Eesti Ornitoloogiaühing

Telli voog Uudisvoog Eesti Ornitoloogiaühing
Internetiaadress: https://www.eoy.ee
Uuendatud: 9 tundi 10 minutit tagasi

Valmis laul aasta linnust

6. Märts 2019 - 14:18

Eesti Ornitoloogiaühing ja ansambel Öösorr avaldasid täna laulu aasta linnust öösorrist.

Öösorr on varjatud eluviisiga lind, kes tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Ta saadab matkajaid sumedatel suveöödel ja seepärast on ka laul müstilisest ööst rabas.

Laulu sõnad ja viisi kirjutas Aare Pai, arranžeeris Sulliwan ning esitab ansambel Öösorr. Foto ja video tegi Triin Leetmaa. Laulu öösorrist saab kuulata ühingu YouTube'i kanalist.

Lisainfo:
Aarne Tuule
Aasta linnu projektijuht
Eesti Ornitoloogiaühing
Tel 5800 2869
aarne.tuule@eoy.ee

Valmis ülevaade rändlindude saabumisest ja lahkumisest eelmisel aastal

5. Märts 2019 - 16:20

Eesti Ornitoloogiaühing koostas ülevaate 35 levinuma rändlinnu saabumisest Eestisse ja siit lahkumisest eelmisel aastal. Esimesed saabujad olid kiivitaja, metskurvits ja rootsiitsitaja. Viimastest lahkujatest vaadeldi novembris ja detsembris nii metskurvitsaid, kaelustuvisid kui ka hilja peale jäänud põldlõokesi.

Mitmeid liike märgati eelmisel aastal kauem kestnud külma kevade tõttu oluliselt hiljem kui 2017. aastal. Näiteks vaadeldi märksa hiljem esimesi sookurgi, põldlõokesi, linavästrikke ja vainurästaid. Kui kevad hoo sisse sai, siis nähti 2017. aasta kevadest varem rukkirääku, suitsu- ja räästapääsukest, kägu ja ööbikut.

Kõige enam vaatlusi tehti 2018. aastal Pärnu- ja Tartumaal, sest seal liigub kõige rohkem aktiivseid linnuvaatlejaid. Vähe vaatlusi laekus Kesk-Eestist, Lääne- ja Ida-Virumaalt, seetõttu on käesoleval aastal vaatlused just nendest piirkondadest eriti oodatud.

"Eelmine kevad oli pikalt külm ja suurem rändelaine oli aprillikuu alguses, 5. aprilli paiku. Pärast seda nähti aga paljusid liike varem kui 2017. aastal," kommenteeris tulemusi ornitofenoloogiliste vaatluste koordinator Tiiu Tali. "Milline kevad tuleb sellel aastal, seda näitab ainult aeg. Kevad on linnuvaatlejatele kõige huvitavam aeg, kuid ka sügisel tasub kõik vaatlused kirja panna, sest kunagi ei tea, millal on tegu viimaste lahkuvate rändlindudega."

Ornitofenoloogiliste vaatluste kokkuvõte põhineb eelmisel aastal tehtud 28 000 vaatlusel, mille on kirja pannud sajad vabatahtlikud linnuvaatlejad. Kokkuvõte sisaldab rändlindude saabumis- ja lahkumiskuupäevi, ülevaadet talvitajatest, vaatluste arvust ja vaatlejate aktiivsusest maakondade kaupa. Kokkuvõtte koostas Tiiu Tali.

Loe kokkuvõtet "2018. aasta kevade ja sügise ornitofenoloogilised vaatlused ja vaatlusaktiivsus Eestis".

Lisainfo:
Tiiu Tali
Ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing
feno@eoy.ee
www.eoy.ee

Kiivitaja. Foto: Sander Sirelbu.

Aiapidajad saavad veebipäevikusse kirja panna oma aia loomad ja taimed

1. Märts 2019 - 13:50

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub aiapidajaid täitma veebipäevikut, kuhu saab kirja panna aias tegutsevad linnud ja muud loodusvaatlused. Märtsist oktoobrini kestva suvise aialinnupäeviku algatuse käigus saab tundma õppida oma aia elurikkust ja panustada aialindude leviku uurimisse.

Suvist aialinnupäevikut saab pidada iga huviline, kel on aed linnas või maal. Osaleja märgib päevikusse üles, millised linnud aias tegutsevad ja pesitsevad. Lisada saab vaatlusi taimede õitsemisaegade, nähtud putukate, roomajate, kahepaiksete ja imetajate kohta. Päeviku täitmine algab 1. märtsil ja kestab 6. oktoobrini.

"Aiasõbrad panevad kindlasti tähele, mis nende aias toimub ning päeviku pidamine on hea võimalus tundma õppida oma aias elavaid linde, aga ka teisi loomi," julgustab suvise aialinnupäeviku koordinaator Meelis Uustal inimesi osalema. "Vaatlusi saab teha ka kortermaja hoovis või õuealal, sest paljud kortermajad on justkui linnuhotellid, kus pesitsevad näiteks koduvarblased ja piiritajad."

Suvist aialinnupäevikut saab täita veebis aadressil www.eoy.ee/aed/. Samalt lehelt leiab ka juhendid ja lindude määramisabi. Aialinnupäeviku tegemisi kajastab jooksvalt portaal Looduskalender.ee.

Suvine aialinnupäevik on Eesti suuruselt teine harrastusteaduse algatus, mis sai alguse 2014. aastal. Eelmisel hooajal täitis aialinnupäevikut ligi tuhat inimest, kes tegid kokku üle 28 500 vaatluse. Kogutud andmete alusel saab teada, milline on aialindude levik ja arvukus Eestis ja kuidas kulgeb lindude pesitsemine. Algatust veab Eesti Ornitoloogiaühing, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Meelis Uustal
Suvise aialinnupäeviku koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing
aed@eoy.ee
www.eoy.ee/aed/

Must-kärbsenäpp pesakasti juures. Foto: Karl Adami.

Metsanduse arengukava plaanitav juhtkogu on oluliselt tasakaalust väljas

28. Veebruar 2019 - 11:39

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani. Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid kolm metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teatanud Keskkonnaministeeriumile, et kui kogu alustab tööd planeeritud koosseisus, peab EKO küsitavaks selles kaasa löömise mõttekust.

"Avalikkusele tutvustati möödunud nädalal küll mitmeastmelist ja näiliselt laiapõhjalist kaasamise protsessi, ent lõppotsuseid hakkab tegema juhtkogu, mille koosseis on kokku pandud ilmselgelt ministeeriumi senist poliitikat soosivana," selgitas Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür. "Sellisel viisil ei ole protsess tervikuna tasakaalustatud ega võimalda jõuda ühiskondliku kokkuleppeni, mida nii ministeerium kui teised osapooled avalikkusele edastatud sõnumite järgi taotlevad," lisas Tüür.

Metsaseaduse kohaselt peavad töögrupis olema esindatud ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad. See nõue on täidetud üksnes formaalselt. Vaidlusküsimusi hääletava juhtkogu 29-liikmelises kogus on ligi pooled kohad riigiasutuste esindajatele ning ülejäänud kohtadel domineerivad selgelt majandushuvide esindajad. Ökoloogiliste väärtuste esindajaid on vaid kolm, samuti on kreenis teadlaste koosseis. Kaasatud seitsmest teadlasest kolm on majanduse ja metsamajanduse valdkonnast ning vaid üks ökoloogia valdkonnast.

EKO rõhutab, et üleilmsete keskkonnaprobleemide süvenemine, praeguse metsanduse arengukava täitmise käigus tekkinud konfliktid ning ühiskonna kasvanud ootus säästva metsanduse tegelikuks rakendamiseks Eestis sunnivad tegema kvaliteedihüpet metsandusvaldkonna valitsemises ja uue metsanduse arengukava koostamisel. See peab olema laiapõhjaline ja sisuline osapoolte kokkulepe, mis põhineb erinevate stsenaariumite võrdlusel ning arvestab võrdselt majanduslikke, ökoloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi eesmärke.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Rohkem infot:
Tarmo Tüür
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
tarmo@elfond.ee
Tel 5341 1020

Suvise aialinnupäeviku viienda hooaja kokkuvõte

25. Veebruar 2019 - 12:08

Eelmisel aastal sündisid suvise aialinnupäeviku rekordid: osales 959 inimest, kes tegid 549 aias 28 509 vaatlust.

Tehtud kirjed jagunesid järgnevalt: 16 170 lindude esmavaatlust, 2294 pesitsusvaatlust, 1497 muude selgroogsete vaatlust, 8115 taimede ja putukate fenovaatlust ning 433 tolmeldajate vaatlust, mis tegelikult peidab endas 1260 taimekülastuse kirjet.

Aedades kohatud linnuliikide arv kasvas ka sel aastal ühe liigi võrra, mis annab ennekõike tunnistust paranevast linnutundmisest. Seevastu kahanesid keskmised pesitsemisjuhtude, pesitsevate liikide ja kohatud loomaliikide arvud. Kas see on tingitud põuasest suvest, ebaõnnestunud 2017. aastast, muutustest aiaelustikus või millestki muust, annavad ehk veidi aimu 2019. aasta tulemused.

Seitse tähelepanekut 2018. aastast

  • Putukate, taimede ja osaliselt ka lindude fenoloogia näitas, et 2018. aasta varakevad oli viimaste aastate hiliseim, kuid alates maist käis kevad sama rada sooja 2016. aastaga.
  • Talvise varakevade lõpetas soojalaine saabumine 5. aprillil, millele järgnes kohe ka ulatuslik rändelaine: paari päevaga sisestati üle 2000 linnuvaatluse.
  • Urvalindudel oli ülivõimas invasiooniaasta: mullu nähti neid arktilisi värvulisi aedades 10–20 korda sagedamini kui muidu.
  • Aafrika lindude, eriti lepalinnu, ööbiku, suitsupääsukese, must-kärbsenäpi, käekäik ei näita paranemismärke.
  • Aedades pesitses mullu varasemast vähem linde, kuid see on ilmselt kehva 2017. aasta järelmõju.
  • Iga aastaga kohatakse aedades üha enam rebaseid ja metskitsi, seevastu mutte ja kärnkonni märgati vähem.
  • Võilill on 2018. aasta "supermeetaime" tiitli omanik: tema õitel kohati aedades 20 liiki tolmeldajaid.

Tutvu suvise aialinnupäeviku 2018 tulemuste kokkuvõttega.

Suvine aialinnupäevik on Eesti Ornitoloogiaühingu pikaajaline harrastusteaduse algatus, mille eesmärk on koguda andmeid ja parandada teadmisi meie aedades tegutsevate ja pesitsevate linnuliikide kohta. Viie aastaga on linnu- ja loodusvaatlejate ühise pingutuse tulemusena kogunenud 111 000 vaatlust ja tähelepanekut Eesti elurikkuse kohta. Lähiaastatel on plaan kogutud andmeid põhjalikumalt analüüsida.

Lisainfo:
Meelis Uustal
Suvise aialinnupäeviku koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing
www.eoy.ee/aed

Foto: Eero Kiuru.

Erakondade keskkonnalubadustes on esikohal metsanduse areng ning kliimaküsimused

21. Veebruar 2019 - 11:58

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) avaldas täna koondhinnangu erakondade keskkonnalubadustele. Erakondade valimisprogrammides on keskkonnateemad varasematest aastatest enam esindatud - pea iga erakond on andnud lubadusi metsanduse valdkonna probleemide lahendamiseks, mitmes on esitatud visioon kliimamuutuse ja energeetikaküsimustega tegelemiseks. EKO hinnangud erakondade vastustele konkreetsetes küsimustes koos lühikommentaariga valimisprogrammidele on kättesaadavad aadressil eko.org.ee/valimised-2019.

"Üldiselt tuleb erakondi kiita püüdluse eest keskkonnaküsimusi paremini mõista ja adresseerida. See väljendub nii sisulisemates programmilistes lubadustes, EKO-le antud vastustes kui ka kampaaniates keskkonnalubaduste nähtavamaks toomises," ütles erakondade valimisprogramme võrrelnud Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Kärt Vaarmari. "Aeg näitab, kas adekvaatne tegevuskava kliimamuutuste ja elurikkuse kao pidurdamiseks kujuneb ka osaks uue valitsuse koalitsioonileppest," lisas Vaarmari.

Riigikogu valimiste eel küsis EKO erakondadelt nende seisukohti olulistes keskkonnaküsimustes. Erakondadelt saadud vastused avaldati koos ekspertide kommentaaridega valdkondade kaupa alates jaanuari lõpust EKO kodulehel. Vastuseid analüüsinud ja kommenteerinud eri valdkondade ekspertide hinnanguid võrreldes paigutuvad keskkonna suhtes kõige vastutustundlikumale poolele ootuspäraselt Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, aga ka Sotsiaaldemokraadid. Skaala teise äärde paigutus kõige selgemalt EKRE, kelle vastused on pälvinud vaid madalaimaid hindepunkte. Reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja Eesti200 laveerivad vahepealsel alal.

Keskkonnaühendused esitasid erakondadele küsimusi viies suuremas valdkonnas, kus lähiajal langetatavad otsused on kõige määravamad: suurte investeeringute planeerimine, kliimamuutus ja energeetika, metsandus, maaomanike kaasamine looduse hoidmisse ning keskkonnatasud. Küsimustele vastasid Keskerakond, Reformierakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, EKRE, Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ning Elurikkuse Erakond. Vabaerakond saatis vastuseks viite oma programmile.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Rohkem infot:
Kärt Vaarmari
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige
E-post: kart@elfond.ee
Tel: 527 4761

Aasta lind 2019 - öösorr

19. Veebruar 2019 - 19:53

Aasta lind 2019 on öösorr. Sisene aasta linnu veebilehele.

Algas registreerumine õpilaste linnuviktoriinile

18. Veebruar 2019 - 16:02

Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.‒12. klasside loodushuvilisi õpilasi osalema linnuviktoriinil, et selgitada välja Eesti parimad noored linnutundjad. Linnuviktoriin toimub 5. aprillil 2019 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Viktoriinil vastavad osalejad küsimustele Eesti lindude kohta. Linde tuleb ära tunda nii välimuse, kirjelduse kui ka häälte järgi. Parimatele noortele linnutundjatele on auhinnad ajakirjalt Eesti Loodus, Eesti Ornitoloogiaühingult, Tartu Ülikooli loodusmuuseumilt ja botaanikaaialt.

Viktoriinil saavad osaleda 6.‒12. klasside õpilasi kahe‒ kuni kolmeliikmelistes võistkondades. Registreerumine on avatud 18. veebruarist kuni 25. märtsini või kuni kohti jagub. Osalustasu on 6 eurot inimese kohta ning sisaldab viktoriinil osalemist, ekskursiooni muuseumis ja sooja lõunasööki. Tutvu osalemise tingimustega ja registreeri võistkond.

Korraldajad soovitavad enne viktoriini õpilastel lugeda kirjandust, õppida linnuhääli ja uurida temaatilisi veebilehti. Kirjanduse ja veebimaterjalide loetelu leiab siit.

Linnuviktoriini korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Auhindadega toetavad MTÜ Loodusajakiri, Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Lisainfo:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee

Foto: Veljo Runnel

Kutsu ornitoloogiaühing õpilastele linde tutvustama

14. Veebruar 2019 - 17:18

Eesti Ornitoloogiaühing tuleb lasteaedadesse ja koolidesse üle Eesti tutvustama linde, nende elupaikasid ja olulisust looduses. Pakume nii õppeprogramme kui ka tellija soovi järgi loodud õppepäevi.

Valikus on järgmised aktiivõppe tegevused:

Soovi korral sisustame terve õppepäeva, mis koosneb näiteks loengust ja õppekäigust.

Õppeprogramme tuleme tegema lasteaeda või kooli või tellija soovitud kohta üle Eesti. Tegevused toimuvad nii toas kui õues, juhendavad kogenud linnutundjad. Õppeprogrammide tellimine on tasuline.

Õppeprogrammi hinnapakkumise küsimiseks või tellimiseks saada aadressile eoy@eoy.ee järgmine info:

  • soovitud õppeprogrammi nimi,
  • lasteaia või kooli nimi,
  • osalejate vanus või klass, rühma suurus,
  • õppeprogrammi eelistatud toimumise aeg ja koht,
  • kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefon.

Palun pane kirja ka erisoovid (nt hariduslike erivajadustega lapsed, õppeprogrammi lühendatud variant jms). Saadame igale tellijale konkreetse hinnapakkumise ja kinnituse toimumisaja ja -koha kohta.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.keskkonnaharidus.ee/centre/eesti-ornitoloogiauhing

Foto: Tiiu Tali

Kutse ornitoloogiaühingu infopäevale

13. Veebruar 2019 - 13:17

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 27. veebruaril kell 14.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis infopäeva, kus tutvustab hiljuti lõppenud projektide tulemusi ja annab ülevaate päevakajalistest teemadest.

Infopäeval räägivad ornitoloogid metsalindude arvukuse muutustest viimastel kümnenditel ja nende muutuste põhjustest. Joosep Tuvi tutvustab Natura linnualade inventuuride hetkeseisu, tegevusi ja tulevikuplaane. Renno Nellis annab ülevaate hiljuti valminud vabatahtlike vaatlejate osalusel põhinevate linnuseirete analüüsist. Veljo Volke räägib, milline on hetkeseis kevadise linnujahi osas. Vaata päevakava.

Infopäevale on oodatud ornitoloogiaühingu liikmed, ametnikud, teadlased, keskkonnaorganisatsioonide töötajad, üliõpilased ja teised huvilised.

Ornitoloogiaühingu infopäev on 27. veebruaril kella 14.00–16.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis aadressil Aleksandri 14. Osalemine on tasuta, palume eelnevalt registreeruda siin: https://goo.gl/forms/5xvRWhROWZIppsH92.

Infopäeva korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee

Keskkonnaühendused avaldasid erakondade seisukohad metsaküsimustes

12. Veebruar 2019 - 23:38

Täna avalikustas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) metsandust puudutavates küsimustes erakondadelt saadud vastused koos ekspertide kommentaaridega. Valimiste eel uuriti erakondadelt, kuidas peatada loodusmetsade hävimine ning tasakaalustada riigimetsa pakutavaid väärtusi. Nende vastuste põhjal on erakondadele antud hinded 5-palli skaalal.

Erakondade vastuseid kommenteerisid TÜ loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus ning ELFi eksperdid Siim Kuresoo ja Tarmo Tüür. Kõigi erakondade vastused, ekspertide kommentaarid ja hinnete skaala on tutvumiseks aadressil www.eko.org.ee/valimised-2019.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnutsi on erinevalt eelmistest valimistest erakondade programmides käsitletud metsandust sisulisemalt ja mitte ainult kitsalt majanduslikust küljest. Kuna aga programmides jäädakse sageli võrdlemisi üldsõnaliseks, otsustas EKO küsida kaks konkreetseid valukohti puudutavat küsimust, et vastuste analüüsiga saada parem ettekujutus erakondade tegelikest nägemustest ning valmisolekust konkreetseid lahendusi pakkuda. "Hea meel on näha, et erakondade esindajad on end metsanduse teemadega kurssi viinud ning loodusmetsade hävimise peatamist peetakse oluliseks. Loodusmetsi on Eestis veel vaid 2% ning nende säilimiseks peaks viimased vana metsa killud ka majandusmetsades kaardistama ja vääriselupaikadena registrisse kandma," selgitas Tüür. "Vääriselupaikade inventeerimise vajadus on toodud Keskerakonna, Reformierakonna, SDE, Isamaa ja ERE vastustes. Kaitse korraldamise ja kompensatsioonide osas on vastused küllalt erinevad," lisas Tüür.

Kokku esitasid keskkonnaühendused erakondadele küsimusi viies suuremas valdkonnas, kus lähiajal langetatavad otsused on kõige määravamad: suurte investeeringute planeerimine, kliimamuutus ja energeetika, metsandus, maaomanike kaasamine looduse hoidmisse ning keskkonnatasud. Küsimustele vastasid Keskerakond, Reformierakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, EKRE, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ning Elurikkuse Erakond. Vabaerakond saatis vastuseks üksnes viite oma programmile.

Erakondade vastused avaldatakse koos ekspertide kommentaaridega teemade kaupa EKO kodulehel iga nädal kuni valimisteni. Koondhinnang erakondade seisukohtadele põletavates keskkonnaküsimustes antakse 21. veebruaril enne eel- ja e-hääletamise algust.

EKO metsandusalaste seisukohtade ja eesmärkidega saab tutvuda sügisel avaldatud metsavisioonis www.eko.org.ee/metsavisioon.

Lisainfo:
Tarmo Tüür
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige
tarmo@elfond.ee
Tel 5341 1020

Erakondade nägemused Eestis suure mõjuga taristuobjektide rajamiseks on kardinaalselt erinevad

31. Jaanuar 2019 - 14:49

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) küsis Riigikogu valimiste eel erakondadelt nende seisukohti olulistes keskkonnaküsimustes. Teiste hulgas uuriti erakondade arvamusi suurte investeeringute kohta, nagu näiteks Saaremaa sild ja Est-Fori tselluloositehas, mille puhul puudub Eesti poliitilisel maastikul üksmeel. Kõikide erakondade vastused ning ekspertide kommentaarid on avalikud EKO veebilehel.

Keskkonnateemad on võtmepositsioonil paljudes Eesti tulevikku puudutavates küsimustes. Näiteks kerkib pidevalt valimistega seoses päevakorda Saaremaa silla rajamine üle Suure väina. "Hiiglasliku taristu rajamine toob kaasa suured muutused looduskeskkonnas, seda tuleb arvestada kõrvuti majandusliku mõõtmega," ütles Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. "Mõned uuemad Eesti erakonnad ei näe siin piisavat keskkonnariski, vanemad parteid on enda väljaütlemistes pigem realistlikumad," kommenteeris Volke erakondade seisukohti. Alates 2006. aastast on Saaremaa püsiühenduse aruteludes pidevalt silla küsimus õhku tõusnud ning lõplikku otsust pole suudetud teha. "Suurte taristuobjektide rajamine peab olema poliitikutel paremini läbi mõeldud, ei saa käia üks lakkamatu arutelu, kui ohud näiteks nii linnustikule kui ka mereimetajatele on kord juba kaardistatud," lisas Volke.

Keskkonnaühendused esitasid erakondadele küsimusi viies märkimisväärse keskkonnamõjuga valdkonnas, milles lähiajal langetatavad otsused on kõige olulisemad: suurte investeeringute planeerimine, kliimamuutus ja energeetika, metsandus, maaomanike ja maakasutajate kaasamine elurikkuse hoidmisse ning õiglased ja eesmärgipärased keskkonnatasud. Küsimustele vastasid Eesti erakondadest Keskerakond, Reformierakond, Isamaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, EKRE, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ning Elurikkuse Erakond. Vabaerakond küsimustele sisuliselt ei vastanud, vaid saatis vastuseks üksnes oma programmi.

Erakondade vastused avaldatakse koos ekspertide kommentaaridega, et aidata valijatel paremini mõista poliitikute sihte ja seisukohti keskkonnateemadel. Alates tänasest avaldatakse vastused teemade kaupa EKO veebilehel iga nädal kuni valimisteni. Koondhinnang erakondade seisukohtadele põletavates keskkonnaküsimustes avaldatakse 20. veebruaril enne eel- ja elektrooniliste valimiste algust.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed on Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Lisainfo:
Kärt Vaarmari
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige
kart@elfond.ee
Tel 527 4761

Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
veljo.volke@eoy.ee
Tel 5615 7088

Valimiste-eelne kliimadebatt: Planeedil on juba kiire, aga Eestil?

29. Jaanuar 2019 - 16:02

Keskkonnaühendused kustuvad kõiki huvilisi 6. veebruaril kell 18.00 Energia avastuskeskusesse valimiste-eelsele erakondade kliimadebatile.

Kliimamuutusega peab lähikümnenditel teiste hulgas rinda pistma ka Eesti. Iga riigi panustest aastani 2030 sõltub väga palju: eelkõige, kui tõsised on kliimamuutuse tagajärjed meile ja meie järeltulijatele. Pole kahtlust, et asjaga on tõepoolest kiire - seda on nentinud nii tippteadlased kui ka paljud maailmaliidrid detsembris Poolas toimunud rahvusvahelistel kliimakõnelustel.

Uurime nii tänastelt kui ka järgmise nelja aasta võimalikelt rahvasaadikutelt vastuseid paljudele küsimustele. Miks Eesti riik ei näi kiirustavat? Milliseid samme peab astuma järgmine Riigikogu koosseis kliimamuutuse pidurdamiseks? Milline peab olema Eesti õiglane panus võrreldes teiste maailma riikidega? Kas Eesti peab võtma sihiks saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus, nagu näeb ette Euroopa Komisjoni visioon? Kuhu suunas peab liikuma Eesti energiamajandus ja põlevkivi kasutamine? Kas ja mis ajaks peab Eesti üle minema 100% taastuvenergiale? Mida sisaldavad kliimamuutuse osas erakondade programmid?

Debatil löövad kaasa: Raimond Kaljulaid (Keskerakond), Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Rene Tammist (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marko Pomerants (Isamaa), Martin Helme (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Kai Künnis-Beres (Eestimaa Rohelised), Lembit Tuur (Eesti Vabaerakond), Jaak Laineste (Eesti 200) ja Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond). Sündmust modereerib politoloog ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora.

Sissepääs prii! Pane end sündmusele kirja hiljemalt 5. veebruaril, sest kohtade arv on piiratud. Registreerumisvorm: https://goo.gl/forms/7wJ2wq92aYBdKlzT2.

Sündmust korraldavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine.

Debatti toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI).

Lisainfo:
Mariliis Haljasorg
Kommunikatsiooniekspert
SA Eestimaa Looduse Fond
mariliis@elfond.ee
Tel 5623 1633

Kärt Vaarmari
Kliimaprogrammi koordinaator
SA Eestimaa Looduse Fond
kart@elfond.ee
Tel 527 4761

Talvise aialinnuvaatluse esmased tulemused on selgunud

28. Jaanuar 2019 - 13:17

Möödunud nädalavahetusel, 25.–27. jaanuaril kümnendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nähti esialgsetel andmetel üle 55 000 linnu vähemalt 60 liigist.

 Kauro Kuik.

 

 

 

 

 

 

 

Puukoristaja. Foto: Kauro Kuik.

Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed ornitoloogiaühingule edastanud 2200 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1500 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, leevike ja sinitihane.

"Vaatlustulemusi mõjutas nädalavahetusel valitsenud pakane, mistõttu oli lindude vajadus toidumajades pakutava lisatoidu järele väga suur," lausus talvise aialinnuvaatluse koordinaator Aarne Tuule. "Keskmiselt märgati vaatluskohas 38 lindu, see on kümne võrra enam kui aasta tagasi sulailmaga. Põnevamad liigid olid punarind, käblik, värbkakk ja hallõgija. Esimest korda kümne aasta jooksul vaadeldi haruldast talikülalist vöötkakku."

Ornitoloogiaühing ootab vaatlustulemusi veel 4. veebruarini. Andmed saab sisestada lehel https://eoy.ee/talv/vaatlused asuvasse ankeeti või saata tavapostiga (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond). Oodatud on andmed ka nendest vaatluskohtadest, kus tunni aja jooksul ei kohatud ühtegi lindu. Lõplik kokkuvõte talvisest aialinnuvaatlusest avaldatakse veebruaris ornitoloogiaühingu veebilehel.

Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid!

Lisainfo:
Aarne Tuule
Talvise aialinnuvaatluse koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing
Tel 5800 2869
talv@eoy.ee
www.eoy.ee/talv

Nädalavahetusel toimub kümnendat korda talvine aialinnuvaatlus

25. Jaanuar 2019 - 8:11

Ornitoloogiaühing kutsub sel nädalavahetusel, 25.–27. jaanuaril nii lapsi kui täiskasvanuid vaatlema aias askeldavaid linde. Kümnendat korda toimuv aialinnuvaatlus on Eesti suurim harrastusteaduse algatus.

 

 

 

 

 

 

 

Talvisel aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne: üles tuleb märkida ühe tunni jooksul aias või pargis kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Oma vaatlustulemused tuleb sisestada elektroonilisse ankeeti või saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingule 4. veebruariks. Vaatluse tegemise juhendi, ankeedi ja määramisabi leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

"Aialinnuvaatlus on suurepärane võimalus veeta tunnike pere või sõpradega looduses ja tundma õppida näiteks toidumaja külastavaid linde. Linde saab vaadelda kasvõi koduaknast hommikukohvi juues," sõnas talvise aialinnuvaatluse koordinaator Aarne Tuule. "Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil saame teavet aialindude arvukuse muutuste ja nende võimalike põhjuste kohta."

Aarne Tuule julgustab kõiki osalema ja saatma oma andmed ära ka siis, kui ühtegi lindu valitud tunni jooksul ei nähtud. "Mida rohkem on vaatlejaid ja rohkem saame andmeid, seda täpsemaid järeldusi saame teha meie aedade ja parkide liigirikkuse kohta talvisel ajal."

Esmased tulemused talvisest aialinnuvaatlusest avaldab ornitoloogiaühing 28. jaanuaril, lõplik kokkuvõte valmib veebruari keskel.

Tänavu kümnendat korda toimuv talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Eelmisel aastal osales ligi 2400 huvilist, kes vaatlesid kokku 54 000 lindu 64 liigist. Aialinnuvaatlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing, ettevõtmine on pälvinud Aasta Keskkonnateo auhinna.

Lisainfo:
Aarne Tuule
Eesti Ornitoloogiaühing
Talvise aialinnuvaatluse koordinaator
Tel 5800 2869
talv@eoy.ee
www.eoy.ee/talv

Osale kaldapääsukeste uuringu tulemusi tutvustaval seminaril

11. Jaanuar 2019 - 15:09

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 15. jaanuaril kell 10.00-12.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis (Aleksandri 14) seminari, kus tutvustab kaldapääsukeste rakendusuuringu tulemusi.

Seminaril osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine siin. Kohapeal jagame soovijatele juhendit "Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel" ja posterit.

Aastatel 2017-2018 viis ornitoloogiaühing läbi kaldapääsukeste üle-eestilise loenduse ja uuris nende pesitsusedukust. Koostasime kaldapääsukeste elupaiga majandamise juhendi kaevandus- ja ehitusettevõtjatele ning projektipartnerile AS Kunda Nordic Tsement kaldapääsukeste elupaikade majandamise plaanid.

Kaldapääsukese rakendusuuringute projekti rahastasid BirdLife International, Heidelberg Cement Grupp, AS Kunda Nordic Tsement ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekt viidi ellu BirdLife International ning Heidelberg Cement Grupp´i partnerlusprogrammi raames.

Lisainfo:
Liis Keerberg
Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht
liis.keerberg@eoy.ee
Tel 520 8967

Kesktalvine veelinnuloendus on 12.-13. jaanuaril

10. Jaanuar 2019 - 13:39

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel 12. ja 13. jaanuaril. Loenduse eesmärk on hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust.

Loendust tuleks teha veekogude ääres, oodatud on ka sisemaal talvitavate lindude vaatlused. Enne loenduse tegemist tutvu juhendiga, vaatluse planeerimisel arvesta kindlasti ilmaga. Andmed sisesta PlutoF töölaual, saada täidetud ankeet elektrooniliselt projektijuhile Leho Luigujõele (leho.luigujoe@gmail.com) või postiga Eesti Ornitoloogiaühingu aadressile Veski 4, Tartu linn, Tartu maakond, 51005 (märksõna "Talvitavad veelinnud").

Loenduse tegemise juhend, seirekohtade kaardid ja ankeet

Lisainfo:
Leho Luigujoe
projektijuht
Tel 507 9713 

Kevadine hanejaht ei lahenda põllumeeste probleeme

8. Jaanuar 2019 - 7:42

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.


Haned. Foto: Lea Tammik.

Eelmise aasta lõpus arutas riigikogu maaelukomisjon taas hanekahjude ja kevadise jahi teemat, kuid seekord ornitoloogiaühingut kaasamata. Keskkonnaministeerium saatis pärast istungit maaelukomisjonile kirja, kus tõdes, et seni kasutusel olevad heidutusmeetmed haneliste poolt tekitatud kahjustuste vältimiseks ei anna tulemusi. Samuti võttis ministeerium seisukoha, et "Eestis on heidutusjahi rakendamine täiendava heidutusmeetmena haneliste kahjustuste vältimiseks pilootprojektina põhjendatud", mõeldes heidutusjahi all kevadist hanejahti.

Ornitoloogiaühing on seisukohal, et kevadrändel olevate lindude tapmine on ebaeetiline ja vastuolus loodushoiu põhimõtetega. Heidutusjaht ei annaks loodetavat tulemust, sest umbes poolest miljonist Eestis peatuvast hanest ja laglest mõnesaja linnu küttimine vähendaks lindude söödud kultuurtaimede kogust alla 0,1%.

"Kevadine lindude laskmine ei vii meid lahendustele lähemale. Endiselt puuduvad teadusuuringud, mis näitaksid, et jahtimine on tõhusam põllukultuuride kaitsmise viis kui lindude põllult peletamine leebemate vahenditega," sõnas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. "Otsusele kevadel linde tappa peab eelnema uuringutele põhinev mõjude hindamine, millised mittesurmavad meetodid toimivad ja mil määral. Näiteks ei ole Eestis veel rakendatud eraldi söödapõldude rajamist rändel olevatele lindudele. Haned ja lagled saaks minna söödapõldudele toituma minna siis, kui nad on teistelt põldudelt minema peletatud."

Ornitoloogiaühingu arvates on põllumeestele tekitatud kahjude vähendamiseks vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja rändel olevatele lindudele söödapõldude rajamine.

Lisainfo:
Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
Tel 5615 7088
veljo.volke@eoy.ee

Aasta keskkonnateo tiitel läheb Postimehele ja Sirbile, kirves loodusmetsade hävimisele

3. Jaanuar 2019 - 11:45

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Alates 2018. aasta juulist alustas ajalehes Sirp ilmumist arvamusveerg "Ökoloogika", mis on hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast kajastusest ajalehes. Möödunud kevadest pühendub kord nädalas keskkonnateemadele ka Postimehe rubriik "Meie Eesti". Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma ekspertteadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega käsitleda.

"Oskus väärtustada ja kaitsta meid ümbritsevat keskkonda algab teadmistest. Selles on meedial tänapäeval üha suurem roll ning on väga oluline, et keskkonnateemasid kajastaksid erinevad väljaanded, tuginedes just oma ala asjatundjate arvamusele," nentis Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein. "Iga pisikene killuke informatsiooni laiendab meie silmaringi ja aitab mõista, väärtustada ning hoida meie looduskeskkonda."

Kirves vääriselupaikade kaitse takistajaile

Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenisid keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp aastatepikkuse vääriselupaikade kaitse takistamise eest. Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kaitset.

"Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev," tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. "VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud," loetles Tüür.

Keskkonnaühendused on probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud ning ka lõppenud aastal nende lahendamiseks oma abi ja koostööd pakkunud, millest keskkonnakirve pälvinud on seni keeldunud.

Riigimetsas peaksid VEPid olema kaitstud nii seaduse kui ka vastutustundliku metsanduse FSC standardi järgi. Kuna VEPid on kaardistamata, neid üha raiutakse. Nii pidi RMK möödunud aastal toimunud FSC auditi survel hakkama kiiruga vääriselupaiku inventeerima. Ent paraku pole see probleemi märkimisväärselt leevendanud – vanade loodusmetsade raie ka riigimetsas jätkub.

Teised teo ja kirve nominendid

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt veel jooginõude korduvkasutuse korraldamist avalikel üritustel ja Sindi paisu avamist kaladele.

Tugevat konkurentsi kirvetiitli saajale pakkus seekord Riigikogu, kes võttis vastu puidu masspõletamist võimaldava elektrituruseaduse muudatuse. EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsema teona veel välja Eesti Energia uue katse rajada Lüganuse valda Eesti suuruselt teine põlevkivikaevandus.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat kuueteistkümnendat korda. Keskkonnateo ja -kirve eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegevusi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis oma pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Lisainfo:
Tarmo Tüür
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees
Tel 5341 1020
E-post: tarmo@elfond.ee
www.eko.org.ee

Alanud aasta lind on öösorr

2. Jaanuar 2019 - 8:51

Äsja alanud aasta lind on öösorr. Järjekorras kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab 2019. aastal öösorri, tema elupaiku ja juhib tähelepanu linnu arvukust mõjutavatele teguritele.

Öösorr viibib praegu oma talvitusaladel Kagu- ja Lääne-Aafrikas ja naaseb Eestisse aprilli lõpus. Männikutes elav rästa suurune kirju lind eelistab tegutseda öösel. Päevavalgel püsib ta liikumatult ja sulandub ümbritsevasse keskkonda, mistõttu on öösorri näinud vähesed. Rohkem on teada linnu omapärane nurruv häälitsus, mida võib kuulda soojadel suveöödel.

Eesti pesitseb hinnanguliselt 10 000 – 20 000 öösorri paari ja vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse. Peamisteks arvukust mõjutavateks teguriteks peetakse elupaikade kadumist intensiivse metsamajandamise ja toiduks olevate putukate arvukuse vähenemist pestitsiidide kasutamise tõttu, samuti röövloomade saagiks langemist.

"Ilmselt on paljud kuulnud öösorri sorisevat laulu või märganud teda öisel teel tulede vihus ööliblikaid püüdmas, kuid liigi käekäik on senimaani ebaselge," põhjendas aasta linnu valikut projektijuht Aarne Tuule. "Liigi arvukuse üheks oluliseks mõjutajaks on muuhulgas öösorride hukkumine autoteedel. Eestis on lindude hukkumist liikluses vähe uuritud ja seetõttu võtame selle teema öösorriaastal varasemast enam luubi alla."

Kevadel hakkab ornitoloogiaühing koguma vaatlusi öösorridest, et täpsustada liigi levikut ja elupaigakasutust Eestis. Kavas on veel aasta lindu tutvustavad ettekandeõhtud ja suvised ööretked, kus loodusradadel üheskoos öösorre otsitakse. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Aasta linnuga saab tutvuda veebilehel www.eoy.ee/oosorr.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Aarne Tuule
Aasta linnu projektijuht
Eesti Ornitoloogiaühing
Tel 5800 2869
aarne.tuule@eoy.ee

Foto: Reet Sau.


23. märtsi ekstreemumid 2009-2019

AastaMaks.KeskmineMin.
201912,3°C2,09°C-5,3°C
20183,1°C-1,88°C-10,5°C
20178,4°C3,25°C-1,1°C
20163,5°C-2,48°C-13,9°C
20153,9°C1,12°C-2,5°C
201412,5°C3,31°C-2,6°C
20130,2°C-7,26°C-22,7°C
20128,5°C3,84°C-2,9°C
20115,5°C2,28°C-0,1°C
20103,0°C-0,98°C-8,1°C
20092,8°C-2,12°C-13,0°C

Ilmateenistuse ennustus

-1...3°C
2...8°C
-2...2°C
2...6°C
0...-5°C
-1...2°C
-1...-6°C
0...4°C

Rõhkkonnad Eestis

PäevMadal- rõhkkondKõrg- rõhkkond
23.03.Karsten
22.03.Hannelore
21.03.Jerry
20.03.Igor
19.03.Igor

Ennustuse täpsuse jooksva kuu parimad

AllikasPäevi%
Yr.no196,20%
Forecast.io194,78%
Yr.no294,78%
Yr.no393,48%
Forecast.io292,61%

Päevarekordid

Täna Tallinnas kõige soojem on olnud 10,0°C (1992) ja külmem -22,0°C (1952).

Täna Tartus kõige soojem on olnud 11,5°C (1981) ja külmem -23,4°C (1980).

Facebook

Ilmateenistuse hoiatused

edelatuul puhanguti 15-18 m/s.
edelatuul puhanguti 15-18 m/s.
edelatuul 14, puhanguti 17-20 m/s.
edelatuul 14, puhanguti 17-20 m/s.
edelatuul 14, puhanguti 17-20 m/s.
edelatuul 8-11, puhanguti 13 m/s.

Külastatavus

Statistika: METRIX.Station

Röntgenkiirgus

Tänane kuufaas

93,0% on kuu nähtav.
13 päeva on noorkuuni.
Kahanev kuu

Veebimajutus

Süsteemimootor

drupal

HTML raamistik

bootstrap 3

Kujundus

bootswatch

Reklaam

adsense

Sisuedastusvõrk