Keskkonna- ja loodusuudised

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) juures kogunetakse ja otsustatakse öösihikute lubamist. Loomuse küsimusele meid kaasata saime eitava vastuse kinnitusega, et meie seisukoht on teada ja tegemist saab olema laiapõhjalise aruteluga PTA, Keskkonnaameti, Keskkonnainspetsiooni, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Eesti Maaülikooli osalusel. 

Valmis on saanud värske eestikeelne roheteemade kursus, mida on võimalik iseseisvalt läbida ja mille läbijad saavad värskeid teadmisi tõendava tunnistuse. Koolitus käsitleb viit säästva arenguga seotud teemat: ringmajandus, kliimamuutustega kohanemine, jätkusuutlikud toidusüsteemid, jätkusuutlik veemajandus ja sotsiaalsed oskused.

 

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

 

Hilissuvel annab pihlakas oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses. Pihlakas ongi meie arvukaim puu, millele järgneb harilik mänd.

Marutaudi vaktsiinisööt on tikutoosi suurune, hallikaspruun ja spetsiifilise kalalõhnaga

Kuni 24. septembrini toimub Kirde- ja Kagu-Eestis rebaste ja kährikute marutaudi vastu vaktsineerimine aladel mis piirnevad Venemaaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti eesmärgiks on ennetada marutaudi taaslevimist. Selleks külvatakse väikelennukilt marutaudi vastast vaktsiinisööta metsloomadele.

Vaktsiinisööta ei külvata lennukitelt linnade, asulate, teede, veekogude ja karjakoplite kohal, et vältida vaktsiinipala leidmist teiste loomade poolt.

Marek, kes lugusid korjas nii puude vahelt kui maastikelt, tegi seda ka inimeste seas. Ja inimesed, kes seda kõike teadsid, ikka pidasid mind lugudega meeles. Mii ka Palmse külje all elav Hallan Kivisaar. 

Prantsusmaal kogub toetust eelnõu, mis näeb ette hobuseliha keelustamist ja hobustele samade õigused andmist kui lemmikloomadel nagu kassid ja koerad.

Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Tänavuse maailmakoristuspäeva fookuseks oli rannikualade korrastamine, mille reostus on pannud kogukondi muretsema. Tallinnas Rocca al Mare keskuse tagusest metsast tõi vaid üks osalenud koristusmeeskondadest välja 1650 liitrit prügi.

Euroopa rohelise pealinna aastal algatatud programmi Test in Tallinn kolmanda vooru projektide hindamisele laekus kokku seitse taotlust, neist neljaga otsustati edasi liikuda ning peagi testimiseni jõuda.

Ligi 20 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile pöördumise, milles toonitavad, et loodav kliimaseadus peab olema teaduspõhine. Selleks julgustatakse kliimaministeeriumit moodustama sõltumatut teadlastest koosnevat kogu. Lisaks kannustatakse täpsustama juba loodud kliimanõukogu mandaati ja tasakaalustama selle koosseisu nii, et see kannaks oluliste ühiskonnagruppide häält.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.

Iga osaleja saab võistlusele esitada ühe digitaalselt või käsitsi joonistatud pildi. Joonistus tuleb esitada hiljemalt 31. oktoobril elektroonilisel kujul aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul oleva vormi kaudu.

Maastik oli jätkuvalt suviselt roheline

Nädala esimene pool oli erakordselt soe. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis siis 17,4…18,6 kraadini, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra.

Kivipuraviku kübarad 3.09.20

Tänavune suvi viis meist paljusid Puravikemaale. Jah, ei mäleta möödunud aegadest niivõrd suurt puravikukübarate küllust!

Tervelt viiskümmend aastat tuli mul oodata, et üks korralik puravikusuvi ära näha. Hilissuvine seeneplahvatus algas meil kasepuravike tõusmisega, millele järgnesid haava-, kivi- ja pomerantspuravikud! Metsas pildistades  avastasin siis ikka ja jälle, kuis järjekordne puravikuriit oli roninud sülle…

Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

Eesti pikima traditsiooniga muuseuminäitus, sel korral 61. järjekorranumbrit kandnud Eesti Loodusmuuseumi seenenäitus, võõrustas tänavu 8577 loodushuvilist, mis on iseseisvuse taastanud Eesti aja külastajarekord.

Eesti Pank koostöös Omnivaga käivitab 18. septembril Tallinnas Järve ja Tartus Kvartali postkontoris miljoni mündi korjekampaania, mille käigus saavad inimesed vahetada enda kätte kogunenud euromünte. Mündikorje kampaania ajal saab münte vahetada tasuta kuni miljoni mündi kogumiseni. Tasuta kampaania lõpeb hiljemalt 22. oktoobril ja sealt edasi kuni aasta lõpuni on mündivahetuse teenustasu 5%.

Kasvanud on ka reisirongidega sõitmine. Teise kvartali jooksul sõideti reisirongidega 2,1 miljonit korda, mullu samal ajal 2,0 miljonit korda, sõitude arv kasvas 5%. Sõitjakäive kasvas 4% ehk 108 miljonile sõitjakilomeetrini, seega jäi sõitude keskmine pikkus (59 km) üldjoontes mullusega sarnaseks. * 2023. aastast toimunud metoodikamuudatus ei võimalda selle aasta linnaliinide andmeid varasematega ajaliselt võrrelda. ** Sõitjakäivet mõõdetakse sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter (sõitja-km) on ühe sõitja vedamine ühe kilomeetri kaugusele.

Keskkonnahuvilised on oodatud Tallinnasse Vanalinna Sõpruse kinno 21. septembril kell 19 vaatama dokumentaalfilmi “Aatomi ajupesu – väikeste tuumajaamade suured valed”. Filmile järgneb arutelu režissöör Jan Haakeniga.

 

Ristpart      Tadorna tadorna

 

Seelindude sügisrännet on kõikjal suhteliselt vähe uuritud ja ka kajastatud. Proovime tänavu veelindude näitel seda teha, siis võiks näiteks tuleval aastal vaadata värvuliste poole.