Eesti uudised

Eesti läbis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kohustusliku auditi heade tulemustega

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 14:25
15.–22. aprillini toimus Eestis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO – International Maritime Organization) kohustuslik audit.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet hoiatab: lumi ja lörts on muutnud teeolud väga keeruliseks

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:51
Jätkuvalt talvised ilmaolud on kaasa toonud intensiivse lume- ja lörtsisaju. Talvised teeolud valitsevad hetkel peamiselt Kesk-Eestis ja põhjarannikul, kus saju tõttu on teepinnad lumised ja libeduse oht on väga suur.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet hoiatab: lumi ja lörts on muutnud teeolud väga keeruliseks

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:51
Jätkuvalt talvised ilmaolud on kaasa toonud intensiivse lume- ja lörtsisaju. Talvised teeolud valitsevad hetkel peamiselt Kesk-Eestis ja põhjarannikul, kus saju tõttu on teepinnad lumised ja libeduse oht on väga suur.
Kategooriad: Eesti uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:08
Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke.
Kategooriad: Eesti uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:08
Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke.
Kategooriad: Eesti uudised

Aprillitaevas 2024, 2. osa

Astronoomia.ee - 21. Aprill 2024 - 21:42

Kerasparvede paraadile!

Nagu juba aprillikuu loo 1. osast näha oli, on Messier’ maratoni järjepidevus otustatud sedapuhku ühel häälel pooleli jätta, kuna selle järjekorras peale M70-t olevast järgmisest kümnekonnast liikmest on mitmed aprillikuus „komandeeringus” ja ei kvalfitseeru öösiti vaadeldavateks. Teisalt, just aprillis on lisaks Skorpioni nähtava osa suhteliselt headele vaatlusvõimalustele võimalik üleni üle vaadata ka Skorpioni naaber Maokandja. Asi selles, et Maokandja suurt ja paremale kaardu poolkaarekujulist, ehkki tuhmipoolsete tähtedega põhjapoolset, ülemist osa, jätkub pimedal ajal nii kevadesse, suvesse kui sügisesse. Umbes sama lugu on ka Mao läänepoolse osaga. See-eest aga Maokandja tähtkuju lõunapoolne osa küünib Eestis umbes horisondini välja ja on samamoodi vaid talve lõpuosa ja kevadkuude hommikutel (enne valgeid öid) vaadeldav nagu ka Skorpioni üle silmapiiri kerkiv osa seal kõrval paremal. Üle vaatamise vajaduse osas tuleb silmas pidada ennekõike süvataeva objektide uurimist; eks ikka ennekõike seoses Messier’ objektidega. Kõik puha kerasprved, kusjuures.

Skorpion: M4 ja M80

Alustame Skorpioni nähaoleva osaga, see on väiksem ja mahutab sega vähem. Kuid kerasparved mahutavad omakorda ikaagi päris palju tähti. Skorpionis on neid Messierkataloogi liikmetena kaks tükki.

Punaka tooniga Antaaresest vaid 1.3 kraadi lääne pool (paremal) paikneb kerasprv M4. Asudes 5600 valgusaasta kaugusel, on M4 puhul tegu Maale lähima kerasparvega, heledus 5,8 tähesuurust. Eestis kerkib M4 sama kõrgele (madalale) kui Antaares. Nii et siinmail pole lootustki püüda seda palja silmaga vaadelda, kuigi heleduse näit viitaks justkui piiripealsele olukorrale. Teisalt, kui üldiselt on kerasparved kümnete tuhandete valgusaastate kaugusel, peab antusd aspektis ikkagi suhteliselt tuhm olev M4 küllalt kesine kerasparv olema. Lähedus Antaaresele lihtsustab M4 teleskoobis leidmist, kuid eks madal asend rikub pidu ka teleskoobivaatluse aspetis. Lõunapoolsemates maades, kus M4 kõrgemale ulatub, on üsna kerge paljusid parve liikmeid üksteisest vaatluslikult eristada, seda tegi ka Messier’.

Teine sama kataloogi kerasparv Skorpionis on M80. See asub juba kerasparvede jaoks „normaalsel” kaugusel, ümmarguselt on see 33 000 valgusaastar. Heledus on 2 tähesuurust väiksem kui M4 puhul. M80 on samui Antaaresele suunalt lähedane, 4 kraadi. Teine orientiir on Akrab (beeta Sco), 2.6 tähesuurust (mitte segi ajada Akrabist allapoole jääva ja pisut heledama tähega Dschubba (delta Sco). Poolel nurkvahemaal Antaarese ja Akrabi vahel (kummagi poolt 4 kraadi) M80 paiknebki. Antud kerasparv kerkib Tartus kuni 9 kraadi kõrgusele.

Aga kui kõrgele tõuseb Antaares? Võttes asukohaks Tartu, siis kulmineerub Antaares 5 ja poole kraadi kõrgusel nagu ka M4.

Maokandja: M19 ja M62

Kui juba Antaares jälle meil külas on ja eeldatavalt umbes otse lõunasuunal, siis nüüd liigume mitte paremale, M4 poole, vaid vastupidi, vasakule ehk itta. Kuskil 7 ja poole kraadi kraadi juures leiame uue kerasparve. Ainult see pole enam Skorpioni, vaid juba Maokandja piirides olev objekt M19. Kui meenutada, siis märtsikuu loos sai seda juba mainitud kui küllalt madalal asuvat kerasparve ja eks see nii ongi. M19 maksimaalne kõrgus (Tartust vaadates küünib 6 kraadi lähedale, pisut.pisut enam kui M4 puhul.
Samuti kuu aja eest mainitud teine Maokandja madalatest kerasparvedest, M62, asub nii Maokandja tähtkuju lõunapiiri kui ka Eesti vaatleja jaoks lõunahorisondi lähedal. M19-ga võrreldes on M62 lõunasuuna korral 4 kraadi madalamal ja tartust vaadates 2 kraadi horisondist kõrgemal. Põhja-eestis on M62 kõrgus 1 kraad. No ei julge anda vekslit, et M62 (heledus 6.5 tähesuurus) pole kindlasti teleskoobis vaadeldav, kuid isiklikult pole kunagi viitsinud seda ka piki silmapiiri otsima hakata. Heledused on M19 korral 6.8 ja M62 puhul 6.5 tähesuurust. M19 kaugus asub 29 000 valgusaasta kaugusel ja M62 kaugus Maast on 22 000 valgusaastat. M62 on üks esimesi kerasparvi, mille keskel mõõdetav suur ainetihedus viitas mustale augule parve tsentris.
M19 jätab kerasparve kohta küllalt lapiku mulje. Järeldus, et parve liikmed pöörlevad kiiresti peamiselt ühes tasandis selle tsentri ümber oleks arvatavsti ennatlik, selle vaatlusliku aprillinalja viskab kosmiline tolm.

Kerasparved Maokandjas ja Skorpionis

Kerasparved Maokandjas ja Skorpionis

Maokandja: M9 ja M107

Võsainglast mängides: „kella 11 suunas” M19-st paikneb järgmine madalale jääv Maokandja kerasparv M9. Parvede nurkvahemaa on umbes 8 ja pool kraadi. M9 on alumises kulminatsioonis veidi vähem kui 15 kraadi kõrgusel, nii et väga hull asi siin polegi. M9 on suunalt suhteliselt lähedal Amburil tähtkuju piiridele ja seega ka Galaktika tsentrile. Polegi väga paha: M9 asub Linnutee tsentraalselt mustast august umbes 5 ja poole tuhande valgusaasta kaugusel, Maast aga on M9 26 000 valgusaastat eemal. M9 näiv koguheledus on lähedane Neptuunile: 7.8 tähesuurust.

Taas pöördume abi saamiseks Antaarese poole. Kui see asub lõunasuunal, siis lükkame teleskoopi temast veidi üle 13 kraadi kõrgemale ja „avastame” järjekordse Maokandja kerasparve M107. M107 pakub kerasparve kohta suhteliselt hõredat vaatepilti. 21 000 valgusaasta kaugusel olev kerasparv asub (teleskoobis) vaatemiseks juba üsnagi sobival kõrgusel. Kui võtta „reeperiks 2.5 tähesuuruse heledusega täht Han (tseeta Oph), siis M107 asub sellest 2.5 kraadi eemal (allpool ja paremal).

Maokandja: veel kolm kerasparve

Veel kõrgemal Maokandjas paiknevad kerasparved M14, (vasakul) ning M10 ja M12 (paremal, viimased kaks on ka suhteliselt lähestikku). Neid objekte saab aga kenasti vaadelda ka edaspidi, isegi sügisõhtuti. Lähtudes Maokandja heldaimast ja kõrgeimast tähest Ras Alhague (alfa Oph), liigume käändekoordinaati mööda ligi 15 kraadi allapoole ja jõuamegi kerasparveni M14, kaugus 29 000 valgusaastat.

Püüame leida kerasparve M10. Selleks fikseerime tähest Ras Allhague 6.5 kraadi eemale (paremale ja veidi allapoole) jääva järgmise heledama tähe kappa Oph. Liikudes nüüd taas umbex 14 kraadi allapoole, leiame kerasparve M10, kaugus 15 000 valgusaastat. Pisut üle 3 kraadi üles ja paremale liikudes peaks edasi leidma kerasparve M12, kaugus 23 000 valgusaastat. Kolmest heledaim on M10.

Lüriidid

Lüriidid on 1 paljudest metepoorivooludest, kuid siiski arvestatavate hulgst. Meteoorid on nähtavad aprilis, maksimumiga 22. aprillil. Lüriidid on seotud komeediga C/1861 G1 (Thatcher). See komeet on parajasti perioodiga 415.5 aastat Päikese ümber tiirutamas ja praegu ta periheeli ligiduses ei ole. Ometi on komeedi laiendatud orbiidi see osa, millega Maa aprillis kokku puutub, piisavalt „prügine”, et muuta üha lühenev aprilliöö ilusamaks. Kas pole huvitav: prügi on ilu allikas!

Siinkohal tasub märkida, et kuigi absoluutsetes võrdlustes mitte väga tihe, on lüriidid siiski tugevaim meteoorivool, mis on seotud selliste, juba küllaltki pikaperioodiliste komeetidega. Tegemist on juba väga ammuse teadaoleva vooluga, esimesed andmed pärinevad juba aastast 687 eKr.

Lüriid aprillitaevas

Lüriid aprillitaevas

Lüriidide meteoorivool on mingil määral vaadeldav kogu aprliili teise poole, kuid maksimum peaks esinema 21-se aprilli ööl vastu 22. aprilli. Ennustatav tunniarv on 18 kandis, kuid võimalikud on ka positiivsed üllatused. Mõni lüriidide esindaja võib ka päris hele olla.

Lüriidide radiant paikneb Lüüra ja Herkulese tähtkujude piirimail. Nagu mitmete teiste meteoorivooludega, on ka lüriidid paremini näha hommikupoole ööd, sest radiant kerkib öö edenedes üha kõrgemale. Tõsi küll, väga tihedat meteooride sadu lüriidide puhul ei eeldata, kuid kannatlik vaatleja peaks siiski üht-teist nägema ja prügi peos hoidma, et see soovide soovimise käigus kiirelt minema visata. Umbes nii soovitas igatahes Tõnisson. Lüriidid on küllaltki kiired taevalaotuses liikuma, nii et soovija peab nobe olema.

Jällegi saab teha huvitava vahekokkuvõtte seoses prügiga: oota prügi ilmumist ja viska omalt poolt prügi juurdegi! Kuid kõik peaks olema ju loogiline: läheneb järjekordne „Teeme ära”-propagandalaupäevak!

Aga Kuu, see alaline meteooride vaenlane? Ega seis just parim ei ole. Kuu on lähenemas täisfaasile, mis saabub 24. aprilli varastel tundidel. Kuigi täiskuu ei käi aprillis nii kõrgelt kui talvekuudel, on segav mõju kahjuks täiesti arvestatav. Loota tuleb heledatele meteooridele.

Virmaliste võimalikusest

3. märtsi õhtu oli tänavu üldiselt selge. Taevast vaatepilti täiendasid ka korralikud virmalised. Virmalised on seotud ebastabiilsete protsessidega Päikese pinnal ja selle lähedastes sisekihtides. Päikese diferntsiaalne pöörlemine ja magnetväli põhustavad aeg-ajalt jahedamate piirkondade, laikude tekkimise. Laikude piirkonnas on Päikese fotosfääri ehk nähtava pinna temperatuur ümbritsevast (5800 kraadi) märksa madalam, 4 ja 5 tuhande kraadi vahel. Justkui kompensatsiooniks võib just laikude kandis ette tulla küllaltki võimsaid ehk energgeetilisi plahvatusi, kus peamiselt prootonitest koosnev laetud osakeste pilv Päikesest eemale kihutab. Kui nende osakeste teele jääb ette Maa, siis astub mängu Maa (geo)magnetväli, mis juhib üldiselt osakesi Maa atmosfäärist eemale. Kuid geomanetpooluste ümbruses võimaldab magnetvälja kuju prootonite voo spiraalitades langemise Maa atmosfääri. Nüüd algab vastastikmõjustus Maa atmosääri koostisosakestega. Kuna kusagile peab kaasatoodud energia kuluma, on üks võimalusi valguse eraldumine ehk ergastatud õhumolekulide helendumine. Nähtuse nimetus ongi virmalised.

Päikese laikude ja laikude gruppide suurem arvukus ehk Päikese aktiivsus taastub mitte ülima täpsusega, kuid ligikaudu 11-aastaste perioodidega. Ka käesolev, 2024. aastal ongi Päike aktiivne, seega võinalusi virmalisteks on (sh lähematel aegadel) edaspidigi. Virmalisi saab aga suhteliselt suure tõenäosusega ennustada alles ligikaudu 2 päeva ette, siis kui Päikeselt on juba uus portsjon prootoneid „õiges” suunas välja lennanud. Päris tähelepanuta ei tasu sellega seoses jätta ka lähiöid.

Veel kvasari ehitamisest ehk rohepöörde täienduseks

Aprillikuu loo esimeses osas sisaldas ka törts rohejuttu kvasarite ehitamisest. Vahepeal oleme saanud selle idee kohta arvukalt palavaid toetuskirju. Soovijate arv kvasarit isiklikult tegema minna lausa ummistab postkastid, nii et isegi „näoraaamatu” lehti tuleb sulgeda. Läbivaks murekohaks on aga jäänud käppade küünduvuse küsimus – Andromeeda galaktika suur kaugus ehk kõrgus. Nojah, 2.5 miljonit valgusaastat ikkagi kõrgust; eks need Andromeeda kääbuskaaslased ole kah suurusjärgult sama kaugel ja kõrgel.

Kuid mured on selleks, et neid lahendada: on juba esitatud hanked ja projektid uute ning senisest kõrgemate redelite ning platvormide ehitamiseks ning tulevikus ka massitoodangusse paiskamiseks. Võib öelda, et tegelikult on nende konsruktsioonide ehitustegevusegagi juba alustatud. Nii et esimesed kvasariplatvormid peaksid peatselt töösse rakenduma; kõige esimese ja uhiuue rohekõrgusplatvormi ametlik esitlus on plaanitud juba sügiseks ühel veel täpselt koalitsioonilepingus kokkuleppimata õhtul Võidu väljakul, peale päevast uhket sissejuhatavat europaraadi. Andromeeda asub siis öötaevas soodsas asendis ning rohekosmose arenduse uus etapp võib alata. Seistes kindlalt roheredelite süsteemist koostatud platvormi ülemisel tasemel, on nii M31 kui selle 2 kaaslast väljavalitud isikutel parajasti käeulatuses. Väidetavalt. Kuid pidupäeva ootel tuleb meil kui alatiselt kõigele kuulekal rahvamassil rihma pingutada: nii tulevasel uhiuuel kvasaril kui roheplatvormidel on kahtlemata oma kõrge hind!

Aprillikuu lõpu suunas

Kohe-kohe saabub „kahe habeme tähtpäev” ehk 22. aprill. Kohe järgmine päev on jüripäev, 23. aprill. Edasi tuleb 24. aprill, aprillikuu soojarekordi päev. 25. aprill on markusepäev. 30. aprill on jällegi naljapäev. Ühtlasi ettevalmistuspäev kas volbrinõidumiseks või paraadiks. Aitab kah. Niipalju siis aprillikuust.

Õigus, 1 lubadus oli veel. Võõrkeelse looga seoses. Mis seal ikka. Väsinud linnakärast, suundutakse metsa, kus on ka jõeke. Meesterahva hooleks jääb jalgsi jões sumades paadi vedamine, kala püüdmine, turul käimine ja palju muud. Kodune daam küpsetab hoolega, korraldab üha uhkeid pidusid ja kui mehel aega üle jääb, siis võtab ka tema pidudest osa. Lõpp hea, kõik hea. Kui on.

Johhaidii!

Kategooriad: Eesti uudised

ETTEVAATUST LIIKLUSES ⟩ Tihe lörtsisadu muudab liiklusolud keeruliseks

Ilmajaam.ee - 21. Aprill 2024 - 17:53
Esmaspäeval muudavad lörts, lumi ja vihm ning tugev tuul liiklusolud keeruliseks, hoiatab keskkonnaagentuur.
Kategooriad: Eesti uudised

Lähipäevade ilm püsib veel jahedapoolne ja paiguti lörtsisajune

Ilmajaam.ee - 20. Aprill 2024 - 22:58
Lähipäevil veel lörtsisadudeta ei pääse ja ka termomeetrinäidud jäävad tagasihoidlikuks.
Kategooriad: Eesti uudised

Lähenev madalrõhkkond toob pühapäevaks tugevamat tuult

Ilmajaam.ee - 20. Aprill 2024 - 21:56
Ukraina kohalt läheneva aktiivse madalrõhkkonna toel paisub pühapäeval tuul tugevamaks.
Kategooriad: Eesti uudised

Suverehvid all? Transpordiamet täna õhtul ja homme hommikul autorooli istuda ei soovita

Ilmajaam.ee - 19. Aprill 2024 - 15:28
Keskkonnaagentuuri andmetel on oodata ilmamuutust, mis toob kaasa talvisemad teeolud.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet hoiatab: teeolud muutuvad talvisemaks

Transpordiamet - 19. Aprill 2024 - 15:19
Keskkonnaagentuuri andmetel on oodata ilmamuutust, mis toob kaasa talvisemad teeolud. Täna pärastlõunal jõuab Ida- ja Kagu-Eestisse lume- ja lörtsisadu, mis liigub edasi loode suunas, laienedes õhtuks Põhja-Eestisse. Lumesadu jätkub läbi öö ning laupäeval on Eesti ida- ja põhjaosas oodata lörtsi- ja lumehooge.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet hoiatab: teeolud muutuvad talvisemaks

Transpordiamet - 19. Aprill 2024 - 15:19
Keskkonnaagentuuri andmetel on oodata ilmamuutust, mis toob kaasa talvisemad teeolud. Täna pärastlõunal jõuab Ida- ja Kagu-Eestisse lume- ja lörtsisadu, mis liigub edasi loode suunas, laienedes õhtuks Põhja-Eestisse. Lumesadu jätkub läbi öö ning laupäeval on Eesti ida- ja põhjaosas oodata lörtsi- ja lumehooge.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiameti Tallinna teenindusbüroo on 02.-03. mail suletud

Transpordiamet - 19. Aprill 2024 - 10:02
2.–3. mail on remonttööde tõttu ajutiselt suletud Transpordiameti Tallinna teenindusbüroo aadressil Heli tänav 6.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiameti Tallinna teenindusbüroo on 02.-03. mail suletud

Transpordiamet - 19. Aprill 2024 - 10:02
2.–3. mail on remonttööde tõttu ajutiselt suletud Transpordiameti Tallinna teenindusbüroo aadressil Heli tänav 6.
Kategooriad: Eesti uudised

Sünoptik: pange vaim valmis, varsti saab lumememm jälle jalule

Ilmajaam.ee - 18. Aprill 2024 - 19:31
Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi lähipäevil miinuskraadidest veel lahti ei saa ning oodata on ka lumesadu.
Kategooriad: Eesti uudised

Paikuse–Tammuru lõigu km 0,0–5,79 põhiprojekti eskiisprojekti avalikustamine

Transpordiamet - 18. Aprill 2024 - 15:36
Transpordiamet teatab riigitee nr 19277 Paikuse–Tammuru km 0,0–5,79 lõigu põhiprojekti eskiisprojekti avalikustamisest.
Kategooriad: Eesti uudised

Paikuse–Tammuru lõigu km 0,0–5,79 põhiprojekti eskiisprojekti avalikustamine

Transpordiamet - 18. Aprill 2024 - 15:36
Transpordiamet teatab riigitee nr 19277 Paikuse–Tammuru km 0,0–5,79 lõigu põhiprojekti eskiisprojekti avalikustamisest.
Kategooriad: Eesti uudised

Neljapäeval võib paiguti lörtsi sadada

Ilmajaam.ee - 17. Aprill 2024 - 22:43
Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi tuleb neljapäeval kuni kaheksa kraadi sooja, paiguti võib vähest vihma ja lörtsi sadada.
Kategooriad: Eesti uudised

Tallinna–Rapla–Türi maantee keskpiire asendatakse kummipostidega

Transpordiamet - 17. Aprill 2024 - 14:29
Transpordiamet otsustas mitte jätkata Tallinna–Rapla–Türi maantee km-l 17,6–21 paigaldatud keskpiirde katseprojektiga ja piirde eemaldada. Samas võtame kasutusele meetmeid, et teelõik liiklejatele oleks ohutu ja seetõttu paigaldame keskpiirde asemel painduvad püsttähised ehk kummipostid.

Kategooriad: Eesti uudised

Tallinna–Rapla–Türi maantee keskpiire asendatakse kummipostidega

Transpordiamet - 17. Aprill 2024 - 7:29
Transpordiamet otsustas mitte jätkata Tallinna–Rapla–Türi maantee km-l 17,6–21 paigaldatud keskpiirde katseprojektiga ja piirde eemaldada. Samas võtame kasutusele meetmeid, et teelõik liiklejatele oleks ohutu ja seetõttu paigaldame keskpiirde asemel painduvad püsttähised ehk kummipostid.

Kategooriad: Eesti uudised

17. juuli ekstreemumid 2014-2024

AastaMaks.KeskmineMin.
202428,3°C21,35°C14,6°C
202326,4°C19,56°C13,8°C
202219,2°C14,01°C7,1°C
202129,8°C22,13°C12,5°C
202026,0°C18,67°C7,4°C
201923,1°C16,48°C8,5°C
201832,0°C24,28°C15,0°C
201720,4°C15,35°C6,1°C
201623,3°C16,80°C12,6°C
201519,6°C15,03°C8,1°C
201424,1°C18,45°C9,9°C

Keskkonnaagentuuri ennustus

13...18°C
19...24°C
14...18°C
18...23°C
13...18°C
19...25°C
12...18°C
19...24°C

Tänane kuufaas

88,1% on kuu nähtav.
19 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

UV-indeks Tallinn-Harku

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 29,4°C (1939) ja külmem 6,4°C (1989).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,7°C (1882) ja külmem 44,0°C (1987).

Facebook

Keskkonnaagentuuri hoiatused

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk