Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 3 tundi 22 minutit tagasi

Suur linnuõhtu 4. detsembril Tallinnas

20. November 2018 - 22:36

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. detsembril kell 18.00 suurele linnuõhtule Tallinnas, kus võtame kokku tänavuse metsise aasta ja anname teatepulga üle öösorrile.

Metsiseaastast räägib aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, metsisekaamera jäädvustustest Urmas Sellis ja joonistusvõistlusest teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula. Uus meeskond tutvustab 2019. aasta lindu öösorri. Muusikat teeb Andrus “Bonzo” Albrecht.

Suur linnuõhtu on 4. detsembril kella 18.00–19.30 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismäe 2, Tallinn).

Sissepääs prii. Uksed avatakse kell 17.30.

Kohapeal saab sularaha eest osta kalendrit "Eestimaa linnud 2019", linnuatlast, teisi linnuraamatuid ja -meeneid.

Suurt linnuõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Sel nädalal algab talilindude loenduse hooaeg

14. November 2018 - 14:26

Neljapäeval, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilinnuloenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud ornitolooge kui ka uusi huvilisi.

Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Loendust tuleks teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik vaadeldud linnud, andmed sisestada loenduslehele ja saata andmed Jaanus Eltsile (jaanus.elts@eoy.ee). Andmed tuleb esitada pärast iga loenduskorda või kõik koos hiljemalt märtsi lõpuks 2019. aastal.

Talilinnuloenduse juhendi ja vaatlusankeedi leiab Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehelt https://eoy.ee/node/137.

Uutel huvilistel palume enne loenduse tegemist ühendust võtta Jaanus Eltsiga.

Eestis alustati talilinnuloendusega 1987. aastal. Loenduste eesmärk on selgitada eelkõige maismaal tegutsevate talilindude levikut, suhtelist arvukust ja nende näitajate muutumist nii ühe talve kui ka aastate jooksul.

Lisateave:
Jaanus Elts
Eesti Ornitoloogiaühing
jaanus.elts@eoy.ee

EKO võtab oma eesmärkide täitmiseks tööle koordinaatori

12. November 2018 - 13:03

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) võtab oma eesmärkide täitmiseks tööle koordinaatori. Pakume eneseteostamise võimalust keskkonnapoliitika valdkonnas, paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust. Kandideerida saab 26. novembrini, tööle asumise aeg on 2. jaanuar 2019.

Tööülesanded

  • Korraldada EKO igapäevast asjaajamist (tegevuste koordineerimine; koosolekute läbiviimine ja protokollimine; kodulehe, Facebooki lehe ja infolisti haldamine; lepingute ettevalmistamine; dokumendihaldus; aruandlus jmt).
  • Koordineerida EKO seisukohtade kujundamist, ühisavalduste jm koostamist.
  • Ette valmistada ning korraldada kohtumisi partnerite, asutuste ja teiste osapooltega.
  • Hoida igapäevaselt silma peal keskkonnapoliitikal ja olulise keskkonnamõjuga  arendustel ning suunata sellest lähtuvalt EKO tegevust (mh ametlike teadete jälgimine ja edastamine).

Kandidaadilt eeldame

  • Tahtmist ja energiat Eesti looduse ja keskkonna heaks midagi ära teha.
  • Iseseisvat mõtlemist, algatus-, analüüsi- ja juhtimisvõimet.
  • Julgust ja head suhtlemisoskust.
  • Häid teadmisi Eesti ja Euroopa keskkonnapoliitikast, osapooltest ning toimimise põhimõtetest.
  • Väga heal tasemel eesti keelt kõnes ja kirjas.
  • Inglise keele oskust heal tasemel.

Kasuks tuleb

  • Eelnev töökogemus kodanikuühenduses või katusorganisatsioonis.
  • Elukoht Tartus, Tallinnas või nende lähistel.

Pakume

  • Eneseteostus- ja arenguvõimalust Eesti keskkonnapoliitika valdkonnas.
  • Osalise koormusega tööd (0,5) tähtajalise töölepinguga esialgu kuni 31.12.2019, võimaliku lepingu pikendamisega.
  • Brutopalka 800 eurot.
  • Paindlikku tööaega, võimalust nii kontori- kui kaugtööks, töökohta Tartus või Tallinnas.

Kandidaatidelt ootame CVd koos esseega (kuni 1 lk) teemal "Keskkonnaühenduste roll ning võimalused Eestis".

CV ja essee saata märksõnaga "EKO koordinaator" hiljemalt 26. novembriks aadressile kai.klein@bef.ee.

Edukad kandidaadid kutsume intervjuule 6. detsembril 2018 Tartus.

Tööle asumise aeg 2. jaanuar 2019.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Aasta lind 2020 ideekonkurss

6. November 2018 - 11:50

 Pixabay.comEesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja ideekonkursi 2020. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember 2018.

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ veebilehel www.eoy.ee/aastalind.

Ootame kuni ühe A4 lehekülje pikkuseid ettepanekuid, mis peavad sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, kavandatavate tegevuste kirjeldust ja võimalike teostajate nimesid.

Teostajad peavad olema nõus enda esitamisega, võimelised planeeritud tegevusi ellu viima ja vajadusel koostama rahataotlusi koostöös EOÜga.

Ettepanekud palume saata 1. detsembriks 2018 e-postiga aadressil eoy@eoy.ee.

Aasta linnu valib esitatud kandidaatide seast EOÜ nõukogu. Aasta lind 2020 avalikustatakse traditsiooniliselt EOÜ järgmise aasta suveseminaril.

EOÜ valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Käesoleva aasta lind on metsis, 2019. aasta lind on öösorr.

Lisateave:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
Tel 742 2195

Hangetel osalemise kutse

1. November 2018 - 15:51

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanked:

1) "Veelindude rändeloendus Põõsaspea neemel 2019. aastal" (viitenumber 201516), mille raames tuleb läbi viia veelindude rändeloendus Läänemaal Põõsaspea neemel 01.07.-05.11.2019;

2) "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid" (viitenumber 202251). Hankega otsime linnustiku inventuuride läbiviijaid Sirtsi ja Tudusoo, Otepää, Loode-Peipsi ning Räpina linnualadel 2019. aastal.

Hangetega saab tutvuda riigihangete registris aadressil riigihanked.riik.ee, pakkumuste esitamine tähtaeg on 16.11.2018.

Linnustiku inventuure rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Margus Ots
EOÜ juhatuse liige

Loodusõhtul räägitakse aasta linnu käekäigust

30. Oktoober 2018 - 14:01

Kolmapäeval, 7. novembril kell 18.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis toimuval loodusõhtul räägib Andres Kalamees metsise eluolust Eesti metsades.

Loodusõhtul tutvustab Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, kuidas metsist uuritakse ja näitab, mida põnevat on jäädvustanud metsisekaamera.

Andres Kalamehe sõnul on metsise valimine aasta linnuks Eesti vabariigi sajandal aastapäeval väga asjakohane. Metsis on meie põliste metsade sümbol. Linnu käekäik läheb korda nii looduskaitsjatele, jahimeestele kui ka loodushuvilistele. Kuigi metsisejaht on täielikult keelustatud juba peaaegu kolmkümmend aastat ja on loodud arvukalt rangema kaitsega püsielupaiku, on metsise arvukus viimase ajani pidevas languses. Teadlased teevad suuri jõupingutusi, et metsise arvukuse vähenemise põhjustele jälile jõuda.

Loodusõhtu on 7. novembril 2018 kell 18.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46). Kõik huvilised on oodatud.

Pilet 3 eurot. Eelregistreerimine pole vajalik.

Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Ornitoloogiaühing valis metsise 2018. aasta linnuks. Loe täpsemalt aasta linnu veebilehelt.

Lisainfo:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee

11 keskkonnaühendust avalikustasid nägemuse Eesti metsanduse tulevikust

24. Oktoober 2018 - 10:11

Keskkonnaühendused avalikustasid täna, 24. oktoobril metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja 8 tähtsamat eesmärki, mille täitmine võimaldab Eestil olla tulevikus tark metsariik ja säästva metsanduse teenäitaja. Visioon pealkirjaga “Metsariigina tulevikku” on leitav siit: www.eko.org.ee/metsavisioon 

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) soovitab koostatud visioonis Eestile metsandust, mis hoiab ja kasvatab Eesti ning maailma elurikkust; panustab kliimamuutuse ärahoidmisse, kasvatades arvestatavalt metsades seotud süsinikuvaru; hoiab puhta veekogude vee; pakub inimestele tasuvat tööd ja eneseteostuse võimalusi; aitab hoida nende tervist, elukvaliteeti ja kodutunnet; panustab innovaatilisel ja mitmekülgsel moel Eesti majandusse.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür toob välja, et üleilmse keskkonnakriisi valguses on Eesti raiemahtude märgatav vähendamine paratamatu. “Ent see ei pea tingimata tähendama hoopi meie ühisele rahakotile, pigem võiks see aidata meil leida uus ja tasakaalukam arengutee Eesti metsanduses. Oluliste valikute tegemine seisab ees juba lähiajal - peatsetel Riigikogu valimistel ning uue metsanduse arengukava koostamisel.”

Ühendused toovad välja, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju biomajandusest kui lahendusest üleilmsetele keskkonnaprobleemidele, siis igasugune biomajandus probleeme ei lahenda. Biomajanduse sildi alla on koondunud hulk paljulubavaid ettevõtmisi, ent nende keskkonnakasu avaldub vaid juhul, kui biotoodete tootmisel ei kahjustata metsade elurikkust, süsinikuvaru ja -sidumisvõimet, veererežiimi ning muid elulisi hüvesid pakkuvaid omadusi. Samuti on tähtis, et uudne biomajandus ei takistaks puidu traditsioonilist kasutust ega hoogustaks raiskavat tarbimist.

26. oktoobril toimub Tallinnas Kultuurikatlas Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel metsanduse arengukava (MAK2030) koostamise ettepanekut tutvustav avalik üritus. Keskkonnaühenduste metsanduse visiooni tutvustab sündmusel Tarmo Tüür, kes on EKO esindajana kaasa löönud ka MAK2030 algatamise töörühmas. 

Metsanduse visiooni koostas EKO, kuhu kuulub 11 organisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex".

Ilmus 2019. aasta linnukalender

18. Oktoober 2018 - 10:31

Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös ilmus 2019. aasta seinakalender, mis tutvustab Eestimaal kohatavaid linde.

Kalendris on 12 linnufotot, mille autor on hobifotograaf ja linnuhuviline Sander Sirelbu. Iga liigi kohta on kirjutanud lühikese tutvustuse ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots. Kalendris on kirjas tavalisemate Eestis vaadeldavate lindude keskmised saabumisajad ja lindudega seotud sündmused. Lisaks leiab lindude talvise toitmise ja pesakasti meisterdamise juhendid.

Kuuvaatega seinakalender on A4 formaadis, klamberköites ja riputusaasaga. Tekstid on eesti keeles.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kalendrit saab osta Eesti Ornitoloogiaühingu kontorist sularaha eest või tellida postiga. Kalender maksab 3.50 eurot, millele lisandub saatmiskulu. Kontor asub Tartus Veski 4 ja on avatud tööpäeviti kella 9-17. Postiga tellimiseks saatke aadressile eoy@eoy.ee tellija nimi, kalendrite arv ja eelistatud kättesaamise viis (tavapost, pakiautomaat). Lisage kindlasti täpne postiaadress või pakiautomaadi asukoht.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
Tel 742 2195
eoy@eoy.ee

Linnuvaatluspäevade EuroBirdwatch vaatluste kokkuvõte

17. Oktoober 2018 - 16:28

Oktoobri esimesel nädalavahetusel, 6. ja 7. oktoobril toimusid 25. rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch. Eestis osales ettevõtmises üle 160 inimese ja nad vaatlesid kokku 113 419 lindu.

Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (Branta leucopsis, 38 992 isendit) ja metsvinti (Fringilla coelebs, 26 518 isendit).

Oluliselt vähem märgati siisikest (Carduelis spinus, 4428 isendit), kiivitajat (Vanellus vanellus, 3079 isendit), viuparti (Anas penelope, 2958 isendit), kuldnokka (Sturnus vulgaris, 2372 isendit), rabahane (Anser fabalis, 2339 isendit) ja lauku (Fulica atra, 2175 isendit).

Kõige haruldasem lind, keda nähti, oli punanokk-vart (Netta rufina).

Kokku pandi kirja 149 liiki linde, lisaks liigini määramata parte, hanesid, kaure, kajakaid, rästaid, lagelsid ja teisi linde.

Kahel päeval toimus ka viis linnuvaatlusretke Tartus, Pärispea poolsaarel, Sindis, Pärnus ja Hiiumaal, millest võttis osa 72 inimest.

Vaata rahvusvaheliste linnuvaatluspäevade EuroBirdwatch 2018 kokkuvõtet.

Osale sügisestel linnuvaatluspäevadel 6. ja 7. oktoobril

1. Oktoober 2018 - 15:22

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi 6. ja 7. oktoobril jälgima lindude sügisrännet ja oma vaatlustest teada andma. Juba 25. korda toimuval rahvusvahelisel EuroBirdwatchil saab osaleda nii oma koduõuel kui ka juhendatud retkedel.

Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või ornitoloogiaühingu korraldatud linnuvaatlusel. Nähtud linnuliigid ja nende arvukus tuleb üles märkida ja info edastada ornitoloogiaühingule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 9. oktoobriks.

Linnuretkel tuleb kirja panna kuupäev, vaatluspiirkond, liigid ja nähtud isendite arv. Andmed saab sisestada eElurikkuse portaali töölaua PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, ornitoloogiaühingu veebivormi või saata tavapostiga aadressile Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond.

Juhendajatega linnuvaatlusretked on laupäeval, 6. oktoobril Tartus ja Vihasoo tornis ning pühapäeval, 7. oktoobril Sindis ja Pärnus. Retkedel osalemine on tasuta. Täpsem info on kirjas siin.

Oma kodule lähima linnuvaatlustorni leiad kaardirakendusest https://www.eoy.ee/linnutornid/#/.

Lindude rände tippaeg on Eestis septembri teises pooles ja oktoobri esimesel nädalal. Sel perioodil lendab meilt läbi miljoneid linde, kes suunduvad talvitama Euroopa lõunaosasse või Aafrikasse.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad sel aastal kahekümne viiendat korda. Alates 1993. aastast on enam kui 1,1 miljonit inimest vaadelnud kokku üle 73 miljoni linnu. Tänavu osaleb vaatluspäevadel ligi 40 Euroopa riiki. Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu lindudele ja nende vajadustele rände ajal.

EuroBirdwatchi eestvedaja on BirdLife International, Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee

Osale aasta linnu metsise joonistusvõistlusel

25. September 2018 - 17:34

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid joonistama aasta lindu metsist. Parimatest töödest koostatakse näitus ja osalejatele jagatakse auhindu.

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobril Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Osalemise tingimused on kirjas aasta linnu veebilehel.

Tänavu tähelepanu all olev lind on hästi tuntud oma uhke levikutaolise saba ja kevadiste metsisemängude poolest. Kel pole olnud juhust metsist oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda metsisekaamera salvestustest.

Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Parimatest töödest koostatakse näitus, mis avatakse novembris Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Photopoint, Eesti Jahimeeste Selts, MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus, Tallinna Loomaaed ja teised.

Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Tartu Kunstnike Liit, Tartu Lastekunstikool, Eesti Jahimeeste Selts, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Andres Kalamees
Aasta linnu projekti koordinaator
andres.kalamees@eoy.ee
www.eoy.ee/metsis/

In memoriam Aivar Leito

24. September 2018 - 13:32

Reedel, 21. septembril lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, hane- ja sookureuurija Aivar Leito (1954–2018).

 Lauri Kulpsoo (Vikipeedia).
Aivar Leito Eesti Maaülikoolis 2011. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo.

Aivar Leito töötas Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetoolis juhtivteadurina, keskendudes lindude pesitsus- ja rändeökoloogia uurimisele. Ta uuris sookure, kormorani, hanede ja laglede arvukust, ökoloogiat ja rändeid, väikeste meresaarte linnukooslusi, lindude ja nende elualade kaitseolusid Eestis ja välismaal.

Aivar kirjutas arvukalt teadusartikleid, juhendas üliõpilasi ja pälvis tunnustuskirju looduse ja looduskaitse propageerimise eest. Ta koostas raamatuid ja osales loodusfilmide tegemisel, neist viimane - "Vaba nagu kurg" - linastus möödunud nädalal Matsalu Loodusfilmide Festivalil. Aivar oli üks võtmeisikutest linnustiku riikliku seire väljatöötamisel. Ta korraldas ka paljude kaitsealade linnustiku uurimist ja osales mitme kaitseala loomisel.

Aivari eestvedamisel võeti Eestis kasutusele lindude raadio- ja satelliitjälgimine, mis on andnud ornitoloogidele hindamatuid teadmisi meie suurlindude rändeteedest. Näiteks selgitas ta välja, et lisaks Hispaania ja Kesk-Euroopa talvitusaladele lähevad Ida-Eesti sookured talvituma Etioopiasse. Aktiivse kurgede ja hanede uurija ja tutvustajana oli Aivar rahva seas tuntud kui hane- ja kureonu.

Aivar Leito oli Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse (1991–2000) ja nõukogu liige (2000–2003 aseesimees) ja kuulus ajakirja Hirundo toimetuskolleegiumi (1994–2013). Aastal 2014 pälvis ta Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga väga suure panuse eest lindude uurimisse ja nende kaitsmisesse nii Eestis kui piiri taga. Aasta hiljem valiti Aivar Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks.

Aivar oli alati nõus toetama nõu ja jõuga kõiki Eesti Ornitoloogiaühingu ettevõtmisi. Tema teadusettekanded kõlasid paljudel ühingu suvepäevadel, üldkoosolekutel ja ettekandeõhtutel.

Hindame südamest sinu pühendumist teadusele ja sihipärasele tegevusele Eesti lindude hoidmisel ja loodusmaastike kaitsel.

Puhka rahus, kureonu!

Eesti Ornitoloogiaühing

Analüüs: linnujahi lubamine või keelamine kaitstavatel aladel tuleb põhjalikult ümber hinnata

24. September 2018 - 12:32

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsist selgus, et kehtiv jahiregulatsioon ja kaitsealade kaitse-eeskirjad lubavad linnujahti pidada kahel kolmandikul Eestis looduskaitse all olevatel maadel. Sageli on jaht lubatud ka neile liikidele, kelle kaitseks on ala moodustatud. Samas leiti, et ka linnujahikeeluga alade võrgustik on kujunenud ilma analüüsi ja teadusliku aluseta. 

Kaitstavate alade linnujahi analüüsis uuriti Eesti kaitsealadel, püsielupaikades ja hoiualadel kehtivaid linnujahi piiranguid, nende linnukaitselist mõju ja huvirühmade võrdväärset arvestamist. Oluline osa tööst oli välja töötada juhis, mida kasutades saaks iga kaitstava ala puhul otsustada, kas seal tuleks linnujahti lubada, see täielikult või osaliselt keelata.

„Olukorras, kus linnujaht ei pea linnukaitselisest seisukohast olema tingimata lubatud ega tingimata keelatud, tuleb kaaluda erinevaid huve ja leida sobiv lahendus,“ selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liige ja jurist Siim Vahtrus. „Sealjuures tuleb arvestada erinevate huvigruppidega: jahimehed, linnukaitsjad, loodusturismi korraldajad, maaomanikud ja kogukonna liikmed.“

„Eestis on paljud kaitstavad märgalad veelindudele ja nende hulgas jahilinnuliikidele olulised rahualad, mis võivad olla tuhandete kilomeetrite pikkusel rändeteel ühed vähestest peatuskohtadest, kus linnud toituvad ja puhkavad,“ sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Kuniks Keskkonnaamet pole jõudnud samadel alustel tuginevat linnujahi potentsiaali hindamist iga kaitstava ala puhul läbi viia, oleks meeldiv, kui jahimehed ise otsustaksid hoiduda linnujahist meie kõige tähtsamatel linnualadel.“

Analüüsi käigus selgitati välja huvirühmade huvid ja nende kaalu määravad kriteeriumid, viidi läbi küsitlusi ja intervjuusid. Töö tulemusi arutati Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste, jahiringkondade, metsa- ja põllumajanduse esindusorganisatsioonidega. Saadud tagasiside põhjal analüüsi ka täiendati. Töö valmis Keskkonnaameti tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Lisatud joonis: Linnujahi piirangud Eesti kaitstavatel aladel.

Oktoobris toimub Tartus rahvusvaheline luigekonverents

5. September 2018 - 10:31

16.-19. oktoobrini toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas, rahvusvaheline luikede uurimisalane konverents "6th International Swan Symposium". Konverentsi kokkukutsujaks on Eesti Maaülikool ja Rahvusvaheline Luigegrupp (Swan Specialist Group). Konverentsile saab registreeruda veel kuni 1. oktoobrini.

Konverents toimub regulaarselt ning on järjekorras kuues, koondades juhtivaid luigeuurijaid üle maailma. Partneriteks on Eesti Ornitoloogiaühing, Wildfowl and Wetland Trust (Inglismaa), Wetlands International (Holland), UNEP/AEWA Secretariat (Saksamaa), IUCN Species Survival Commission ja Swan Specialist Group (Suurbritannia).

Planeeritav konverents on jätkukonverents. Varasemad konverentsid toimusid Slimbridge’s, Suurbritannia (1971); Sapporo’s, Jaapan (1980); Oxfordis, Suurbritannia (1989); Airlie’s, Virginia, USA (2001) ja Easton’is, Maryland, USA (2014). 

Konverentsi programmi leiab konverentsi koduleheküljelt: http://conference.emu.ee/en/conferences/swan2018/

Konverentsile registreerumiseks tuleb täita vastav vorm: https://tinyurl.com/swansymp2018. Registreerimine konverentsile kestab kuni 1. oktoobrini. Hetkel on osalejaid kirjas juba 16 riigist. Konverentsi keel on inglise keel, ilma tõlketa. 

Piiranguteta veelinnujaht jätkub ka tänavu

21. August 2018 - 14:53

20. augustil alanud veelinnujahi hooaeg tõotab tulla sarnane eelmistega, sest aasta jooksul pole veelinnujahi korralduses sisulisi muudatusi toimunud. Äsja jõustunud keskkonnaministri määrus, mille kohaselt hakatakse välisriikidest pärit jahikülalisi koolitama, et nad tunneksid Eesti õigusakte ja jahinduse head tava, on pelgalt formaalsus, mis korraga lastud lindude arvu ei mõjuta. 

Mullu sügisel vedas Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) rahvaalgatust „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“, mille põhieesmärk oli seada paika päevalimiit kütitud veelindudele ja  piirata korraga lastud lindude arvu. Paraku olid sellele vastu Keskkonnaministeerium, Riigikogu keskkonnakomisjon, Eesti Jahimeeste Selts ja teised huvitatud isikud ning rahvaalgatusega liitunud enam kui 2500 inimese sooviga ei arvestatud. Ainsa tulemina jõustus tänavu augustis keskkonnaministri määrus, mille kohaselt peavad välisriikidest pärit jahikülalised läbima lühikese koolituse. 

„Piiranguteta veelinnujaht jätkub uuest määrusest hoolimata, sest see on üks peamisi põhjusi, miks jahikülalised Eestisse tulevad,“ kommenteeris EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Kuna Eesti jahiringkondade jaoks näib põhiprobleem seisnevat selles, et jahikülalised riputavad sotsiaalmeediasse üles fotod oma suurtest jahisaakidest, siis koolitus annab täiendava võimaluse välismaalastele sõnad peale lugeda, et saaki avalikult ei eksponeerita.“

Möödunud hooaja linnujahistatistika näitas, et kütitud hanede-laglede arv suurenes ja tegi 6500 linnuga uue rekordi. Nõnda nagu igal aastal, tekitas mullugi osadele jahimeestele probleeme maha lastud lindude määramine. Nii võib ametlikust statistikast leida aastast aastasse mitmeid anomaaliaid ja määramisvigu, nagu sisemaal mitte-esinevate merelindude (eriti hallhane) arvukas küttimine või haneliikide kummalised osakaalud. Nõnda on vähemalt veerand hallhaneks peetud lindudest valesti määratud. Suure tõenäosusega on hanedest veelgi raskemini määratavate lindude jahistatistika samuti ebakorrektne.

Foto: Lea Tammik


21. novembri ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
20184,2°C1,30°C-5,1°C
20173,6°C0,27°C-3,0°C
20168,4°C5,97°C1,6°C
20155,9°C2,38°C-1,3°C
20144,7°C-1,27°C-8,1°C
20138,5°C6,51°C3,5°C
20128,8°C5,75°C2,9°C
20118,0°C-0,47°C-8,1°C
20105,4°C1,57°C-0,8°C
20099,7°C7,36°C3,1°C
20083,7°C-1,07°C-8,1°C

Ilmateenistuse ennustus

-2...3°C
-1...4°C
-4...3°C
1...5°C
-2...3°C
1...5°C
-1...4°C
1...4°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
21.11.Constantin
20.11.Burckhard
19.11.Burckhard
18.11.Burckhard
17.11.Burckhard

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no192,93%
Ilmateenistus 292,50%
Forecast.io192,20%
Ilmateenistus 191,67%
Forecast.io391,46%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 9,5°C (1996) ja külmem -15,2°C (1946).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 10,0°C (1926) ja külmem -16,4°C (1965).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

97,3% on kuu nähtav.
17 päeva on noorkuuni.
Kasvav kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk