Keskkonna- ja loodusuudised

Pilliroog alustas õitsemist

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul 13...18 kraadi piires, olles nädala keskpaigas kuni kaks kraadi normist jahedam ja nädala lõpus kahe kraadi võrra soojem.

Kõige soojem oli ilm laupäeval ja pühapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 24...25 kraadini.

Vihma sadas kuni neljapäevani, kokku nelja päevaga veidi üle 10 mm. Aegajalt oli kuulda müristamist.

Põldudel jätkus viljakoristus, mida nädala esimesel päeval takistasid vihmahood.

Raske „kalade kahurvägi“ pole veel teele asunud, vaid jõuab Keila jõe suudmesse ehk varemalt kuu aja pärast. Varem või hiljem - ilmast ja veeoludest sõltuvalt, jõuavad kalakaamera ette väga suured koelmutele siirduvad lõhed ja meriforellid ning võibolla korraga kümnete kaupa jõesilme, kes hakkavad varsti jõkke kogunema, et olla varakult valmis kevadiseks kudemiseks.

Kodumaiseid taimi ohustavat ja kiiresti levivat ohtlikku võõrliiki rohitakse tänavu nii Pärnu jõe kui ka Viljandi järve ääres, et pidurdada taime edasist levikut.

Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.

Kolmapäevast reedeni toimub Põhja- ja Baltimaade meteoroloogiateenistuste (NORDMET) direktorite töökohtumine, mis esmakordselt leiab aset Eestis. Kohtumise toimumine vahetult pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tähistamist on igati kohane kokkusattumus, oli ju 1991. aasta märgiline ka meie ilmateenistuse ajaloos – avanesid uued tingimused ja võimalused ning piiriülene koostöö sai täiesti uue tähenduse. Nii ulatub ka Põhja- ja Baltimaade meteoroloogiaalane koostöö tagasi 1993. aastasse.

TÜ Kliinikumi Lastefond on juba aasta aega hüvitanud loote kromosoomhaiguste sõeltesti ehk NIPT testi maksumust neile naistele, kellel on kõrge risk kromosoomhaigusega lapse sünniks. Pilootprojektina toetatakse naisi, kes on saanud riskihinnangu TÜ Kliinikumis. Aasta jooksul on tehtud ema vereproovil põhinev NIPT test 132 naisele, kellest 128 said vastuse ning 117 omakorda kinnituse, et kõrget kromosoomhaiguse riski ei ole ning tänu testile jäid loote elukeskkonda sekkuvad protseduurid ära.

Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Sellel suvel on Eesti Loomakaitse Selts puutunud kokku mitmete juhtumitega, kus loomaomanikud soovivad lemmikust loobuda. Hülgamiste arv suureneb veelgi, kui inimesed pöörduvad oma suvekodudest tagasi linna. Mistõttu tuletab Eesti Loomakaitse Selts meelde, et lemmiklooma võtuga kaasneb vastutus looma heaolu ees ja kutsub inimesi üles märkama hüljatud lemmiklooma.

Tallinna Botaanikaaias tutvustatakse taluaia taimi

20. augustil korraldab Tallinna Botaanikaaed seminari „Eesti talulillede päev”, kus räägitakse, kuidas meie koduaiad on kujunenud, kuidas jõudsid aeda vanad armsad talulilled, milliseid taimi kasvatati ja millised on siiamaani alles.

„Eesti talulillede päeva“ ettekanded:

12.00–13.00 „Kuidas talupere endale aia sai” – Anneli Banner, Eesti Vabaõhumuuseumi kuraator

13.00–15.00 „Mis kasvas vanaema aias. Millised põlised taluaia taimed on siiamaani alles” – Tiia Trolla, Vanaema Aed OÜ

Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008)

Alanud veelinnujahi hooajaga seoses tuletab Keskkonnainspektsioon jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava.

Keskkonnainspektsioon suunab ka enam tähelepanu linnujahi järelevalvele ning kontrollib valvetelefonile 1313 laekuvaid kaebusi.

Täiskuu aegsed ööd on paljudele keerulised. Võimsate unenägude ja teisalt magamata öödega. Aga magamatus hommikul maksab päeval kätte.

Tean mitmeid taimi, mis pidavat head und soodustama, aga palderjanitinktuuri ei taha ma tarvitada, sest lapsed ütlevad, et sel olevat vanainimese lõhn ja humalakäbidest patja proovides sain selgeks, et ainuüksi selle pideva krõbina pärast ei saa ma magada.

Aga siis leidsin kirjarea, et maarjalepa taim padja alla panduna, andvat nii pika une, kui ta padja alt taas ära võetakse.

 

Laura Kiiroja räägib saates

Laupäeval, 17. augustil kohtuvad Kuusalu vallas Hara sadamas üksikvanemaga perede lapsed veepäästekoerte ja nende treeneritega ühingust „Märjad käpad“ ja Juminda vabatahtlike päästjatega. Väljasõidu üks eesmärke on üksikvanemaid toetada, pakkudes lastele kohtumist ühiskonnas positiivsete eeskujudega.

Keskkonnaminister Rene Kokk kuulutas täna Eesti noorimas rahvuspargis, Alutagusel, Eesti looduse päeva avatuks.

… ja nii mindigi

 

Must-toonekurg          Ciconia nigra

 

Noorlind Aru lahkus täna pesalt, tõenäoliselt rändele, seda üheksakümne kolmandal pesaelu päeval.

Eile jäi noorlind isaslind Karli poolt toitmata, usutavalt on temagi rändele siirdunud.

Mädakuu on käes ja haavad kehvad paranema. Omajagu vurhvi lisab sellele ajale veel ka praegune kuuseis – kahaneva kuu mädaaeg. Nii et see on aeg, kus iga ravisoovitus haavade ravil on kuldaväärt.

Ja mida aeg edasi, seda enam hämmastab mind eestlaste apteegiusk. Sealt toodud antiseptiku aerosoolpudel ja uhkete kirjadega plaastrid tunduvad olevat ainuvõimalikud haavaravi vahendid.

Aga kuidas vanarahvas üldse ellu jäi, kui plaaster ja antiseptik leiutamata olid?

Kindlasti mäletate, et marrastusele käib peale teelehe leht ja rauaga raiutud haavale raudrohi.

Mind ikka ja aina üllatab meie ametnike saamatus. Õigemini küll mitte saamatus, vaid teovõimetus.

Eraelus on nad kõik toredad ja naksid inimesed, aga äkki, kui kontorilaua taha istuvad, siis muutuvad saamatuteks monstrumiteks ja hakkavad välja mõtlema eeskirju, miks midagi teha ei saa või ei tohi. Selmet otsida lahendusi. See on omadus, mida õpetajad ja lapsevanemad lastes kooliajal kõige enam välja juurida püüavad ja siis äkki tööpõlves, nagu mälestuste mullast, välja vupsab.

Hästi nägemine parandab igas vanuses inimeste elukvaliteeti, seetõttu on enda silmade tervise hoidmine äärmiselt oluline. Ometigi võivad silmade tervisele halvasti mõjuda nii igapäevased rutiinseks muutunud harjumused kui ka inimese üldine seisund, mis võib sõltuda pärilikkusest.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) alustab esmaspäeval, 19. augustil taotluste vastuvõtmist tänavavalgustuse taristu renoveerimise kolmandasse taotlusvooru.