Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 22 tundi 10 minutit tagasi

In memoriam Aivar Leito

24. September 2018 - 13:32

Reedel, 21. septembril lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, hane- ja sookureuurija Aivar Leito (1954–2018).

 Lauri Kulpsoo (Vikipeedia).
Aivar Leito Eesti Maaülikoolis 2011. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo.

Aivar Leito töötas Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetoolis juhtivteadurina, keskendudes lindude pesitsus- ja rändeökoloogia uurimisele. Ta uuris sookure, kormorani, hanede ja laglede arvukust, ökoloogiat ja rändeid, väikeste meresaarte linnukooslusi, lindude ja nende elualade kaitseolusid Eestis ja välismaal.

Aivar kirjutas arvukalt teadusartikleid, juhendas üliõpilasi ja pälvis tunnustuskirju looduse ja looduskaitse propageerimise eest. Ta koostas raamatuid ja osales loodusfilmide tegemisel, neist viimane - "Vaba nagu kurg" - linastus möödunud nädalal Matsalu Loodusfilmide Festivalil. Aivar oli üks võtmeisikutest linnustiku riikliku seire väljatöötamisel. Ta korraldas ka paljude kaitsealade linnustiku uurimist ja osales mitme kaitseala loomisel.

Aivari eestvedamisel võeti Eestis kasutusele lindude raadio- ja satelliitjälgimine, mis on andnud ornitoloogidele hindamatuid teadmisi meie suurlindude rändeteedest. Näiteks selgitas ta välja, et lisaks Hispaania ja Kesk-Euroopa talvitusaladele lähevad Ida-Eesti sookured talvituma Etioopiasse. Aktiivse kurgede ja hanede uurija ja tutvustajana oli Aivar rahva seas tuntud kui hane- ja kureonu.

Aivar Leito oli Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse (1991–2000) ja nõukogu liige (2000–2003 aseesimees) ja kuulus ajakirja Hirundo toimetuskolleegiumi (1994–2013). Aastal 2014 pälvis ta Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga väga suure panuse eest lindude uurimisse ja nende kaitsmisesse nii Eestis kui piiri taga. Aasta hiljem valiti Aivar Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks.

Aivar oli alati nõus toetama nõu ja jõuga kõiki Eesti Ornitoloogiaühingu ettevõtmisi. Tema teadusettekanded kõlasid paljudel ühingu suvepäevadel, üldkoosolekutel ja ettekandeõhtutel.

Hindame südamest sinu pühendumist teadusele ja sihipärasele tegevusele Eesti lindude hoidmisel ja loodusmaastike kaitsel.

Puhka rahus, kureonu!

Eesti Ornitoloogiaühing

Analüüs: linnujahi lubamine või keelamine kaitstavatel aladel tuleb põhjalikult ümber hinnata

24. September 2018 - 12:32

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsist selgus, et kehtiv jahiregulatsioon ja kaitsealade kaitse-eeskirjad lubavad linnujahti pidada kahel kolmandikul Eestis looduskaitse all olevatel maadel. Sageli on jaht lubatud ka neile liikidele, kelle kaitseks on ala moodustatud. Samas leiti, et ka linnujahikeeluga alade võrgustik on kujunenud ilma analüüsi ja teadusliku aluseta. 

Kaitstavate alade linnujahi analüüsis uuriti Eesti kaitsealadel, püsielupaikades ja hoiualadel kehtivaid linnujahi piiranguid, nende linnukaitselist mõju ja huvirühmade võrdväärset arvestamist. Oluline osa tööst oli välja töötada juhis, mida kasutades saaks iga kaitstava ala puhul otsustada, kas seal tuleks linnujahti lubada, see täielikult või osaliselt keelata.

„Olukorras, kus linnujaht ei pea linnukaitselisest seisukohast olema tingimata lubatud ega tingimata keelatud, tuleb kaaluda erinevaid huve ja leida sobiv lahendus,“ selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liige ja jurist Siim Vahtrus. „Sealjuures tuleb arvestada erinevate huvigruppidega: jahimehed, linnukaitsjad, loodusturismi korraldajad, maaomanikud ja kogukonna liikmed.“

„Eestis on paljud kaitstavad märgalad veelindudele ja nende hulgas jahilinnuliikidele olulised rahualad, mis võivad olla tuhandete kilomeetrite pikkusel rändeteel ühed vähestest peatuskohtadest, kus linnud toituvad ja puhkavad,“ sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Kuniks Keskkonnaamet pole jõudnud samadel alustel tuginevat linnujahi potentsiaali hindamist iga kaitstava ala puhul läbi viia, oleks meeldiv, kui jahimehed ise otsustaksid hoiduda linnujahist meie kõige tähtsamatel linnualadel.“

Analüüsi käigus selgitati välja huvirühmade huvid ja nende kaalu määravad kriteeriumid, viidi läbi küsitlusi ja intervjuusid. Töö tulemusi arutati Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste, jahiringkondade, metsa- ja põllumajanduse esindusorganisatsioonidega. Saadud tagasiside põhjal analüüsi ka täiendati. Töö valmis Keskkonnaameti tellimusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Lisatud joonis: Linnujahi piirangud Eesti kaitstavatel aladel.

Oktoobris toimub Tartus rahvusvaheline luigekonverents

5. September 2018 - 10:31

16.-19. oktoobrini toimub Tartus, Eesti Maaülikooli aulas, rahvusvaheline luikede uurimisalane konverents "6th International Swan Symposium". Konverentsi kokkukutsujaks on Eesti Maaülikool ja Rahvusvaheline Luigegrupp (Swan Specialist Group). Konverentsile saab registreeruda veel kuni 1. oktoobrini.

Konverents toimub regulaarselt ning on järjekorras kuues, koondades juhtivaid luigeuurijaid üle maailma. Partneriteks on Eesti Ornitoloogiaühing, Wildfowl and Wetland Trust (Inglismaa), Wetlands International (Holland), UNEP/AEWA Secretariat (Saksamaa), IUCN Species Survival Commission ja Swan Specialist Group (Suurbritannia).

Planeeritav konverents on jätkukonverents. Varasemad konverentsid toimusid Slimbridge’s, Suurbritannia (1971); Sapporo’s, Jaapan (1980); Oxfordis, Suurbritannia (1989); Airlie’s, Virginia, USA (2001) ja Easton’is, Maryland, USA (2014). 

Konverentsi programmi leiab konverentsi koduleheküljelt: http://conference.emu.ee/en/conferences/swan2018/

Konverentsile registreerumiseks tuleb täita vastav vorm: https://tinyurl.com/swansymp2018. Registreerimine konverentsile kestab kuni 1. oktoobrini. Hetkel on osalejaid kirjas juba 16 riigist. Konverentsi keel on inglise keel, ilma tõlketa. 

Piiranguteta veelinnujaht jätkub ka tänavu

21. August 2018 - 14:53

20. augustil alanud veelinnujahi hooaeg tõotab tulla sarnane eelmistega, sest aasta jooksul pole veelinnujahi korralduses sisulisi muudatusi toimunud. Äsja jõustunud keskkonnaministri määrus, mille kohaselt hakatakse välisriikidest pärit jahikülalisi koolitama, et nad tunneksid Eesti õigusakte ja jahinduse head tava, on pelgalt formaalsus, mis korraga lastud lindude arvu ei mõjuta. 

Mullu sügisel vedas Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) rahvaalgatust „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“, mille põhieesmärk oli seada paika päevalimiit kütitud veelindudele ja  piirata korraga lastud lindude arvu. Paraku olid sellele vastu Keskkonnaministeerium, Riigikogu keskkonnakomisjon, Eesti Jahimeeste Selts ja teised huvitatud isikud ning rahvaalgatusega liitunud enam kui 2500 inimese sooviga ei arvestatud. Ainsa tulemina jõustus tänavu augustis keskkonnaministri määrus, mille kohaselt peavad välisriikidest pärit jahikülalised läbima lühikese koolituse. 

„Piiranguteta veelinnujaht jätkub uuest määrusest hoolimata, sest see on üks peamisi põhjusi, miks jahikülalised Eestisse tulevad,“ kommenteeris EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Kuna Eesti jahiringkondade jaoks näib põhiprobleem seisnevat selles, et jahikülalised riputavad sotsiaalmeediasse üles fotod oma suurtest jahisaakidest, siis koolitus annab täiendava võimaluse välismaalastele sõnad peale lugeda, et saaki avalikult ei eksponeerita.“

Möödunud hooaja linnujahistatistika näitas, et kütitud hanede-laglede arv suurenes ja tegi 6500 linnuga uue rekordi. Nõnda nagu igal aastal, tekitas mullugi osadele jahimeestele probleeme maha lastud lindude määramine. Nii võib ametlikust statistikast leida aastast aastasse mitmeid anomaaliaid ja määramisvigu, nagu sisemaal mitte-esinevate merelindude (eriti hallhane) arvukas küttimine või haneliikide kummalised osakaalud. Nõnda on vähemalt veerand hallhaneks peetud lindudest valesti määratud. Suure tõenäosusega on hanedest veelgi raskemini määratavate lindude jahistatistika samuti ebakorrektne.

Foto: Lea Tammik

Veekogude puhastamise ja niitmisega tuleb oodata pesitsusaja lõpuni

6. Juuli 2018 - 14:32

Eesti Ornitoloogiaühing juhib tähelepanu, et lindude pesitsusajal tuleks vältida veekogude puhastamist ja niitmist, sest see võib põhjustada veelindude pesakondade hukkumist. Nende töödega võib alustada enne augustikuud vaid juhul, kui linnuekspert on vastava ala üle vaadanud ja tuvastanud, et linde seal ei pesitse.  

Paljudest meie linnadest ja väiksematestki asulatest võib leida mõne tiigi, paisjärve, jõe-, oja- või kraavilõigu, mida soovitakse aegajalt heakorrastada: niita, süvendada või rajada kalapääsusid. Need veekogud on aga enamasti elupaigaks mitmetele veelindudele, kelle pesitsusaeg kestab kevadisest jääminekust kuni juuli lõpuni. Sel ajal toimuvaid töid saab käsitleda lindude tahtliku häirimisena pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 ja 6’ tähenduses. 

„Meie siseveekogudel pesitseb kokku kuni 40 liiki linde, kellest paljud on kaitsealused ja ohustatud,“ kommenteeris EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Lisaks kõigile tuntud sinikael-partidele võivad asulate märgaladel pesitseda ka peidulise eluviisiga kaitsealused taidad ja isegi haruldased sarvikpütid, kelle 200–300 paarist pesitseb asulates arvestatav protsent.“

Kõige kindlam on kirjeldatud tööde elluviimisega alustada alates augustist. Kui töid soovitakse varem teostada, siis peab enne tööde algust läbi viima ala ülevaatuse, et tuvastada pesitsevaid linde või (kui linde ei nähta) pesitsuseks sobilike tingimuste olemasolu. Ülevaatuse tulemusena seab ekspert pesitsusaegseid piiranguid, mis arvestavad tuvastatud liikide pesitsusfenoloogiat ning mis võivad seetõttu kesta nii vähem kui ka kauem kui 31. juuli. 

Paikvaatluse tulemused ja järeldused peavad olema järelkontrolli võimaldavalt dokumenteeritud. Piisavate erialateadmistega spetsialiste töötab näiteks Keskkonnaametis, kõrgkoolides, MTÜ-des ja erasektoris.

Foto (sarvikpütid): Sander Sirelbu


26. septembri ekstreemumid 2008-2018

AastaMaks.KeskmineMin.
201813,2°C9,09°C2,5°C
201718,8°C11,92°C4,6°C
201619,7°C11,30°C1,3°C
201517,2°C12,33°C5,0°C
201416,1°C10,80°C3,4°C
201310,6°C4,90°C-3,0°C
201215,1°C10,97°C5,0°C
201117,1°C12,75°C3,8°C
201018,4°C11,65°C5,8°C
200916,4°C12,89°C4,4°C
200816,6°C9,72°C0,2°C

Ilmateenistuse ennustus

8...12°C
10...14°C
3...8°C
7...11°C
1...7°C
7...11°C
3...11°C
9...13°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
26.09.Gerdraud
25.09.Fabienne
24.09.Fabienne
23.09.Elena
22.09.Elena

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no293,94%
Yr.no193,85%
Ilmateenistus 292,40%
Ilmateenistus 192,12%
Ilmateenistus 390,48%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 21,2°C (1859) ja külmem -3,2°C (1977).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 24,5°C (1975) ja külmem -4,4°C (1976).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20, rannikul kuni 25 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20, rannikul kuni 25 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti kuni 20 m/s.
Sep 26 edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s, pärastlõunal kuni 28 m/s.
Sep 26 edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s, pärastlõunal kuni 28 m/s.
Sep 26 edelatuul puhanguti 20, rannikul kuni 25 m/s, pärastlõunal kuni 28 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti 20, rannikul kuni 28 m/s.
Sep 26 edelatuul tugevneb puhanguti 20, rannikul kuni 28 m/s.
26.09. edelatuul 14, puhanguti 23 m/s, pärastlõunal tugevneb 19, puhanguti kuni 28 m/s, õhtul pöördub tuul läände ja loodesse.
26.09. edelatuul 14, puhanguti 23 m/s, pärastlõunal tugevneb 19, puhanguti kuni 28 m/s, õhtul pöördub tuul läände ja loodesse.
26.09. edelatuul 14, puhanguti 23 m/s, pärastlõunal tugevneb 19, puhanguti kuni 28 m/s, õhtul pöördub tuul läände ja loodesse.
26.09. edelatuul 14, puhanguti 23 m/s, pärastlõunal tugevneb 19, puhanguti kuni 28 m/s, õhtul pöördub tuul läände ja loodesse.
26.09. edelatuul 14, puhanguti kuni 23 m/s, keskpäevast alates 19, puhanguti kuni 28 m/s. Õhtul pöördub tuul läände ja loodesse.
26.09. edelatuul tugevneb 10, puhanguti 15, pärastlõunal kuni 20 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Maa magnetväli

Tänane kuufaas

97,3% on kuu nähtav.
14 päeva on noorkuuni.
Kahanev kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk