Bioneer

Märtsist septembrini toimuvad erinevatel Lõuna-Eesti matkaradadel kord kuus aeglase elustiili liikumisest inspireeritud kosutusretked. Retkejuht Maret Kesküla on psühholoogia, orienteerumise ja teaduspõhise aeglustamise taustaga koolitaja ja nõustaja.

Lasketreener, laskur ja jahimees Rein Reitel kui Põlva kandi mees on minu hea ja armas sugulane.

Diiselsõidukite süsinikujalajälje märkimisväärne vähendamine on Eesti suurima tanklaketi Olerexi hinnangul täna kõige lihtsam ja soodsam täielikult taastuvtoorainest toodetud kütuse abil. Seetõttu on ettevõte võtnud eesmärgiks kasvatada tarbijate teadlikkust täielikult fossiilivaba diislikütuse osas, näidates selle kasulikke mõjusid mitte ainult keskkonnale, vaid ka diiselmootoriga sõidukile.

11. märtsil, alustas 10-liikmeline keskkonnaaktivistide meeskond, sealhulgas ka eestlanna Liisi Preedin, matka ümber Läänemere, korraldades 8 riigis keskkonnateadlikkust tõstvaid haridussündmusi, arutelusid ja töötubasid, eesmärgiga kiirendada Läänemere kriitilistele keskkonnaprobleemidele lahenduste leidmist.

Avalikkuses räägitakse sageli autode põhjustatud õhureostusest linnades, kuid harva võetakse arvesse, et näiteks suur merekonteinerilaev võib reostada sama palju kui miljonid autod. Seetõttu on meretranspordist tulenevate heitkoguste vähendamine otsustava tähtsusega võitluses keskkonnasaaste ja kliimamuutuste vastu. Selle poole püüdlevad kõik arenenumad sadamad maailmas, sealhulgas Balti riikide omad, kus viimastel aastatel on juba rakendatud mitmeid kaasaegseid keskkonnasõbralikke lahendusi.

Sel nädalal toimub juba 21. korda Tallinna Restoranide Nädal (TRW), millest võtab osa 82 hinnatud pealinna restorani. Märtsi alguses läbi viidud veebiküsitluse kohaselt hindavad 90 protsenti inimestest Tallinna restoranikultuuri kas heaks või väga heaks.

Loodusluuleõhtu on õdusas õhkkonnas kohtumine kirjandustegelasega. 20. märtsil esineb loodusmuuseumi seminarialal kirjandusuurija Elle-Mari Talivee. 

Looduse hävitamine toimub valedel arvutustel põhinevate otsuste põhjal ja meie kõigi arvelt. Praegused arvutusmeetodid, mis püüavad hinnata meie keskkonna väärtust ka rahanumbrites, on pehmelt öeldes kesised. Näiteks ei kajasta need kaugeltki kogu kahju, mida suuremahulised ehitustööd tekitavad. Teadlased teevad valitsustele ettepaneku rakendada uut meetodit, et hinnata kasu bioloogilise mitmekesisuse ja looduse säilitamisest.

Ilmselt olid kahekümne aasta tagused liikumisviisid tingitud võimaluste puudusest. Eravalduses olevate sõiduautode arv on viimase kahekümne aastaga kahekordistunud, mis tähendab, et kasvanud on ka nende kasutamine. See on peegeldus majandusliku heaolu kasvust. Samas on 20 aasta jooksul toimunud teisigi arenguid. Teadlikkus inimtegevuse keskkonnamõjust ja igapäevase liikumise tervisemõjust on viimastel aastatel üha rohkem kinnistuma hakanud. Loodetavasti hakkab see kajastuma ka tuleviku liikumisviiside statistikas. 

Eesti Rohelise Liikumise tellimusel on valminud SEI Tallinna poolt koostatud analüüs "Planetaarsete piiride kontseptsioon. Ülevaade ja rakendamise väljavaated Eestile". Uuring keskendub taluvuspiiride (inglise keeles planetary boundaries) mõiste selgitamisele ja  kontseptsiooni edasiarendustele, samuti erinevate riikide “oma osa” väljaarvutamise metoodika näidetele. Lisaks toob analüüs välja soovitused taluvuspiiride tulemuslikuks lõimiseks Eesti keskkonnapoliitikasse. 

Kümnendaks sünnipäevaks kingiti mulle roheline telk, kui selline. Ta oli rohukarva ja pisike ning seal möödus minu arvult kümnes elusuvi.

See lugu on eelmisest suvest. Sõitsin siis rongis ja minu vastas istus perekond. Olid isa, ema ja poeg. Hämmastavaks tegi asja see, et nad kõik lugesid ajaviiteks raamatuid. Keegi ei näppinud oma nutiseadmeid. Nende jutust sain aru, et poiss luges kooli kohustuslikku kirjandust. See vaatepilt on nii erandlik tänapäeval, et jäi meelde ja pani mõtlema.

Teisipäeval, 13. märtsil tutvustab Tartu linn koos projekteerijatega Tähtvere tänava uut projekti ja ootab kohalike tagasisidet.

Tänase rahvusvahelise naistepäeva puhul uuris statistikaameti analüütik Henry Lass, milline on keskmine Eesti naine.

Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni plaani täiustada metsaseiret, et täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas, kuid tunneb muret selle üle, mis see maksma läheb. Uute teadmiste tulemusel saavad liikmesriigid kavandada meetmeid, millega muuta metsad vastupanuvõimelisemaks kliimamuutuste tõttu üha võimenduvate ohtude suhtes. Üleeuroopaline koostöö võimaldab paremini ära kasutada satelliidiandmete võimalusi ja sillutab teed uute digitaalsete lahenduste väljatöötamiseks.

Eestist sai Maavarade Varustuskindluse Partnerluse (Mineral Security Partnership, MSP) liige. Liikmelisus selles partnerluses parandab rahvusvahelist koostööd varustuskindluse tagamisel kriitiliste toormetega.

Üks ülikonna ja lipsuga pankurihärra Meelis Annus kõnnib Eestimaal ringi. Et ta kunagine klassivend mulle on, sellest ehk mõned vanad semud räägivad, aga et me ka kõvad püssipaugutajad olime, sellest vaikivad kõik.

Prognoositakse, et aastaks 2035 kasvab elektriautode arv maailmas seitsmekordseks - 10,5  miljonilt (2022) 74,5 miljonile (2035). Ekspertide arvutuste kohaselt ulatub ainuüksi  elektrienergia nõudlus elektriautode laadimiseks 2030. aastal maailmas 655 TWh-ni.  Ligikaudu 45 protsenti hoonetes kuluvast elektrist tarbitakse siis elektriautode laadimiseks.  Spetsialistid hoiatavad, et kinnisvaraarendajad ja ärihoonete haldajad peaksid valmistuma  energiatarbimise hüppeliseks kasvuks, mis muutub vältimatuks alates 2035. aastast, mil praeguse plaani kohaselt ei tohi enam sisepõlemismootoriga autosid Euroopas müüa.

6. märtsil avalikustas Rimi mulluse vastutustundlikkuse aruande, mille keskmes on toidukao ja süsinikuheitme vähendamine, vähekindlustatud peredele toidukaardi lansseerimine koostöös sotsiaalministeeriumiga ja uuenduslikud keskkonnasõbralikud algatused.