Looduskalender.ee

Joonis eri viisil majandatud metsadest. Ülal lageraiega majandatud mets, keskel püsimetsana majandatud mets, all majandamata põlismets.
Allikas: Teejuht püsimetsandusse.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel on tuleva aasta alguses valmimas püsimetsanduse teejuht. Veel viimaseid päevi on võimalik Hooandjas teejuhile hoogu anda ning seeläbi ka endale raamat saada.

Rohkem teavet leiate Hooandjast: LINK

Looduskalendri pikaajaline kaasautor Loodusemees on eksponeerinud viimase kahe aasta jooksul erinevates Eestimaa paikades linnu- ja loomaportreedest koosnevat näitust "Võluaknad". Nüüd, mil väljanäitus rändamise lõpetab, on võimalik riputada 12 näitusefotot koduseinale suure formaadilise (A3) kalendrina ja sobib hästi muuhulgas lastetuppa!

Eesti Ornitoloogiaühing autasustas Rahvusraamatukogus toimunud Suurel linnuõhtul aasta linnu öösorri joonistusvõistluse parimate tööde autoreid.

Aasta linnu joonistusvõistluse paremaid töid saab vaadata veebigaleriist lehel: LINK

Kass ehk kodukass     Felis catus

Eile külastas talilinnukaamerat isegi veidi ootamatu võõras.

Äsja ilmunud teabelehest Tiirutaja saab lugeda Riin Viigipuu artiklit, kuidas saavad linnud hakkama tänapäeva maailmas, kus müra on peaaegu igal pool.

Ilmus ka viimane osa aasta linnu retrospektiivist ja markide ajaloost.

Linnuhuviliste lugude rubriigis jagab oma meenutusi ja mõtteid Jaak Tammekänd.

Nõuandeid öörände jälgimise ja ööhäälte lindistamise osas jagavad Tarvo Valker ja Uku Paal.

Värsket numbrit saab lugeda veebis:

Metsad on olulised Maa elurikkuse hoidjad. Mõned loomad, eriti need, kelle elupaigaks on metsade äärealad, suudavad kiiresti kohaneda metsa inimtekkeliste muutustega. Suuremaid metsaalasid vajavad loomad aga ei ole suutnud muuta oma miljonite aastatega kujunenud käitumist või elupaigaeelistust tempos, millega inimtegevus metsa ümber kujundab – seetõttu võib nende liikide arvukus kiiresti kahaneda.

Jõgeva veskijärv kallasjääga

Nädala algus oli talvine.

Keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäeval ja teisipäeval -2...-3 kraadi piires, minimaalne termomeetrinäit langes -6...-7 kraadini ja maksimaalne tõusis null kraadi lähedale. Sadas vähest lund ja maad kattis õhuke lumekord. Muld oli nädala alguses talinisupõllul külmunud ligikaudu 10 cm sügavuseni.

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Suur linnuõhtu toimub 10. detsembril algusega kell 18.00 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismägi 2, Tallinn).

Teeme kokkuvõtte öösorriaastast ja juhatame sisse tuttpütiaasta. Autasustame aasta linnu joonistusvõistluse parimate tööde autoreid. Muusikalisi vahepalasid esitab ansambel Öösorr. Kohapeal müügil linnuraamatud ja -meened.

Sissepääs prii.

Uksed avatud kella 17.30.

Sõtkas      Bucephala clangula

Varatalv on tänavu nagu ta on. Sõtkaid kohtame kuni jää tekkeni nii suurematel siseveekogudel, kui rannikumerel.

Aul         Clangula hyemalis

Varatalvised päevad on maru lühikesed, aga kui ilm vähegi soosib jagub randades hulkujaid ja kaunite vaadete nautijaid isegi valjust tuulest hoolimata.

Rändeparved on lahkunud, siinsed linnuseltsingud talvituvad meie vetes kuni jääolud seda võimaldavad. Katsume neid tutvustada nii, et eemalt nähtav linnuseltsingut annab määrata.

Mahir on kogu aeg koos lammastega,

Kaelustamise päeval 23. mail 2019 oli võsavillem V080 terve ja heas toitumuses.

Huntide elu ei ole kerge. Suurkiskjatena jahivad nad sageli endast 5-10 korda suuremaid loomi: punahirvi, põtru, teatud piirkondades ka piisoneid. Isegi kui saakloomi on looduses rohkelt, on nende murdmine hundi jaoks keeruline ning ohtlik. Nälg on lisaks jahikäigus saadud vigastustele ning inimesepoolsele küttimisele üks suurimaid võsavillemite surmapõhjuseid.

Rekord nr. 61.  Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.

Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.

Detsembrikuu kolmel laupäeval toimuvad Tallinna loomaaias õhturetked, kus loomaaedniku juhtimisel uudistatakse videvikuaktiivsete loomade tegemisi.

Loomaaia õhtused ekskursioonid pakuvad ainulaadset võimalust tutvuda videvikulise ja öise eluviisiga ning põhjamaist karget kliimat nautivate loomadega. 

otsestriim | uudised | foorum | ilm

Millal linde toita?

Alusta lindude toitmisega alles talve saabudes. Nimelt kestab mõnede tavaliste toidumaja külastavate lindude (nagu rasvatihane ja rohevint) sügisränne novembrini ja liiga vara toitmisega alustades võivad lõunasse teel olnud linnud hoopis paigale jääda.

Linde toitma hakates tuleb seda teha kevadeni! Linnud arvestavad sinu poolt pakutud toiduga ja võivad toitmise pausidel nälga jääda. Eriti halb on see, kui katkestad toitmise järsku lumerohkel ja külmal talvel, kui loodusest kättesaadavat toitu napib.

Jääkoskel         Mergus merganser

Varatalv edeneb visalt, aga siiski. Sügisene oktoobri-, kui novembrikuu olid mõne kraadi võrra tavapärasest jälle soojemad, kuid meie siseveekogudele tekkib jääkaan.

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on säästliku metsamajanduse üks tunnusliike, keda ohustab vanade lehtpuude ja järjepidevate, maastikul ühendatud lehtpuistute kadumine

Ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode kategooria peaauhinna pälvis fotograaf Jaak Sarv varahommikuse pildiga naerukajakate kolooniast. Autori sõnul leiutas ta selle pildi saamiseks kaamerale Eestis ilmselt ainulaadse automaatse intervallpäästiku ja pildi tegemise hetkel magas ise hoopis kodus sooja teki all.