Looduskalender.ee
Päeva laululind - punarind
Punarind Erithacus rubecula
Punarindu kuuleb tähelepanelik vaatleja laulmas juba üle Eesti ja seda nii maal, kui linnas sest tegu on arvukuselt meie looduses kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel.
Saabunud ja saabuvad rändlinnud
Üle Eesti on valdavaks muutunud punarind (laulavad kõikjal, 86 vaatlust), linavästrik (üle Eesti üksikult või salkadena, reedel 38 isendit Ropka-Ihaste luhtadelt), tikutaja (73 vaatlust, sh 103 isendit nähtud Audru poldril 31.03), laulurästas (laulavad kõikjal, kokku 99 vaatlust), valge-toonekurg (üle Eesti valdav), sookiur (veel pigem paikselt ja/või rändel, laulvaid isendeid vähe, 69 vaatlust), roo-loorkull (üle Eesti 54 vaatlust) ja välja-loorkull (üle Eesti 50 vaatlust). Peamiselt rannikutel ja saartel on palju nähtud liivatülli (63 vaatlust).
Lõputuna tunduv lõokesetalv
Kopsurohi
Harilik kopsurohi Pulmonaria officinalis
Lõokesetalv ei taha kuidagi lõppeda päeval näitab pilvede vahelt päikest, öösiti külmetab ja tuul lõõtsutab ennast vahel tormiks.
VIDEO: võsavillem saagiga
Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kalle Pihelgas
Punast värvi võsastikus
Harilik karikseen
Harilik karikseen Sarcoscypha austriaca
Karikseened kasvavad maapinnal kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel ja meie mandriosas leidub neid pea kõikjal ning varakevadises värvitus võsastikus köidab pisemgi värvilaik tähelepanu.
Tärkamise aeg vajab looduses liikujalt tähelepanelikkust
Kaardirakendus
Järglaste saamise ajal on loodus häirimise suhtes eriti tundlik ning et pesitsemine, poegimine või tärkamine untsu ei läheks, peaks inimene looduses liikudes sealsete asukatega arvestama.
Eriti tundlikke paiku ja aegu aitab ära tunda Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus.
Algab aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlus
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osalema aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlusel.
Pilte ja klippe sellest salapärasest ja raskesti tabatavast linnust oodatakse kuni 31. oktoobrini.
Võistlusele on oodatud fotod ja videod metskurvitsast, tema tegevusjälgedest ja muust selle liigiga seonduvast. Iga huviline saab võistlusele esitada kuni viis enda tehtud fotot ja ühe enda tehtud video.
Tööd tuleb üles laadida hiljemalt 31. oktoobri keskööks veebivormi kaudu.
VIDEO: Pesitsusrahu linnukool - laanerähn ehk kolmvarvas-rähn
Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXXXIII osa
Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus
Rekord nr. 417 Hiidpangased merepõhjas
Lisaks madalmerest silmaga nähtavatele hiidrahnudele on merepõhja kaardistamisel külgvaate sonariga leitud sügavamal meres mitmeid palju suuremaid hiidrahne ja pankaid.
VIDEO: sookurgede tänavune kevad
Sookurg Grus grus
Kevad venib oma tulemisega, viimane külmalaine kestab juba pikalt, ajuti sajab lund ja on olnud palju tormituultega päevi, mis lindude rännet kuidagi ei soodusta.
Matsalu rahvuspargi kaitsekorra muutmisest
Vaade Suitsu tornist Matsalus
Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kavandiga saab tutvuda ameti kodulehel ja ettepanekuid esitada kuni 6. maini 2022.
Harrastusteadus aitab kaasa jätkusuutliku nepijahi korraldamisele
Talvitusaladel on metskurvits olnud populaarne jahilind juba aastatuhandeid. Metskurvitsate küttimine talvitusaladel on andnud hea võimaluse uurida liigi demograafiat. See aga on omakorda loonud hea aluse üleküttimist piiravate kaitsemeetmete väljatöötamiseks.
Aastatel 2006–2016 Lõuna- ja Lääne-Euroopas ning Briti saartel kurvitsaküttide abil läbi viidud uuring tõi veenvalt esile nii sõlmprobleemid kui ka piirkondlikud eripärad. Just neid silmas pidades on võimalik nii rakendada sobivaid kaitsemeetmeid kui ka reguleerida jahikorraldust.
Pesitsusrahu linnukool - laanerähn
Pesitsusrahu kampaania 2022
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.
Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn
Pesitsusrahu järelevalvest kaitsealadel
Musträsta pesa vanal kuusetüükal
Keskkonnaamet alustab lindude pesitsusaegse järelevalvega 15. aprillil
Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.
Keskkonnaamet keskendub lindude pesitsusaegses järelevalves kaitsealadele. Majandusmetsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem.
Linnuviktoriin - „Luhtade ja rannaniitude linnud“
6. aprillist kuni 20. aprillini toimub veebiviktoriin „Luhtade ja rannaniitude linnud“. Kõik loodushuvilised on oodatud oma teadmisi proovile panema.
Üleujutatud luhad, rannaniidud ja põllud on kevadel arvukatele rändlindudele, nagu hanedele, luikedele, partidele, kurvitsalistele, aktiivseks peatus- ja toitumispaigaks, kuhu osad ka pesitsema jäävad.
13. NÄDAL 28.3.2022.- 3.4.2022. Jõgeval ja selle ümbruses
Ornitoloog Margus Otsa eestvõttel paigaldati 26. märtsil Jõgeva linna ja aleviku puudele 188 pesakasti
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -5,0…2,8 kraadini.
Päeval sulatas ja öösiti külmetas. Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,5 kraadini. See osutus ainukeseks päevaks nädala jooksul, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle viie kraadi.
Pool aega haudutud
Emaslind Helju saabub pesale, kui Kalju on haudevahetuses
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Eilne pilt sest täna hommikul oli kaamera objektiiv vihmamärg.
VIDEO: pesitsusrahust
Kas külm on paiselehe õied ära võtnud?
Paiseleht
Paiseleht Tussilago farfara
Kevad venib pikale. Ööd on maru külmad ja pole ime , et viimase soojalainega puhkenud õied on saanud külmakahjustusi.
16. mai ekstreemumid 2012-2022
Aasta | Maks. | Keskmine | Min. |
---|---|---|---|
2022 | 14,4°C | 8,90°C | 3,3°C |
2021 | 21,6°C | 11,83°C | 3,5°C |
2020 | 12,1°C | 6,95°C | -0,5°C |
2019 | 19,4°C | 11,19°C | -0,7°C |
2018 | 24,1°C | 16,35°C | 9,0°C |
2017 | 14,8°C | 6,52°C | -0,5°C |
2016 | 16,7°C | 10,71°C | 5,4°C |
2015 | 13,4°C | 7,02°C | -0,4°C |
2014 | 19,0°C | 9,26°C | -2,5°C |
2013 | 24,4°C | 13,88°C | 0,9°C |
2012 | 22,1°C | 13,14°C | 3,4°C |
Ilmateenistuse ennustus
2...7°C | ||
7...12°C | ||
0...6°C | ||
8...16°C | ||
2...8°C | ||
9...19°C | ||
2...8°C | ||
10...20°C |
Külastatavus
Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad
Tänane kuufaas
14 päeva on noorkuuni.
UV-indeks
Päevarekordid
Ilmateenistuse hoiatused
16.05 loode-, põhjatuul 12, puhanguti 16 m/s.
16.05 loode- ja läänetuul 9, puhanguti kuni 13 m/s.
16.05 loode- ja läänetuul puhanguti kuni 16 m/s.
16.05 loode- ja läänetuul puhanguti kuni 16 m/s.
16.05 loode- ja läänetuul puhanguti kuni 16 m/s.