Eesti uudised

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi talv märtsis veel ei taandu ning valmis tuleb olla ka alla kümne kraadi langevateks külmapügalateks.

Veebruar oli Eesti keskmisena normist soojem ja pisut kuivem, päikesepaistet jagus pikaajalisest keskmisest vähem. Jäävihm muutis mitmel päeval teed-tänavad uisuväljadeks ja veebruari viimastel päevadel mähkis ilm meid uduloori.

Veebruaris valitses normist soojem ilm. Kuu jooksul oli vaid üks lühem periood (7.02–12.02), mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi alla normi. Eriliselt soe oli kuu viimane kolmandik – ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli vaid üksikutel päevadel miinuspoolel. Pikas andmereas (al 1922) on veebruari viimane kolmandik soojuselt kuuendal kohal.

Maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti 25. veebruaril Valgas, kui termomeetrinäit tõusis +7,6 kraadini. Minimaalne õhutemperatuur mõõdeti 9. veebruaril Narvas, mil termomeeter näitas -24,7 kraadi. Eesti keskmine õhutemperatuur oli veebruaris -1,3 kraadi, mis on normist 2,5 kraadi soojem. Sama soe oli ka möödunud aasta veebruar.

Sulailma ja vihmasadude tõttu sulas lumikate kiirelt. Enamikus kohtades jõudis lumi kuu teisel poolel täielikult sulada. Spordiaasta tähtsündmus, Tartu Maraton, sai siiski peetud. Kuu lõpuni jagus lund vaid seal, kus seda oli juba varasemalt rohkem. Kõige paksem oli lumekiht Kagu-Eestis Tuulemäel, kus see ulatus 16. veebruaril 45 sentimeetrini.

Veebruaris sadas nii lund, lörtsi kui ka vihma. Kuu esimesel poolel mitmel pool sadanud jäävihm muutis teed-tänavad uisuväljadeks ja nii mõnigi sõit lõppes kraavis. Lisaks teedele kattusid jääkihiga kõikvõimalikud pinnad, alates autodest kuni elumajade akendeni.

Kõige sajusemad paigad võrreldes pikaajalise keskmisega olid Kihnu, Kunda ja Ristna (sadas 115% normist). Kõige vähem sadas normiga võrreldes Tõraveres, Valgas ja Viljandis (vastavalt 63, 70 ja 73% pikaajalisest keskmisest). Eesti keskmisena sadas 37 mm (norm 39 mm).

Päikesepaistelisi tunde oli enam saartel ja Kirde-Eestis. Kõige vähem oli päikest näha Lõuna-Eestis. Eesti keskmisena oli päikesepaistet 47 tundi, mis on 75% normist (paljuaastane keskmine 63 tundi).

Info soojematest oludest on jõudnud ka kaugetel maadel viibivate ränduriteni, mitmel pool on märgatud lõunast tagasi saabuvaid linnuliike.

Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Külli Loodla

The post Veebruar kostitas meid jäävihmaga ja mähkis uduloori appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Täna, 1. märtsil alustasid tööd Tallinna ringtee Jüri–Luige teelõigul muutuva teabega liiklusmärgid. Teelõigul asub 14 kiirus- ja hoiatusmärki ja neli infotablood, mis hakkavad juhte hoiatama eesolevate ummikute ja halvenenud teeolude eest.

Täna, 1. märtsil alustasid tööd Tallinna ringtee Jüri–Luige teelõigul muutuva teabega liiklusmärgid. Teelõigul asub 14 kiirus- ja hoiatusmärki ja neli infotablood, mis hakkavad juhte hoiatama eesolevate ummikute ja halvenenud teeolude eest.

Nädalavahetusel kerkib õhutemperatuur mõlemal päeval kuni 8 soojakraadini ja pühapäevaks lubatakse ilusat päikesepaistelist ilma. Paarist päikeselisest ja soojemast ilmast tuleks viimast võtta, sest märtsi teises pooles muutub ilm jälle talvisemaks.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi on lähipäevil tulemas päikeselised ja soojad ilmad.

Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev kaugseireteenus – üleujutusalade operatiivne ja statistiline kaardirakendus. Teenuse eesmärgiks on eelkõige siseveekogudest lähtuvate üleujutusalade operatiivne tuvastamine, samas võimaldab teenus saada üleujutuste kohta ka statistilist infot minevikus toimunud üleujutuste kohta.

Üleujutuste kaugseireteenus on avalikustatud Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee. Kaardirakendus võimaldab siseveekogude ja mererannikuga seotud üleujutusalasid ja nende ulatuse muutumist jälgida igaühel üsna operatiivselt, vastavalt satelliitide ülelendudele igapäevaselt või üle päeva. Statistiline teenus näitab, kui tihti mingi ala on olnud üle ujutatud alates aastast 2015. Teenus annab olulist infot, millistel aladel Eestis on oht vee alla jääda.

„Praeguse suurvee tingimustes on veega kaetud paljude jõgede lammialad, kus muul ajal aastas vett ei ole. Üleujutuste kaugseireteenus võiks abiks olla selliste alade kaardistamisel ja planeeringute koostamisel, et vältida ehitamist sinna, kus on reaalselt üleujutusoht,“ ütleb Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk. Hetkel on kaardilt hästi näha Kasari jõe alamjooksu, Keila, Pedja ja Emajõe lammialade ning Soomaa üleujutused. Sulailmad koos vihmadega on pannud jõgedes liikuma ka jää, mis omakorda võib ummistuse tekkides põhjustada jõe ääres üleujutust nagu juhtus ootamatult selle aasta jaanuaris Loo alevikus. Kaardirakendusest on võimalik tuvastada ka selliste sündmuste korduvus edaspidi.

Satelliidid ei lenda üle Eesti päris iga päev, vaid enamasti üle päeva ja alati ei kata see pilt tervet Eestit. Kuid siseveekogudest põhjustatud üleujutused on üldiselt nö aeglase iseloomuga, seega võimaldab isegi ööpäevast pikem ajaline samm neid ujutusalasid piisava täpsusega kaardistada. Mererannikul tekivad ja kaovad üleujutused tavaliselt kiiremini ja seetõttu ei pruugi satelliidipilt neid alati tabada. Praeguses olukorras, kus osa Eestit on veel lume ja jääga kaetud, võivad operatiivteenuse väljundid olla neis piirkondades ebatäpsed, sest algoritm võib lund ja jääd pidada veeks.

Teenuse algoritm tunneb Sentinel-1 satelliidipildilt ära põhimõtteliselt igasuguse piisavalt suure veepeegli olenemata selle sügavusest, sh ka vee, mis kevadiste sulailmade või suviste äkksadude järgselt katab põldusid. Teenuse käivitamisfaasis on esialgu välja jäetud avatud vesi kohtades, mis pole seotud siseveekogude ja rannikualadega. Statistilise usaldusväärsuse suurenemisel, nt satelliitide lisandumisel saab teenusesse lisada ka muid avatud veega kaetud alasid. Operatiivsel avatud vee ulatuse kaardirakendusel kuvatakse avatud vee ulatust viimase satelliidi ülelennu hetkel mererannikul, järvedes (90 suuremat) ning jõgede luha aladel. Satelliidipildi täpsus ehk ruumiline lahutus on 5×20 meetrit, operatiivse ja statistilise teenuse toimimise täpsem kirjeldus on leitav veebilehel.

Satelliitkaugseire operatiivne ja statistiline teenus arendati koostöös TalTechi meresüsteemide instituudi teadlastega ja see põhineb 2020. aastal lõppenud kaugseire RITA projekti raames välja töötatud prototüübil, tööd rahastas Kliimaministeerium.

The post Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev üleujutuste kaugseireteenus appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Keskkonnaagentuuri ja Grid Raveni koostöö eesmärgiks on uurida tuuleprognoosi täpsuse tõstmise võimalusi masinõppe meetodite abil. Koostöö keskendub teadmiste jagamisele osapoolte vahel – Keskkonnaagentuur ilmavaatluste ja -prognoosimise valdkonnas, Grid Raveni panuseks on masinõppe oskusteabe jagamine.

Tänapäeval saadakse ilmaprognoosid numbriliste ilmamudelite abil, mis baseeruvad atmosfääri liikumist kirjeldavate võrrandite lahendamisel numbriliste meetoditega. Mudelite ruumiline eraldusvõime ehk resolutsioon jääb enamasti 2–10 kilomeetri vahele, mille puhul kasutatakse arvutuste tegemisel mitmesuguseid lihtsustusi. See võimaldab saada järgmiste päevade prognoosi mõistliku ajakulu ja kvaliteediga. Kui on vajadus täpsema prognoosi järele, eeldab see kõrgema ruumilise eraldusvõime (alla kilomeetri) kasutamist, mille rakendamisel on vaja kasutada keerulisemat metoodikat ning võimsamat arvutusressurssi. Siinkohal tuleb appi masinõppemeetodite kasutamine, mis võimaldavad mudelite keerukaid algoritme asendada kiiremate ja tõhusamate lahendustega.

Koostöös Grid Raveniga soovime edaspidi parandada tuule kiiruse ja suuna prognooside täpsust väga kõrge eraldusvõimega aladel, arvestades seejuures maastiku eripärasid ja seal esinevaid tingimusi (mets, ehitised jne). Selleks paigaldatakse teatud kohtadesse tuule mõõtmispunktid, mis annavad esinevatest tuuletingimustest võimalikult realistliku pildi. Saadud andmeid võrreldakse lähedal paikneva ilmavaatlusjaama andmetega ning erinevate mudelite poolt väljaarvutatud tulemustega. Resultaadina saab luua uusi meetodeid kvaliteetsemate tuule prognooside koostamiseks ning see võimaldab ilmateenuste efektiivsust ja kvaliteeti tõsta.

Keskkonnaagentuuril on hea meel õppida koos projektipartneriga uusi võtteid ja võimalusi, kuidas ilmaprognoosimist kvaliteetsemaks muuta. Samuti on võimalik saadud kogemust kasutada mitmetes erinevates valdkondades nagu energeetika, transport, põllumajandus, ehitus, turism, ürituste korraldamine jm. Näiteks energeetikasektoris ilmast tingitud energiakadude vähendamine nii selle tootmisel, viimisel tarbijani kui ka energia tarbija vaatepunktist lähtudes. Transpordis ohtlike ilmastikunähtuste (halb nähtavus, libedad teeolud jne) täpsem ja ajakohasem prognoosimine.

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Ivar Ansper

The post Keskkonnaagentuur alustab aastast koostööd tehnoloogiaettevõttega Grid Raven appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Keskkonnaagentuuri prognoosi järgi on neljapäeval olulise sajuta ilm ja sooja tuleb kuni neli kraadi.

Kevadehõnguline veebruar on viinud Eestist lumevaiba nagu tina tuhka ja märtsi esimeseks nädalalõpuks lubab Lõuna-Eestis juba kuni kümne soojakraadi.

Möödunud laupäeva öistele tuulepuhangutele järgnes kevadehõnguline pühapäev. Soojakraadid ja märtsiilmeline päike panid juba ukselävel kahtlema, kas karvakraega parka on sellisel päeval just kõige õigem kehakate. Jalga said aga kindlalt kummikud, sest sula tõttu mudast ja veest puudust polnud, kuigi kõndimiseks valisin valdavalt kuivemaid paiku.

Keskkonnaagentuuri prognoosi kohaselt on teisipäeval pilves ilm ja mitmel pool üle Eesti sajab vihma.

Pühapäeva, 25. veebruari hommikuks olid Sauga ja Audru jõed tõusnud ööpäevaga enam kui meetri võrra ning veetase Audru hüdromeetriajaamas purustas varasema veebruarikuu rekordi. Lõuna-Eestis on samuti oodata uusi veebruarikuu veetaseme rekordeid ning sulailmade jätkudes kogub suurvesi hoogu juurde.

Veebruari viimasel nädalavahetusel sadas kõige rohkem Lääne-Eestis. Vilsandi rannikujaamas mõõdeti sajuhulgaks 16 mm, see on ligi pool sellest, mis tavaliselt terve veebruari jooksul sajab. Lõuna-Eestis oli sademeid vähem – sajusummad jäid vahemikku 2–5 mm. Plusskraadid on sulatanud hoolega olemasolevat lumikatet ka Ida- ja Kagu-Eestis. Päev pärast Eesti Vabariigi 106. aastapäeva oli lund kõige rohkem Lõuna-Eesti piiril Tuulemäel 23 cm, Tudus 16 cm ning Jõhvis 18 cm. Mujal vaatlusväljakutel on lumi valdavalt sulanud.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Sandra Loo sõnul on ka jõed sulale vastavalt reageerinud. „Tõusevad veetasemed ning suureneb vooluhulk. Jää on sulamas ning vesi tungib peale. Kõrge veetasemega kaasneb üldjuhul ka kiire veevool,“ lisab Loo ja palub jõgede läheduses olla tavapärasest ettevaatlikum.

Kirumpää hüdromeetriajaamas Võhandu jõel on senine veebruarikuu kõrgeim veetase – 99 cm – ületatud, hetkel on veetase 116 cm üle graafiku nulli ja tõus on stabiliseerunud. Taheva hüdromeetriajaamas Mustjõel on tänaseks veetase 307 cm üle graafiku nulli, mis on ligi 20 cm kõrgem senisest veebruarikuu maksimaalsest veetasemest. Tõus jätkub ka Oore hüdromeetriajaamas, kus eelmise aasta suurveeaegne veetaseme tipp on praeguseks ületatud 4 cm-ga.

Audru, Nurme ja Luguse hüdromeetriajaamades on kiire veetaseme tipp praeguseks saavutatud ja sarnase tasemega nagu nädal aega tagasi. Küll aga purunes ühe cm-ga senine Audru veebruarikuu maksimaalne veetaseme rekord – uus kõrgeim veetase 303 cm üle graafiku nulli. Nurmes jäi senisest veebruari rekordist puudu 1 cm. Ka Lõve, Luguse ja Leisi jõgedel saarte vesikonnas, Vääna jõel ja Kesk-Eesti väiksematel jõgedel kui ka Tarvastu ning Õhne jõel on veetase pööranud praeguseks langusele. Kloostrimetsa hüdromeetriajaamas on veetase langenud jääsulu taandumise tõttu.

Möödunud aastal tõid esimese suurvee kaasa jaanuarikuu sulailmad, kui ületati pikaajalised jaanuarikuu veetaseme maksimumid Korela, Taheva, Audru ja Nurme hüdromeetriajaamades.

Ilmaprognoos lubab sula jätkumist ning jõgedesse liigub lähipäevadel vett juurde.

Vaata ka lumikatte paksust ja jõgede viimase 24h veetaseme seisude muutusi.

The post Nädalavahetuse sula ning vihmasajud tõid kaasa jõgede suurvee alguse appeared first on Keskkonnaagentuur | ILM.

Keskkonnaagentuuri andmetel sadas nädalavahetusel mitmel pool Eestis nii palju vihma ja sulas lund, mille tulemusel ületas veetase osal jõgedel veebruari senise rekordi.

5. märts 2024 kell 18:15–19:30

Jaan Pelt

“Tehistaip ja astronoomilised andmed.”

Astronoom Jaan Pelti peab loengu, kus tuleb juttu sellest, kuidas tehistaip aitab teadlastel töödelda ja interpreteerida astronoomilisi andmeid, olgu nendeks siis Galileo Galilei joonistused või suured taevaülevaated.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

26. veebruar 2024 kell 19:00–21:00
27. veebruar 2024 kell 19:00–21:00
28. veebruar 2024 kell 19:00–21:00
29. veebruar 2024 kell 19:00–21:00
1. märts 2024 kell 19:00–21:00
2. märts 2024 kell 19:00–21:00
3. märts 2024 kell 19:00–21:00

Veebruari koolivaheajal vaatame taevasse ning uurime taevakehasid.

Vaatluste toimumised sõltuvad ilmast, ürituse toimumise kohta avaldatakse info igal toimumispäeval kell 18 Tartu tähetorni Facebooki lehel ja kodulehel.

Vaatluse ajal on tähetorni tasuta sissepääs.

Skandinaaviat ja Läänemerd katab esmaspäeval madalrõhuala, mille servas sajab Eestis vihma ja lörtsi.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi tuleb vabariigi aastapäev korralike plusskraadidega, kuid vihmane. Teed võivad olla libedad.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognoosi järgi kerkivad lähipäevil õhusooja maksimumud üheksa kraadi juurde.

Seoses Eesti Vabariigi 106. aastapäeva Kaitseväe paraadiga Tallinnas Vabaduse väljakul 24. veebruaril kehtestatakse Tallinna lähi- ja lähenemisalas mehitatud ja mehitamata õhusõidukite opereerimisele lennupiirangud.