Bioneer

Söödava pakkematerjali välja töötanud Eesti start up ettevõte Decomer Technology jõudis Berliinis toimunud elukeskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetele lahendusi otsivate idufirmade konkursil kolme finalisti hulka ja pääses ainsa Eesti ettevõttena suure auhinnarahaga konkursi Extreme Tech Challenge finaali. Konkursile esitasid taotluse 350 ettevõtet üle maailma, kellest edasi Berliini pääsesid kümme.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus tänab kõiki, kes on 2019. aastal seisnud loomade õiguste eest ja tänu kellele on lõppeval aastal saavutatud palju olulist.  Vaata kokkuvõtvat videot.

1. jaanuaril 2020 jõustub seadusemuudatus, mis kohustab põllumajandustootjaid teavitama riiki oma tarbeks toodetud seemnest ja seemnekartulist ning nende sordist. Lisaks muutuvad seemnete sertifitseerimise riigilõivud, mis on vajalikud selleks, et ajakohastada ja tõhustada seemnete sertifitseerimise süsteemi.

Sarnaselt teiste elusolenditega, sõltub ka lindude asurkonna suurus kisklusest, parasiitide ja haiguste levikust. Siiski on kõige olulisem toidu kättesaadavus, mistõttu on just talvel, mil olud karmimad ja toitu vähe, oluline roll ellujäämusele.

2019. aasta jooksul on tallinlasi lisandunud 5025, pealinlase keskmine vanus on 41,6 ja naisi elab pealinnas 1,2 korda rohkem kui mehi.

Uuest aastast alustab Tallinna ühistranspordiliinidel opereeriv Tallinna Linnatranspordi AS pilootprojekti, mille käigus katsetatakse peatumist ainult stop-nupu kasutamise korral.

Juminda poolsaare kevade leidsin enda jaoks esimest korda 1992 aastal. Uus ja merekarva kevad oligi see, mida vajasin ja keset lõunat silma pilgutav Juminda majakas tõi küsimuse huultele, et miks ta päeval plingib.

Igal aastal saavad Eesti päästjad aastavahetusel hulga väljakutseid, mis on seotud hooletu ilutulestiku tegemisega. ERGO kindlustuse andmetel ei ole ilutulestikust tingitud kahjujuhtumeid küll numbriliselt palju, kuid need võivad tekitada tõsiseid vigastusi nii inimestele kui hoonetele. Samuti kannatavad rakettide tõttu koduloomad.

Kasvuhoonegaasidest tingitud kliimamuutuste peatamiseks vajame madala süsinikuheitega energiaallikaid. Kuidas vastab tulevikuootustele heitmevaba tuumaenergia ja kas me saame rakendada seda potentsiaali ka Eestis?

Ühest väiksest koeraga käigust sai suur. Poiss ja koer läksid sinnsamase jõe äärsesse metsa kahe küla vahel ja jõekäärul oli üllatus varuks. Kases, madalal oksal istus kotkas.

Eile, 19. detsembril avalikustas Eesti Ornitoloogiaühing traditsioonilisel aastalõpu koosviibimisel ühingu logo konkursi tulemused. Konkursi võitis Valdek Alber kavandiga "Vidiit 2019".  

Keskkonnaminister muutis jõulude eel määrust, millega korrigeeriti seitsme must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaiga piire ja moodustati vanade baasil 28 uut püsielupaika. Kaitstavate alade kogupindala suureneb1239 ha. Mõlemad linnuliigid on looduskaitseseaduse kohaselt I kategooria  kaitsealused liigid, kelle elupaigad peavad olema 100% ulatuses kaitstud.  Eestis pesitseb hinnanguliselt vaid 40–60 paari must-toonekurgi ja 5–10 paari suur-konnakotkaid.

Soome valitsus määras Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori Jarek Kurnitski Soome Kliimapaneeli liikmeks.

20. detsembril toimus traditsiooniline igareedene kliimastreik hoopis teises võtmes, teisel ajal ja kohas. Aktivistid kogunesid Tallinna Kaubamaja ette, kus loeti ette ka alljärgnev tekst. Tasub kaasa mõelda, ega me pole jõuludeks mõttetult kokku ostnud asju mida me ei vaja. Olin tunnistajaks, kuidas mu kodupoes mitmed vanemad inimesed ostsid kokku tõelist disainiõudust - tassi, mille külge oli alaliselt kinnitatud pehme mänguasi. Seda tassi pole võimalik pesta ega sellest normaalset juua. Kingitusena jääb see heal juhul kapiriiulile tolmuma või läheb päev pärast jõule prügikasti. Aga loeme, mida on noortel öelda.

Valitsus kinnitas täna riikliku energia- ja kliimakava (REKK) aastani 2030 ning esitab selle hindamiseks Euroopa Komisjonile. Komisjoni esmasel hinnangul kuulub Eesti kava taastuvenergia osa riikide parimate hulka.

Kaitse-eeskirjad uuenevad Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealal ja Koorunõmme looduskaitsealal.

Eesti suurima jääkreostuse likvideerimise projekti käigus on Ida-Virumaal aastaga välja kaevatud 37 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ning puhastatud 5,6-kilomeetrine jõelõik. Purtse jõe valgala puhastamise käigus on sel aastal rajatud 3,4 kilomeetrit uut jõesängi.

Udu ei ole midagi muud, kui maapinda puudutav pilv. Nagu pilv, nii tekib ka udu õhukihi jahtumise tulemusena allapoole kastepunkti. Siis saavutab õhus olev veeaur küllastatud oleku, mis tähendab, et gaasiline olek muutub vedelaks, vahel ka tahkeks. Udu koosneb tavaliselt kuni 0.05 mm läbimõõduga veepiisakestest, pakase puhul ka jääkristallidest. Udu valkjas värvus on tingitud kiirguse hajumisest, nendelt osakestelt. Mida rohkem on õhus hõljuvaid osakesi, seda halvem on nähtavus. See on ohtlik maantee-, vee-, raudtee-, eriti aga lennuliiklusele.

Et lähenevate pühade ajal ei saaks peomeeleolu rikutud, siis on viimane aeg üle vaadata veetorustik ja tagada selle külmakindlus!

Täna kohtusid Tallinnas Läänemere riikide ja Atlandi kirdeosa merenduseksperdid, et panna piir laevade ballastvees leiduvate võõrliikide levikule. Eesti merealast on viimase kümne aasta jooksul leitud 14 kahjulikku võõrliiki, kellest tuntuim on ümarmudil. Läänemeres tervikuna elutseb meile teadaolevalt tervelt 140 kahjulikku võõrliiki.