
17...26°C
10...15°C
17...25°C
12...16°C
17...27°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
15.06.Sibylle
14.06.Jörn
13.06.Jörn
12.06.Jörn
11.06.Renate

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no189,68%
Ilmateenistus 189,52%
Ilmateenistus 288,55%
Forecast.io288,55%
Forecast.io387,42%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 28,2°C (1964) ja külmem 2,4°C (1971).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 28,9°C (1977) ja külmem 1,1°C (1963).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

96,8% on kuu nähtav.
17 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk