Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 18 tundi 18 minutit tagasi

Veekogude puhastamise ja niitmisega tuleb oodata pesitsusaja lõpuni

6. Juuli 2018 - 14:32

Eesti Ornitoloogiaühing juhib tähelepanu, et lindude pesitsusajal tuleks vältida veekogude puhastamist ja niitmist, sest see võib põhjustada veelindude pesakondade hukkumist. Nende töödega võib alustada enne augustikuud vaid juhul, kui linnuekspert on vastava ala üle vaadanud ja tuvastanud, et linde seal ei pesitse.  

Paljudest meie linnadest ja väiksematestki asulatest võib leida mõne tiigi, paisjärve, jõe-, oja- või kraavilõigu, mida soovitakse aegajalt heakorrastada: niita, süvendada või rajada kalapääsusid. Need veekogud on aga enamasti elupaigaks mitmetele veelindudele, kelle pesitsusaeg kestab kevadisest jääminekust kuni juuli lõpuni. Sel ajal toimuvaid töid saab käsitleda lindude tahtliku häirimisena pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 ja 6’ tähenduses. 

„Meie siseveekogudel pesitseb kokku kuni 40 liiki linde, kellest paljud on kaitsealused ja ohustatud,“ kommenteeris EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Lisaks kõigile tuntud sinikael-partidele võivad asulate märgaladel pesitseda ka peidulise eluviisiga kaitsealused taidad ja isegi haruldased sarvikpütid, kelle 200–300 paarist pesitseb asulates arvestatav protsent.“

Kõige kindlam on kirjeldatud tööde elluviimisega alustada alates augustist. Kui töid soovitakse varem teostada, siis peab enne tööde algust läbi viima ala ülevaatuse, et tuvastada pesitsevaid linde või (kui linde ei nähta) pesitsuseks sobilike tingimuste olemasolu. Ülevaatuse tulemusena seab ekspert pesitsusaegseid piiranguid, mis arvestavad tuvastatud liikide pesitsusfenoloogiat ning mis võivad seetõttu kesta nii vähem kui ka kauem kui 31. juuli. 

Paikvaatluse tulemused ja järeldused peavad olema järelkontrolli võimaldavalt dokumenteeritud. Piisavate erialateadmistega spetsialiste töötab näiteks Keskkonnaametis, kõrgkoolides, MTÜ-des ja erasektoris.

Foto (sarvikpütid): Sander Sirelbu

Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar Alam-Pedja looduskaitsealal Kirnas

31. Mai 2018 - 10:49

Selleaastane Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar toimub 30. juunist 1. juulini Alam-Pedja looduskaitseala servas Kaitseliidu Kirna õppekeskuses. See on linnuhuviliste iga-aastane suurim kokkusaamine Eestis, mis toimub sel korral juba 22. korda. Suveseminar on avatud kõigile huvilistele, osalemiseks ei pea olema Eesti Ornitoloogiaühingu liige. 

Suveseminaril saab kuulata ettekandeid Alam-Pedja luhtade ja jõgede elustikust ning sealsete loodusväärtuste taastamisest, toimuvad retked sealse looduse märkamiseks ja tundmaõppimiseks. Tegevusi on nii täiskasvanutele kui ka lastele, samuti on lõke, muusika, võistlused ja palju muud.  

Registreeru suveseminarile siin!

Oluline korralduslik info (pdf)

Programm (pdf)

Suvepäevade asukoht kaardil

 

OLULINE KORRALDUSLIK INFO

REGISTREERUMINE 
Suveseminarile saab registreeruda kuni 25. juunini EOÜ kodulehel oleva elektroonilise ankeedi kaudu või helistades telefonil 742 2195. Kuna õppekeskuses ööbimiskohtade ning bussis ja retkedel osalemiste arv on piiratud, jagatakse kohad registreerumise järjekorras. 

TRANSPORT 
Laupäeval kell 10.30 väljub Tartu raudteejaama eest suvepäevadele tellitud buss. Pühapäeval Kirnast kell 13.30 väljuv buss viib soovijad Tartusse tagasi. Bussiga suvepäevadele tulemise soovist tuleb registreerumisel teada anda. 

MAJUTUS 
Ööbida saab Kirna õppekeskuses 6-8-kohalistes tubades. Majutuse hind, mis sisaldab ka voodipesu, on 5 eurot inimese kohta. Telkimine õppekeskuse ümbruses on tasuta. Kõik osalejad (ka telkijad) saavad kasutada õppekeskuse tualette ja dušširuume. 

TOITLUSTAMINE
Toitlustamine on Kirna õppekeskuse sööklas. Laupäeva lõunasöök maksab 6 eurot, õhtusöök 7,20, pühapäeva hommikusöök 5,40 ja lõunasöök 6 eurot. Registreerimisel tuleb toidukorrad ette tellida. 

Lähim toidukauplus asub umbes 6 kilomeetri kaugusel Puurmanis ja on avatud iga päev kell 09.00-19.00.

Kirna õppekeskuses on kohviautomaat, millest saab sularaha eest kohvi osta (varuge sente).

KANUURETKED 
Suveseminari kavas on kokku kolm kanuuretke Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani). Retki korraldab kanuumatkad.ee. Kanuuretke hind on 20 eurot inimese (nii laps kui ka täiskasvanu) kohta. Osalemissoovist tuleb registreerimisel teada anda. Kohtade arv on piiratud. 

OSAVÕTUTASUD
Eesti Ornitoloogiaühingu liikmetele: täiskasvanud 6 eurot kuni 18-aastased 3 eurot 
Külalistele: täiskasvanud 12 eurot kuni 18-aastased 6 eurot
Eelkooliealised on tasuta 
NB! Osaluvõtutasudele lisandub majutuse, toitlustamise ja kanuuretke maksumus (ka eelkooliealistele).

Suveseminaril osalemise eest saab arveldada kohapeal sularahas. 

Suveseminaril saab tasuda ka liikmemaksu, osta meeneid, linnuraamatuid ja -märke jm. Sularahaautomaati läheduses ei ole. 

Teavet suveseminari kohta saab telefonilt 742 2195 või aadressilt eoy@eoy.ee.

PROGRAMM

30. juuni, laupäev
Alates 10.00 saabumine, registreerimine
11.30–12.00 Avamine
12.00–13.00 Ettekanded:
• Urmas Sellis ja Joosep Tuvi „Alam-Pedja luhtade linnustikust“ 
• Leho Luigujõe „Rohunepp Eestis“ 
13.00–14.00 Lõunasöök
14.30–15.30 Ettekanded:
• Jaak-Albert Metsoja „Lamminiidu taastamine ja hooldamine - kellele tuleb kasuks, kui pingutused lähevad luhta?“
• Meelis Tambets „Alam-Pedja vanajõed ja nende elustik“ 
14.30–15.30 Vee-elustiku õpituba kooliõpilastele. Juhendab Aire Orula 
15.00–17.00 Kanuuretk Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani)
15.30–16.30 Taimeretk. Juhendab Jaak-Albert Metsoja
16.30–17.30 Aarne Tuule „Droonid linnu-uuringutes“
16.30–17.30 Metsloomaprogramm lastele. Juhendab Aire Orula
17.30–18.00 Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu koosolek
18.00–19.00 Õhtusöök
19.00–19.45 Arne Ader „Alam-Pedja lugu: märkmeid linnuretkedelt sõnas ja pildis“
Alates 20.00 lõkkeõhtu ja Aasta lind 2019 välja kuulutamine
21.00 Muusikat teeb InBoil 
22.00–24.00 Kanuuretk Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani)
22.30 Öölaulikute retk Kirna luhal

1. juuli, pühapäev
06.00–08.00 Linnuõpe õppekeskuse ümbruses 
08.00–09.00 Hommikusöök
09.00–10.30 Kalapüük (lastele)
09.00–11.00 Kanuuretk Pedja jõel (Puurmani sillast Kirna sillani)
10.30–11.30 Kutsemeisterlikkuse võistlus algajatele (läbiviija Martin Tikk)
10.30–11.30 Kutsemeisterlikkuse võistlus edasijõudnutele (läbiviijad Mariliis Paal ja Jan Nordblad) 
12.00 Lõpetamine
12.30–13.30 Lõunasöök ja ärasõit

 

 

 

Pesitsusaegne raie on lindude tahtlik surmamine

23. Mai 2018 - 11:13

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.
 
Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. „Valdav enamus Eesti metsalindudest pesitsevad nelja kuu vältel aprillist juulini ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks“, ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see number olla suuremgi.“
 
Lisaks metsadele tuleb praegu olla hoolikas ka asulates üksikpuude, hekkide, võsa ja alusmetsa raiumisega. Asulates algab pesitsemine märtsis ja viimased linnud lõpetavad 20. augusti paiku. „Enamasti jäävad pesitsevad linnud märkamatuks, sest nad ei soovi, et nende pesad oleksid hõlpsasti leitavad,“ kommenteeris Veljo Volke. „Kõige kindlam on lükata suveks kavandatud raied augusti lõpudekaadi, sest selleks ajaks on pesitsemine lõppenud. Kui tahta varem raiuda, siis tuleb kaasata kogemustega linnutundjaid, kes suudavad pesitsemise tuvastada.“
 
Pesitsusaegse raierahu kontseptsiooni pakkus välja EOÜ linnukaitsekomisjon Asko Lõhmuse juhtimisel 1999. aastal. Alates 2003. aastast peab osades metsatüüpides ja osade raieliikide korral 2-kuisest raierahust kinni RMK, kelle majandusnäitajaid pole see negatiivselt mõjutanud. Üle-eestilist raierahu pole Eestis kunagi välja kuulutatud, kuigi alates 2007. aastast on Metsaseadusega vastav volitus keskkonnaministrile antud. Praegu on Riigikogus esimese lugemise läbinud Metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE, mis kehtestaks üldise kahekuise raierahu. Eelnõuga tuleb EOÜ hinnangul kindlasti edasi liikuda ja praegusel Riigikogu koosseisul tuleks eelnõu veidi muudetud kujul (raierahu kolme kuu pikkuseks ja teatud erandite sisseviimine) ka vastu võtta.
 
Lisainfo:
Raie- ja pesitsusrahu käsitlevad sätted Eesti seadusandluses:
Metsaseaduse § 40 lg 10: Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 
Loomakaitseseaduse § 7 lg 1 p 3: Looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade sigimisperioodiks. 
Looduskaitseseaduse § 55 lg 6’ p 1: Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel.

Metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE

Foto autor: Andres Tennus

Tornide linnuvaatluspäeval kohati enim liike Ilmatsalus

14. Mai 2018 - 7:57

Laupäeval, 12. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatlus. Tornide linnuvaatlusel laekusid tulemused 13 vaatetornist, kus vaadeldi ühtekokku 148 liiki linde. Vaatlustorne külastas enam kui 70 huvilist.

Seekordne tornide linnuvaatluspäev oli kõikjal soe ja päikseline. See oli küll meeldiv vaatlejatele ja torne külastanud huvilistele, aga paljudes kohtades täheldati just sooja ilma tõttu lindude väiksemat laulmisaktiivsust. Paljudes vaatluspaikades täheldati hanede ja laglede rännet, kes on just praegu jätkamas oma rännet arktilistele pesitsusaladele Loode-Venemaal ja Skandinaavias. 
Kõige enam liike õnnestus tänavu registreerida Ilmatsalu vaatlustornist, kus Mariliis Paal ja Raul Vilk vaatlesid 8 tunni vältel 90 linnuliiki. 

Suuremaid haruldusi seekordsel tornide vaatluspäeval ei kohatud, kuid linnutornidest nähti siiski palju põnevaid või äsja rändelt saabunud linnuliike, nagu rukkirääk, naaskelnokk, peoleo, kuldhänilane ja kukkurtihane. 

Tornide linnuvaatluspäeva tulemused (xls)

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki tornide linnuvaatluspäeva juhendajaid: Sten Lassmann, Eedi Lelov, Toomas Mastik, Linda Metsaorg, Kalle Muru, Riho Männik, Urmas Männik, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Mariliis Paal, Vilja Padonik, Marko Valker, Raul Vilk. 

 

Foto (Ilmatsalu vaatlustorn): www.loodusegakoos.ee

Valmis juhend kaldapääsukeste elupaikade majandamise kohta

4. Mai 2018 - 12:41

Eesti Ornitoloogiaühingus on valminud kaldapääsukese elupaikade majandamise juhend kaevandus- ja ehitusettevõtetele. Kaldapääsuke on liik, kes pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades ja puistangutes, ehitusplatsidel ja teetammide või vundamendiaukude nõlvades. Kuna lindudele sobilikud tingimused paiknevad tihti just aktiivses töötsoonis, võib huvide ristumine tekitada probleeme. Selliste olukordade ennetamiseks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanudki juhendi.

Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pääsuke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes. Tänapäeval pesitseb kaldapääsuke Euroopas valdavalt karjäärides, sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgvendamise, tammide ja kaldakindlustuste rajamise tõttu järjest vähemaks. Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad. Eestis pesitseb 5000 – 10 000 paari kaldapääsukesi ja ta on III kaitsekategooria liigina meil kaitse all. 

Juhendist „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike pesitsustingimuste säilitamise ja loomise, aga ka pesitsuse ennetamise võimaluste kohta. Info ja soovitused on kokkuvõtlikult koondatud ka kaldapääsukese posterile, mis on saadaval nii pdf-failina kui ka trükitud kujul. Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevandusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates kaldapääsukese teemalisele küsitlusele.

Juhendi on koostanud Liis Keerberg, toimetanud Veljo Volke ja kujundanud Sveta Bogomolova.
Projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" toetavad AS Kunda Nordic Tsement, HeidelbergCement Group, BirdLife International ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Foto autor: Liis Keerberg

Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

4. Mai 2018 - 10:47

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos linde vaadelda ja määrata. See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn. 

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab allolevalt kaardilt. NB! Kaarti täiendatakse jooksvalt. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. 

 

Kui soovid samuti tornikülastajaid linnuvaatlustes juhendada, siis anna sellest teada 10. maiks koordinaator Tarvo Valkerile.

Tornide linnuvaatluspäeval saab osaleda ka omal käel. Selleks tuleb laupäeval minna mõnda vaatlustorni ja kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid. Vaatlustulemused palume edastada koordinaator Tarvo Valkerile e-posti teel tarvo.valker@eoy.ee hiljemalt laupäeval, 12. mail kell 18. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed ja arv. Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@eoy.ee, tel 53932684. 

 

Anneta meile fotosid lindudest!

2. Mai 2018 - 14:23

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles kõiki linnusõpru annetama EOÜ-le oma fotosid lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega. EOÜ kasutab linnufotosid selleks, et illustreerida lindudega seotud teemasid EOÜ väljaannetes ja veebis ning edendada seeläbi EOÜ linnuhariduslikku ja linnukaitselist tööd. Fotosid annetades saavad loodusesõbrad oma loominguga Eesti lindude käekäigu parandamisele kaasa aidata.

Fototehnika on kättesaadav laiemalt kui kunagi varem ja paljud loodushuvilised on innukate pildistajatena tabanud väga põnevaid ja ilusaid momente. Väga oodatud on fotod kõikidest Eestis esinevatest linnuliikidest, tegevusjälgedest, lindudest loomulikus või ootamatus keskkonnas ning lindude positiivsetest ja negatiivsetest kokkupuudetest inimestega.

Ornitoloogiaühingul läheb linnufotosid vaja peaaegu igapäevaselt, kuna EOÜ koostab õppematerjale ja trükiseid, annab välja teabelehte “Tiirutaja”, avaldab pressiteateid, uudiseid ja uudiskirju ning juhib vabatahtlike osalusega vaatlus- ja seireprojekte. Samuti on praegu tegemisel EOÜ uus koduleht. 

Kuidas fotosid annetada?
1) Vaata oma fotoarhiivist, kas Sul leidub pilte lindudest, nende elupaikadest ja kokkupuudetest inimtegevusega, mis võiksid sobida illustreerima linnustikuga seotud teemasid EOÜ väljaannetes, õppematerjalides, kodulehel või Facebookis.  
2) Foto peaks olema JPEG (JPG) failiformaadis, pikema külje pikkus soovitavalt vähemalt  3000 pikslit (miinimum 1500 pikslit). 
3) Koonda fotod mõnda failide jagamiseks mõeldud keskkonda nagu WeTransfer, DropBox, Google Drive või Google Photos. Kontrolli, et jagamise link toimiks. 
4) Kopeeri fotode asukoha link EOÜ fotoannetuse veebiankeeti. Palun täida seal ka muud väljad. Ankeeti saab lisada täpsustavaid selgitusi piltide kohta. 
5) Juhul, kui Sinu annetatavad fotod ei ole digitaalsel kujul või tekib muid küsimusi,  võta ühendust Meelis Uustaliga - meelis.uustal@eoy.ee.

Fotode annetaja ja kasutaja õigused ja kohustused
EOÜ lähtub fotode kasutamisel Creative Commonsi litsentsist BY-NC-SA. 
Foto annetaja (autor):
- annab Eesti Ornitoloogiaühingule loa fotot vajadusel töödelda, näiteks sobivasse suurusesse lõigata või kasutada tasuta trükiste kujundamisel;
- säilitab õigused kasutada fotot oma soovide ja vajaduste järgi.

Eesti Ornitoloogiaühing:
- kasutab fotosid mitteärilistel eesmärkidel Eesti linnustiku tutvustamisel,  uurimisel ja kaitsel;
- viitab fotot kasutades autorile.

Kõigi annetajate nimed tuuakse välja EOÜ 2018. a sügisel valmival uuel kodulehel.   

Suur tänu kõigile annetajatele!

EOÜ 97. sünnipäeva matk läks igati korda!

30. Aprill 2018 - 16:17

Laupäeval kogunes Alam-Pedjal mõnus seltskond loodushuvilisi matkajaid, kellega üheskoos tähistasime EOÜ 97. sünnipäeva. Matka läbivaks teemaks oli raierahu, mida aitas meil lahti mõtestada TÜ looduskaitsebioloogia töörühma juht Asko Lõhmus, kes ligi 20 aastat tagasi raierahu kontseptsiooniga välja tuli. Osalejad said kuulda raierahu saamisloost, metsisest, metsalinnustiku kaitsest ja kuidas Alam-Pedjal elu käib. 

Matk oli pühendatud raierahule, kuna EOÜ seisukoht on, et Eesti metsades peaksid raietööd peatuma perioodiks 15. aprillist 15. juulini. Eesti metsalinnustiku seisund halveneb iga aastaga ning ebaeetiline pesitsusaegne raie muuda lindude olukorda veelgi raskemaks. Juba üle 15 aasta kehtib raierahu riigimetsade teatud metsatüüpides ja teatud raieliikide puhul, kuid erametsades sõltub raierahust kinnipidamine metsaomanikust. 

Matkajatel vedas nii ilmaga kui ka lindudega. Näiteks said kõik jälgida, kuidas hallpea-rähn ja musträhn pesa ehitavad, nii et laastud lendavad, samuti jäid silma mitmed äsja saabunud rändlinnud.

Täname Urmas Abelit idee välja pakkumise eest ning Asko Lõhmust, Andres Kalameest, Pille Tammurit ja Triin Libet matkaseltskonnale põnevate juttude ja uute teadmiste jagamise eest!

Vaata rohkem fotosid meie Facebooki lehelt!

 


15. augusti ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
201817,2°C14,95°C13,6°C
201722,2°C15,35°C4,3°C
201618,8°C13,89°C6,7°C
201524,1°C16,46°C7,4°C
201423,0°C17,23°C9,8°C
201320,4°C15,82°C11,5°C
201221,3°C16,39°C11,3°C
201125,5°C19,15°C14,8°C
201029,7°C22,13°C16,8°C
200920,2°C15,43°C8,0°C
200823,3°C17,54°C12,3°C

Ilmateenistuse ennustus

11...16°C
18...22°C
7...16°C
19...24°C
10...16°C
20...26°C
13...18°C
21...27°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
15.08.Pamela
14.08.Kevin
13.08.Oriana
12.08.Oriana
11.08.Oriana

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no291,96%
Yr.no191,43%
Weather Underground391,25%
Weather Underground291,07%
Weather Underground191,07%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 29,9°C (1939) ja külmem 3,9°C (1978).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 32,6°C (1868) ja külmem 1,7°C (1978).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Metsades on kohati suur tuleoht!
Metsades on kohati suur tuleoht!
Metsades on kohati suur tuleoht!

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

13,0% on kuu nähtav.
27 päeva on noorkuuni.
Noorkuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk