Looduskalender.ee

Isaslind üksikhooldajana päevasel ajal

 

Öösorr         Caprimulgus europaeus

 

 

Luigelill       Butomus umbellatus

 

Meie veekogude kaldaalade üks kauneimaid õitsejaid. Paraku võime neid leida harvemini Põhja –Eestist ja suursaartelt, aga mujalgi  kasvab luigelill hajusalt.

 

Herilaseviu          Pernis apivorus

 

2015. aastal olid viud meil aasta linnuks, siis sai kõiki kolme meil kohatavat viuliiki põhjalikumalt tutvustatud. Niisiis meenutuseks ja võrdluseks:

Eelmisel nädalavahetusel toimunud Ornitoloogiaühingu suvepäevadel Palupõhjas kuulutati 2020. aasta linnuks tuttpütt.

Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on küll lihtsasti vaadeldav, kuid kelle kohta on teadmised tagasihoidlikud.

 

Kanakull          Accipiter gentilis

 

Vahetult enne kella kolme sadas vihma ja emaslind Miina kattis kotkapoegi. Minut enne kella kolme just vihmasaju hõrenedes toimus kanakulli rünnak, mille tähelepanelikud foorumi liikmed ka jäädvustasid.

Alati on huvitav, kas emaslind Maia ka midagi pesasse toob

 

Väike-konnakotkas            Aquila pomarina 

 

Kogu pesitsusaja on vanalinnud hoidnud pesa roheliste okstega kaetult. Ainus kotkapoeg kasvab ja areneb vanalindude hoolitsedes.

Isaslind Tõnn kotkavõsuga

 

Suur-konnakotkas           Clanga clanga

 

Sadulliidrik

Pärast jaanipäeva ilm jahenes. Teisipäeval (25. juunil) mõõdeti päikesetõusu aegu minimaalseks õhutemperatuuriks ainult 5 °C.

Taevas läks pilve, kolmapäeval ja neljapäeval sadas vihma. Kokku tuli kahe päevaga sademeid Jõgeva linna idapiiril 4,5 ja alevikus 6 mm.

Neljapäeval tõusis päevane maksimaalne õhutemperatuur ainult 16 kraadini. Puhus tugev tuul. Iiliti ulatusid maksimaalsed tuule kiirused neljapäeval 13 ja reedel 14 m/s.

Maad katva teedevõrgu kogupikkus on vähemalt 64 miljonit kilomeetrit, aastaks 2050 lisandub tõenäoliselt 25 miljonit kilomeetrit. Kuigi kahtlemata on inimkonnale maanteede ehitamine kasulik, mõjutab selline mastaapsus loodust: hävivad ja killustuvad elupaigad, kaasneb müra- ja valgusreostus ning pidev inimhäiring.

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Alanud on igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud linnu- ja loomaliikidel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkusattumise võimalused.

Määramisvõistluse 6. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

 

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 5. voorus oli 142 osalejat, kellest algajaid 112 ja edasijõudnuid 30. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 49 ja edasijõudnutest 6 osalejat.

 

Harilik köömen       Carum carvi

 

Tagasihoidlikult õitsevad väikeste, sarikaliselt paiknevate, aga elegantsete õitega kahe- või mitmeaastased köömnetaimed.

Meie looduses üpris tavalised, hoides „inimese lähedusse“ ja kasvades inimmõjutatud taimekooslustes. Asulate või talude ümbruses, niitudel, teede veertes… 

 

Numbrid linnuliikide ees märgivad sekundeid helimaastikust.

 

Perepilt, isaslind Marko on saagiga pesale jõudnud

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

 

Millal saab taastatud Kalakaamera 2 pilt on meilt palju küsitud? Kaamera töötab tänasest.

Suvi kulgeb kalakotkaste Miina ja Marko pesas kenasti, kotkapojad on märkamatult kuu vanuseks sirgunud.

 

Must-toonekurg       Ciconia nigra

 

Juba poolteist kuud oleme jälginud pesapoegade arengut. Pesaelu vältel on olnud nii halvemaid, kui paremaid aegu…

Lähema kümne päeva jooksul kurepojad rõngastatakse ja vast veel midagi lisaks, aga selles, kui asjalood niikaugel.

Eelmisel nädalavahetusel Tartu laulupeol kõnelenud läti tõlkija kõne vihmast meenutas mulle vanarahva tarkusi heinaajast. Ta kõneles, et lätlased saadavad loitsuna oma vihma Eestimaale ja eestlased jälle arvavad, et vanajumal on lätlane, kes armastab oma vihmapada kuivale heinale kummuli keerata. Kuigi, jah, Eesti loitsudes on sadu saadetud ikka Saksamaale ja vihm Venemaale. Vihma tulek või tulemata jäämine oli heinaajal nii tähtis, et see jõudis isegi õpiraamatutesse.

 

Öösorr         Caprimulgus europaeus

 

Juba mitmeid päevi muutub asukohta muutvate ja loodusesse hästi sulanduvate lindude leidmine liigutatava kaamera abil keerulisemaks.

Isaslind katab päevasel ajal poegi ja tegeleb nendega. Kuhu on jäänud emaslind?

Kalakaamera paikneb nüüd Keila-Joal Keila jõe suudme kiirevoolulisel jõelõigul, siit sajakonna meetri kaugusel algab juba meri. Kilomeetri kaugusel ülesvoolu asub 6,1 m kõrgune Keila juga, mis on merest tulevatele siirdekaladele ületamatuks takistuseks.