Bioneer

Riigikogu võttis täna vastu 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidu märgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati toidu säilimisaega, selgus Maaeluministeeriumi tellitud värskest toidu märgistamise ja toiduhügieeni tarbijauuringust.

Täna kogunevad Keskkonnaministeeriumis MAK2030 juhtkogu liikmed, et kahe nädala jooksul toimuval neljal kohtumisel välja valida kaks arengustsenaariumi, mille põhjal langetatud valikud saavad Eesti metsanduse järgmise kümnendi arengukava aluseks.

Mükoloogiaühingu esitab üleskutse (väga vanade) õunapuude omanikele ja lõikajatele. Kui märkad sellist seent, ära seda hävita, vaid anna teada Eesti Mükoloogiaühingule!

SA Koosloodus otsib enda meeskonda 0,25 koormusega entusiastlikke tudengeid, kes soovivad panustada elurikkasse Eesti loodusesse.

Detsembrikuu loodusõhtu on pühendatud näitusele „MAAILM SELJAKOTIS. 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone“. Rääkima tuleb Leho Tedersoo oma ekspeditsioonist põnevas paigas Paapua Uus-Guineas.

Tallinna eluaseme taskukohasus on selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi langenud, kuna Tallinna korterite hinnakasv oli pealinlaste netopalga kasvust kiirem. Tallinna korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv kiirenes kolmandas kvartalis 7.9%-ni, pealinlaste netopalk oli aga 4.4% kõrgem kui aasta varem. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud 6% võrreldes 2018. aasta sama ajaga. Pealinlaste netopalga kasv on olnud aga aeglasem – esimese kolme kvartaliga tõusis netopalk keskmiselt 4% aastases võrdluses, mis on mullu sama ajaga võrreldes 2,5 korda aeglasem.

Metsad on olulised Maa elurikkuse hoidjad. Mõned loomad, eriti need, kelle elupaigaks on metsade äärealad, suudavad kiiresti kohaneda metsa inimtekkeliste muutustega. Suuremaid metsaalasid vajavad loomad aga ei ole suutnud muuta oma miljonite aastatega kujunenud käitumist või elupaigaeelistust tempos, millega inimtegevus metsa ümber kujundab – seetõttu võib nende liikide arvukus kiiresti kahaneda. Tänaseks on Maa metsadest otsesest inimmõjust puutumata vaid kolmandik, kuid ka nende metsaalade osakaal on raiete või teede rajamise tõttu vähenemas. Näiteks aastail 2000–2013 vähenes Maa puutumata metsa pindala 7,2%.

Keskkonnaministeeriumi, Kuusakoski AS-i ja Eesti Autolammutuste Liidu kahenädalase kampaania käigus koguti kokku 430 romu. Kõige rohkem viidi romusid ära Harjumaalt, Tartumaalt ning Võrumaalt.

Madridi kliimakonverentsil COP 25 algavad homsest ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Rene Kokk.

Kui märtsimees matkab, siis on tal peagi ka kevad leitud. Tolle aasta märtsilõpus oli see mul veel leidmata. Selle asemel leidsin Viitna kadakast kilomeetri jagu põhja pool eemal hoopis surnud põdrapulli kuuskede alt.

4. detsembril toimus Ida-Virumaal Kukruse polaarmõisas õiglase ülemineku ümarlaud, kus arutati Ida-Virumaa võimalusi õiglaseks üleminekuks (just transition) taastuvenergiale ning mitmekesisemale majandusele. Sündmusel jäi muu hulgas kõlama vajadus selge visiooni ja konkreetsete tegevuste järele, milles olid huvitatud kaasa lööma kõik osapooled.

Külaliikumine Kodukant ja Vabaühenduste Liit tunnustasid täna Saku mõisas kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta vabaühenduse tiitli pälvis farmiloomade heaoluga tegelev Nähtamatud Loomad, kes valiti hiljuti ka maailma nelja tõhusaima loomakaitseorganisatsiooni hulka.  

Sel nädalal peetud rahvusvahelise vabatahtlike päeva puhul toimus Tartus Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänuüritus looduskaitse vabatahtlikele ja toetajatele. Üritusel anti üle tunnustused silmapaistvatele looduskaitse vabatahtlikele, kes on 2019. aasta jooksul märkimisväärselt enda aega ja oskusi looduse hüvanguks kasutanud.

Reformimata riigimaalt koristati 2019. aastal 92 tonni ohtlikke ja 158 tonni tavajäätmeid.

Terviseamet tuletab meelde, et kahtlaselt käituva mets- või koduloomaga kontaktis olnud inimene peaks korral koheselt pöörduma lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Erakond Eestimaa Rohelised algatas petitsiooni, millega soovitakse muuta pürotehniliste toodete müügi ja kasutamise regulatsiooni. Ilutulestikud on levinud üle maailma, kuid aina enam võetakse sõna nende piiramiseks. Põhjus on lihtne: ilutulestikul on rida kahjulikke kõrvalmõjusid keskkonnale, inimestele ja loomadele, rääkimata mõttetust rahakulust. Kuna Eestis, erinevalt paljudest teistest riikidest on  pürotehniliste toodete müük lubatud aastaringselt, algab stiihiline paugutamine juba novembris ja kestab  jaanuari keskpaigani.

Liikuvad objektid, visualiseeritud maketid ning mängulised digilahendused on osa tänapäeva muuseumitest-külastuskeskustest, mis aitavad paljastada ajaloo seni rääkimata lugusid ning suurendada muuseumide külastatavust.