Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 5 tundi 28 minutit tagasi

Osale kaldapääsukeste uuringu tulemusi tutvustaval seminaril

11. Jaanuar 2019 - 15:09

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 15. jaanuaril kell 10.00-12.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis (Aleksandri 14) seminari, kus tutvustab kaldapääsukeste rakendusuuringu tulemusi.

Seminaril osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine siin. Kohapeal jagame soovijatele juhendit "Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel" ja posterit.

Aastatel 2017-2018 viis ornitoloogiaühing läbi kaldapääsukeste üle-eestilise loenduse ja uuris nende pesitsusedukust. Koostasime kaldapääsukeste elupaiga majandamise juhendi kaevandus- ja ehitusettevõtjatele ning projektipartnerile AS Kunda Nordic Tsement kaldapääsukeste elupaikade majandamise plaanid.

Kaldapääsukese rakendusuuringute projekti rahastasid BirdLife International, Heidelberg Cement Grupp, AS Kunda Nordic Tsement ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekt viidi ellu BirdLife International ning Heidelberg Cement Grupp´i partnerlusprogrammi raames.

Lisainfo:
Liis Keerberg
Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht
liis.keerberg@eoy.ee
Tel 520 8967

Kesktalvine veelinnuloendus on 12.-13. jaanuaril

10. Jaanuar 2019 - 13:39

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel 12. ja 13. jaanuaril. Loenduse eesmärk on hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust.

Loendust tuleks teha veekogude ääres, oodatud on ka sisemaal talvitavate lindude vaatlused. Enne loenduse tegemist tutvu juhendiga, vaatluse planeerimisel arvesta kindlasti ilmaga. Andmed sisesta PlutoF töölaual, saada täidetud ankeet elektrooniliselt projektijuhile Leho Luigujõele (leho.luigujoe@gmail.com) või postiga Eesti Ornitoloogiaühingu aadressile Veski 4, Tartu linn, Tartu maakond, 51005 (märksõna "Talvitavad veelinnud").

Loenduse tegemise juhend, seirekohtade kaardid ja ankeet

Lisainfo:
Leho Luigujoe
projektijuht
Tel 507 9713 

Kevadine hanejaht ei lahenda põllumeeste probleeme

8. Jaanuar 2019 - 7:42

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.


Haned. Foto: Lea Tammik.

Eelmise aasta lõpus arutas riigikogu maaelukomisjon taas hanekahjude ja kevadise jahi teemat, kuid seekord ornitoloogiaühingut kaasamata. Keskkonnaministeerium saatis pärast istungit maaelukomisjonile kirja, kus tõdes, et seni kasutusel olevad heidutusmeetmed haneliste poolt tekitatud kahjustuste vältimiseks ei anna tulemusi. Samuti võttis ministeerium seisukoha, et "Eestis on heidutusjahi rakendamine täiendava heidutusmeetmena haneliste kahjustuste vältimiseks pilootprojektina põhjendatud", mõeldes heidutusjahi all kevadist hanejahti.

Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadrändel olevate lindude tapmine on ebaeetiline ja vastuolus loodushoiu põhimõtetega. Heidutusjaht ei annaks loodetavat tulemust, sest umbes poolest miljonist Eestis peatuvast hanest ja laglest mõnesaja linnu küttimine vähendaks lindude söödud kultuurtaimede kogust alla 0,1%.

"Kevadine lindude laskmine ei vii meid lahendustele lähemale. Endiselt puuduvad teadusuuringud, mis näitaksid, et jahtimine on tõhusam põllukultuuride kaitsmise viis kui lindude põllult peletamine leebemate vahenditega," sõnas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. "Otsusele kevadel linde tappa peab eelnema uuringutele põhinev mõjude hindamine, millised mittesurmavad meetodid toimivad ja mil määral. Näiteks ei ole Eestis veel rakendatud eraldi söödapõldude rajamist rändel olevatele lindudele. Haned ja lagled saaks minna söödapõldudele toituma minna siis, kui nad on teistelt põldudelt minema peletatud."

Ornitoloogiaühingu arvates on põllumeestele tekitatud kahjude vähendamiseks vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja rändel olevatele lindudele söödapõldude rajamine.

Lisainfo:
Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
Tel 5615 7088
veljo.volke@eoy.ee

Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

3. Jaanuar 2019 - 11:45

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg "Ökoloogika", mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastusest ajalehes. Möödunud kevadest pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik "Meie Eesti". Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma ekspertteadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega käsitleda.

"Oskus väärtustada ja kaitsta meid ümbritsevat keskkonda algab teadmistest. Selles on meedial tänapäeval üha suurem roll ning on väga oluline, et keskkonnateemasid kajastaksid erinevad väljaanded, tuginedes just oma ala asjatundjate arvamusele," nentis Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein. "Iga pisikene killuke informatsiooni laiendab meie silmaringi ja aitab mõista, väärtustada ning hoida meie looduskeskkonda."

Kirves vääriselupaikade kaitse takistajaile

Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenisid keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp aastatepikkuse vääriselupaikade kaitse takistamise eest. Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kaitset.

"Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev," tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. "VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud," loetles Tüür.

Keskkonnaühendused on probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud ning ka lõppenud aastal nende lahendamiseks oma abi ja koostööd pakkunud, millest keskkonnakirve pälvinud on seni keeldunud.

Riigimetsas peaksid VEPid olema kaitstud nii seaduse kui ka vastutustundliku metsanduse FSC standardi järgi. Kuna VEPid on kaardistamata, neid üha raiutakse. Nii pidi RMK möödunud aastal toimunud FSC auditi survel hakkama kiiruga vääriselupaiku inventeerima. Ent paraku pole see probleemi märkimisväärselt leevendanud – vanade loodusmetsade raie ka riigimetsas jätkub.

Teised teo ja kirve nominendid

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt veel jooginõude korduvkasutuse korraldamist avalikel üritustel ja Sindi paisu avamist kaladele.

Tugevat konkurentsi kirvetiitli saajale pakkus seekord Riigikogu, kes võttis vastu puidu masspõletamist võimaldava elektrituruseaduse muudatuse. EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsema teona veel välja Eesti Energia uue katse rajada Lüganuse valda Eesti suuruselt teine põlevkivikaevandus.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat kuueteistkümnendat korda. Keskkonnateo ja -kirve eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegevusi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis oma pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Lisainfo:
Tarmo Tüür
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Tel 5341 1020
E-post: tarmo@elfond.ee
www.eko.org.ee

Alanud aasta lind on öösorr

2. Jaanuar 2019 - 8:51

Äsja alanud aasta lind on öösorr. Järjekorras kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab 2019. aastal öösorri, tema elupaiku ja juhib tähelepanu linnu arvukust mõjutavatele teguritele.

Öösorr viibib praegu oma talvitusaladel Kagu- ja Lääne-Aafrikas ja naaseb Eestisse aprilli lõpus. Männikutes elav rästa suurune kirju lind eelistab tegutseda öösel. Päevavalgel püsib ta liikumatult ja sulandub ümbritsevasse keskkonda, mistõttu on öösorri näinud vähesed. Rohkem on teada linnu omapärane nurruv häälitsus, mida võib kuulda soojadel suveöödel.

Eesti pesitseb hinnanguliselt 10 000 – 20 000 öösorri paari ja vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse. Peamisteks arvukust mõjutavateks teguriteks peetakse elupaikade kadumist intensiivse metsamajandamise ja toiduks olevate putukate arvukuse vähenemist pestitsiidide kasutamise tõttu, samuti röövloomade saagiks langemist.

"Ilmselt on paljud kuulnud öösorri sorisevat laulu või märganud teda öisel teel tulede vihus ööliblikaid püüdmas, kuid liigi käekäik on senimaani ebaselge," põhjendas aasta linnu valikut projektijuht Aarne Tuule. "Liigi arvukuse üheks oluliseks mõjutajaks on muuhulgas öösorride hukkumine autoteedel. Eestis on lindude hukkumist liikluses vähe uuritud ja seetõttu võtame selle teema öösorriaastal varasemast enam luubi alla."

Kevadel hakkab ornitoloogiaühing koguma vaatlusi öösorridest, et täpsustada liigi levikut ja elupaigakasutust Eestis. Kavas on veel aasta lindu tutvustavad ettekandeõhtud ja suvised ööretked, kus loodusradadel üheskoos öösorre otsitakse. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Aasta linnuga saab tutvuda veebilehel www.eoy.ee/oosorr.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Aarne Tuule
Aasta linnu projektijuht
Eesti Ornitoloogiaühing
Tel 5800 2869
aarne.tuule@eoy.ee

Foto: Reet Sau.

Ilmus uus Hirundo number

27. Detsember 2018 - 11:39

Detsembris ilmus Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo teine number.

Värskest ajakirjast saab lugeda Olger Lehtsaare ja Tuul Sepa artiklit loomade linnastumise ja elutempo vahelistest seostest ning Ülo Väli kokkuvõtet talvitavate röövlindude arvukuse seirest.

Avaldatud on ka Margus Kirssi ja Ülo Väli ülevaade kalakotka toitumisbiotoopidest Eestis juhuvaatluse analüüsi põhjal ning Jaanus Aua ja Aarne Otsa artikkel urvalindude invasiooni dünaamikast eelmisel talvel Viljandimaal.

Ajakirja Hirundo artikleid saab lugeda veebis. Liikmetele saadame paberkandjal ajakirja postiga uuel aastal.

Hirundo on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas. Ajakirjas ilmuvad uurimistulemused ja käsitlused Eesti lindude arvukusest, levikust ja bioloogiast ning linnukaitse probleemidest. Hirundo ilmumist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium.

Pühadetervitus

21. Detsember 2018 - 14:03

Kontor on pühade ajal suletud

20. Detsember 2018 - 23:40

Eesti Ornitoloogiaühingu kontor on suletud 22. detsembrist kuni 1. jaanuarini. Sel ajal me üldtelefonile ei vasta, e-kirjadele vastame tööpäevadel.

Alates 2. jaanuarist on meie kontor taas avatud tööpäeviti kella 10-17.

Linnuatlas on aasta keskkonnateo kandidaat

13. Detsember 2018 - 12:21

Keskkonnaministeerium avalikustas täna aasta keskkonnateo 2018 kandidaadid ja avas rahvahääletuse. Aasta keskkonnateo üks kandidaat on Eesti Ornitoloogiaühingu koguteos "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus".

Aasta keskkonnateo rahvahääletus on avatud 26. detsembrini lehel www.keskkonnategu.ee/kandidaadid.

Linnuatlase näol on tegemist viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena.

Linnuatlasest leiab kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis. Raamatus on üle 660 kaardi, mis kirjeldavad iga liigi levikumustreid uue (2003–2009) ja vana (1976–1982) atlase koostamise ajal ning kahe atlaseperioodi võrdlust. Linnuatlase koostasid Jaanus Elts, Andrus Kuus, Eerik Leibak, toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

11. Detsember 2018 - 11:24

Avalik pöördumine peaministrile ja keskkonnaministrile 11.12.2018

Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.

Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni "Puhas planeet kõigile" ("A Clean Planet for All"), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks.

Eesti konkurentsitult suurim CO2 heite allikas on põlevkivisektor. 2017. aasta OECD keskkonnaraporti kohaselt on Eesti majandus OECD riikide võrdluses ülekaalukalt süsinikumahukaim. See tähendab, et majanduses toodetud hüvede kohta paiskame atmosfääri suurimas mahus kasvuhoonegaase ning ületame sellega OECD keskmist näitajat üle kahe korra. Ka ühe elaniku kohta on meie CO2 jalajälg Maailmapanga andmetel üks maailma suuremaid, olles oluliselt kõrgem kui näiteks naftariikidel Venemaal, Liibüal ja Iraanil.

Kui riigid, sh Eesti jätkavad senisel moel kasvuhoonegaaside õhku paiskamist, võib maailma kliima soojeneda võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga 1,5 kraadi võrra juba 2030. aastaks. Eestil jääb praegu puudu ambitsioonikusest eesmärkide ja tegevusplaanide seadmisel kliima- ja energiapoliitikas, kuigi selle vajalikkusele on viidanud nii rahvusvahelised organisatsioonid ja raportid kui ka Eesti enda kodanikuühendused ja teadlased. Eestil on võimalus olla maailma kliima tasakaalustamisse panustamisel esirinnas - liikuda põlevkivilt üle taastuvatele energiaallikatele, selmet keskenduda lühiajalisele majanduslikule kasule ning teha planeedile karuteene uute põlevkiviõlitehaste planeerimisega. Hääbuva fossiilkütuste sektori toetamise asemel tuleb eelistada keskkonnasäästlike majandusmudelite kasutuselevõttu. Selle keskmes on kahtlemata üleminek taastuvenergiale, mis on juba täna tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult mõttekas ning keskkonna heaolu seisukohast hädavajalik.

Nagu nendib ka meie president tänavuses jõulutervituses: oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta. Kutsume teid üles toetama selgesõnaliselt Euroopa Komisjoni vastu võetud visiooni puhtast planeedist ning astuma otsustavalt ja hoogsalt taastuvenergia ajastusse. Loodame selles teile!

Eestimaa Looduse Fond
Keskkonnaõiguse Keskus
Eesti Roheline Liikumine
Eesti Taastuvenergia Koda
Arengukoostöö Ümarlaud
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Eesti Ornitoloogiaühing
Balti Keskkonnafoorum
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex"
Nõmme Tee Selts
Läänerannik

Keskkond peab olema valimiste üks võtmeküsimusi

6. Detsember 2018 - 15:47

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) uurib eelseisvate Riigikogu valimiste valguses erakondadelt nende meelsust põletavamates keskkonnaküsimustes. Ühendused leiavad, et erakondade programmid peaksid sisaldama kõiki olulisi keskkonnaga seotud eesmärke ja konkreetseid lubadusi, sh kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning säästva metsanduse arendamiseks. Ühenduste koostatud poliitikasoovitustega saab tutvuda siin: www.eko.org.ee/tegevus/poliitikasoovitused.

"Senises avalikus diskussioonis on keskkonnateemad jäänud teenimatult tagaplaanile. Soovime näha, et erakonnad seaksid prioriteediks kliimamuutuse seisukohalt keskse küsimuse - põlevkivienergeetikale alternatiivide otsimise. Samavõrd tähtsad on ülemaailmse keskkonnakriisi valguses näiteks meie elurikkuse ja metsade hoidmine," nentis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Kärt Vaarmari. "Petlik on arvata, et kliimamuutus ning elurikkuse kadu meie majandust ning sotsiaalset heaolu ei mõjuta. Peaksime nende põletavate küsimustega tegelema märksa tõsisemalt juba täna, mitte lükkama ebamugavaid otsuseid tulevikku, kus nende jaoks on juba hilja."

Keskkonnaühendused on kaardistanud erakondade jaoks viis suuremat teemavaldkonda, milles tehtavad otsused on lähiaastatel kõige olulisemad: kliimamuutus ja energeetika, säästev metsandus, elurikkuse hoidmine maaomanike, kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös, õiglased keskkonnatasud, ning suurinvesteeringute nutikas planeerimine.

Muuhulgas rõhutavad ühendused, et tänavu oktoobris avaldatud ÜRO hoiatavast kliimaraportist lähtuvalt on selge, et Eesti energeetika peab vabanema põlevkivisõltuvusest. Põlevkivienergeetika sektor on suurim keskkonna saastaja ning CO2 emissiooni allikas Eestis. Samuti leiavad ühendused, et Eestist peab saama säästva metsanduse teerajaja, sest ainult nii tagame endale ja järeltulevatele põlvedele metsa, mis rahuldab nii majanduslikke kui ühiskondlikke vajadusi.

Ühtlasi saatsid keskkonnaühendused sel nädalal erakondadele keskkonnateemalised küsimused. Erakondade vastused avaldatakse koos ekspertide kommentaaridega, et aidata valijatel paremini mõista erakondade sihte ja seisukohti. Küsimused esitati nii energeetika, keskkonnatasude, metsanduse, suurarenduste kui ka elurikkuse hoidmise kohta. Küsimustega ning hiljem ka vastustega saab tutvuda siin: www.eko.org.ee/tegevus/poliitikasoovitused/kusimused.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Rohkem infot:
Kärt Vaarmari
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige
E-post: kart@elfond.ee
Tel: 527 4761

Aastalõpu koosviibimisel kuuleb seiklustest teadusekspeditsioonil

6. Detsember 2018 - 14:57

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid ja toetajaid traditsioonilisele aastalõpu koosviibimisele 20. detsembril kell 18.00 Baeri maja saalis.

Ettekandes "Väike "vaikne" Réunion: kuidas ühildada teadusekspeditsioon, rahvarahutused ja lindude vaatlemine" räägib Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi novembris toimunud ekspeditsioonist ja ootamatutest seiklustest Réunioni saarel.

Teadlaste põnevast retkest on juttu olnud ka portaalis Novaator ja ETV saates Ringvaade.

Ettekandele järgneb vaba oleng, pakume teed, kohvi ja suupisteid.

Baeri maja asub Tartus Veski 4. Sissepääs prii.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
Tel 742 2195
eoy@eoy.ee

Hankel osalemise kutse

5. Detsember 2018 - 12:27

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas uuesti välja hanke "Natura linnualade linnustiku inventuurid 2019" (viitenumber 203380).

Hankega otsime linnustiku inventuuride läbiviijaid Sirtsi ja Tudusoo, Otepää, Loode-Peipsi ning Räpina linnualadel 2019. aastal.

Hankega saab tutvuda riigihangete registris aadressil riigihanked.riik.ee. Pakkumuste esitamine tähtaeg on 18.12.2018.

Linnustiku inventuure rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Margus Ots
EOÜ juhatuse liige

Eesti Ornitoloogiaühing tunnustab parimaid metsise joonistajaid

23. November 2018 - 12:56

Eesti Ornitoloogiaühing annab 23. novembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis üle auhinnad parimatele aasta linnu joonistajatele ja avab näituse.

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud aasta linnu joonistusvõistlusele laekus 4000 pilti igas vanuses huvilistelt. Žürii hindas töid neljas vanuserühmas, auhinnad otsustati anda 17 joonistuse autoritele.

Kuni 7aastaste seast jagavad I–II kohta Arsenii Kukk ja Karl-Erik Kungla, III koha saavutas Timur Cherkasskikh. Kõige enim laekus töid 8–12aastaste vanuserühmas, kus I koha sai Madis Kruusmann, II–III kohta jagavad Otomar Saare, Jekaterina Išunina, Helen Medijainen ja Kristiine Mõisa. 13–17aastastest joonistajatest pälvis esikoha Hanna Vinter, II–III kohta jagavad Aleksandra Martin, Annaliisa Lepik ja Kirke Kirt. Täiskasvanute hulgas jagavad I–II kohta Birgit Pruus ja Kadi Preegel, III koht said Helena Sokk, Kristel Vaher ja Merlyn Kotljar.

Žüriiliikmete sõnul oli valikut teha väga raske, sest toredaid ja häid pilte oli väga palju. Hindajatele jäid silma nii linnu olemuse kujutamine julgete ja tugevate värvidega, joonistuste tehniline meisterlikkus kui ka minimalistlik väljendusviis.

"Metsis on suur karmi olekuga elujõuline lind. Laste loomingulisus selle linnu kujutamisel oli meeliülendav. Kõik joonistajad olid tublid ja väärivad suurt paid," kiitis osalejaid žüriiliige Eesti Ornitoloogiaühingu metsise ekspert Ivar Ojaste.

Joonistusvõistluse žüriisse kuulusid Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere, Tartu Lastekunstikooli direktor Piret Viirpalu, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kunstnik-kujundaja Margot Sakson, Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad Kärolin Kiis ja Andra Hamburg ning Eesti Ornitoloogiaühingu metsise ekspert Ivar Ojaste.

Eriauhinna Eesti Jahimeeste Seltsilt, kelle vapilind on metsis, saab 15aastane Marileen Nael. Eesti Jahimeeste Seltsi ajakirja Eesti Jahimees toimetaja Andra Hamburgi sõnul jäi Marileenu töö silma eripärase stiili ja väljenduse poolest. "Meie vapilind metsis tõuseb pildil esile nii kompositsiooni kui ka selle poolest, kuidas kunstnik on linnu uhket sulestikku ja olekut kujutanud," põhjendas Hamburg.

Aasta linnu joonistusvõistluse parimatest töödest koosnev näitus avatakse 23. novembril kell 16.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2019.

Aasta linnu joonistusvõistluse korraldamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Ornitoloogiaühingu teavituskoordinaator
Tel 5342 2139
eva-liisa.orula@eoy.ee
www.eoy.ee
www.eoy.ee/metsis

Suur linnuõhtu 4. detsembril Tallinnas

20. November 2018 - 22:36

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. detsembril kell 18.00 suurele linnuõhtule Tallinnas, kus võtame kokku tänavuse metsise aasta ja anname teatepulga üle öösorrile.

Metsiseaastast räägib aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, metsisekaamera jäädvustustest Urmas Sellis ja joonistusvõistlusest teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula. Uus meeskond tutvustab 2019. aasta lindu öösorri. Muusikat teeb Andrus “Bonzo” Albrecht.

Suur linnuõhtu on 4. detsembril kella 18.00–19.30 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismäe 2, Tallinn).

Sissepääs prii. Uksed avatakse kell 17.30.

Kohapeal saab sularaha eest osta kalendrit "Eestimaa linnud 2019", linnuatlast, teisi linnuraamatuid ja -meeneid.

Suurt linnuõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sel nädalal algab talilindude loenduse hooaeg

14. November 2018 - 14:26

Neljapäeval, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilinnuloenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud ornitolooge kui ka uusi huvilisi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, andmed sisestada loenduslehele ja saata andmed Jaanus Eltsile (jaanus.elts@eoy.ee). Andmed tuleb esitada pärast iga loenduskorda või kõik koos hiljemalt märtsi lõpuks 2019. aastal.

Talilinnuloenduse juhendi ja vaatlusankeedi leiab Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt https://eoy.ee/node/137.

Uutel huvilistel palume enne loenduse tegemist ühendust võtta Jaanus Eltsiga.

Eestis alustati talilinnuloendusega 1987. aastal. Loenduste eesmärk on selgitada eelkõige maismaal tegutsevate talilindude levikut, suhtelist arvukust ja nende näitajate muutumist nii ühe talve kui ka aastate jooksul.

Lisateave:
Jaanus Elts
Eesti Ornitoloogiaühing
jaanus.elts@eoy.ee

EKO võtab oma eesmärkide täitmiseks tööle koordinaatori

12. November 2018 - 13:03

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) võtab oma eesmärkide täitmiseks tööle koordinaatori. Pakume eneseteostamise võimalust keskkonnapoliitika valdkonnas, paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust. Kandideerida saab 26. novembrini, tööle asumise aeg on 2. jaanuar 2019.

Tööülesanded

  • Korraldada EKO igapäevast asjaajamist (tegevuste koordineerimine; koosolekute läbiviimine ja protokollimine; kodulehe, Facebooki lehe ja infolisti haldamine; lepingute ettevalmistamine; dokumendihaldus; aruandlus jmt).
  • Koordineerida EKO seisukohtade kujundamist, ühisavalduste jm koostamist.
  • Ette valmistada ning korraldada kohtumisi partnerite, asutuste ja teiste osapooltega.
  • Hoida igapäevaselt silma peal keskkonnapoliitikal ja olulise keskkonnamõjuga  arendustel ning suunata sellest lähtuvalt EKO tegevust (mh ametlike teadete jälgimine ja edastamine).

Kandidaadilt eeldame

  • Tahtmist ja energiat Eesti looduse ja keskkonna heaks midagi ära teha.
  • Iseseisvat mõtlemist, algatus-, analüüsi- ja juhtimisvõimet.
  • Julgust ja head suhtlemisoskust.
  • Häid teadmisi Eesti ja Euroopa keskkonnapoliitikast, osapooltest ning toimimise põhimõtetest.
  • Väga heal tasemel eesti keelt kõnes ja kirjas.
  • Inglise keele oskust heal tasemel.

Kasuks tuleb

  • Eelnev töökogemus kodanikuühenduses või katusorganisatsioonis.
  • Elukoht Tartus, Tallinnas või nende lähistel.

Pakume

  • Eneseteostus- ja arenguvõimalust Eesti keskkonnapoliitika valdkonnas.
  • Osalise koormusega tööd (0,5) tähtajalise töölepinguga esialgu kuni 31.12.2019, võimaliku lepingu pikendamisega.
  • Brutopalka 800 eurot.
  • Paindlikku tööaega, võimalust nii kontori- kui kaugtööks, töökohta Tartus või Tallinnas.

Kandidaatidelt ootame CVd koos esseega (kuni 1 lk) teemal "Keskkonnaühenduste roll ning võimalused Eestis".

CV ja essee saata märksõnaga "EKO koordinaator" hiljemalt 26. novembriks aadressile kai.klein@bef.ee.

Edukad kandidaadid kutsume intervjuule 6. detsembril 2018 Tartus.

Tööle asumise aeg 2. jaanuar 2019.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Aasta lind 2020 ideekonkurss

6. November 2018 - 11:50

 Pixabay.comEesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja ideekonkursi 2020. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember 2018.

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ veebilehel www.eoy.ee/aastalind.

Ootame kuni ühe A4 lehekülje pikkuseid ettepanekuid, mis peavad sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, kavandatavate tegevuste kirjeldust ja võimalike teostajate nimesid.

Teostajad peavad olema nõus enda esitamisega, võimelised planeeritud tegevusi ellu viima ja vajadusel koostama rahataotlusi koostöös EOÜga.

Ettepanekud palume saata 1. detsembriks 2018 e-postiga aadressil eoy@eoy.ee.

Aasta linnu valib esitatud kandidaatide seast EOÜ nõukogu. Aasta lind 2020 avalikustatakse traditsiooniliselt EOÜ järgmise aasta suveseminaril.

EOÜ valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Käesoleva aasta lind on metsis, 2019. aasta lind on öösorr.

Lisateave:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
Tel 742 2195

Hangetel osalemise kutse

1. November 2018 - 15:51

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanked:

1) "Veelindude rändeloendus Põõsaspea neemel 2019. aastal" (viitenumber 201516), mille raames tuleb läbi viia veelindude rändeloendus Läänemaal Põõsaspea neemel 01.07.-05.11.2019;

2) "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid" (viitenumber 202251). Hankega otsime linnustiku inventuuride läbiviijaid Sirtsi ja Tudusoo, Otepää, Loode-Peipsi ning Räpina linnualadel 2019. aastal.

Hangetega saab tutvuda riigihangete registris aadressil riigihanked.riik.ee, pakkumuste esitamine tähtaeg on 16.11.2018.

Linnustiku inventuure rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Margus Ots
EOÜ juhatuse liige

Loodusõhtul räägitakse aasta linnu käekäigust

30. Oktoober 2018 - 14:01

Kolmapäeval, 7. novembril kell 18.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis toimuval loodusõhtul räägib Andres Kalamees metsise eluolust Eesti metsades.

Loodusõhtul tutvustab Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, kuidas metsist uuritakse ja näitab, mida põnevat on jäädvustanud metsisekaamera.

Andres Kalamehe sõnul on metsise valimine aasta linnuks Eesti vabariigi sajandal aastapäeval väga asjakohane. Metsis on meie põliste metsade sümbol. Linnu käekäik läheb korda nii looduskaitsjatele, jahimeestele kui ka loodushuvilistele. Kuigi metsisejaht on täielikult keelustatud juba peaaegu kolmkümmend aastat ja on loodud arvukalt rangema kaitsega püsielupaiku, on metsise arvukus viimase ajani pidevas languses. Teadlased teevad suuri jõupingutusi, et metsise arvukuse vähenemise põhjustele jälile jõuda.

Loodusõhtu on 7. novembril 2018 kell 18.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46). Kõik huvilised on oodatud.

Pilet 3 eurot. Eelregistreerimine pole vajalik.

Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Ornitoloogiaühing valis metsise 2018. aasta linnuks. Loe täpsemalt aasta linnu veebilehelt.

Lisainfo:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee


16. jaanuari ekstreemumid 2009-2019

AastaMaks.KeskmineMin.
20190,8°C-2,80°C-6,9°C
2018-1,8°C-7,83°C-12,6°C
20170,6°C-3,61°C-8,4°C
2016-1,1°C-8,65°C-20,2°C
20155,2°C1,95°C-1,4°C
2014-3,1°C-8,70°C-17,0°C
20130,2°C-7,32°C-16,3°C
2012-0,1°C-3,58°C-9,1°C
20111,2°C-10,25°C-24,1°C
2010-1,8°C-7,73°C-14,8°C
20090,5°C-3,81°C-9,6°C

Ilmateenistuse ennustus

0...-10°C
-8...1°C
-9...4°C
-5...4°C
-1...-7°C
-4...1°C
-3...-9°C
0...-4°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
16.01.Florenz
15.01.Florenz
14.01.Florenz
13.01.Eugen
12.01.Donald

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no195,65%
Yr.no294,03%
Forecast.io193,71%
Yr.no392,74%
Forecast.io392,42%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 5,5°C (1992) ja külmem -27,8°C (1893).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 5,5°C (1975) ja külmem -35,0°C (1940).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Loodetuul puhanguti 15 m/s.
Loodetuul puhanguti 15 m/s.
Lääne- ja loodetuul 8-10 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

77,1% on kuu nähtav.
20 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk