Eesti uudised

Loodusvaatlus ⟩ Lumekasukas ehmatas linde

Ilmajaam.ee - 23. Aprill 2024 - 15:27
Möödunud nädala neljapäeval kattis metsavaheteedel lompe jääkaas ning metsadest, mida mõne linnu seiramiseks läbisin, oli justkui katk üle käinud. Nii vaikseid aprillikuiseid laasi pole minu kõrvad veel kuulnud.
Kategooriad: Eesti uudised

Meteoroloogiliste ilmaradarite olulisus kvaliteetsete ilmaprognooside valmimisel

Ilmateenistus.ee - 23. Aprill 2024 - 15:20

Keskkonnaagentuuri üheks oluliseks ülesandeks on tagada inimestele kõrge kvaliteediga ja täpne ilmaprognoos ning varajased hoiatused. Selle tagamiseks on vaja võimalikult palju kvaliteetseid andmeid, kogu seiresüsteem aga koosneb erinevatest tehnoloogiatest, mis üksteist täiendavad.

Olulist sisendit vaatlusandmete kogumise, lühiennustuste ja pikemate prognooside koostamiseks annavad ilmaradarid. Radariandmete üha suurem integreerimine mudelprognoosidesse ja järjest pikenevad aegread võimaldavad tõsta veelgi ennustuste täpsust ning kasutada radariandmeid sademete klimatoloogias.

Praegu on Eestis kasutusel kaks ilmaradarit, mis asuvad Harkus (ehitusaasta 2009) ja Sürgaveres (ehitusaasta 2008). Nende maksimaalne mõõteala katab küll kogu Eesti, kuid kaugemate piirkondade andmete kvaliteet on siiski madalam.

Sademed on ajas ja ruumis kõige ebaühtlasema jaotusega meteoroloogiline element. Ajalooliselt on sademeid mõõdetud maapealsete sadememõõtjatega. Eestis on kõrge kvaliteediga sademeid mõõtvaid ametlikke meteoroloogiajaamasid suurusjärgus 40 (aastate lõikes on arv muutunud), seega umbes üks jaam 1000 km2 kohta. Selliselt mõõdetud sademete kogused ei ole ruumis esinduslikud, eriti just lühiajaliste ja tugevate sadude arvestuses, mille mõju samas on väga suur. 

Üheks ohtlikumaks ja järjest enam kahju toovaks nähtuseks on suvised äikesetormid koos rahe, tugeva tuule ja üleujutusi põhjustava vihmaga. Taoliste tormide tüüpiline ulatus Eestis on 20–30 km2, mis tähendab, et valdav osa suviseid tugevaid sadusid jääb maapealsetel jaamadel nägemata. Näiteks Saksamaal, kus on seitse korda tihedam maapealsete jaamade võrgustik (ca üks jaam 150 km2 kohta), on näidatud, et lühiajalised tugevad sajud (üle 25 mm 1 h jooksul) satuvad jaamast üle minema ainult 17% juhtudest. See tähendab, et 83% tugevatest sadudest läheb jaamadest mööda, Eesti puhul tõenäoliselt veelgi rohkem, arvestades meie hõredamat jaamade võrgustikku. Teisalt on aga jaamadest saadavad maapealsed mõõtmised asendamatud radariandmete valideerimiseks.

Radariandmed koos äikesedetektoriga registreeritud välgulöökidega

Radariandmed koos äikesedetektoriga registreeritud välgulöökidega.

Üks olulisemaid operatiivtöö eesmärke ongi tuvastada ja ennustada paduvihmade, tugevate äikesetormide ja rahesadude liikumist. Radar võimaldab tuvastada äikesetormi juba selle tekkefaasis, enne kui äikesedetektor välgulööke registreerib. Samuti saab jälgida tormi tugevnemist ja nõrgenemist. Purustavate raheteradega rahesajud nagu oli 2023. aastal Saaremaal Sõrve poolsaarel, hakkavad tõenäoliselt tulevikus Eestis sagenema. Täpsemad radariandmed aitaksid taoliste tormide trajektoore täpsemini ja varem hinnata, võimaldades tormi teele jäävatel inimestel varem reageerida ja nii oma vara paremini kaitsta.

Lisaks reaalajas ilmaradari andmete kasutusele on neid võimalik kasutada ka klimatoloogilistes rakendustes. Tänu nendele andmetele on võimalik luua üksikasjalikumaid analüüse ja seeläbi ka täpsemaid tuleviku kliimaprojektsioone, eriti mis puudutavad väiksemal skaalal toimuvaid protsesse. Radarite kasutuselevõtt on oluliselt tõstnud arusaama tormide tekkeprotsessidest ja nende esinemisest ruumis ning ajas.

Radariandmete kasutajaskond on suur. Kõigil on võimalik vaadata möödunud kolme tunni radarimõõtmise tulemusi ja järgmise 1,5 tunni lühiennustust Keskkonnaagentuuri veebilehelt www.ilmateenistus.ee. Huvi andmete vastu on suur – radarilehe külastuste arv on viimastel aastatel ulatunud keskmiselt 2–3 miljonini (sh korduvad külastused). Kõige aktiivsemalt kasutatakse radariandmeid suviste tormide ajal, siis on päevaste külastuste arv ulatunud 65 000-ni. Lisaks tavakasutajatele on radariandmetel oluline roll transpordisektoris (sh lennundus, maismaatransport, merendus), energeetikas, põllumajanduses ja muudes valdkondades. 

Lisaks eelnevatele kasutusvaldkondadele on Keskkonnaagentuuris hetkel käimas projekt tuleohukaardi uuendamiseks, kus ka radariandmed ühe sisendina kasutusse võetakse. Seni on tuleohukaart Eestis põhinenud maapealsete sademejaamade andmetel ja selle ruumiline lahutusvõime ning täpsus on selle tõttu olnud väga piiratud. Uus lahendus võimaldab tõsta tuleohukaardi täpsust üle-eestiliselt.

Keskkonnaagentuuril on kavas SEME3 projektist uuendada Harku radar ning paigaldada Saaremaale kolmas ilmaradar. Selle tulemusena saaks olema kvaliteetsete andmetega kaetud 80% Eesti maismaast. Lähitulevikus on plaanis paigaldada ilmaradarid ka Kirde- ja Kagu-Eestisse. Radarivõrgu investeeringud aitavad tagada senisest veel kiiremad ja täpsemad hoiatused ekstreemsete ilmanähtuste korral, kaitstes seeläbi inimeste vara ja tervist. 

Autorid: Keskkonnaagentuuri radarmeteoroloogia peaspetsialistid Jorma Rahu ja Tanel Voormansik

The post Meteoroloogiliste ilmaradarite olulisus kvaliteetsete ilmaprognooside valmimisel appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Kategooriad: Eesti uudised

23. aprilli ilm aastatel 2005-2023

Ilm.ee - 23. Aprill 2024 - 12:57
Kategooriad: Eesti uudised

Algas registreerimine mootorrattaeksamitele

Transpordiamet - 23. Aprill 2024 - 12:46
Sellest nädalast on avatud A-kategooria sõidueksamile registreerimine Transpordiameti e-teeninduses ja büroodes. Esimesed sõidueksamid toimuvad juba 02. mail 2024.
Kategooriad: Eesti uudised

Algas registreerimine mootorrattaeksamitele

Transpordiamet - 23. Aprill 2024 - 12:46
Sellest nädalast on avatud A-kategooria sõidueksamile registreerimine Transpordiameti e-teeninduses ja büroodes. Esimesed sõidueksamid toimuvad juba 02. mail 2024.
Kategooriad: Eesti uudised

23. aprillil jäävad ennelõunased B-kategooria sõidueksamid tee- ja ilmaolude tõttu ära

Transpordiamet - 23. Aprill 2024 - 8:44
Täna, 23. aprilli ennelõunal jäävad B-kategooria eksamid tee- ja ilmaolude tõttu ära. Kõik, kelle eksamid ära jäetakse, saavad riigilõivuvabalt uue eksamiaja.
Kategooriad: Eesti uudised

23. aprillil jäävad ennelõunased B-kategooria sõidueksamid tee- ja ilmaolude tõttu ära

Transpordiamet - 23. Aprill 2024 - 8:44
Täna, 23. aprilli ennelõunal jäävad B-kategooria eksamid tee- ja ilmaolude tõttu ära. Kõik, kelle eksamid ära jäetakse, saavad riigilõivuvabalt uue eksamiaja.
Kategooriad: Eesti uudised

ÄIKESEOHT ⟩ Lähipäevil tuleb kuni 15 kraadi sooja

Ilmajaam.ee - 22. Aprill 2024 - 16:08
Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi tuleb lähipäevil kuni 15 kraadi sooja.
Kategooriad: Eesti uudised

Eesti läbis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kohustusliku auditi heade tulemustega

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 14:25
15.–22. aprillini toimus Eestis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO – International Maritime Organization) kohustuslik audit.
Kategooriad: Eesti uudised

Eesti läbis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kohustusliku auditi heade tulemustega

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 14:25
15.–22. aprillini toimus Eestis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO – International Maritime Organization) kohustuslik audit.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet hoiatab: lumi ja lörts on muutnud teeolud väga keeruliseks

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:51
Jätkuvalt talvised ilmaolud on kaasa toonud intensiivse lume- ja lörtsisaju. Talvised teeolud valitsevad hetkel peamiselt Kesk-Eestis ja põhjarannikul, kus saju tõttu on teepinnad lumised ja libeduse oht on väga suur.
Kategooriad: Eesti uudised

Transpordiamet hoiatab: lumi ja lörts on muutnud teeolud väga keeruliseks

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:51
Jätkuvalt talvised ilmaolud on kaasa toonud intensiivse lume- ja lörtsisaju. Talvised teeolud valitsevad hetkel peamiselt Kesk-Eestis ja põhjarannikul, kus saju tõttu on teepinnad lumised ja libeduse oht on väga suur.
Kategooriad: Eesti uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:08
Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke.
Kategooriad: Eesti uudised

NB! Internetis müüdavad isetehtud sõidukite numbrimärgid on ebaseaduslikud

Transpordiamet - 22. Aprill 2024 - 10:08
Transpordiametini on üha enam jõudnud infot liikluses olevatest sõidukitest, millel kasutatakse keelatud numbrimärke.
Kategooriad: Eesti uudised

22. aprilli ilm aastatel 2005-2023

Ilm.ee - 22. Aprill 2024 - 9:08
Kategooriad: Eesti uudised

21. aprilli ilm aastatel 2005-2023

Ilm.ee - 21. Aprill 2024 - 23:27
Kategooriad: Eesti uudised

Aprillitaevas 2024, 2. osa

Astronoomia.ee - 21. Aprill 2024 - 21:42

Kerasparvede paraadile!

Nagu juba aprillikuu loo 1. osast näha oli, on Messier’ maratoni järjepidevus otustatud sedapuhku ühel häälel pooleli jätta, kuna selle järjekorras peale M70-t olevast järgmisest kümnekonnast liikmest on mitmed aprillikuus „komandeeringus” ja ei kvalfitseeru öösiti vaadeldavateks. Teisalt, just aprillis on lisaks Skorpioni nähtava osa suhteliselt headele vaatlusvõimalustele võimalik üleni üle vaadata ka Skorpioni naaber Maokandja. Asi selles, et Maokandja suurt ja paremale kaardu poolkaarekujulist, ehkki tuhmipoolsete tähtedega põhjapoolset, ülemist osa, jätkub pimedal ajal nii kevadesse, suvesse kui sügisesse. Umbes sama lugu on ka Mao läänepoolse osaga. See-eest aga Maokandja tähtkuju lõunapoolne osa küünib Eestis umbes horisondini välja ja on samamoodi vaid talve lõpuosa ja kevadkuude hommikutel (enne valgeid öid) vaadeldav nagu ka Skorpioni üle silmapiiri kerkiv osa seal kõrval paremal. Üle vaatamise vajaduse osas tuleb silmas pidada ennekõike süvataeva objektide uurimist; eks ikka ennekõike seoses Messier’ objektidega. Kõik puha kerasprved, kusjuures.

Skorpion: M4 ja M80

Alustame Skorpioni nähaoleva osaga, see on väiksem ja mahutab sega vähem. Kuid kerasparved mahutavad omakorda ikaagi päris palju tähti. Skorpionis on neid Messierkataloogi liikmetena kaks tükki.

Punaka tooniga Antaaresest vaid 1.3 kraadi lääne pool (paremal) paikneb kerasprv M4. Asudes 5600 valgusaasta kaugusel, on M4 puhul tegu Maale lähima kerasparvega, heledus 5,8 tähesuurust. Eestis kerkib M4 sama kõrgele (madalale) kui Antaares. Nii et siinmail pole lootustki püüda seda palja silmaga vaadelda, kuigi heleduse näit viitaks justkui piiripealsele olukorrale. Teisalt, kui üldiselt on kerasparved kümnete tuhandete valgusaastate kaugusel, peab antusd aspektis ikkagi suhteliselt tuhm olev M4 küllalt kesine kerasparv olema. Lähedus Antaaresele lihtsustab M4 teleskoobis leidmist, kuid eks madal asend rikub pidu ka teleskoobivaatluse aspetis. Lõunapoolsemates maades, kus M4 kõrgemale ulatub, on üsna kerge paljusid parve liikmeid üksteisest vaatluslikult eristada, seda tegi ka Messier’.

Teine sama kataloogi kerasparv Skorpionis on M80. See asub juba kerasparvede jaoks „normaalsel” kaugusel, ümmarguselt on see 33 000 valgusaastar. Heledus on 2 tähesuurust väiksem kui M4 puhul. M80 on samui Antaaresele suunalt lähedane, 4 kraadi. Teine orientiir on Akrab (beeta Sco), 2.6 tähesuurust (mitte segi ajada Akrabist allapoole jääva ja pisut heledama tähega Dschubba (delta Sco). Poolel nurkvahemaal Antaarese ja Akrabi vahel (kummagi poolt 4 kraadi) M80 paiknebki. Antud kerasparv kerkib Tartus kuni 9 kraadi kõrgusele.

Aga kui kõrgele tõuseb Antaares? Võttes asukohaks Tartu, siis kulmineerub Antaares 5 ja poole kraadi kõrgusel nagu ka M4.

Maokandja: M19 ja M62

Kui juba Antaares jälle meil külas on ja eeldatavalt umbes otse lõunasuunal, siis nüüd liigume mitte paremale, M4 poole, vaid vastupidi, vasakule ehk itta. Kuskil 7 ja poole kraadi kraadi juures leiame uue kerasparve. Ainult see pole enam Skorpioni, vaid juba Maokandja piirides olev objekt M19. Kui meenutada, siis märtsikuu loos sai seda juba mainitud kui küllalt madalal asuvat kerasparve ja eks see nii ongi. M19 maksimaalne kõrgus (Tartust vaadates küünib 6 kraadi lähedale, pisut.pisut enam kui M4 puhul.
Samuti kuu aja eest mainitud teine Maokandja madalatest kerasparvedest, M62, asub nii Maokandja tähtkuju lõunapiiri kui ka Eesti vaatleja jaoks lõunahorisondi lähedal. M19-ga võrreldes on M62 lõunasuuna korral 4 kraadi madalamal ja tartust vaadates 2 kraadi horisondist kõrgemal. Põhja-eestis on M62 kõrgus 1 kraad. No ei julge anda vekslit, et M62 (heledus 6.5 tähesuurus) pole kindlasti teleskoobis vaadeldav, kuid isiklikult pole kunagi viitsinud seda ka piki silmapiiri otsima hakata. Heledused on M19 korral 6.8 ja M62 puhul 6.5 tähesuurust. M19 kaugus asub 29 000 valgusaasta kaugusel ja M62 kaugus Maast on 22 000 valgusaastat. M62 on üks esimesi kerasparvi, mille keskel mõõdetav suur ainetihedus viitas mustale augule parve tsentris.
M19 jätab kerasparve kohta küllalt lapiku mulje. Järeldus, et parve liikmed pöörlevad kiiresti peamiselt ühes tasandis selle tsentri ümber oleks arvatavsti ennatlik, selle vaatlusliku aprillinalja viskab kosmiline tolm.

Kerasparved Maokandjas ja Skorpionis

Kerasparved Maokandjas ja Skorpionis

Maokandja: M9 ja M107

Võsainglast mängides: „kella 11 suunas” M19-st paikneb järgmine madalale jääv Maokandja kerasparv M9. Parvede nurkvahemaa on umbes 8 ja pool kraadi. M9 on alumises kulminatsioonis veidi vähem kui 15 kraadi kõrgusel, nii et väga hull asi siin polegi. M9 on suunalt suhteliselt lähedal Amburil tähtkuju piiridele ja seega ka Galaktika tsentrile. Polegi väga paha: M9 asub Linnutee tsentraalselt mustast august umbes 5 ja poole tuhande valgusaasta kaugusel, Maast aga on M9 26 000 valgusaastat eemal. M9 näiv koguheledus on lähedane Neptuunile: 7.8 tähesuurust.

Taas pöördume abi saamiseks Antaarese poole. Kui see asub lõunasuunal, siis lükkame teleskoopi temast veidi üle 13 kraadi kõrgemale ja „avastame” järjekordse Maokandja kerasparve M107. M107 pakub kerasparve kohta suhteliselt hõredat vaatepilti. 21 000 valgusaasta kaugusel olev kerasparv asub (teleskoobis) vaatemiseks juba üsnagi sobival kõrgusel. Kui võtta „reeperiks 2.5 tähesuuruse heledusega täht Han (tseeta Oph), siis M107 asub sellest 2.5 kraadi eemal (allpool ja paremal).

Maokandja: veel kolm kerasparve

Veel kõrgemal Maokandjas paiknevad kerasparved M14, (vasakul) ning M10 ja M12 (paremal, viimased kaks on ka suhteliselt lähestikku). Neid objekte saab aga kenasti vaadelda ka edaspidi, isegi sügisõhtuti. Lähtudes Maokandja heldaimast ja kõrgeimast tähest Ras Alhague (alfa Oph), liigume käändekoordinaati mööda ligi 15 kraadi allapoole ja jõuamegi kerasparveni M14, kaugus 29 000 valgusaastat.

Püüame leida kerasparve M10. Selleks fikseerime tähest Ras Allhague 6.5 kraadi eemale (paremale ja veidi allapoole) jääva järgmise heledama tähe kappa Oph. Liikudes nüüd taas umbex 14 kraadi allapoole, leiame kerasparve M10, kaugus 15 000 valgusaastat. Pisut üle 3 kraadi üles ja paremale liikudes peaks edasi leidma kerasparve M12, kaugus 23 000 valgusaastat. Kolmest heledaim on M10.

Lüriidid

Lüriidid on 1 paljudest metepoorivooludest, kuid siiski arvestatavate hulgst. Meteoorid on nähtavad aprilis, maksimumiga 22. aprillil. Lüriidid on seotud komeediga C/1861 G1 (Thatcher). See komeet on parajasti perioodiga 415.5 aastat Päikese ümber tiirutamas ja praegu ta periheeli ligiduses ei ole. Ometi on komeedi laiendatud orbiidi see osa, millega Maa aprillis kokku puutub, piisavalt „prügine”, et muuta üha lühenev aprilliöö ilusamaks. Kas pole huvitav: prügi on ilu allikas!

Siinkohal tasub märkida, et kuigi absoluutsetes võrdlustes mitte väga tihe, on lüriidid siiski tugevaim meteoorivool, mis on seotud selliste, juba küllaltki pikaperioodiliste komeetidega. Tegemist on juba väga ammuse teadaoleva vooluga, esimesed andmed pärinevad juba aastast 687 eKr.

Lüriid aprillitaevas

Lüriid aprillitaevas

Lüriidide meteoorivool on mingil määral vaadeldav kogu aprliili teise poole, kuid maksimum peaks esinema 21-se aprilli ööl vastu 22. aprilli. Ennustatav tunniarv on 18 kandis, kuid võimalikud on ka positiivsed üllatused. Mõni lüriidide esindaja võib ka päris hele olla.

Lüriidide radiant paikneb Lüüra ja Herkulese tähtkujude piirimail. Nagu mitmete teiste meteoorivooludega, on ka lüriidid paremini näha hommikupoole ööd, sest radiant kerkib öö edenedes üha kõrgemale. Tõsi küll, väga tihedat meteooride sadu lüriidide puhul ei eeldata, kuid kannatlik vaatleja peaks siiski üht-teist nägema ja prügi peos hoidma, et see soovide soovimise käigus kiirelt minema visata. Umbes nii soovitas igatahes Tõnisson. Lüriidid on küllaltki kiired taevalaotuses liikuma, nii et soovija peab nobe olema.

Jällegi saab teha huvitava vahekokkuvõtte seoses prügiga: oota prügi ilmumist ja viska omalt poolt prügi juurdegi! Kuid kõik peaks olema ju loogiline: läheneb järjekordne „Teeme ära”-propagandalaupäevak!

Aga Kuu, see alaline meteooride vaenlane? Ega seis just parim ei ole. Kuu on lähenemas täisfaasile, mis saabub 24. aprilli varastel tundidel. Kuigi täiskuu ei käi aprillis nii kõrgelt kui talvekuudel, on segav mõju kahjuks täiesti arvestatav. Loota tuleb heledatele meteooridele.

Virmaliste võimalikusest

3. märtsi õhtu oli tänavu üldiselt selge. Taevast vaatepilti täiendasid ka korralikud virmalised. Virmalised on seotud ebastabiilsete protsessidega Päikese pinnal ja selle lähedastes sisekihtides. Päikese diferntsiaalne pöörlemine ja magnetväli põhustavad aeg-ajalt jahedamate piirkondade, laikude tekkimise. Laikude piirkonnas on Päikese fotosfääri ehk nähtava pinna temperatuur ümbritsevast (5800 kraadi) märksa madalam, 4 ja 5 tuhande kraadi vahel. Justkui kompensatsiooniks võib just laikude kandis ette tulla küllaltki võimsaid ehk energgeetilisi plahvatusi, kus peamiselt prootonitest koosnev laetud osakeste pilv Päikesest eemale kihutab. Kui nende osakeste teele jääb ette Maa, siis astub mängu Maa (geo)magnetväli, mis juhib üldiselt osakesi Maa atmosfäärist eemale. Kuid geomanetpooluste ümbruses võimaldab magnetvälja kuju prootonite voo spiraalitades langemise Maa atmosfääri. Nüüd algab vastastikmõjustus Maa atmosääri koostisosakestega. Kuna kusagile peab kaasatoodud energia kuluma, on üks võimalusi valguse eraldumine ehk ergastatud õhumolekulide helendumine. Nähtuse nimetus ongi virmalised.

Päikese laikude ja laikude gruppide suurem arvukus ehk Päikese aktiivsus taastub mitte ülima täpsusega, kuid ligikaudu 11-aastaste perioodidega. Ka käesolev, 2024. aastal ongi Päike aktiivne, seega võinalusi virmalisteks on (sh lähematel aegadel) edaspidigi. Virmalisi saab aga suhteliselt suure tõenäosusega ennustada alles ligikaudu 2 päeva ette, siis kui Päikeselt on juba uus portsjon prootoneid „õiges” suunas välja lennanud. Päris tähelepanuta ei tasu sellega seoses jätta ka lähiöid.

Veel kvasari ehitamisest ehk rohepöörde täienduseks

Aprillikuu loo esimeses osas sisaldas ka törts rohejuttu kvasarite ehitamisest. Vahepeal oleme saanud selle idee kohta arvukalt palavaid toetuskirju. Soovijate arv kvasarit isiklikult tegema minna lausa ummistab postkastid, nii et isegi „näoraaamatu” lehti tuleb sulgeda. Läbivaks murekohaks on aga jäänud käppade küünduvuse küsimus – Andromeeda galaktika suur kaugus ehk kõrgus. Nojah, 2.5 miljonit valgusaastat ikkagi kõrgust; eks need Andromeeda kääbuskaaslased ole kah suurusjärgult sama kaugel ja kõrgel.

Kuid mured on selleks, et neid lahendada: on juba esitatud hanked ja projektid uute ning senisest kõrgemate redelite ning platvormide ehitamiseks ning tulevikus ka massitoodangusse paiskamiseks. Võib öelda, et tegelikult on nende konsruktsioonide ehitustegevusegagi juba alustatud. Nii et esimesed kvasariplatvormid peaksid peatselt töösse rakenduma; kõige esimese ja uhiuue rohekõrgusplatvormi ametlik esitlus on plaanitud juba sügiseks ühel veel täpselt koalitsioonilepingus kokkuleppimata õhtul Võidu väljakul, peale päevast uhket sissejuhatavat europaraadi. Andromeeda asub siis öötaevas soodsas asendis ning rohekosmose arenduse uus etapp võib alata. Seistes kindlalt roheredelite süsteemist koostatud platvormi ülemisel tasemel, on nii M31 kui selle 2 kaaslast väljavalitud isikutel parajasti käeulatuses. Väidetavalt. Kuid pidupäeva ootel tuleb meil kui alatiselt kõigele kuulekal rahvamassil rihma pingutada: nii tulevasel uhiuuel kvasaril kui roheplatvormidel on kahtlemata oma kõrge hind!

Aprillikuu lõpu suunas

Kohe-kohe saabub „kahe habeme tähtpäev” ehk 22. aprill. Kohe järgmine päev on jüripäev, 23. aprill. Edasi tuleb 24. aprill, aprillikuu soojarekordi päev. 25. aprill on markusepäev. 30. aprill on jällegi naljapäev. Ühtlasi ettevalmistuspäev kas volbrinõidumiseks või paraadiks. Aitab kah. Niipalju siis aprillikuust.

Õigus, 1 lubadus oli veel. Võõrkeelse looga seoses. Mis seal ikka. Väsinud linnakärast, suundutakse metsa, kus on ka jõeke. Meesterahva hooleks jääb jalgsi jões sumades paadi vedamine, kala püüdmine, turul käimine ja palju muud. Kodune daam küpsetab hoolega, korraldab üha uhkeid pidusid ja kui mehel aega üle jääb, siis võtab ka tema pidudest osa. Lõpp hea, kõik hea. Kui on.

Johhaidii!

Kategooriad: Eesti uudised

15. juuni ekstreemumid 2014-2024

AastaMaks.KeskmineMin.
202415,6°C10,56°C4,3°C
202327,7°C18,98°C5,8°C
202220,9°C15,43°C10,6°C
202121,8°C15,65°C9,5°C
202025,8°C17,95°C10,7°C
201923,7°C16,49°C10,3°C
201825,5°C17,42°C6,9°C
201722,9°C14,67°C3,8°C
201623,8°C15,57°C4,3°C
201518,9°C13,18°C7,1°C
201417,7°C12,45°C5,3°C

Keskkonnaagentuuri ennustus

6...14°C
15...20°C
8...14°C
18...24°C
12...16°C
18...23°C
9...15°C
19...25°C

Tänane kuufaas

61,0% on kuu nähtav.
22 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

UV-indeks Tallinn-Harku

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 31,2°C (1964) ja külmem 1,7°C (1928).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,7°C (1998) ja külmem 0,1°C (1965).

Facebook

Keskkonnaagentuuri hoiatused

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk