Keskkonna- ja loodusuudised

Reedel, 1. juulil avatakse Autovabaduse puiestee. Kell 17.30 algab ratturite ringsõit Kalevipoja pargist, mis jõuab tiiruga läbi linna Vabaduse puiesteele. Kell 19 toimub sealsamas Justamendi ja Stefani kontsert. Kohapealsest melust teeb otseülekande ETV.

RMK kalakasvatustalituse töötajad viisid hiljuti tuhat üheaastast noorkarpi Põlula kalakasvanduse laborist tagasi Lahemaale oma kodujõkke. Neil üheaastastel karbikestel on nüüdsest lootust elada rohkem kui saja aasta vanuseks, ent nende eelkäijail pole juba ligi viiskümmend aastat seda võimalust olnud.  

Esiplaanil kasulaps Bonus

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Karula kurepesa sai kasulapse, kelle LK foorumi liikmed tabavalt Bonuseks nimetasid.

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Veidi enne kella nelja öösel avastab uute õdede-vendade jaoks kasulaps pesale jäetud kala. Uue asuka pesale toomisest pole möödunud veel poolteist tundi.

Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2022. aasta seire käigus kolmel korral tomatitaimedel Tomato brown rugose fruit viiruse. Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) seiret tehakse alates 2020. aastast seoses Euroopa Komisjoni kehtestatud erimeetmetega viiruse Euroopa Liitu sissetoomise ja siin leviku vältimiseks.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaanias tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Pöialpoiss

Lind, kes kannab pöialpoisi nime, on selle saanud oma väiksuse tõttu – tegemist on Euroopa pisima linnuga. Selle 5–7 grammi kaaluva linnukese on valinud rahvuslinnuks üks Euroopa väiksemaid riike Luksemburg.

Kella kümneks õhtul ei ole vanalinnud pesale jõudnud

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Eile õhtune kasulapse toomise segas ära emaslind Kaia, kes jäi ööseks pesale ja läks poegadele toitu hankima kell veerand viis hommikul.

Liikide aktsiaturg? Idee, mis võib kaitsta ohustatud liike

Teadlased pakuvad elurikkust ohustava tegevuse hinna kindlaksmääramiseks välja „liikide aktsiaturu“ kontseptsiooni

Praeguseks on teadlased kirjeldanud enam kui 2 miljonit liiki, kusjuures miljonid liigid on veel avastamata. Olgugi, et liikidel on iseeneslik väärtus, pakuvad paljud neist selle kõrval inimkonnale ka ökosüsteemiteenuseid – näiteks tolmeldavad putukad meie põllukultuure, lagundavad orgaanilisi ja tehislikke materjale.

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele“. Tarneahelate ümberkujundamine tõstab ettevõtete kulusid ja nõuab riskide maandamiseks suuremate laovarude hoidmist.

Tänasel võidupühal kutsuvad sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Rahva Muuseum kõiki eestimaalasi jagama veebilehel rahvalood.ee lugusid sellest, kuidas on abistatud Ukraina sõjapõgenikke. See on kummardus kõigile Ukraina sõpradele, vabatahtlikele ja ühtlasi meenutus, et panustades Ukraina sõjapõgenike abistamisse aitame Ukrainal võita sõda.

Teadlased pakuvad elurikkust ohustava tegevuse hinna kindlaksmääramiseks välja „liikide aktsiaturu“ kontseptsiooni

Eestil tuleb arvestada paljude sõjapõgenike teadmata ajaks Eestisse jäämisega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus“. Keskus koostas stsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku kohta.

Vanemahüvitise suurus meestel ja naistel on aastatega ühtlustunud: mullu oli hüvitise lõhe 17,6% ehk ligi 10% võrra madalam kui 2020. aastal. „Meestel vähenes keskmine vanemahüvitis 154 eurot ja naistel kasvas 36 eurot. Sellest on tingitud ka see, et vanemahüvitise lõhe on läbi aastate rekordmadalal tasemel,“ rääkis Müürsoo. Isapuhkust kasutas mullu ligi 75% seda võimalust omanud isadest, mis on võrreldes 2020. aastaga ligi 15% võrra rohkem.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministrid leppisid täna varastel hommikutundidel Luksemburgis kokku "Eesmärk 55" paketi üldised lähenemisviisid viie kliima õigusakti osas, mis puudutavad ELi heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi uuendamist, jõupingutuste jagamist liikmesriikide vahel, kliimameetmete sotsiaalfondi loomist, sõidukite CO2 heite norme ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust.

Energiahindade tõus on eestlaste seas tekitanud huvi rohelise energia vastu. Üks võimalus ise energiat toota ja hoone energiatõhusust parandada on päikesepargi rajamine. Eksperdid selgitavad, millistel tingimustel saab eramutele päikesepaneele paigaldada ning kuidas suurt väljaminekut finantseerida. 

Lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“. Lõimumist toetaks eelkõige kiiresti tööle asumine, samas on eksperdid kahtlevamal seisukohal Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemi võimes pakkuda lõimumisel piisavat tuge.

Tööinspektsiooni infotelefonile on kuumalaine ajal laekunud arvukalt murekõnesid töötajatelt, kelle töökohtade temperatuur meenutab Sahara kõrbe. Tööinspektorid peatavad alates tänasest töö siseruumides, kus temperatuur ületab 30 kraadi.

Lugu, millest ma kirjutada tahan, juhtus meil maal, kui mu lapselaps oli kuskil neljane juba. Millegipärast oli ta seal rohkem minu või oma emaga. Mamma oli tema jaoks kaasnev nähtus ja ega ta kahekesi ei tahtnudki Mammaga suurt jääda. Kui me aga kõik kohal olime, ei võõrastanud poiss sugugi memme.

2. juulil, pärandniitude päeval ühendavad kolm pärandniitudega tegelevat LIFE’i projekti – „Loodusrikas Eesti“, PuisniiduLIFE  ja LIFE Sidusad pärandniidud oma jõud, et pakkuda huvilistele võimalust tutvuda erinevate niidukooslustega. Matku juhendavad nii maahooldajad kui ka looduskaitsjad. Matkale saab minna mitmesse Eesti kanti.

Kahel viimasel aastal Muuga-Maardu piirkonnas korraldatud välisõhu kvaliteedi ja lõhnahäiringu uuringu tulemuste põhjal kohustab Keskkonnaamet seitset piirkonna ettevõtet koostama tegevuskava lõhnaainete esinemise vähendamiseks.