Eesti uudised

Algab lubatud suurimate piirkiiruste tõstmine eraldatud sõidusuundadega riigiteedel

Transpordiamet - 12. Aprill 2024 - 9:59
Transpordiamet alustab täna, 12. aprillil lubatud suurimate kiiruste tõstmist eraldatud sõiduradadega riigiteedel. Kokku suurendatakse lubatud sõidukiirust sel kevadel 473,1 kilomeetril.
Kategooriad: Eesti uudised

Algab lubatud suurimate piirkiiruste tõstmine eraldatud sõidusuundadega riigiteedel

Transpordiamet - 12. Aprill 2024 - 9:59
Transpordiamet alustab täna, 12. aprillil lubatud suurimate kiiruste tõstmist eraldatud sõiduradadega riigiteedel. Kokku suurendatakse lubatud sõidukiirust sel kevadel 473,1 kilomeetril.
Kategooriad: Eesti uudised

Reedel sajab kohati vihma, sooja on kuni 15 kraadi

Ilmajaam.ee - 11. Aprill 2024 - 22:08
Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi tuleb reedel kuni 15 kraadi sooja.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet ja GRK Eesti AS sõlmisid Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitamise lepingu

Transpordiamet - 11. Aprill 2024 - 9:32
Transpordiamet ja GRK Eesti AS sõlmisid eile, 10.04.2024 töövõtulepingu Tallinn−Pärnu−Ikla maantee Kanama viadukti täielikuks rekonstrueerimiseks ja Rahula tagasipöördekoha likvideerimiseks ning kogujatee ehituseks. Tööde maksumus on 13,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet ja GRK Eesti AS sõlmisid Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitamise lepingu

Transpordiamet - 11. Aprill 2024 - 9:32
Transpordiamet ja GRK Eesti AS sõlmisid eile, 10.04.2024 töövõtulepingu Tallinn−Pärnu−Ikla maantee Kanama viadukti täielikuks rekonstrueerimiseks ja Rahula tagasipöördekoha likvideerimiseks ning kogujatee ehituseks. Tööde maksumus on 13,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Kategooriad: Eesti uudised

ILM ⟩ Kevadeks ja suve alguseks on oodata rohkelt päikest

Ilmajaam.ee - 11. Aprill 2024 - 6:00
Märtsi viimasel päeval mõõdeti Valgas Eesti uueks soojarekordiks 21,3 kraadi, mis on senisest rekordist lausa 2,4 kraadi võrra soojem. Eelmine rekord, 18,9 kraadi, mõõdeti 1968. aasta 30. märtsil samuti Valgas. Absoluutsed ehk ühel vaatlusajal mõõdetud (mitte keskmistatud) rekordid sünnivad harva, selleks on vaja mitmete asjaolude kokkulangemist. Siiski, nii suur ületamine on ilmselt taas üks märk kliima üldisest soojenemisest. Ka peaaegu lumeta märts tervikuna oli paljuaastasest keskmisest (1991–2020) 2,6 kraadi soojem, Eesti vaatlusjaamade keskmine temperatuur +2,0 kraadi. See iseenesest ei ole rekord, aga ebatavaliselt soe küll. Kuuest veelgi soojemast märtsist olid tervelt kolm sel sajandil, andes tunnistust varajasemaks nihkuvast kevadest.
Kategooriad: Eesti uudised

Rekordid purunesid: täna oli mitmel pool Eestis ajaloo kõige soojem päev

Ilmajaam.ee - 10. Aprill 2024 - 18:30
Ilmataat purustas täna mitmel pool üle Eesti soojaekordeid, tõstes õhutemperatuuri üle 25 plusskraadi.
Kategooriad: Eesti uudised

Küm õhk surub Sahara tolmupilve Eesti kohalt minema

Ilmajaam.ee - 10. Aprill 2024 - 16:01
Sahara kõrbest saabunud tolmupilv eemaldub Eesti kohalt tänase päeva jooksul, kui külmem õhk võtab taas võimust.
Kategooriad: Eesti uudised

NAGU SUVI! ⟩ Täna purunes Tartus 40 aastat püsinud soojarekord

Ilmajaam.ee - 10. Aprill 2024 - 15:43
Tartus sündis täna soojarekord, kui kell kaks päeval näitas termomeeter 24 soojakraadi.
Kategooriad: Eesti uudised

Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu

Ilmateenistus.ee - 9. Aprill 2024 - 10:29

Möödunud kuu dokumenteeriti üleilmselt kõige soojema märtsina mõõtmisajaloos, kui keskmiseks pinnalähedaseks õhutemperatuuriks mõõdeti 14,14 °C, mis on 0,73 °C kõrgem 1991–2020 märtsikuisest keskmisest ja 0,10 °C kõrgem viimasest rekordilisest märtsist 2016. aastal.

See oli juba kümnes järjestikune kuu, mil jätkus nii õhutemperatuuride kui maailmamere pinnatemperatuuride rekordite purunemine.

Milliseks kujunes tänavune märts Eestis, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.

Copernicuse märtsikuu tähelepanekutest loe lähemalt Keskkonnaagentuuri veebilehelt.

The post Copernicus: 2024 märts oli kümnes järjestikune rekordiliselt soe kuu appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Kuidas seiratakse äikest?

Ilmateenistus.ee - 9. Aprill 2024 - 8:53

2024. aasta äikesehooaeg algas 11. märtsil, kui Soome lahel registreeriti esimene pilv-maa välk. Seniks on pilv-maa välke registreeritud kokku 251. Märtsis esinesid üksikud löögid, aprillis on laialdasemalt esinenud äikest kahel ööpäeval Lõuna-Eestis.

Äike on võimas elektrilahendus pilvede või pilvede ja maa vahel, mida saadavad välk ja müristamine. See on peamiselt seotud rünksajupilvedega, mis soodsatel tingimustel tõusvate õhuvoolude tõttu muutuvad äikesepilvedeks.

Pilve alaosa koosneb vihmapiiskadest, mis on negatiivse laenguga; ülaosa aga positiivse laenguga jääkristallidest. Välk tekibki kahe vastupidise laenguga pilvepiirkonna elektrilisel lahendusel. See võib toimuda pilve ja õhu vahel, pilve sees, pilve ja maapinna vahel või hoopis kahe pilve vahel. Ohtlik on aga välk, mis tekib pilve ja maapinna vahel − harilikult negatiivselt laetud pilvealuse ja positiivselt laetud maapinna vahel.

Keskkonnaagentuuri seirevõrgus on kaks äikesedetektorit, mis kuuluvad ka Põhjamaade äikesedetektorite võrgustikku NORDLIS (Nordic Lightning Information System). Esimene paigaldati 2005. aastal Tartu-Tõravere ja teine 2017. aastal Lääne-Nigula meteoroloogiajaama. Detektorid registreerivad valdava osa pilv-maa välkude impulssidest ja olulise osa pilvevälkudest.

Vasakul Vaisala LS700 Tartu-Tõravere ilmajaamas, paremal IMPACT ES Lääne-Nigula ilmajaamas.

Vasakul Vaisala LS700 Tartu-Tõravere ilmajaamas, paremal IMPACT ES Lääne-Nigula ilmajaamas.

Detektorite asukohad on valitud eeskätt lähtuvalt varem olemas olnud põhjamaade võrgu konfiguratsioonile. Lisaks peavad detektorid olema paigutatud kohta, kus esineb võimalikult vähe tehnikast põhjustatud raadiohäireid. See nõue välistab linnad ja lennuväljad (kuigi mõnel pool on nimetatud detektoreid ka lennuväljadele paigutatud). Kolmandaks peab pikalaineline detektor paiknema küllalt suurel tasasel ja lagedal väljal, kus maa sees ei oleks palju metalli, vastasel juhul saab mööda maapinda liikuv laine moonutatud.

Äikeseandmete töötlus toimub vastavalt kokkuleppele Soome Meteoroloogia Instituudi serveris. Koos Soome ja Rootsi detektoritega tagab võrk kogu Eesti küllalt hea kaetuse – välgulöökide asukoht määratakse ühe kilomeetri täpsusega või isegi paremini.

NORDLIS vaatlusvõrgu kaart

NORDLIS vaatlusvõrgu kaart

Äikesedetektorite võrk koosneb paljudest üle kogu jälgitava territooriumi laiali paigutatud detektoritest. Asukoha leidmiseks peab server saama vähemalt kolme detektori poolt registreeritud sündmuse andmed. Seda, et tegemist on sama sündmusega, otsustab ta peamiselt kokku langeva aja järgi. Mida tihedamalt detektorid paiknevad, seda täpsemaid andmeid on võimalik saada. Samas on detektorite maksimaalne töökaugus pikkadel lainetel küllalt suur, ulatudes tuhandetesse kilomeetritesse.

Lisaks asukohale määratakse sündmuse registreerimise täpne aeg, signaali tugevus ja liiki iseloomustavad parameetrid (välgulöök võib olla pilvede vaheline või pilvest maapinda).

Keskkonnaagentuuri äikese analüüsides  antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Välja on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega. Analüüsidest saab teada, millal registreeriti aasta esimene ja viimane välgulöök, palju on Eestis keskmiselt äikesepäevi, millises maakonnas ja linnas esines kõige rohkem äikest ning millised olid äikesehooaja olulisemad sündmused.

NORDLIS välgudetektorite poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 2023. aastal

NORDLIS välgudetektorite poolt registreeritud pilv-maa välgulöögid 2023. aastal

Autor: Keskkonnaagentuuri metaandmete analüütik-andmehaldusspetsialist Meila Kivisild

The post Kuidas seiratakse äikest? appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Ilm läheb pärast kolmapäeva taas jahedamaks

Ilmajaam.ee - 8. Aprill 2024 - 17:38
Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi on kuni kolmapäevani tulemas väga soe kevadilm, siis läheb aga taas jahedamaks.
Kategooriad: Eesti uudised

Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale

Ilmateenistus.ee - 8. Aprill 2024 - 16:44

Tolmusaaste prognoosid Copernicuse atmosfääriseire teenistuselt (CAMS) näitavad Sahara tolmupilvede ulatuslikku kulgemist üle Euroopa. 6. aprilliga alanud kõige hilisem episood on toonud kaasa kõrged PM10 (tolmuosakesed alla 10 mikrogrammi) kontsentratsioonid maapinna kohal Ibeeria poolsaarel ning kohati Prantsusmaal ja Saksamaal. See on järg tervele seeriale viimastel nädalatel ette tulnud juhtumitele, mil Sahara kõrbest pärit tolm on jõudnud Euroopasse.

Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) jätkab nädalavahetusel alanud Sahara kõrbetolmu Euroopasse tungimise jälgimist. CAMS-i prognoosid näitavad, et paljudes Euroopa piirkondades hakkavad tahkete tolmuosakeste kontsentratsioonid (PM10) õhus kasvama. Tolmupilv on liikunud üle enamiku Ibeeria poolsaarest ja jõudis Kagu-Prantsusmaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse.

CAMS-i PM10 prognooside ööpäevased maksimumid ennustavad maapinna kohal märkimisväärseid kontsentratsioone, mis ületavad paiguti Euroopa Liidu keskmisi 24-tunniseid piirmäärasid (50 μg/m3). Tagajärjeks on õhukvaliteedi langus paljudes riikides. Sellega seostuvad ka hägune taevas ja sade näiteks autode ja akende pinnal.

„Sahara kõrbealade kohalt Euroopasse jõudnud soe kandub edasi ka Balti riikide poole. Teisipäeva päeval on õhk sellest hägusam eelkõige Eesti lõunapoolsetes maakondades, ööl vastu kolmapäeva Lääne-Eestis ning kolmapäeva päeval Eesti lõuna- ja idaosas. Kõige tihedama kontsentratsiooniga tolmupilv kandub prognooside kohaselt kolmapäeval meie põhjanaabrite õhuruumi. Neljapäevaks saabub Läänemere õhuruumi jahedam ja puhtam õhumass,“ selgitab Sahara kõrbetolmu pilvede liikumist Eestile Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Copernicuse atmosfääriseire teenistuse vanemteaduri Mark Parringtoni kohaselt on kõige hilisem Sahara tolmupilve juhtum juba kolmas episood kahe nädala jooksul ja seostub ilmastikumustriga, mis on toonud kaasa viimaste päevade soojad ilmad Lääne-Euroopas. „Kaks eelmist juhtumit leidsid aset peamiselt Vahemere ja Lõuna-Euroopa kohal, ehkki sadet autodel täheldati läinud nädalavahetusel ka palju kaugemal põhja pool Skandinaavias. Kuigi Sahara tolmupilvede jõudmine Euroopasse pole midagi harukordset, on viimastel aastatel kasvanud nende juhtumite intensiivsus ja sagedus, mis võib viidata muutustele atmosfääri tsirkulatsioonis.“

CAMS seirab tolmupilve kulgemise kõiki etappe ja on hoidnud avalikkust kursis kõigi juhtumite raskusest käesoleval aastal. Lisaks sellele pakub CAMS andmeid ja prognoose tolmupilvede pikaajalise kulgemise kohta Euroopas ja globaalselt. Reaalajalähedased andmed ja tööriistad on tasuta kättesaadavad ning kujutavad endast vahendit abistamaks ööpäevaringsete õhukvaliteedi prognoosidega kodanikke, ettevõtteid ja poliitikuid teadmispõhiste otsuste langetamisel.

Copernicuse atmosfääriseire teenustest  ja aerosoolide kontsentratsioonist ning leviku prognoosist saab lugeda täpsemalt Keskkonnaportaalist

The post Copernicus: Sahara kõrbetolmu uus pilv toob lisa juba väga sündmusterohkele hooajale appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

Sahara tolmupilv lööb taeva taas hägusaks

Ilmajaam.ee - 8. Aprill 2024 - 15:46
Taas Sahara kõrbest Eestisse kanduv tolmupilv muudab lähipäevadel taeva hägusaks, puhtamaks peaks õhk minema neljapäeval, prognoosib keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.  
Kategooriad: Eesti uudised

Pressiteade: Algas tuulegeneraatorite suurte osade vedu Paldiski Lõunasadamast Tootsi tuuleparki

Transpordiamet - 8. Aprill 2024 - 9:33
Laupäeval, 6. aprillil algas tuulegeneraatorite suurte mõõtmetega osade vedu Paldiski Lõunasadamast Tootsi tuuleparki. Transport toimub peamiselt õhtusel ja öisel ajal, alustades Paldiskist liikumist ajavahemikus 19.00–22.00. Vedude eeldatav kestus on kokku kolm kuud.
Kategooriad: Eesti uudised

Pressiteade: Algas tuulegeneraatorite suurte osade vedu Paldiski Lõunasadamast Tootsi tuuleparki

Transpordiamet - 8. Aprill 2024 - 9:33
Laupäeval, 6. aprillil algas tuulegeneraatorite suurte mõõtmetega osade vedu Paldiski Lõunasadamast Tootsi tuuleparki. Transport toimub peamiselt õhtusel ja öisel ajal, alustades Paldiskist liikumist ajavahemikus 19.00–22.00. Vedude eeldatav kestus on kokku kolm kuud.
Kategooriad: Eesti uudised

Aafrikast saabuv õhumass toob Eestisse suvised soojakraadid

Ilmajaam.ee - 7. Aprill 2024 - 17:14
Aafrikast saabuv soe õhumass tõstab Eestis õhutemperatuurid paariks päevaks kahekümne kraadini ja mõnel pool omajagu kõrgemalegi.
Kategooriad: Eesti uudised

Tõuseb tugev tuul

Ilmajaam.ee - 7. Aprill 2024 - 10:31
Keskkonnaagentuur andis saartele ja suuremale osale Mandri-Eestist esimese taseme tuulehoiatuse.
Kategooriad: Eesti uudised

Ettevaatust: öötundidel varitseb maanteedel kiilasjääoht

Ilmajaam.ee - 6. Aprill 2024 - 18:17
Transpordiameti teatel tuleb öötundidel paiguti arvestada kiilasjääohuga.
Kategooriad: Eesti uudised

Eesti Maanteemuuseum otsib toitlustusteenuse pakkujat

Transpordiamet - 5. Aprill 2024 - 11:59
Transpordiamet otsib Eesti Maanteemuuseumi toitlustusteenuse pakkujat järgmiseks viieks aastaks, et pakkuda teenust nii muuseumi külastajatele kui ka töötajatele.
Kategooriad: Eesti uudised

24. juuli ekstreemumid 2014-2024

AastaMaks.KeskmineMin.
202427,9°C20,87°C14,3°C
202321,8°C15,37°C6,0°C
202221,6°C17,51°C13,3°C
202123,6°C16,85°C5,5°C
202020,3°C14,41°C6,2°C
201927,8°C20,15°C10,5°C
201829,7°C22,02°C13,4°C
201723,9°C16,48°C5,4°C
201625,5°C19,40°C14,4°C
201521,1°C16,27°C11,3°C
201430,2°C22,18°C12,2°C

Keskkonnaagentuuri ennustus

15...20°C
21...29°C
13...19°C
21...30°C
12...19°C
21...27°C
12...19°C
19...24°C

Tänane kuufaas

84,8% on kuu nähtav.
11 päeva on noorkuuni.
Kahanev kuu

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

UV-indeks

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 28,3°C (1938) ja külmem 6,7°C (1971).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,4°C (1914) ja külmem 3,4°C (1968).

Facebook

Keskkonnaagentuuri hoiatused

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk