Bioneer

Meil algab varsti rotiaasta. Sel puhul tahaks ma teieni tuua veel ühe loo rottidest. See lugu juhtus siis, kui sai elatud veel ühikas. Üks riigikord hakkas lõppema ja teine ei saanud veel vedama. Mingi aeg ei olnud meil ühikas enam pesemise võimalust. Duššid olid katki ja keegi ei remontinud neid enam. Kõige lihtsam viis oli ju uksed lukku keerata ja polnudki enam probleemi. Küll iga inimene leiab ise võimaluse, kus pesemas käia.

15. jaanuaril kell 18:00-19:00 kutsub Tartu Ülikooli loodusmuuseum kuraatorituurile näitusel „MAAILM SELJAKOTIS. 100 aastat loodusteaduslikke ekspeditsioone“.  

17. Matsalu loodusfilmide festival toimus 18.-22. septembril Lihulas ning Tartu loodusmajas linastub järgneva poole aasta jooksul võistlusprogrammi paremik. Uue aasta esimesel filmiõhtul tulevad vaatamisele kaks parima režii auhinna võitnud filmi.

Lõppenud aasta viimasel päeval diagnoositi Poola idaosas kõrge patogeensusega linnugripp H5N8 kolmes kodulinnu farmis, milles oli kokku umbes 40 000 kalkunit ja täna samas piirkonnas ühes farmis, kus peetakse umbes 13 000 pärlkana. Haiguspuhangu tõrjumiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed ja kehtestatud piirangud. Lisaks Ida-Poola kolletele on tuvastatud lindude gripp ka Lääne-Poolas.

Juba tuleval laupäeval 11. jaanuaril kl. 11.00 alustab Muraste looduskoolis loodusõhtute ja -hommikute sari "Laupäev looduses"!

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus korraldab sel laupäeval kell 12 Tallinna vanalinnas traditsioonilise rongkäigu loomade heaks, millega juhitakse tähelepanu karusloomafarmide keelustamise vajadusele, toetatakse positiivseid muudatusi seadusloomes ja loomade õigust loomuomasele elule.

Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Kuna nendes piirkondades on peatumine keeruline, võimatu (veekogudes ei pruugi sobilikke saari olla) või ebaratsionaalne (jõuvarude taastamiseks ei pruugi toitu leiduda), olid ornitoloogid arvamusel, et näiteks kõrbeid ületades linnud peatusi ei tee.

Tartu Descartes’i Kool ja Tartu Rahvusvaheline Kool liitusid tänasest Taimse Teisipäeva programmiga, et pakkuda korra nädalas õpilastele taimset koolilõunat. Programmi eesmärk on edendada kooliõpilaste tervist ja tõsta teadlikkust tervislikust toitumisest.

Käsoleval nädalal (6.-12. jaanuar) on ameti Facebooki-lehel võimalik küsida lemmikloomade marutaudi ja muude nakkushaiguste vastu vaktsineerimise kohta küsimusi, millele vastab Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade ja marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. Esitage küsimus vastava postituse kommentaarina ja Enel vastab sellele VTA-kommentaarina nädala jooksul.

Eesti Kardioloogide Selts ja Eesti Hüpertensiooni Ühing hoiatavad patsiente ja arste sotsiaalmeedias leviva valeinfo eest, kus soovitatakse Eesti Kardioloogide Ühingu nimel osta uudset Eestis välja töötatud vererõhuravimit „ReCardio“.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Hiljuti küsisin Rohepakendi Istagramis: "kas teate, mis asi on KOPS?"  Tulemused olid minu jaoks üllatavad. 163 küsimusele vastanust ei teadnud 108, millega on tegu. See võib tähendada, et toode on veel väga vähe tuntud või Rohepakendi jälgijaskonnas pole piisavalt paljusuitsetajaid. Mõlemal juhul anname oma panuse, et suurendada teadlikkust suitsukonide mahaviskamise probleemist ja sellele KOPS konitopsi abil pakutavast lahendusest.

 Alates selle aasta 1. jaanuarist sõidavad kõik Tartu linnaliinide 64 bussi taastuvkütusega - biometaani ehk rohegaasiga

Kutsume kõiki huvilisi kuulama Eesti Maaülikooli tudengite läbiviidud Eesti toodete energiamahukuse ja keskkonnamõjude analüüside tulemusi.

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel. Sel aastal pöörame erilist tähelepanu püttidele ning luikedele.

Möödunud aastal leidis Tallinna loomade varjupaigast tee koju ühtekokku 845 looma, neist uue kodu sai 527 ja oma endise omaniku juurde jõudis tagasi 318 looma.