Looduskalender.ee

Punarind       Erithacus rubecula

Punarindu kuuleb tähelepanelik vaatleja laulmas juba üle Eesti ja seda nii maal, kui linnas sest tegu on arvukuselt meie looduses kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel.

Üle Eesti on valdavaks muutunud punarind (laulavad kõikjal, 86 vaatlust), linavästrik (üle Eesti üksikult või salkadena, reedel 38 isendit Ropka-Ihaste luhtadelt), tikutaja (73 vaatlust, sh 103 isendit nähtud Audru poldril 31.03), laulurästas (laulavad kõikjal, kokku 99 vaatlust), valge-toonekurg (üle Eesti valdav), sookiur (veel pigem paikselt ja/või rändel, laulvaid isendeid vähe, 69 vaatlust), roo-loorkull (üle Eesti 54 vaatlust) ja välja-loorkull (üle Eesti 50 vaatlust). Peamiselt rannikutel ja saartel on palju nähtud liivatülli (63 vaatlust).

Kopsurohi

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

Lõokesetalv ei taha kuidagi lõppeda päeval näitab pilvede vahelt päikest, öösiti külmetab ja tuul lõõtsutab ennast vahel tormiks.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kalle Pihelgas

Harilik karikseen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Karikseened kasvavad maapinnal kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel ja meie mandriosas leidub neid pea kõikjal ning varakevadises värvitus võsastikus köidab pisemgi värvilaik tähelepanu.

Kaardirakendus

Järglaste saamise ajal on loodus häirimise suhtes eriti tundlik ning et pesitsemine, poegimine või tärkamine untsu ei läheks, peaks inimene looduses liikudes sealsete asukatega arvestama.

Eriti tundlikke paiku ja aegu aitab ära tunda Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osalema aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlusel.

Pilte ja klippe sellest salapärasest ja raskesti tabatavast linnust oodatakse kuni 31. oktoobrini.

Võistlusele on oodatud fotod ja videod metskurvitsast, tema tegevusjälgedest ja muust selle liigiga seonduvast. Iga huviline saab võistlusele esitada kuni viis enda tehtud fotot ja ühe enda tehtud video.

Tööd tuleb üles laadida hiljemalt 31. oktoobri keskööks veebivormi kaudu.

Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus

Rekord nr. 417        Hiidpangased merepõhjas

Lisaks madalmerest silmaga nähtavatele hiidrahnudele on merepõhja kaardistamisel külgvaate sonariga leitud sügavamal meres mitmeid palju suuremaid hiidrahne ja pankaid.

Mitu juga on Eestis?: LINK

Sookurg         Grus grus

Kevad venib oma tulemisega, viimane külmalaine kestab juba pikalt, ajuti sajab lund ja on olnud palju tormituultega päevi, mis lindude rännet kuidagi ei soodusta.

Vaade Suitsu tornist Matsalus

Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kavandiga saab tutvuda ameti kodulehel ja ettepanekuid esitada kuni 6. maini 2022.

Talvitusaladel on metskurvits olnud populaarne jahilind juba aastatuhandeid. Metskurvitsate küttimine talvitusaladel on andnud hea võimaluse uurida liigi demograafiat. See aga on omakorda loonud hea aluse üleküttimist piiravate kaitsemeetmete väljatöötamiseks.

Aastatel 2006–2016 Lõuna- ja Lääne-Euroopas ning Briti saartel kurvitsaküttide abil läbi viidud uuring tõi veenvalt esile nii sõlmprobleemid kui ka piirkondlikud eripärad. Just neid silmas pidades on võimalik nii rakendada sobivaid kaitsemeetmeid kui ka reguleerida jahikorraldust.

Pesitsusrahu kampaania 2022

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn

Musträsta pesa vanal kuusetüükal

Keskkonnaamet alustab lindude pesitsusaegse järelevalvega 15. aprillil

Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.

Keskkonnaamet keskendub lindude pesitsusaegses järelevalves kaitsealadele. Majandusmetsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

6. aprillist kuni 20. aprillini toimub veebiviktoriin „Luhtade ja rannaniitude linnud“. Kõik loodushuvilised on oodatud oma teadmisi proovile panema. 

Üleujutatud luhad, rannaniidud ja põllud on kevadel arvukatele rändlindudele, nagu hanedele, luikedele, partidele, kurvitsalistele, aktiivseks peatus- ja toitumispaigaks, kuhu osad ka pesitsema jäävad.

Ornitoloog Margus Otsa eestvõttel paigaldati 26. märtsil Jõgeva linna ja aleviku puudele 188 pesakasti

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -5,0…2,8 kraadini.

Päeval sulatas ja öösiti külmetas. Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,5 kraadini. See osutus ainukeseks päevaks nädala jooksul, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis üle viie kraadi.

Emaslind Helju saabub pesale, kui Kalju on haudevahetuses

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Eilne pilt sest täna hommikul oli kaamera objektiiv vihmamärg.

Paiseleht

Paiseleht       Tussilago farfara

Kevad venib pikale. Ööd on maru külmad ja pole ime , et viimase soojalainega puhkenud õied on saanud külmakahjustusi.