Loodusfotod

Aega tagasi ei olnud ta nö. haruldus.. Täna aga ei ristu teed enam pea üldse. Ei mäletagi enam päris täpselt mitme aasta eest sai pildile püütud metssiga.

Vooremaa maastikukaitseala, Vooremaa Landscape Reserve, Estonia.

12kuud kokkutuleku tradisiooniline matk viis meid seekord sellisesse kohta, kuhu minu jalg polnud veel astunud. Suured tänud siinkohal Ragnarile võõrustamise eest!

Paistu Ürgorg on Loodi looduspargi üks osa,mis on 1992.a.-st olnud maastikuline kaitseala. Paistu Pôrguoru paljand kui Viljandimaa üks suuremaid ja ilusamaid devoni paljandeid.

Suurima paljandi, Kalda talu all asuva Paistu Pôrgu kohal on oru kaldajärsak 17 m kôrge. Siin paljandub suunaga NS devoni liivakivi ca 37m pikkusel lôigul kuni 15 m paksuses (paljand 1). Paljandi lôunaotsa allosas esineb väike koobas. Koopaava on 2,5 m kôrge ja peaaegu 2 m lai. Koobas on inimesele läbitav ainult esimese 2 m ulatuses, seejärel muutub 0,8 m laiuseks ja 0,5 m kôrguseks käiguks, millest voolab välja veerohke allikas. Allikas voolab mööda sinakashalli savi kihti. Koopataoline süvend on ka paljandi lôunaotsa ülemises osas.

Kolmapäeval lubas ilmataat pilti teha, andes selleks kõik komponendid vihma, soojust ja päikest. Lihtsalt oli vaja ära vormistada see võimalus. Jänes oli ka põllul aga tema ei tahtnud koostööd teha ja pani metsa minema.

Seda, et ma esmaspäeval karu nägin ja pildistasin, seda te juba teate. Uuesti läksin metsa kolmapäeval ning … ka siis õnnestus mul õhtupimeduses märgata metsas tegutsemas kahte karu! Uuesti metsa seadsin sammud eile. Kuigi ma ei käi eraldi karusid otsimas, olles praegusel ajal keskendunud ühele teisele liigile, mõtlesin ma ikka, et 8 karu olen sellel hooajal juba näinud… kas tuleb äkki lisa? Ja lisa tuli! :) Eile õhtul 20:45 märkasin paarisaja meetri kaugusel tegutsemas üht üsna suurt ja tumedat kogu. Siin ei olnud enam kahtlustki, kellega tegu, sest see kogu oli juba üsna suur. Nagu ikka, jälgisin esmalt tema tegutsemist ja pidasin plaani. See oli nüüd suur karu. Mõtlesin, et vot nüüd kuluks küll telekonverter ära, kuid seda mul taskus polnud. Egas midagi – asusin vaikselt, kuid kiirelt lähemale hiilima. Kuus minutit hiljem lahutas meid umbes 35-45m meetrit. Ootasin nüüd vaid hetke, millal karu kõnekama poosi võtab. See hetk ka saabus, kui karu vaikselt metsa läks. Kuulsin, kuidas ta metsas olles vaikselt mulle läheneb ja liikusin ise natuke kaugemale, et distantsi hoida. Õhtuvalgus oli magus ning mõtlesin, millise hetke mulle nüüd loodus pakub, kui karu uuesti metsast välja tuleb. Mind seati aga hoopis dilemma ette, kas keskenduda sellele liigile, kelle pärast ma seal olen või oodata karu. Jätsin karu kõrvale ;)
Küll aga, just sellel hetkel märkasin 850m eemal veel üht tumedamat kogu, kes kontrollimisel teiseks karuks osutus! Seega sellel hooajal on mul spontaanselt nähtud 10 karu! :) Ja kolmel järjestikusel metsaskäigul olen kohanud karu – sellest ei oleks ma küll osanud unistada!
Ahjaa, tegelikult see lugu veel ei lõppe, sest 50 minutit hiljem õnnestus mul uuesti kohata seda karu, keda nägin vaid väga kaugelt. Sellel korral 21:50, sain teda jälgida kümmekond minutit juba 30m kauguselt ;)

As you know, I saw young bear on monday. Wednesday I went to the forest again and when heading back to home, I saw 2 more bears in the forest! So it was 8 bears for me in this season already. Yesterday, when I went to the forest again I was thinking … maybe I will see the bear again? Would be nice?! And indeed! I did see new bear, big one! And that was not all – just ten minutes later I saw second bear very far from me. Whoa – so that is 10 spontaneously seen bears this season! :)
I had to forget about the bears and focus on the specie I had been working for months. Fifty minutes later, when I was walking back to my car, I did see that second bear again! This time I was able to watch him ten minutes from 30 meters away.

Kui mina kohale jõudsin oli mets juba ära viidud :D
Valgamaa

Eile oli mul õnne näha taaskord karu! Sellel hooajal juba kuues karu! :)
Varitsedes hoopis üht teist looma, nägin kuidas minust umbes 500m eemal ilmus metsast välja üks tumedam kogu. See kogu oli väike karu! Mõtlesin, et ta suundub ühest metsast teise, kuid tema huvi äratasid hoopis lagedal kasvavad võililled. Neid asus ta kohe isukamalt ja ennastunustavalt sööma. Otustasin, et hiilin lähemale. Sajad meetrid vähenesid. Mõtlesin, et kas peaks ehk telekonverteri ka objektiivi vahele panema, kuid otsustasin, et ei hakka aega kulutama ja hiilin hoopis selle võrra lähemale. 9 minutit hiljem olingi sobival kaugusel – meid jäi lahutama umbes 20 meetrit. Lähemale ei riskinud ma enam minna, sest tegu oli ikkagi noore karuga, kellel ka ema lähedal võib olla. Kuu aega varem olin ma ju hiilinud samas piirkonnas ka emakaru kolme pojaga ning see karupoeg näis olevat sama mõõtu. Igatahes, sain teda nüüd pikemalt jälgida. Nägin, et karu ümber tiiruras tüütu sääseparv. Samasugune sääsekamp toimetas ka minu ümber, mis varitsemise üsna piinarikkaks tegi. Ühel hetkel tunnetas karu, et ta ei ole enam üksi – seda võis näha tema kõrvade asendist ja liikumisest. Seejärel hakkas ta vaikselt eemale liikuma ja heitis viimaks minu suunas kahtlustava pilgu. Vaiksel sammul liikus ja varjus ta ära metsa. Seal nägin teda ka veel viis minutit hiljem.