Looduskalender.ee

Lõokesetali on aprillis tulnud meie paarisaja aastaste ilmamõõtmiste ajal olenemata talve iseloomust pea ¾ selle aegrea aastatest.

Meie looduse hetkel vallanud lõotalv, kui osa lindudest juba pesitseb ja teine osa endid selleks sätivad tagasirändele lõuna poole veel ei sunni. Tavaliselt saabub selliste ilmade möödudes „suur kevad“.

Tõnn ja Tiiu lumisel pesal

Jätkuvalt ootame saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF (eElurikkus) või aadressile feno@eoy.ee. Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks võimalusel kohapealt panna kirja kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, full list) ja kasutada pesitsuskoode. Läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata. Allpool ülevaade erinevate linnuliikide fenoloogiast 2020. a ja nendest liikidest, kes peaksid varsti saabuma.

Talisibul

Nädala ilmastik oli üllatuste rohke.

Teisipäeval (7.4.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval 20,1 °C, mis andis uue vastava kuupäeva rekordi 1922. aastast algavasse vaatlusritta.

Öösel langes samal päeval õhutemperatuur -0,5 °C ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks jäi 9,5 °C. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kolmel päeval viiest kraadist kõrgemal.

Päevane soojus meelitas rohkesti liblikaid (lapsuliblikad, päevapaabusilmad, koerliblikad, kevadvaksikud) lendama. Võis näha kimalasi krookuste õitel ja mesilasi lendamas.

Kass on üks kõige invasiivsem ning inimkaaslejana peaaegu kõikjale levinud loomaliik. Omapäi tegutsedes, halvemal juhul metsistudes, on kassid aga ohuks kohalikule loomastikule (loe siit), eelkõige närilistele ja lindudele (loe pikemalt Eesti Loodusest).

Harilik lõokannus      Corydalis solida

Sinilillede õitseajal leiame lehtmetsadest või võsastikest hajusalt kasvavaid lõokannuseid.

Varaseks õitsemiseks vajalikud toitained ammutab taim oma maa-alusest, umbes kirsi suurusest mugulast.

Alustuseks kasvatab mitmeaastane taim vart ja kahte lehte, et seejärel kähku õitsele puhkeda.

Märtsikuised kevadekuulutajad on nüüdseks jõudnud pea kõikjale ning alanud on aprillikuiste rändlindude saabumine. Vaatame üle, mida ütlevad meile aialinnupäevikutesse märgitud vaatlused rändlindude tänavuse saabumise kohta. 

•    Põldlõokeste ja kiivitajate kiire saabumine algas 4. märtsil ja kestis 20. märtsini. Sookured alustasid samal ajal, kuid nende saabumine kestis sujuvalt 30. märtsini. Nüüdseks on veel osad Aafrikas talvitunud linnud kohale jõudmata. 

Kalakotkas     Pandion haliaetus

Ivo ja Irise pesale on lisandunud hulk tugevaid ja kalakotkaste jaoks isegi võiks öelda, et raskeid ning ebamugavalt kohaletoimetatavaid roikaid. Kas linnud näitavad perekondlikult „jõu ja ilu“ numbreid?

Olgu, kuidas on, aga pesa välimus hakkab ilmet võtma

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Hunt Takayast on praegusel ajal hea inspiratsiooni ammutada. Tegemist oli  eneseisolatsiooni eksperdiga! Hundi mõistes imepisikesel terrioriumil pidas ta vastu ihuüksinda seitse aastat. On ka teada, et üksikule Takayale meeldis päikesetõuse vaadelda.

Kana ja kukk metsisemängus

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Mäng läks väga aktiivseks umbes kalla kahekasast alates

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Külm öö ja kergelt lumine varahommik metsiste mänguplatsil.

Otsestriim / Youtube | uudised | foorum

Otsepilt / Youtube | uudised | foorum

Otsepilt / Youtube |

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas      Gonepteryx rhamni

Rekord nr. 114. Suurim jões paiknev saar                    

Suurim jõe saar on12 hektari suurune ja asub Pedja jõel, Jõgeva lähistel, metsakatsejaama külje all.

Loe Pedja jõest lisaks: LINK

Metsis ehk mõtus         Tetrao urogallus

Täna hommikul külastas mänguplatsi metsisekana.

Metsisekanal on kehakaal isaslinnuga võrreldes umbes 40% väiksem: kehapikkust üle poole meetri ja kaal jääb poolteise ja kahe ja poole kilo piiresse.

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga on hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

Ornitoloogiaühing soovitab kõigil kodus viibijatel pöörata sel kevadel rohkem tähelepanu oma koduaia loodusele ja tehtud vaatlused kirja panna suvisesse aialinnupäevikusse.

www.eoy.ee/aed