Looduskalender.ee

Põlispuudel arenevad õõnsuses juured

1.Tavaliselt ei näe põlispuu tüve õõnsuses puukoort. Mädanik onarenenud juurte kaudu tüvesse. Sel juhul kambium ei saa kasvatadapuuõõnsusessehaavakudet.

2.Puu jämeda oksa murdumisel ja suremisel oksatüüka kaudupääsevad puidumädaniku tekitajad läbi oksakrae. Aastategamoodustub tüves õõnsus. Eriti varakult juhtub see pärnadel jahaabadel, 60 a vanusel pärnal on sageli juba esimesed õõnsused.Oksaaukudestkasvatab kambiumhaavakudetpuu õõnsusesse.Niiskes keskkonnas haavakoe kokkupuutel mäda puiduga arenevadlisajuured.

Loe lähemalt: LINK

Sarvikpütt         Podiceps auritus

Linnukevad on aina hoogu kogumas ja juba on jõudnud oma pesitsuspaikadesse ka esimesed sarvikpütid.

Sel aastal viib Huvitava Bioloogia Kool läbi sarvikpüti pesitsuspaikade üle-eestilise inventuuri.

Rekord nr 121.

Suurima koljuga rebane kütiti 1988 aastal Vahur Sepa poolt ja kolju pikkuse ja laiuse summa oli 25,74 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 122.

Pikima koljuga rebase küttis aastal 2014 Viljandimaal Andrus Sarapuu ja kolju pikkuseks oli 16,89 cm.

Rekord nr 123.

Laieima koljuga rebase küttis aastal 2016 Aivar Kokk Saaremaalt, Salme jahipiirkonnast. Kolju laiuseks oli 8,99 cm.

Emaslind Tiiu pesal

Suur-konnakotkas       Clanga clanga

Terve viimase nädala käisid vanalinnud Tiiu ja Tõnn pesal varahommikuti.

Natuke võis arvata, et neil on mujal pesa sest ka pesa „kaunistamine“ värskete roheliste okstega oli tagasihoidlik.

Keskkonnaagentuur avaldas eile värsked statistilise metsainventuuri (SMI) andmed, mis näitavad, et 2018. aastal raiuti Eestis rohkem metsa kui kunagi varem ja raiemahud püsivad jätkuvalt kõrged.

Eestimaa Looduse Fondi hinnangul seab taoline raiesurve ohtu metsaelustiku ning süvendab kliimamuutust. Raiemahud peab viima kestlikule tasemele.

Kevadränne on hoos ja jätkuvalt ootame saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF (eElurikkus) või aadressile feno@eoy.ee. Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks võimalusel kohapealt panna kirja kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, full list) ja kasutada pesitsuskoode. Läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata.

Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et 23. aprillil algab haneseire teine loendusperiood. Oodatud on hanede vaatlused üle Eesti.

Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel üle Eesti. Haneseire teine loendusperiood on 23.–28. aprillil (keskne loenduspäev 25. aprill). Viimane, kolmas loendusperiood on 7.–12. mail (keskne loenduspäev 9. mai).

Maajalg õitseb - nüüd võib maha istuda ja maaliste rohi olemas

Harilik maajalg ehk kassiratas      Glechoma hederacea

Kui Lõuna-Eestis lubab maajalg juba maha istuda, siis põhjarannikul peame veel paljale maale istumist vältima.

Eesti otsib taas nurmenukke

Harilik nurmenukk      Primula veris

Kena kevadhommik

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkaste pesitsemine läheb mõningatest vahejuhtumistest hoolimata kenasti.

Pesas näeme kolme muna: emaslind Miina munes 16. 19. (peale võõra kalakotka rünnet pesale) ja täna kolmanda muna.

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi jälgima 25. aprillist kuni 10. maini metskurvitsa mängulende ja andmeid koguma.

Loenduses võivad osaleda kõik linnuhuvilised, kellel on aega ja võimalust paar õhtutundi kevadises metsas veeta.

Mängulennus olevaid isaslinde tuleks vaadelda 25. aprillist kuni 10. maini kohtades, kus võib eeldada aktiivset mängu ja on avaram vaade, näiteks raiesmike ja noorendike servad või suuremate sihtide ristumiskohad.

Kuna linnud on loomade seas ühed liikuvaimad, võivad nad haiguseid levitada kiiresti ja kaugele (linnugripi kohta loe siit ja siit). Rändel mitmetes paikades peatudes võivad nad nakatuda või, vastupidi, sinna haigusetekitaja viia.

Kokku kasvanud põlispuu oksad

Nädal algas väga sooja ja sajuse ööga.

Õhutemperatuur püsis öö jooksul 7...9 kraadi piires. Ka päev oli üsna soe, kuid õhtuks läks külmemaks ja kella üheksaks langes õhutemperatuur juba alla kolme kraadi ja keskööks null kraadi lähedale. Esmaspäeva ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes 5,8 °C, mis on vaatlusrea (1922-20019) keskmisest kahe kraadi võrra soojem.

Öökulli akadeemia podcasti teises osas vestlevad Eesti Loodusmuuseumi geoloog Sander Olo ja zooloog Lennart Lennuk linnuökoloog Marko Mägiga olukorrast linnuriigis: laulust, rändest, evolutsioonist, raierahust ja paljust muust. 

Kuula podcasti loodusmuuseumi kodulehelt: LINK

Kena ja tasukaalukas arutlus.

Marko Mägi on LK sõpradele ammuselt tuttav teaduse propageerija on põhjust kuulata.

Pruunkaru ehk karu       Ursus arctos

Peame veidi arutlema, kuidas selline nelik oma talve veetis ja nüüd juba üle kuu looduses toimetab.

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

otsestriim | uudised | foorum

Kaldapääsukesed

Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtetel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.

Mõne nädala pärast hakkavad Aafrika talvitusaladelt Eestisse jõudma esimesed kaldapääsukesed. Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, sageli karjääride järskudes nõlvades ja ehitusplatsidel. Kaldapääsuke on kaitsealune liik ja kui ta juba nõlva pesitsema on asunud, ei tohi teda kuni pesitsuse lõpuni häirida.