Looduskalender.ee

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Mida vanemaks karu saab seda heledamaks muutub üldjuhul tema kasukas.

See emakaru ja tema ülemöödunud talvel sündinud karupoeg talvitusid lähestikku. Oli see ju esimene kord, kui karunooruk omale iseseisvalt talvepesa emaslooma eeskujul rajas.

Noorem kotkapoeg taandub vanema rünnaku eest

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Noorem kotkapoeg koorus kolm päeva hiljem ja olenemata halvast veebikaamera pildist on nende suuruse vahe märgatav.

Täna, emadepäeval algab looduskaitsekuu, mille juhtmõte „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“ kutsub sel aastal pöörama tähelepanu sellele, kuidas ja miks loodus meie ümber muutub ning milline roll on muutustes inimesel.

Teadmised loodusest, arusaam looduse hoidmisest ning ka loodus meie ümber on ajas muutunud. Aina rohkem teadvustame, et elurikkus on meie füüsilise ja vaimse tervise ning kogu majanduse aluseks ning püüame leida tasakaalu looduse kaitse ja kasutamise vahel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ning ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond tähistavad 220. aastapäeva. Omavahel tihedalt põimunud ja ühtsete väärtuste eest seisvale valdkonnale ja loodusmuuseumile pandi alus aastal 1802.

Ülikooli loodusmuuseum tähistab oma 220. sünnipäeva koos loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga 9.–14. maini. Nädala aja jooksul saab osa võtta mitmetest loodusega seotud pidunädala sündmustest, toimuvad konverentsid ja sealhulgas tähistame ka Eesti III taksonoomiapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Elurikkuse digiteenused“.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Diana Grandmaire

Keskkonnaamet avaldas aprillis pressiteate, milles rõhutas kiskjakahjude ennetustöö vajalikkust ning andis ülevaate viimasest suurkiskjate tekitatud kahjude statistikast.
 

Emaslind Miina mune haudumas ja isaslind Marko pesalt lahkumas Võrumaa pesalt

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Isaslind Ivo on püüdnud emaslind Iirisele suure haugi Tartumaa pesal.

Päevasel ajal näeme, et pesas ümbritsevad seitset helesinist muna männikoore ebemed ja suled

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokkade pesakasti hõivas varem saabunud isaslind sest reeglina saabuvad emaslinnud nädala jagu hiljem.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Metskurvits ehk nepp

Registreeru ja vaata mida teha saame:

https://www.teemeara.ee/

Facebook:

https://www.facebook.com/pg/teemeara/posts/

Emaslind tänasel päikesepaistelisel hommikul

Kanakull        Accipiter gentilis

Rekord nr. 426         Suurim imetajate pesakond

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides 

Juba on täitunud kaks kuud aialinnupäevikute pidamist. Hetkel on vaatlemise all 365 aeda, kus pea 600 linnuvaatlejat on juba kogunud tuhandeid loodusvaatlusi.

Aprillis jõudsid meile paljud rändlinnud, puhkesid õide taimed ja muutusid aktiivseks esimesed putukad.

Aiatöid tehes tasub nüüd tähelepanelik olla, sest hekkide, põõsaste ja puude otsas võivad juba pesitseda rästad ja rohevindid. Risuhunnikutes tunneb end mugavalt käblik, puuriidas punarind või linavästrik. Aedades pesitsevaid linde on palju ning nad hindavad praegu üle kõige vaikust ja rahu.

Kollane kuldtäht      Gagea lutea

Looduses on kollase kuldtähe kasvukohtadeks leht- ja salumetsad või veekogude kaldaalad. Kuid see liilialiste seltsi kuuluv õistaim armastab ka inimese lähedust sest teda võime kasvamas leida nii õuemurust, kui parkidest.

Isaslind Karl saabub pesale hauduma ja emaslind Kaia läheb toitumisringile

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Pesamaterjali lisa toob isaslind Jan

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% ning seda ei poolda 6%.

Raiemaht riigimetsas

Kevadseminar

25.–26. aprillil toimus Otepää looduskeskuses noore looduskaitsja seminar, mis keskendus kakkude ja rähnide käekäigu uurimisele. Juhendajateks olid Margit, Tarmo, Liisi, Peeter ja Pille. Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00.

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Liigirikas niit

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Pärandniidud on olulised elurikkuse tuumikalad. Pärandniitude taastamine ning hooldamine on oluline, et sealseid elupaiku ning neist sõltuvaid liike toetada ja hoida.

Täidisõieline roosa sinilill

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli kogu nädala jooksul normist madalam, kõikudes 1,7 kuni 7,1 kraadini.

Kõige külmem (normist enam kui seitsme kraadi võrra) oli ilm keskmise temperatuuri järgi neljapäeval, kui öösel langes termomeetrinäit õhus Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmetel -4 kraadini. Meteoväljaku lähedal aiamaal registreeriti kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -8 °C ja rohumaal samal kõrgusel -12 °C.