Looduskalender.ee

Jõudsin selle poolsajandi suurima tormi kahjusid maale revideerima alles möödunud teisipäeval.

Õigemini ei riskinud varem sõita, sest polnud kindel, kas murdunud puude lasust läbi saan. Ja kuigi mul oli laetud akukettsaag kaasas, ei tulnud kordagi seda teel kasutada.

Aga mida nägin teel Tartu-Kütiorg? Seda, et torm oli seekord natuke väiksem, kui kahe aasta tagune juulitorm. Olukorra tegid vist traagilisemaks Võru alajaama katuse lend ja pikad lageraie tuulekoridorid Põlvamaa metsades.

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 123 osalejat, kellest algajaid 99 ja edasijõudnuid 24. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 19 osalejat, edasijõudnute hulgas kõigile küsimustele õigesti vastanuid sel korral ei olnud. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Ere Uibu 45 punktiga ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.  

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Teisipäeva hommikul läksid luiged, läksid valjult luigates kõrgel metsa kohal. Ja paari tunni pärast oli lumi Tartus maas.

Iga kord, kui Eestis teeb tormi ja vool ära läheb ja järgmisel päeval lahkuvate laululuikede häält kuulen, tuleb mulle meelde 15 aasta tagune elu Peipsi ääres.

Kolisime tollal koos Mikk Sarvega Vilusi külla, algul polnud meil läbitilkuva katusega majakeses vett ega WCd ja voolgi kõikus iga ägedama Kodavere tuulega.

Kuigi ilm tundub praegu nii sügavalt magavat, siis just suurte ilmamuutuste eel muutub kogu taevas häälekaks. Esmalt möirgab puudelatvades torm. Möirgab nii, et inimesed poevad oma soojadesse tubadesse. Aga kui peale tormihoogusid õue minna, siis kostab puudelatvadest imekaunist ja õrna flöödihäält.

Need on lumesaadikud Põhjalast – leevikesed. Leevikese hääl meenutab tõesti vaikset nukrat paaniflöödipala, linnainimesele ehk seda häält, kui puldist auto lahti teha.

Miks on putukad nii väikesed?
Kuidas petta linde?
Keda peame tänama lilleõite eest?

Sellistele ja paljudele teistele küsimustele putukate elust saab vastuseid uuest „Putukaraamatust.” Autorid Tuul Sepp ja Urmas Tartes. Jooniste autor on Inga Tartes.

Aastal 2012 nime „Putukad õhus, maas ja vees” kandnud ja kiiresti läbi müüdud populaarteaduslik raamat on nüüd uues kuues ja uue nimega. Tekst on kaasajastatud, fotod on erksamad, joonised on ehtsad ja algupärased.

Video: LINK

Istusin Vana-Karistes, Viljandimaal oma talu hoovi peal autos ja märkasin eemal õuel toimetavat looma. Esmapilgul arvasin, et tegu šaakaliga kuna nägi ilma sabata kummaliselt välja. Tõin toast kaamera, aga selleks ajaks oli loom juba kaugemale liikunud, aga sain mõne kaadri kaugemalt filmida.

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Kui liikudes hoiab rebane oma kena ja kohevat saba rõhtsalt, siis jahipidamise aegu on nimetatu vilka saagi püüdmisel oluliseks abiks saagi tabamisel – rebane oskab saba abil jahil olles keha liikumisi abistada.

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 61 isendit.

Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärgiks on ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Metskits ehk kaber          Capreolus capreolus

Olenemata soojast sügisest algas metskitsede karvavahetus juba septembrikuu lõpus ja sellest sai video kõrvale ka kirjutatud: LINK

Siisike      Carduelis spinus

Siisikeste salgad rändavad ja oktoobrikuus ollakse eriti nähtavad. Ära tunneme nad juba eemalt, lennupildi järgi ka salkades – lend kulgeb kõikudes kord üles, kord alla, lisaks kostub samal ajal veel tasast vidinat.

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. oktoobri südaööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-algajad
edasijõudnud:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/uheksas-voor-edasijoudnud  

Linnuvaatleja

Nädala keskel oli õunapuudel veel lehti küljes

Jätkusid sügisesed sompus ilmad.

Päikest oli näha ainult neljapäeval ja reedel. Keskmine õhutemperatuur püsis viiest kraadist kõrgemal, kõikudes 7...11 kraadi piires. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 12,5 °C (esmaspäeval ja pühapäeval) ja minimaalseks 3,2 °C (pühapäeva õhtul). Ööpäevane temperatuuri kõikumine oli kõige väiksem kolmapäeval, vähem kui kaks kraadi.

Suure ulatuse tõttu on kliimamuutused ohuks ökosüsteemide mitmekesisusele. Kuna liigi arvukuse hääbumist võib olla märgata keerulisem kui tõusu, leiab näiteid asurkondi soodsalt mõjutavatest kliimamuutustest märksa rohkem. Paraku võib tegelikkus olla vastupidine, sest liigi arvukust mõjutav tegur võib avalduda alles aastate pärast ning vahepealsel ajal liik elada väljasuremisvõlas – selliseid muutuseid ei ole lühiajaliste uuringutega aga võimalik näha.

Rohi on vajunud murust madalamaks ja kõik, kes varem heina sees, paistavad nüüd välja.

Aga väljapaistmisaega on juba jäänud nii napiks, hämarus saabub õuestegutsejale alati ootamatult.

Vahel hundid ja karjakaitsekoerad tolereerivad teineteise lähedust, kutsuvad üksteist mängule või lihtsalt uudistavad.

Küllap olete sügist nüüd juba kontides tundnud. Kõik, kes nooruses rasket tööd või sporti teinud või kelle kehakaal vaikselt tõuseb, tunnevad iga tormipoega oma kehas reumanoana torkimas.

Vanarahvas on siinkohal küll igasugu rohtusid välja mõelnud, aga mulle meeldib neist kõige enam end kastanimunadega tohterdamine. Selleks tasub peale lapselapsega kastanikaelkirjakute tegemist ülejäänud munad viinapudelisse pista ja kahe nädala pärast on hüva määrimisrohi valmis.